Tere hommikust. Spordiinimesi ei satu jutusaates stuudiosse just sageli. Ja täna keset kõige kibedamad suusahooaega peaksin ju loogiliselt istuma, suusatad Ta või vähemasti suusatreener. Aga tegelikult on minu vastas on Eesti üks teenekamaid võimlemistreenereid Malgale. Malle rühmvõimlejad tulid äsja Hongkongist aitasid hiinlastel vastu võtta uut aastat ja see on üks põhjustest, miks me täna Mallega juttu ajame. Mina olen Margit Kilumets. Helioperaatoriks on Kätlin Maasik, aga alustame ühe muusikapalaga. Tere hommikust, mall, tere hommikust. Te, tulite äsja koos mitmekümne võimlejaga Hongkongist, no kas pildid sellest idamaisest, möllust ja melust keerlevad sul siiani silmade ees? Jaa, absoluutselt, isegi selline tunne on, et ei ole veel päriselt kõik ära settinud, mis seal sai kogetud ja läbi elatud ja nähtud. Kas see oli esimene kord, kui sa võtsid siis seda ida taastat vastu nii-öelda sündmuste keerises ja uut aastat küll Jaapanis? Me oleme ennegi käinud ühel esinemisreisil, aga see oli täiesti täiesti erakordne. Kas nende jaoks on see üldse suursündmus, oluline sündmus, see, kui tuleb uus aasta ja mis siis oli, mis nüüd meile saabus roti aasta roti aasta jah. Et on see nagu rahvuslikus plaanis nende jaoks oluline. Tundub, et see on hästi-hästi oluline, sellepärast et nagu kolm päeva peaaegu rahvas pidutseb kõikvõimalikud üritused, seesama üritus, kus meiegi olime, seal oli lihtsalt tuhandeid ja tuhandeid ja tuhandeid oli vaatamas seda tänavaäärtes ilutulestikud, kõikvõimalikud paraadid, tundub, et see on aasta nende või mitte suurim, siis üks suurimaid pidustusi tööl, nad ei käi siis nende päevade jooksul muutunud, möllavad tänavatel või tööl nad kindlasti ei käinud. Laupäev, pühapäev sellepärast, et seal oli tõesti täielikke rahvamöll ja, ja noh, oli tung, ütleme nendele üritustele nii suur, et, et oli lihtsalt kujuteldamatu, et et kuidas nad üldse seda seal nägid, mis seal toimus, neid oli nii palju. Selle ürituse nimi, täpsemalt Ta oli siis mis, kuhu te sattusite? See oli siis sai niisnjuu yes selle Bration ehk siis uusaastapidustused konkreetselt Hongkongis. Ja teie ehk siis võimlemisklubi piruett, võimlemisklubi rütmika sattusid sinna esinema suure juhuse tahtel. Jah, no me oleme kõikvõimalikel sõuüritustel käinud küll üle 10 aasta ütleme niimoodi, enamasti me oleme käinud nendel rahvusvahelistel tatoüritustel ehk siis sõjaväe militaarsõjaväemuusika bändide kujund marssimise üritustel aga neid on nähtud muidugi siis rahvusvaheliste ürituste produtsendid on näinud nendel üritustel ja, ja on siis nii-öelda kõrva taha pannud ja nüüd selguski, et neid vahendas sinna Itaalia firma, kes oli meid siis näinud Edinburghi rahvusvahelisel tattool. Et see on väga suur üritus, seal me käisime aastal 2004 ja siis Itaalia International šõu Pareid on selle firma nimi, võttis meiega ühendust, hakkas mind pommitama meilidega. Ja ma alguses nagu oli äärmiselt äärmiselt tõrkusest, ma ei suutnud uskuda, et midagi niisugust võiks ütelda, toimuda ja järjest enam pakkus välja neid tingimusi, mis meile sobivad. Ja loomulikult ma hakkasin vastama ja niimoodi ta arenes, kuni olid siis teisel jaanuaril meile välja ostetud need lennupiletid. Ma just tahtsin, et see on ju päris kallis lõbu, sõita sinna, eks ole, kui mitme võimlejaga siis 24 võimlejat ja neli ütleme ofišells, ehk siis saadi, et treenerid ja, ja funktsionäri, et see oleks olnud võimatu, kui hiinlased ei oleks olnud nõus seda finantseerima, eks ole, ju tähendab, esialgse kokkuleppe järgi oli nõnda, et me olime nagu nõus isegi Euroopast ise lendama, nemad pidid meile kindlustama Euroopa, Hongkong, lennupiletid. Aga kuna meie ise vaatasime need lennupiletid välja sinna häirilt ehk siis Tallinn-Helsingi-Hongkong ja need osutusid üsna soodsaks korraldada teatele. Ja muidugi meie läbirääkimiste käigus sai nagu väga-väga pealegi pressitud sellele, et nad just nende piletite kasuks otsustaksid, nii et lõpuks meil vedas ja me lendasime Tallinnast otse. Mille poolest need eestlased siis teistsugused on või miks neid maailmas avastatakse, et neid kutsutakse teise maakera otsa niisugust asja tegema? Hiinlased on ise ju väga kõvad võimlejad, nad on superhead, masskavade tegijad, neil oleks ju lihtsam võtta sealtsamast ümberkaudsest hiinast ja oma paraad nendega maha pidada. Jah, isegi Hiina tsirkus on ju maailmakuulus ja täiesti fantastiline. Aga praegu minule tundub, et oli mängus mingisugune poliitika. Ilmselt see balti mere regioon pakub Hiinale mingit huvi ja meie rühm oligi sinna nagu kutsutud balti meregrupi nime all. Et eriti ei hoolitud ega teatud seal ei Eestist ega veelgi vähem meie Piroitist või rütmikast. Aga me olime Baltic siin grupp igal pool, kus sulteldabloodel meie tutvustus ilmus, seal me olime siis balti meregrupp ja, ja siis balti mere riikidest leitigi seisust üles, kuna noh, meil on nii palju seda tausta. Aga midagi peab ikkagi niisugust olema, mille pärast nad on nõus nii palju, noh ütleme siis raha magama panema ja teid sinna sinna kohale kutsuma, et see ei saa olla ainult poliitiline põhjus, midagi peab olema teistsugust. Nojah, eks seda küsimust ma juba esitan endale 97.-st aastast alates. Nii kummaline kui see ka ei ole, et kogu aeg nagu mõtlen, et millal see lõpeb ja kaua see kestab ja et see on niivõrd suur ime. Praegugi põikan muidugi kõrvale, aga meid ootavad ees norra tato mai lõpus. Meid ootab ees Malta oktoobris, et see aasta minu sõna otseses mõttes nagu unelm. Samas me tegelikult ju teeme võistlussporti. Ja, ja ma pidevalt esitan nii endale kui oma kaastreeneritele sellist küsimust, et huvitav, kui kaua see kestab. Aga ma arvan ise, et võti on siin üks, üks üsna lihtne asi. Nimelt meie rühmale on tohutult hea võimlemise põhi, ütleme isegi iluvõimlemise põhime, teeme selliseid huvitavaid. Neid asju vahenditega, aga me teeme seda rühmas ja me oleme ta vormistanud sõurüüsse, ütleme nii, ta ei ole, ei, puhas iluvõimlemine, ta pole puhas rühmvõimlemine, ta pole tants, seal on kõiki elemente, seal on balletimis iganes elementigi sees, eks ole. Aga ta on pandud sellesse suurde sõukava vormi. Meie kavad on tavaliselt kuus minutit, muusika on põnev, kavadel on läbiv story, ehk siis vaataja saab aru. No ütleme, kas ta saab aru või ei saa, aga ta vähemalt tal tekib kujutlus, millest on jutt, eks ole, nagu nüüdki Hiinas me käisime oma kuidas öelda igivana gladiaatorikavaga, sellepärast et see oli niisugune rahvusvaheliselt kõige läbi löönud kava ja seda on võimalik teha õues nagu meil separaadi üritus oli. Et see on lihtsalt niisugune visuaalselt efektne sõuvorm võimlemisest ja see pakub huvi ja kuigi võimlemist, eks ju, teevad paljud maalt ja heal tasemel ja igasugusel tasandil võistlustasandil ja esinemistasandil aga seda sarnast vormi nagu meie teeme. No ma ei ole ise palju näinud, ega ma ei tea ka, et tehtaks. Et on niisugune tohutu suur rühm, 24 võimlejad ja nendel on kõigil selline üks tervikprogramm ja nad on pandud siis tegema akrobaatikat kuni rühmvõimlemise ja iluvõimlemise elementideni, efektseid riskantseid asju. No sa nägid selle paraadi käigus kindlasti ka palju võimlejaid, esinejaid, šõugruppe mujalt. Kas oli midagi, mis sind kui elukogenud inimest ja, ja selliste teenekad treenerit veel suudab üllatada? Tähendab sellel üritusel Hiinas küll mitte, pigem vastupidi, ütleme Cheer liider, igaüks teab, mis nad on, eks ole, need on need noh, korvpallitsitaatidega täpselt nii me neid nimetame. Et seal oli Ameerikast lausa kaks truppi ja, ja nende kava oli niisugune. No ma ütlen, et eesti rocki tantsutüdrukud on 10, pead neist üle, eks ju. Ilusamad ja liikuvamad ja kehtimat koreograafiat, ütleme meie rokitantsutüdrukutel, kui need sealsamas nad olid, kostüümid äärmiselt efektsed ja kõik nii-öelda efety peale viimase peale mukitud ja üles push itud, eks ole, ja siis kuidas nad oma kõrgetel kontsadel seal koperdasidega minu jaoks seal oli, seal kunstist oli see väga kauge ja üldse niisugusest tasemest. Aga samas maailmasse kuidagimoodi lööb, sest nad on lõbusad ja rahvas tahab näha lõbusat, lavastab näos sõud. Eks ole, ja seda nad just pakkusid ja nii ta oli väga-väga palju. Aga noh, niipalju maalast taustaks ikkagi suutsin ka seal välja uurida, et nemad ikkagi maksavad oma reisid nagu ise. No rikkad ameeriklased, jah, umbes nii. Sa oled reisil mitmekümne tüdrukuga, sina ja mõned teised treenerid, see on suhteliselt suur koormus ja suhteliselt suur vastutus, mida niisugused reisid sulle elu jooksul õpetanud on? No esiteks, ma lihtsalt olen sunnitud kõigepealt algama sellest, et meil on ikkagi rühmasisene distsipliin väga hea ja meil on väga hästi kasvatatud lapsed selle üle, ma olen piiritult uhke ja see viimane reis tõestas seda veel ja veel ja veel kord. No ütleme niimoodi, nad on ikka nõnda kasvatatud, et ei ole hilinemisi, ei ole igasugust distsipliinist üleastumist praktiliselt üldse. Kui on ikka öeldud, käiakse linnatänavatel koos ja mitte üksi, siis on teada, et nad ka nii käivad. Ja mina tõepoolest ei pea neid kontrollima, kuigi mul oli kaasas aga noored lapsed, et kõik algab sellest, kuidas nad on kodus kasvatatud. Loomulikult füüsiliselt mingit väsimust ma vist iialgi ei tunne, aga vastutus ja, ja see nagu psüühiliselt pisut väsitav, sellepärast et näiteks ütleme seegi üritus täiesti esmakordselt tundmatus kohas pea ees vette lükatud, polnud aimugi, mis meid ees ootab. Isegi mis täpselt see paraadi esinemine on? Ma ei tea, ma võin sellest võib-olla mingis muus seoses rohkem rääkida, mis esinemine endast kujutas, eks ole. Et missugust pinget nagu see valmistas, aga tüdrukud tulevad niivõrd hästi toime, see hakkab sellest, et nad on kodus kasvatatud mõtlema ja minu enda üks esimene printsiipe ja oma väiksed võimlejad võtan ja nendega peale hakkan siis ma alati mingis seoses ütle neile nõnda, et enne me õpime mõtlema ja siis me õpime võimlema, et ja see lööb mul nendel reisidel kõik toob tagasi, see tuleb mulle kõik tagasi kätte. Sellepärast nad on õpetatud mõtlema. Sa ütlesid mõned hetked ennem saadet, et oli selliseid situatsioone, kus sul tõusid ihukarvad turri just seoses selle tüdrukute käitumisega, mida sa silmas pidasid? No tähendab, meil oli põhiesinemine, oli see niinimetatud nait Pareid, ehk siis ööparaad seal oli seitsme meetri laiune, esinemisribas oli tänaval, kahel pool olid meeletud tribüünid, VIP tribüünid ja igasugused välja müüdud muut, tribüünid ja olid tohutu tohutult pealtvaatajaid ja see oli kõik lageda taeva all ja praktiliselt mere ääres väga eksootilistes kohas, kus oli taustaks Hongkongi linnapilved, lõhkujate värvituledes. Kaskaad, ma ei oska lihtsalt, see oli niivõrd eksootiline kõik, aga miks ma sellest räägin, on sellepärast, et meie ju tegelikult esinemine platsil 13 korda 13 või 15 korda 15 ja ideaalis 20 korda 24, ideaalis nii, nüüd meile antakse seitse meelde. Ja kui mulle saabusid need meilid ja need paberid, siis ma muidugi nägin seal paberite peal, seal olid kõik nende esinemiskohtade pildid, ma nägin paberi peal, et jah, on küll seitse meetrit, aga natukene on veel ruumi, ehk siis meeter ühele poole meeter teisele poole ja mina loomulikult oma ajus kohe otsustasin, ehitame ikkagi niimoodi, et meil on umbes üheksa meetrit ja kodus me ehitasime oma põhiprogrammi, üheksa meetri peale. Aga jõuame me kohale ja tõepoolest need lisameetrid olid kaameratega televisioonimeeste jaoks. Õnneks seal ei olnud vähemalt seda raudteed, eks, et see kaamera jookseks seal raudteede reisse, vaid see mees jooksis selle kaameraga isesele meetri peal ja taga jooksis muidugi teine mees, Meie aga teeme rõngaste ja kurikatega, nii et seal oli millimeetrite mäng, kas nad löövad kellelegi kaamerasse või mitte, teised esinejad teevad tuttidega, neil ei ole üldse probleem, kui nad kuhugi löövad, eks ole. Aga meie kurikaga ja see on juba hoopis hullem jah, kui mõrvad Hongkongi operaatorina niikuinii neid hoiti nagu barjääri taga, kogu aeg ei tohtinud astuda sammu vasemale, sammu paremale, eks ole, kuna kõik läks ju teles otse-eetrisse ja üldse kõik keerles sele tele nõuete järele ja siis oligi nõnda, et tüdrukud pidid seitsme meetri peal toime tulema ja nad tulid ja nad tulid, löönud kedagi. Pluss nad olid veel kostüümis ja nii-öelda poolpaljad, eks ole seal seal mere ääres. Nii et nad tulid toime ja see oli nagu väga-väga uhke vaadata ja väga-väga tore, kui sulle Läheb mõnikord asi reisil käest ära, oletame, et, et teil ikkagi tekivad mingid arusaamatused, kuidas sa reisisituatsioonis käituda, et kas sul on kombeks need asjad kohapeal ära klaarida või sa lased sellel reisil minna ja siis võtad pärast koosoleku kokku või kuidas sellist kollektiivi kui konfliktisituatsioon, kuidas sa koos hoiad? See on jah, hea küsimus, tegelikult ikka kohe meil on alati nõnda, et neid bussidega veetakse mingist ühest kohast teise, siis ma võtan mikrofoni ja me teeme kas päeva kokkuvõte või teeme me päeva alustuse ja räägime põhiprobleemid ära ja siis me alati räägime seal kogu rühma ees ka, mis näiteks eelmisel päeval oli meil halvasti või valesti ja toon kas või sellest reisist ühe näite. Me läksime seda maailma suurimat buda vaatama mis Hongkongi linnas on mäe otsas hästi põnev muuseum, selline ja maailma suurim buda kõigi atribuutika ka, mis seal ümber on ja paar hästi noort tüdrukut tulid ekskursioonile sõna otseses mõttes, nõnda et neil oli üks õhuke-õhuke-õhuke kampsun, ikene seljas, hästi noor tüdruk ja loomulikult 14 15 ja, ja ta loomulikult ei andnud endale aru, et see ilm võib seal muutuda poolest tunnis või tunnise võib hakata sadama, eks ole. Seejuures ta võib külmetada ja nii edasi vedada tervet rühmalt. No ja siis ma loomulikult pidin seda ütlema ja ma olin üsna kurisele asja peale, et asi ei ole selles, kas sa jääd haigeks või ei jää ja kas sul on külm või sul ei ole vaid see lihtsalt head rühmalt. Et sellest oli meil nagu suur pahandus ja antud juhul mul ei olnud mingisuguste karistamise vajadust, sellepärast et needsamad tüdrukud juba tassisid suuri rõngakotte niikuinii. Ehk siis neil oli juba üks tibatillukene karistus saadud eelmisest esinemisreisist, mis meil toimus Hollandisse septembrikuupäevad üle nagu järgmisesse. Tähendab siis oleks nõnda olnud, et kui keegi teine tüdruk oleks eksinud, oleks tema neid hiigelsuuri rõngakotte pidanud tassima järgnevateks. See karistus on ju väga väike, niikuinii keegi jälle kuskil eksib ja on jälle järgmine, kes neid rõngakotte tassib. Ega see ei ole mingisugune tohutu suur case meil, see on meil nii tavaline, aga oli lihtsalt jah, selline lugu, et ma ei saanudki neid karistada, vaid ainult tegin märkuse. Ütleme, algas lapsega jooksul muutunud kui mitukümmend aastat sa oled võimlejaid treeninud. Oma 25 kindlasti. Aga muutunud jah, jah, on mõnikord mind päris, kurvastab see, kuivõrd pealiskaudselt nad on ja kuivõrd kiire ja tihe on nende elu, et nendega üldse ei saa enam nagu maha istuda ja rääkida. Või kui sa seda ka teed, siis sa näed, et nad ei kuula sind, räägivad. Eksju, tal ei ole aega, tal ei ole lihtsalt psüühikas või? Ma ei oska öelda, tal ei ole kohta enam sellisele rahulikule mõtestatud vestlusele vaid tal kogu aeg midagi keerleb kuskil kas mõni tegemata õppetöö või mõni isikliku elu probleem või mis iganes, et nagu sa pead kõigega kiirustama, Sa pead trennist võtma pooleteise tunnist absoluutse maksimumi sellega sa oled ise nagu nööri peal ja noatera peal. Sa ainult hoiad seda kiirust, tempot ja pinget üleval, sest nagu sa selle alla lased, nii kohe tase kannatab, eks ju. Sa ei jõua enam seda ära teha, mis sa tahad trennis teha, et seda inimliku suhtlemise, seda rahulikku koosolemist, seda meil on ainult laagrites suvelaagrites, siis ma istun mõnikord kella üheni nende toas, eks ole, ja ei pane isegi hääl, et nad peaksid magama minema, siis me vestleme, me räägime südame pealt ära. Aga igapäevaelu on nõnda, et mõnda asja sa pead lihtsalt 10 korda rääkima võiga kirjutama vanematele, enne kui see pärale jõuab. Aga see tuleb ikkagi kodust ja sellest, mis neid ümbritseb koolis ja mujal. Ma arvan, et see, et see ei ole isegi isegi nende laste süü, vaid see elutempo ja uus kaasaegne mõtlemisviis lihtsalt dikteerib selle, et nad on niisugused. Täpselt nii, see ei ole absoluutselt nende laste süü, vaid see, et nad õpivad eliitkoolides, eks ole ka minu rühmast ju väga paljud õpivad prantsuse lütseumis inglise kolledžis. Nendel on äärmiselt kõrge õppeedukus, nad on intelligentsed lapsed, nad räägivad võõrkeeli, nad on kuidas, mida viimase peal, aga nende pinge on ju ka viimase peal. Ja kuhu see pinge kõik veel võib kruvida ülesse mingi aja pärast ja kusjuures muidugi tore on see, et spordist nad ju väga peavad lugu ja nad tahavad seda teha, kedagi ju ei sunnita, pigem vastupidi, praegu me oleme tohutult sisse elanud nendesse sõudesse, kus me reisime. Aga see minu juuniori tiim Nemad hoolivad sõna otseses mõttes võistlusspordist, nad on mulle ise öelnud, et malm ikkagi tahame teha võistlussporti. Me tahame minna maailmameistrivõistlustel ja igale poole jõuda. Ta vaatajatele Monika vahel tunne, et ma olen televiisoris, tead, sa pead kuulajatele ütlema, mis võistlussport see on, sest me ei ole tegelikult saate algusest peale selgitanud, kas iluvõimlemistreener, kas sa oled rühmvõimlemistreener või oled sa lihtsalt võimlemistreener, kuidas sa ise ennast määrata? No praegusel hetkel olen ma puhtal kujul rühmvõimlemistreener, mul on suur suur iluvõimlemise põhi ka endal ja ma olen väga palju aastaid iluvõimlemistreenerina töötanud, aga ajad on täiesti muutunud ja rühmvõimlemine populaarsus kasvab. Ja see on uus ja väga põnev ja huvitav ala. Juba üheksat maailmameistrivõistlused on peetud ja piruett on siiski põhisuunaga rühm võimlemisele. See tähendab ma väga. Ühe lausega juhi Riina Kikas on iluvõimleja stiis, teie teete, mida meie teeme rühmvõimlemist ja iluvõimlemise rühmkava ja rühmvõimlemise vahe on selles, et iluvõimlemise rühmkavas võistleb viis tüdrukut ja neil on alati vahend rühmitamine olen ise võistkond on kuus kuni 10 tüdrukut ja meil on praegu rahvusvahelises võistlusprogrammis ainult vabakava. Nii, ja meie kavad on nii-öelda story'd, kunstilised tervikud, rühmvõimlemises hinnatakse ka kristlikust väga-väga kõrgelt ja see on praegu siiski iluvõimlemise põhjaga küll, kuid täiesti erinev iseseisev spordialavõistlus spordiala ja me läheme sinna suunda, sest iluvõimlemine on jõukohane siiski väga vähestele väga hea tervisega väga-väga-väga, võimekatele, lastele, nii, aga me kuulame nüüd vahepeale ühe muusikapala, see on evangeliselt. Kas sa oled selle muusika järele ka mõne kava loonud või sa võtsid selle kaasa lihtsalt sellepärast, et ta sulle nii pööraselt meeldib? Ei, tähendab, tegelikult meeldib mulle Jon Anderson ehk siis endine Jessi mees ja ma olen aastaid olnud selle muusika fänn, aga vangelise muusikale ma olen palju teinud ja minu kõige viimane ja ütleme praegu rahvusvaheliselt väga hinnatud Sigrid soovet ländiseksis Atlantise saladused on puhtalt vangeelise muusikale ja sellega me siis nüüd reisime kõik oma järgmised reisid. Seemned lammast, nii vähe on oma haardesse saada. Nii raske ennast sellest meeleolust lahti rebida, aga pidime rääkima inimestele natuke sinu võistlusspordiperspektiividest, ma ütlen küll sinu, aga mõtlen selle all alati klubi rühma loomulikult ja õigupoolest vist rühmasiid. Sest ma saan aru, et, et sa treenid ju rohkem kui, kui ühter oma suurte võistluste jaoks. Jah, no praegu ma olen rohkem nagu kavade autor, loomulikult ka treener, aga mul on projektis väga head treenerid, väga suure kogemusega tugevad treenerid, kes ütleme, teevad seda igapäevast drillija trenni tööd ka minu asemel, kuna ma ka reisin nii palju. Meil on jah, praegu Piroitist tugev juuniori koosseis ja väga tugev seeniori koosseis, seeniorid algavad 16 ja vanemad, seetõttu ma just nimetan seda vanust, et seenior, see sõna ei kõla eesti keeles üldse hästi ja eesti keeles on ta nimi üldse meistriklass ja kuidas kõlab jubedalt, see tekitab sellise tunde, et need on inimesed, kes jaksavad veel ainult vaevu sõrmi liigutada sellises esimeses positsioonis. Ja ei, see algab 16 ja vanematelt seeniori klass rahvusvaheliselt. Ja praegu on meil sellist kaks tugevat koosseisu ja me läheme vastu väga-väga-väga väljakutsuvalt hooajale pärast, et näiteks juunioride maailmameistrivõistlused on Hispaanias ja seenioride omad koguni Torontos, Kanadas ja sinna lendamine on, on üsna crazy asi ausalt öeldes väikesel klubil saata kahte võistkonda nii kaugele. Mõlemad võistkonnad on, kavad on valmis, ettevalmistus käib ja kohe-kohe on esimene põnev rahvusvaheline üritus, Miss Valentini võistlus Tartus. Vot tahtsingi küsida, Need inimesed kuulavad, räägib siin oma ilusatest võimlejatest huvitavatest kavadest, aga meie neid ei näe, ei sõidame Hongkongi uut aastat vastu võtma ega Torontosse MM-ile. Et kus siis Eesti inimesed näevad sinu 11 Eesti klubide rühmasid võistlemas sedasama, mis hääletage. No seekord on ju lausa fantastiline võimalus, Miss Valentine, kõigepealt nüüd 22 23, veebruar ja kohe-kohe aprilli algus, neli, viis, kuus. Aprill on Tallinnas maailmakarikavõistluste esimene etapp Tallinnas Kalevi spordihallis. Need armsad inimesed teada, mismoodi see rühmvõimlemine välja näeb, millised on need mustrid kõik need kunstilised võtted, millega tüdrukud teid võluvad, siis seadke aga sammud võistlustele ütleme, algas võimlemine on ka tänapäeval seotud sellega. Ma lihtsalt tean omavanuseid, emasid ja isasid, kes kardavad oma lapsi panna võimlemistrenni vigastuste pärast, sellepärast et nad kardavad, et lapsed tümitada, sära, seljad rikutakse ära, põlved jäävad haigeks ja 50 aastaselt on nad vanadekodukandidaadid. Õudselt valus küsimus, sellepärast et tegelikult ma olen ikkagi seda iluvõimlemist ju lapsest saadik nii-öelda armastanud ja kui ma praegu teda vaatan, siis ta tekitab täiesti vastakaid tundeid. Nii tohutult painutatakse ja nii palju tehakse painduvust monteeritud elemente, et see on üle inimvõimete piiri, see on üle mõistuse piiri. Samas muutub sega üksluiseks ja igavaks, kuna kavast kavasse tehakse täpselt samu elemente, rebitakse jalgu kaela taha, eks ole, täpselt samadel pööretel tasakaaludel ja hüpetel. Ja kahtlemata Ta on see töö väga tihti, ei ole kahepoolne, ehk siis ei ole kasutatud lihased ütleme seljalihased mõlemapoolselt, vaid selle poole ka tehakse rohkem tööd, mis on nagu rohkem lahti venitatud võimlejal ja painutatakse ühte ja sama poolt nii-öelda kümneid ja kümneid ja kümneid kordi. Ja tõepoolest no ei saa öelda, et et ta oleks täiesti tervistkahjustav, aga ma ütleksin, et ta on jõukohane nendele, kellele loodus on andnud vastavad võimed. Sest et väga paljudele lastele, kelle ei ole looduslikku painduvust, neid ei saagi niimoodi murdega painutada ja sellisel juhul nad väga võivad tahta seda teha. Nad teevad seda lihtsalt natuke madalamal tasemel ja selles pole midagi halba. Aga samas tuleb ikkagi jälgida, mida see nende tervisele Ta teeb ja vot sellepärast on selle rühmvõimlemise näol olemas väga hea aseaine. Ta on ilus, tan, graatsiline, ta on väljenduslik spordiala ja samas on ta tervislik. Neil näiteks rahvusvahelistes võistlusmäärustes on täiesti kohustuslik kasutada mõlemat poolt, ehk siis kuidas ma seda ütlen, paremale siis sa pead natuke habrast tegema, vasak, kui sa tõstad paremat jalga. Täiesti õige, Margit, sa oled spetsialist. Et kui sa teed tasakaalu, parem jalg ette, siis sa mõne aja pärast teed ka tasakaalu, vasak jalg ette või siis vastupidi, parem taha või vasak taha, sa pead olema mõlema poolega spagaadid painutama, pead sa mõlema poolega hüppama, pead sa mõlema poolega, eks bilateraalne kasutus, et see on täiesti kohustuslik, kui sa seda ei tee, indest võetakse maha ja nüüd ongi, ütleme, kasvamas uus põlvkond võimlejaid, kuigi meie meie piruetis, käsi südamel, ütlen, oleme eluaegsete teinud. Aga on ka kasvamas uus põlvkond võimlejad, kes niimoodigi kasvatatud, aga kas see, sest juba lasteklassist Nad peavad näitama painduvust ehk siis näiteks istumas pagaati nii paremaga kui vasakuga, et ei olegi üldse mingit võimalust, et seda teist poolt ei näita. Samas kõike hüpete ettevalmistus, töö ja treening, eks ole, see on. Ta on jalad juba niivõrd ette valmistanud ja läbi töötanud hüpiste ja hüplemiste näol, et seal neid väga suuri jalatraumasid, ütleme, ei taha küll kiita, aga meile ei esine. Aga miks seal iluvõimlemises hirmsasti painutatakse, miks sa sealt rahvusvahelistelt Areenidelt selle poole suundub? Iluvõimlemine ongi nagu võimete mäng ja, ja tippiluvõimlemine, eks ta lähtub mingil määral sealt Venemaast ja, ja Valgevene, Ukraina ja nemad oma tohutute miljonite hulgast leiavad talendid, kes on võimelised seda kõike tegema siis, aga võistlusmäärused on kohandatud mingil määral otsele üldise mentaliteedi järele, neid on nüüd täiendatud ja parandatud, aga siiski ta kipub minema selle füüsiliste võimete maksimumi kasutamise peale küll kogu aeg. Et kuhu veel edasi, et lihtsalt nagu ei mina isegi ei kujuta ette, kuhu veel edasi hüpatakse, meeletu kõrgeid hüppeid, maandutakse maandumisjala pealt võetakse kohe tasakaal, tohutuse painutusse, kõik see, mis põlveliidesele teeb selline element, et see on nagu ettekujutamatu, et ma ei kujuta ette, millal meditsiini inimesed sekkuvad. Kuidas Sa näed, tänapäeva lapsed ja füüsiline koormus, ma tean, sinu lapsed käivad trennis nende võistlusrühmade lapsed vähemalt viis või kuus korda nädalas. Kui palju peaks üks ütleme keskeltläbi kümne-kaheteistkümne, 14 aastane laps sinu arvates saama füüsilist koormust, et ta oleks terve ja tubli. Esiteks sõltub lapse võimetest, mõnedele lastele on kohe antudki selline energiapagas ja energiakogus. Et see viis korda nädalas on neile täiesti jõukohane ohu nohu absoluutselt. See on jõukohane täiesti, sest laps taastub. Näiteks ega trennid ei ole enam kolmetunnised, nagu me vanasti nõukogude ajal tegime ilu võimlejatega või me tegime ka kaks korda päevasest, nad õppisid spordi internaadis. Trennid on mõnikord ka pooleteisttunnised, ka kahetunnised peale seda pooleteisttunnist trenni läheb tund mööda ja ta on võimeline jälle rabelema täpselt samas tempos, me ju näeme seda suvelaagrites. Nii et me seda koormust sätime. Me teeme ka treeningtsüklid, vaheldusrikkad, sest näiteks mina õudsalt pooldan ja mu enda lapsed käivad ka üks kord nädalas käivad nad kergejõustikuhallis, nad jooksevad, hüppavad ja teevad jõudu ja venitust, eks ju, see tähendab absoluutselt teistsugust trenni, kui see vaibal ja Kalevi hallis või kus iganes võimlast oma konte väänab. Nii et selles mõttes trend peab olema ka vaheldusrikas, selle trenniga ta isegi võib-olla kuidas öelda, vähendab oma vaimset pinget peale kooli, eks ole, ja ta otseselt nagu ei väsigi nii hullusti, et minu arvates on see viis korda nädalas noorematel muidugi kolm-neli korda nädalas, aga see viis korda nädalas täitsa normaalne. Ja, ja kui oled väga tippvõistlussportlane, eks, siis peab ju kuuska tegema, pluss koolivaheajalaagrid, kus tehakse kaks korda, seda teevad kõik, see ei ole mitte mingi ime, aga seal me ka kogu aeg vaatame, kolmandal päeval või neljandal, kui on väsimuse tipp. Me võtame kohe koormuse tagasi. Me teeme teise trenniga täiesti lõdva või teeme mingeid teatevõistlusi või mis iganes, kus nende vaim saab tuulduda. Ma tean, et, et sinu põhimõte on see, et sa ei tegele lastega mitte ainult treeningsaalis, vaid sind huvitab ka see, millist elu nad elavad kodus ja näiteks väga huvitab sind see, mida nad söövad ja peabki huvitama ühte võimlemistreenerid, see, mida nad söövad. Kuidas see aegade jooksul muutunud on, kas sa pead ikkagi pidama loenguid krõpsuvaid ära korjama või? Oi-oi-oi, kui raske küsimus jälle on, jah, paraku, kuna vanematel ju on ka laste jaoks tihtipeale vähe aega, on, oleme ausad, eks ole, on vähe aega, siis ega ju vanemad ka jälgi, mida nad kodus söövad ja küllap seal ikka see krõbistamine aeg-ajalt ja see kokkade joomine käib. Ja kuigi me laager laagri järgi ja, ja trenni lõpus ja igal võimatul ja võimalikul momendil seda räägime, siis ega see päriselt kontrolli all ei ole. Aga me tõepoolest teeme eriti laagrites seda tervisliku toitumise, õpetad tamist neile küll nii-öelda lihtsalt igapäevase elu käigus kas või sellega, mida me laseme neile lauale panna, eks ole, et me ealeski ei lase sinna panna friikartuleid ja, ja mingisugust hamburgerit, mida välismaal võimlejate söögilaual küll ja küll olen näinud, eks ole, aga nad on ka, aga nad on ka koledamad, kui meie, okei, sorry, vaan, eks ole, nad on ka hoopis tümpsu, mad ja hoopis hullemad, nii et kõike näeb. Aga me teeme seda õpetust pidevalt. Aga ikkagi, no ma näen, et nad kodus neid salatid ei söö, sest et laagris jäävad need salatikerele on head salatit, tõeliselt head on porgand, on mingi ananass sinna pandud mida iganes juurde ja need kausiksid jäävad järele, nii et ega, ega see meil kontrolli all ikka ei ole. Kuidas sa ise ennast kontrollid ja oled suuteline korrale kutsuma, sa oled ju ka vanavõimleja ja ütleme ausalt, need inimesed, kes sind ei näe ega eriti palju inimene juurde ei ole võtnud viimase 30 aasta jooksul, ma arvan. Vot see on see teadmine, see, mis juba lapsepõlvest saadik ka minu treener Ilse Mikko mulle on õpetanud, kes on ju praegu üsnagi soliidses vanuses, aga näeb täiesti fantastiline välja ja ujub kilomeeter kaks korda nädalas, eks ole, üle 80 aastasena. Nii et, et meil on siin absoluutselt õppust võtta oma eelkäijatest, et kuidas on sind kasvatatud ja õpetatud ja treenerid peavad ju täiendkoolitused läbima, eks ole, ma olen ka üsna suur koolituste fänn, ma tõesti käin nii palju, kui ma suudan ja seal ju kuuleb väga tarkasid inimesi rääkimas, väga tarka juttu ja kõik see jääb ju ka kõrva taha ja kui suudad lastele midagi edasi anda, on ju ka väga hea. Et seda ju lihtsalt peab ikkagi mõtlema. Tahad terve olla. Ja kole on ju ka, kui lasteaias seisab treener, kes kaalub 150 kilo ja, ja kes ei saa endale lubada ja lühikese seeliku väga kole ja siis ei saa üldse rääkidagi lastele seda, et et sööge nii ja naa, kui sa ise, eks ole ju eeskuju ei näita. Sa oled nii pikka aega olnud treener, ütle, millistel eluhetkedel oled sa tundnud, et et see oleks pidanud mõne muu ameti valima? Mitte iialgi. See vastus tuleb kohe mul sekundi murdosa jooksul. Sellepärast et praegu ma vaatan, minu poeg ütleb mulle ka, et ema, sa oled õnnelik inimene, et sa teed seda tööd, mis on sulle nii töö kui hobi ja täpselt nii see ongi. Et on hoopis selliseid momente, kus need töötingimused enam ei vasta, mitte mingisugust tele, inimväärikuse nõuetele, mitte mingisugustele. Et see on uskumatu, et Eesti riik ei saa ikka veel nii jõukaks, et ta suudaks ka võimlejatele midagi ehitada. Me ju näeme, et aeg-ajalt tuleb juurde neid kergejõustikuhalli ja nüüd tuli suur uhke hüppemägi. No mida on aastaid oodatud ja tõesti on meil väga vähe neid jää, Areene, kogu aeg kuuleme, mida Anna Levandi räägib, eks ole, aga võimlejad, aga võimlejad tahaks ju kitsendada. Võib-olla see ei ole õige koht praegu osaladi vast praegast võidki siseneda, mõtle, kui paljudes raadiotes kõik inimesed sind kuulama. See on, see on täiesti uskumatu, kui sinna Kalevi halli tulla teisipäev või neljapäev kella viie ja seitsme vahel, eks ole. Kuidas siis kõrvuti väljakutel töötavad võimlemisklubi Janika võimlemisklubi piruett siis on, on ju, ma ei oska öelda, korvpalli veel sama uudselt mitte ainult tabloo all on ühed võimlejad korvpalliväljakul korvpallurid, tenniseväljakul on võimlemisklubi piruett võimlemisklubi Jaanika ja kõikidel meil on kümneid ja kümneid lapsi korraga saalis vaibal. Me ei kuule muusikat, meekuule, laste häält, lapsed ei kuule meie häält, eks ju. See on kõrvulukustav pluss, seal on jahe. Nojaa, no mis siin kurta, kalevihallile pole midagi ette heita, jumal tänatud, ta meid sinna sisse üldse lubab, jah, eks ole, ja nüüd see koht, kus ma võin kuulajatale öelda, et ma olen väga muretses tänase saate eel oma hääle pärast, et temal on see kole võimlemistreenerid seal, aga see tuleb kõik ainult sellest, et ta on aastakümneid pidanud seal Kalevi hallis väga valjult häält tegema. Täpselt niimoodi, kui mu oma esimesed MM kavad valmistasin aastal 2000 ja 2001, siis ma valmistasin täpselt seal tabloo alusel väljakul kõrvulukustavalt korvpalli mürinas. Ja vot nüüd kui sa küsid, et moment, et nagu ei tahaks seda tööd teha, siis ainus moment, mis mul peale tuleb, tuleb selline, et appi ma enam ei taha sinna Kalevi halli minna, andke andeks, ma ei taha sinna minna. Ma ei jaksa enam seda müra taluda, ma tahan lastega suhelda. Ma tahan neile kuulda, anda kaunist muusikat. Ma tahan, et see muusika neid hariks. Et see läheks neile hinge, aga nad ei kuule isegi minu häält, rääkimata sellest muusikast. Ja nad peavad kavas midagi veel väljendama. Nad peavad storyt jutustama. Ma ütlen neile, näete, siin on selline kava, kus te peate olema metshaldjad, eks ole, palun rääkige metshaldja stoori oma oma kavaga, kui lihtsalt ei põrgatad korvpalli kõrvale, see on veel väga väike mure. Kui seal algab näiteks võrkpallimäng, siis fännid ilmuvad kohale pool tundi varem ja trummidega. Ja siis on nõnda, et tegelikult minu suuliigutuste järgi rünt saab aru, mida? Ma tahan, et nad teeksid. Uskumatu, aga kas sa mõtled kõikidele nendele õhtutele kõikidele nendele vabadele päevadele, laupäevadel ja pühapäevadel, mida sina, naisterahvas, ema, abikaasa, oled veetnud nendes õnnetustes võimu sallides, kas sul sellest ei ole vahel kahju? Ei, mul ei ole kahju, sellepärast et nii palju tuleb tagasi sellest tööst, mida ma teen. No näiteks ma olen sunnitud tulema võtma praegusele sõu paraadi juurde, kas ma tohin sellest rääkida, ongi viimane hetk, saabki sellest rängima, ma olen sunnitud tulema selle juurde, sest see oli absoluutselt fantastiline kogemus ja pea ees tundmatus kohas vette. Meil oli siis showereid, kus oli see seitse meetrit, millest ma rääkisin, aga meil olid veel esinemised suurtes-suurtes kaubakeskustes, kes oli siis meie sõidu kinnimaksja tõenäoliselt ja seal suures suures kaubakeskuses hoolimata minu kilogrammidest meilidest oli siiski meil esinemisplats seitse korda seitse meetrit, seitse korda seitse ja see oli veel poodium, poolteist meetrit kõrge. Aga ma olin meilides igal pool andnud teada, et see on meile vähe, et me esineme selle poodiumi ees oleval vaibastatud väljakul ja ühes kaubakeskusesse oli olemas ja me tegime võrratu esinemise, mul oli Endal, nautisin teises, aga seda ei olnud, see oli ümbritsetud siukse raudse barjääriga, mis oli siis väikestest hiina inimestest paksult puupüsti pungil täis, kellel kõigil olid fotoaparaadid ja nad ainult pildistasid, alustades proovist ja lõpetades esinemisel. Ma ei tea, mida nad pildistasid ja mis nad nendega teevad, aga tundub, et see on neil sõltuvus. Aga noh, see selleks. Ja nõnda me siis olime sunnitud oma kavad, kus mul on 24 tüdrukut, pistma sinna seitse korda seitse platsile. Ja me loomulikult nägime seda täpselt pool tundi enne esinemist, ega me polnud meid, polnud enne sinna viidud. Ja siis me käigu pealt ja sel samal hetkel, kui me sinna saabusime, pidime tegema nõnda ümber oma programmi, et me mahume seal kõik oma üheksa kava ära tegema. Ja siis me tegimegi esimese 20 400 koosseisuga kava tegime pool koosseisu, tartlased tegid ja viimase 24-lt tegime omakorda pool koosseisu käigu pealt sealsamas seitse korda seitsme peal, veerand tunni jooksul käisid kõik tüdrukud, kõik kavatsen läbi, et vaadata, kuhu nad oma rõngad ja kurikaid seal viskavad ja panevad, eks ole. Ja need ei ole mitte lihtsalt kavad, need on võistluskavad, mis on kohandatud esinemiseks. Ja ma ootasin, mis sellest supist tuleb, eks ju, sest pealtvaatajaid oli meeletult ja see meie vahendusfirma itaallased olid kahe kaameraga seal kohal, videokaameraga rääkimata, Ta fotoaparaatidest. Ja nad jäädvustasid kõik, mis me tegime, kuna nad tahtsid teada, mida me veel teeme lisaks sellele paraadi gladiaatorile, mis oli õueoludele kohandatud ja tüdrukud tegid kõik need kavad ära, laitmatult, laitmatult. Ja vot see ongi see, mida ma saan tagasi. Mul ju kananahk oli peal ja ma jälgisin seda, ma ütlesin tüdrukutele ka peale esinemist, et teate, ma nautisin, ma kaifisin seda täna. See on see, mida ma saan tagasi. See on niivõrd fantastiline kogemus, see on selline kogemus, et sa näed, et sa oled nendesse akumuleerunud selle. Ja nüüd nad äkki teevad seda, mida sa ootad, ei ole ühtegi etteheidet neile teha, ainult müts maha ja kummardus. Ja nagu ma su eelnevast jutust aru saan, on sinu poeg ka sulle andestanud, et sa oled kõik õhtut veetnud võimlemissaalides ja temast on ju kasvanud tubli ja äge spordipoiss või isegi ekstreemspordipoiss. Mõni aasta tagasi käis ta kelguga kuskilt Nonii, ma mäletan, ma, nad ületasid ja esimeste eestlastena Gröönimaa 600 kilomeetrit olid seal kuu aega lumes ja jääs, mis jubedat tal nüüd plaanis on, see ei ole kursis tema uuemate väljakutsetega ja ma olen väga kursis, sest praegu on tal, temal on käsil praegu perekonna, endal on kaksikud vao ja terve õhtu veetsin ma nende kaksikutega ja see on, see on nii-öelda teine pool minu elust, mis on absoluutne rõõm, kas nad on ka tüdrukud ja kas neist tulevad ka võimlejad, hinnad on tüdruk ja poiss, selge siis ühe sportlike eelistuste suhtes ei ole ilmselt mõtet siin pikalt plaanida ei ole sõna, antakse riigi emale, ema on tennisist, nii et siin on meil veel kõva võitlus tulemas. Selge aitäh, Mall Kalve, et sa tulid täna pühapäeva hommikul jutusaate stuudiosse, edu teile lähenevate võistluste valguses ja kõik inimesed, kellele meeldib võimlemine, tulge või minge siis Tartusse, Miss Valentine'i võistlustele ja tulge vaatama. Maailmakarika etapp, mis on aprilli alguses Tallinnas sureid ja lõpetama jääb üks malle suurtest lemmikutest Fredi Mercury.