Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Kui 90.-te aastate algul ei oleks Rootsi kuningriiki tabanud ehituskriis, oleks meie tänane saatekülaline ilmselt arhitekt. Ühel päeval hakkas Ölandi silla betoon murenema. Asendas insener Sophie Johns lasi selle ära remontida. Võttis oma viiuli ja tuli Eestimaale. Tänases saates kõneleb muusik, sotsioloog Sofia Joons. Mina olen Jaan Tootsen. Üle 10 aasta tagasi Sophia, kui ma sind esimest korda nägin Tallinnas ja üldse, kui sa hakkasid oma viiul kaenla all liikuma nendel vanalinna tänavatel, siis mingi aeg ma mõtlesin, et sa oled ju täiesti tavaline eesti tüdruk väliseestlane küll elanud tüka, aga Rootsis, aga, aga sinu keel oli juba nagu algusest saati nii hea, et, et see ajas nagu segadusse, aga sinu emakeel on rootsi keel, isakeel on eesti keel. Jah, või et minu isa unustatud emakeel on eesti keel ja minu vanaemakeel on eesti keel. Minu jaoks oli eesti keel, tekkis siis, kui oli isapoolse suguvõsas igasugused kokkutulekud. Aga noh, nemad ka nagu väga ilusti noh, kõikusid niiviisi nagu Eesti ja Rootsi keelte vahel ja vahetasid ja tõlkisid ja iialgi ei olnud nagu väga ebamugav olla seal. Aga eesti keeles ma ei saanud aru ja see tegelikult palju hiljem, kui ma mäleta tegelikult kuidas ma nagu sai, nagu seal tegelikult rahvad Su kaudu. Ma ei mäleta, kui vana ma olin, kas üheksa või 10 aastat vana. Ja siis ma mõtlesin välja, et võiks ju rahvatantsu õppida natuke. Siis isal tuli siis meelde seal Eesti mittemajas, sest meil oli, meil ei olnud Eesti maja seal Buroosi linnas, aga meil oli eesti kelder. Seal Eesti keldris oli ikka nagu aeg-ajalt sellised tegevused ja isa helistas sinna ja siis üks vanatädi siis nimega Sigrid ja tema abikaasa haaranud Hanna-Liina. Nemad hakkasid siis nagu suure hooga taastama, seda skaudieluviis oli kunagi olnud seal ja, ja mõtlesid välja igasuguseid esinemisriideid ei pea, mis aastast ja, ja siis oli nii, et pühapäevad olid, siis. Mäletan, mingi kaks, kolm tundi olime seal ja eesmärk oli ikka nagu tantsida, aga siis pidime siis eesti keelt kõhklema seal. Tegelikult me õppisime väga palju, ostsime, laulsime aia ema, nii soobee soo ja soo, soo ja, ja nii edasi ja, ja meie jaoks oli tegelikult oli alguses no umbes nagu ladina keel või et see oli nagu sellele tseremoniaalne keel. Et, et oli, oli vaja pähe õppida neid laulja Salised esineda, kui oli kevadpidu ja Sigistituja jõulupidu ja me teadsime enam-vähem, millest me räägime, aga ka see, mis oli selline papagoi keelma, nagu ütleks. Ma küll ürida see nagu natukene nagu punnitada, aga siis ma tegin väga suure vea päris alguses, et Sigrid üritas mulle näidata, kuidas Eesti grammatika välja näeb. Mina olen, sina oled ja nii edasi ja mina siis jälle peale, ütlesin, et oo, see oli täpselt nagu saksa keeles. Kui hea õpin, eesti keel, kellelgi on mõtteid ja ta võib olla palju kergem saksa keelt õppida koolis ja sääre peale singlil kuidagi ma jään, võitleb kui vihastaks, aga ta käitus, mina mõtlesin, et ma ütlen midagi, midagi, mis on väga õige, aga tema temaga kuidagi solvus. Selle peale. Aga jah, aga sealne käisime siis õega. Ma arvan, mingi kaks, kolm aastat või siis pärase ununes ära, see oli ju 80.-te keskel. Ma mäletan seda nagu tuli mõned vanemad tüdrukud või neiud siis kes käisid seal, neil oli juba nii hea eesti keele, nemad laulsid kooris ja nemad käisid kooriga igal pool maailmas Kanadas ja Ameerikas ja Saksamaal ja mäletan, et ma mõtlesin, et no ma ei saanud ikka päris asi sellest aru. Et miks sa siis vaja nagu Kanadasse minna, kui, kui seal, kui Eesti keeldub, no see on nagu see, et laps nagu ei saa aru ja mina olen kolmas põlvkond, seisad nagu, et mulle ei seletatud neid asju ja koolis ka ei tunneta midagi, et siis oli nagu see meie ajalugu ju ei rääkinud, eriti selles, mis toimus seal teisel pool Läänemerd ja Nõukogude liit oli lihtsalt üks suur ja tore asi. Et oli päris palju selles, et küsimärk ja ma mäletan, et mul oli kogese, tunned seal eesti keldris oli igasuguseid saladusi teised teavad midagi ja meile räägita. Aga kui hoolega kuulama ja vaatama, siis äkki midagi, nagu selgub. Aga siis mingi aeg gümnaasiumis tekkis, oli teadlik otsus, õppida selgeks eesti keel, et siis sa läksid härra direktori juurde ja ütlesid, et nüüd seda hakata õppima eesti keelt ja see õigus siis pidi olema rootsi koolitüdrukul õppida siis just nagu oma emakeelt. Tegelikult küsiti ju varem ka koolis isegi algkoolis juba et kas me soovime. Aga siis ma ei saanud päris hästi sellest aru, et miks, miks seda nüüd vaja oleks. Aga see oli tõesti palju hiljem see oli 90 oli see ja siis ma olen noh, nii-öelda päris eestlasi näinud, kes oli nagu suhtelised noored ka ei olnud. Noh, minu jaoks oli ju eestlased, oled ju pensionärid, kõik, päris eestlased ja, ja siis see oli nagu selle kõige huvitavam. 200 200 89 üheksa, 10, kui hakkasid liikuma, päris noored päris tahad, kenad noored inimesed Eestist Rootsis, see oli nagu selline noh, hoopis teistmoodi noor inimene, ta videona võivad maailma muuta ja siis tundus, et kui olla 17, siis oli nagu muidugi mina seisin ka seal meie keskväljakul, siis esmaspäeviti kujus esmaspäeva miiting ja ütlesime, et Nõukogude Liit võiks nagu tagasi tõmmata sealt Baltikumist. Me vaidlesime ka, mul oli üks hästi hea ja vestluskaaslane seal siis gümnaasiumi ajal ma rääkisin väga palju meie härrafüüsiga õpetajaga. Ja meil oli selline väike noh, päris huvitav klubile, tegelikult saime kokku ja siis lõunavaheajal ja oli üks rumeenia tüdruk. Mina ja siis oli tema ja siis olid veel üks Rootsi anarhist. Füüsikaõpetaja ütles just, et kui ta oleks olnud natuke siis ta oleks ka tahtnud uskuda, et see nõukogude liit vareseid kokku. Aga, aga nüüd on nii vana ja väsinud ja ta ei enam ei kujuta ette, et see võiks juhtuda ja ta iialgi ei oleks nagu tahtnud, et muutuks seda istuks rahulikult ja ütleb, et Nõukogude liit ja selleks, et oleks nagu enam-vähem rahulik olukord maailmas siis taas sedapidi tõhise seda ütlema ja siis meie kõik noored tema vastu saame kokku nagu nagu paar korda nädalas selleks, et uuesti vastu olla ja ma just nägin teda nagu mingi aasta tagasi ja siis tuletasime meelde. Ja ma mäletan, kui hea meel oli siis, kui Meie võit ja temal on ka väga hea meel, tegelikult. Võitsime. Aga see oli selline huvitav nagu kõik on nii stabiilne Rootsis, eks need meie lähedal oli nagu selline noh, revolutsiooni taoline olukord nüüd. Ja sealt tuli see suur motivatsioon. Lõpetuseks oleks väga suur motivatsioon ikka nagu muidu, saasta pole mingi isiklik kogemus või mingi tõmmet. Kuivalt on väga raske, grammatikat võib küll õppida ja õppida igasugusteks eksamiteks, aga kui, kui see isiklik atraktsioon ei ole, siis operis võimatu. Aga mis pärast keskkooli tegid? No mina tahaksin tegelikult saada arhitektiks. Kõigi ütles, et selleks on vaja õppida ehituskunsti impi nagu insenerikunsti. Mina siis õppisin ehitust gümnaasiumis ja ma mõtlesin, tegelikult mul oli isegi nagu praktikandi kohta olemas arhitekti firmased, neil tuli just üks uus projekt ja oleks võinud natuke praktika töö teha ja nii-öelda vaikselt sinna sisse. Täpselt selleks ajaks oli, oli üks suur ehituskriis Rootsis peagi, et ütlesid, karjusid et 50 protsenti ehitustöötajatest on ilma tööta ja kõik sai kinga ja tundus, et ei ole väga õige aeg minna ehitust õppima, võib-olla teeks midagi muud vahepeal ja siis ma läksin rahvamuusikat õppima. Ma pean ütlema, et see oli väga-väga tore aeg tegelikult ja siis mulle ei tundunud nagu muinasmis ma tegin, ikka mängisin, mängisin hästi palju viiulit ka seal kõrval ja, ja ma ei tea, kas saab öelda, et sellel mingit tehniga periood minu elus ma õppisin keeld, siis mängisin viiulit ja mängisin klassikalist, mängisin barokkansamblis ja mängisin rahvamuusikarühmas ja siis ma käisin veel autot koolis ja töötasin nagu kodus toidupoes, et natuke raha saada. Ja siis ma olin vabatahtlik meie rokkmuusikamajas. Et see oli selline hästi intensiivne aegadeks seda öelda, et nagu, et võikski ja öelda, et ma õppisin tehne gümnaasimas, aga tegelikult nagu seesama hästi ma tegelikult õppisin muusikat ka nagu igal pool inimene selles vanuses svamm see, kus ta tegelikult nii-öelda puht füüsilised õpib, see ei ütle tegelikult mitte midagi selle inimese kohta. Svamm imeb kõige. Aga see müüt, et Sophia Johnson enne laulmist enne viiulit õppinud silla ehituse koolis, et see siis nagu täpselt Tõele vastab tõele Kell aastal pealegi. Aga sa õppisid siis sildu projekteerima või keevitamis, kursused olid? Oli oli, keevitasime ja kõigi tegime natukene, ma ei ole nüüd küll nagu silla ehitust õppinud, aga minu esimene töökoht tehnika vallas oli rootsi testimisinstituudis. Ma olin selline asendusinsener suvel ja see muidugi hästi lahe lühedusel sellel son. Tähendaja rootsi keeles Vik, harja ja insener infenior ja see lühend pik Ingi. Et ma käisin ringi suviljale viiking. Aga mida ma tegin, mul oli igasuguste ehitist nii-öelda väiksed betoontükid käepärast ja siis mina olin nagu proua või preili talv ja mina pritsisin Pole vett peale ja viskasin külmikutesse ja siis ma vaatasin, nii, saab. Ja siis mul oli nagu muuseas, oli nagu ühed tükid olid siis Ölandi, silla omad ja siis selgus, et need olid üsna kehvad. Et nagu selles mõttes on, nii et jah, ma proovisin küll nagu igasuguseid materjale, aga see oli pigem selline pisikene tööots. Aga see Ölandi sild on endiselt püsib paigas. Ja ka pärast seda tehti remonti. Sinule tänu meie viie tööle või tänu kehvale betoonile. Viiulimäng see tuli siis paralleelselt selle arhitektuurihuviga Wiiralt, ma hakkasin varem õppima ja, ja ma hakkasin ka varem noh, nagu ikka niimoodi, et nagu kui ma olen, nagu ma mäleta, 809 aastat olin, hakkasin viilud mängima ja alguses tavaline nädalase klassiga kool. Aga no ma ei tea, kas oli see, et meil on need head lapsele õpetajaga või noh, mulle ei istunud see orkestris istumine mulle see nagu ja ma ei saanud päris hästi aru, mis toimub seal täpselt nagu see eesti kelder jälle on see midagi, on mingi asi, millest ma aru ei saa. Et me mängisime küsitlesite, käisime Karmenil Aseda aariad, nagu ta mandaadid anda. Nüüd hakkame seda mängima orkestriga ja mina istun seal kolmandas riiulis ja mul on paus, paus, paus, paus rahus. Ja tulin koju ja ema küsis, mida me siis mängime ja minetlesin teised mängud Carmenit, aga mida mina mängin, seda ma ei tea. Et ma ei tundnud, et ma oleks nagu üks osa sellest suurest ilusas orkestrist, vaid. Siis ma sain kokku rahvamuusikaga Smausta kultuur, mis kuulus sinna selle muusika juurde sellel ajal selles kohas sobis mulle palju paremini. No see, et nagu, et ei olnud nagu see, et mõned mängivad esimest viiulit, vaid kõik võib mängida riiulite ja meloodiad ja see on pigem selline nagu sulistlik traditsioone, see sobis mulle palju paremini. Huvi ja seltskond oli olemas ja siis oli kogu aeg olemas nende teiste õpingute kõrval. Ilusa loo rääkisid kunagi, kui sa seitsmeteistkümne aastasena läksid Taani siis eksisid ära, sinna kuskil mingisugusesse nurga baari jõudsid ja võtsid, nagu vist oli siis peaaegu esimese õlle. Tundsid korraga, et nüüd läheb elu lahti, et kui sa meenutad seda ennast, siis nüüd 15 aastat tagasi, milline sa olid? No ma ei tea, aga mul oli tükk aega tegelikult selline tunne noor osas, ma ei tea, kus tulijad ühiskond on just nagu teiste kokku lepitud ja, ja tegelikult selline nagu Ida-Poola, nagu saladus, et igal pool on mingid seosed, mingid reeglid, mingid salasõnad. No kui mõelda selle Rootsi ühiskonna peale, siis on nii, et on üsna valmis, eks ju. Et kui sul on vaja midagi teha, siis väga harva vaja midagi ise luua, on pigem vaja uurida välja, kes saaks mulle blanketi koju saata, Need, kogu aega, mingit infot, telefonid ja kõik on teada, lisa, sa pead teadma, kuhu poole pöörduda. Ja Taani reisijad sõjalis-nagu pihta saama sellele, et nagu, et saab ka teistmoodi. Et on võimalik ise ka luua neid salasõnu ja, ja seoseid ja, ja mis on muidugi siis teiste jaoks täitsa saladused, aga no muidugi, ega ma siispärasem kogu Eestiga, kui terve ühiskond hakkasid taaslooma ja tekitama teistele omakorda nagu neid uusi saladusi ja ühiskondlikke norme, kõike siis muidugi hästi huvitav oli seda kõike jälgida. Ma lihtsalt läksin sisse kirjutama siis oli Pelgulinna see kõik ja, ja teise korrusel istusin seal järjekorras ja ümberringi on millegipärast venelased. Ma ei saa öelda, et minu eesti keel oleks palju parem, aga Ma avastasin, et oli üks kirjaviga seal. Ja siis oli nagu kirjutatud niimoodi nagu igasugused. No kui mul seal sisse kirjutan, palju see siis maksab ja palju see. Ja siis alles ajakirja, see riigilõiv oli nagu kirja seal. Ja ma jäingi seda vaatama ja Vietnami sihi vaata kui, kui naljaga sõnad nagu, et kaks täht on ümber läinud ja nii tähtsa koha peal nii tähtsa koha peal soniga mees oli nagu Tallinna linna asutus ja, ja kirjaviga seina peal riigi lõvi peaks olema ja seisma päeva jäi nagunii uskuma. Lõvi riidi lõvi ja, ja siis oli nii, et seal oli nagu mingi nimekiri ka. No nii nagu ikka mõte jookseb mõnikord vaadata ühte asja ja kohe sa hakkad, no inimene tahab, et kui ka loogiline, et arvab, et kõik on loogiline ja mais ja ma nägin, et oli nagu 15 krooni 20 krooni, oli isegi 100 150 200, isegi sellised riigilõvid olid seal. Ja siis ma mõtlesin, et, et see riigilõvi see on kindlasti üks kleeps. Ja see on kindlasti noh, umbes nii, et nagu, et nagu seal arkis on, kui sa nagu maksasele oma kindlustuse ära ja paned kleepsu sinna auto peale, kohe on näha, et makstud. Ja ma hakkasin mõtlema, saginas kleepsud ja seda kile, see, nii et nagu et kuule, need sama seis on kindlasti lihtsalt tavalised värvid nagu roheline punane ja siis on need 150 200 kindlasti sellised nagu kuldsed ja hõbedased ja jäingi uskuma sõda. Ja mul oli süsteem täiesti välja töötatud. Ma teadsin täpsemise riigi lõvi all ja umbes nagu postmark ja ma olen ka mõelnud, et kui nüüd jään siia Eestisse elama, siis ma arvan, et mul tekivad igasuguseid riigi lõvisid. Ja kuhu ma hakkan panema, mõtlesin alguses panete oma passi sisse, siis mõtlesin. Ah, neid vist ei tohi sinna kleepida nagu see pole nagu viisade jaoks kohad ja vist ei saa panna. Nüüd ma juba mõtlesin välja, ma panen ma külmkapi peale. Ja pärast ma läksin lihtsalt nagu ajama juttu selle ametnikuga ja tema siis teavitas, mismoodi siis tasuda ja ja mina siin muidugi parandasin teda, et ma lähen endale riigi Lõvi muretsema. Ja tema vaatas mulle ja, ja kuidagimoodi ja mitu korda tegelikult päeva jooksul mul õnnestus ikka nagu seletada erinevatele ametnikele, et, et on riigi lõvi, mille, millega tegemist ja mitte midagi muud ja seal alles nagu pangas, kui ma nägin uuesti seda seda nii-öelda valesti valesti kirjutatud sõnaskuma, sain pihta sellele, et mul oli üsna mööda pandud Siis sa tulid ikkagi nagu ära Viljandi kultuurikolledžisse õppisid pärimusmuusikat. Miks inimesed laulavad või miks inimesed teevad muusikat? Ma arvan, et see muusika tegemine, see on ikka tegelikult on see, nagu see peaks olema iga inimese jaoks palju loomulikum, kui see praegu on. Ja ma just lugesin üks koraalilaulik nii-öelda Ruhnust. Ta oli öelnud seda, et et ta lihtsalt peab laulma talu, laula tavaliselt õhtuti ja hommikuti ja mõnikord lihtsalt selle parases süda vajab seda. Ja, ja ma olen, hakkad mõtlema selle peale, mis see tegelikult tähendab, süda lihtsalt vajab seda. Pettimise muusiga, teeb meiega. Ma arvan, et see on nagu üks viis olla nagu mitte ainult endale ka, vaid ka teistega ja ka kellegi kõrgemaga kontakt. Ja see on hästi lustlik, viis olla koos, võiks öelda samasuguseks väga hea viis kuidas väljendad asju, mida muidu ei saa nagu leina, nagu suurt suurt rõõmu. Et see laul võtab üles seal, kui, kuhu, nagu keele kõne enam ei jaksa või ei jõua või ei oska edasi minna. Ta paneb, teeb midagi sinna juurde. No eks ma mõtlesin sellele, et vaata, kui huvitav on sellega, et ühtepidi on vajadus nagu elukogemust, et mingisuguseid asju laulda. Aga teistpidi kasvõi see Jaak Johansoni Pauluse sõnadele tehtud laul viis et see on tehtud siis, kui ta oli vist 18 või 20 aastane. Samas näiteks jaak Tuksami asju kuulates mõtled, et seda ei saaks laulda mingisugune 15 aastane poisikene. Aga arvad, et kui palju mängib siin rolli see kogemus, et sa tead, millest sa laulad? Aga see kogemus või mitte, see on ju nagu mismoodi me me tajume, et, et me oleme midagi, et me oleme kogemusi täis või mitte. Et selles mõttes on ju nii, et mõnikord on vaja tühjaks laadida. Ja ma arvan küll, et nooruses on nagu väga tihti selline tunne, et oh, ma tean kõike. Ma ei tea, mis, milline maailm peaks olema. Küll teame, mis, mis tunne see on. Ja see siis on ju tegelikult justkui on nagu seda tunnet kõiki ja väga selgelt siis ma ju näen kõiki väga selgelt ja siis mul on selleks kogemust. Ja siis on niimoodi, et minu kogemusepagas on lihtsalt nagu liiga suureks läinud ja siis peab seda välja valama kuskile. Ja üks väga hea viis on muidugi siis laulda, seda kogemust me oleme, meil on kõigil ka nagu, kes enam ei ole 15, kuus ja 17 võtta, et noh, kas noh, mul on küll selline tunne, et ma teada siis palju asju palju selgemini kui praegu, et see kogemus mõnikord ka segab. No see praktiline kogemus. See, mis mulle meeldib pärimusmuusika juures, on see, et see on üks asi, olla üksi ja valada midagi nii-öelda kogemustest välja ja seda laulda. Aga see, mis on väga tihti olnud just nende pärimus, like muusikapalade või laulude juures, on see, et ta nagu sellised väiksed pärlid, mis on siis nagu mitte need ei ole nagu ühe inimese lihvitud, vaid nad on. Nad on nagu läinud läbi mitmete inimeste. Selle protsessi juures on, et üks inimene valab välja ilusa pärli ja teine leiab seda, avastab seda, õhtab ta, võtab ta üles ja siis kannab veel edasi. Nii et see on nagu see, et üks asi on teha, teine asi on see, et nagu, et see pärimusmuusika seal seda tähendab tegelikult nii seda muusika loomist. Kuulge seda hoidmist, järelikult selliseid muusikalisi mõtteid, mis väärt hoida. Kui nüüd vaatame see tänapäevane muusikaprotsess seal väga tihti, see tähtis on see tootmine ja sa vastu pidin keskenduma sellele, sellele, mitte jus loomisele Vaise laiali tillamisele. Võib-olla sonavus riis saicel nagu põhimõte siis, et vaadata ümberringi ja, ja võib-olla ma olen lihtsalt suured breikarid, siis pärimusmuusikafännid nagu korjame uuesti ja see, mida me ei saa otse nagu näost näkku vaadates kätte, seda me jõudsime siis väljaarhiivist, mis oleks väga hea, suur prügimägi. Et. Kes on hästi müstiline tunne ju mõtet, kui see aeg ja ruum kaobki ära selles laulmise hetkes. Ja vot see ongi see, mis on huvitav, et aeg ja ruum kaob, et tegelikult on, nagu ma olen ka väga palju nagu nende poolt, kes seda väidavad, et muusikal ei saa olla vanust. Et ei ole olemas vanamuusika, vaat kõik muusika elab hetkes. Ühesõnaga, päris raske on lugu mõelda niimoodi, et kõik muusikat on helid ja nad kõlavad praegu julgujad kõlavad aga see annab küll midagi juurde, aga samas on ju nagu see teine siis äärmuslik mõtlema siis see nagu, et, et kõik on kogu aeg olnud. Et vahet pole, aga siis on see vahepealne variant, siis mis jah, aeg ja ruum kaob, aga ta kaob erinevalt. Aga samas on mõnikord nii, et muuske kutsub kohale ka teist ruumi. Kuuleme näiteks Valgret. Noh, on kerge ette kujutada, kuidas oli Pärnus suvel aastal see ja see ongi, on kerge. Kuulame Mozartit, no teine ruum, teine aeg, küll omaette huvitav fenomen, mismoodi me tajume neid, neid Sillasid et just nagu piilume kuskil Läheme, midagi, mis meie tegelikult ei ole näinud. Ja see on kõik tänu sellele mingi kõla hakkab meid meid mõjutama. Aga kas laulmine on sinu elus olnud ka nagu kogu aeg märkamatult kaasas, mis on ka mingisugune üks avastus, et see on järjekordne müüt, et sa tulid Rootsist Eestisse ja siin alles avastasid seda, et sa oskad laulda, et Rootsis sulle olla öeldud, et sa ei oska üldse laulda. Siin-seal nagu jõudsid selleni ja taipasid ja lauladki väga-väga hästi. Ma ei ütleks, et mulle öeldi, et ma ei oska laulda, aga ma ise saan väga hästi aru, et, et see, mis välja tuleb, ei ole nagu see. Aga samas on ju nii, et nagu, et iga inimene võtab endale erinevaid rolle ja, ja mul oli päris, ma olen päris rahul selle viiuldaja rulliga, et ei olnud häda midagi, teised rallisid ja laulsid ja tegid igasuguseid hingamisharjutusi ja, ja mul oli nii hea meel, et me pidanud seda tegema, mina läksin rahulikult, jagasin sõrmedega töö tegema. Et ma igatsenud seda tegelikult oli pigem selline. Ma ei tea, kus see mõte isegi tuli, ma olin nagu ma mäletan, ka s oli muusikamajas, kui ma esimest korda nagu laulsin seal keset kontserdit ka minu mängukaaslane ei teadnud, et ma kavatsen laulda. Liisad, mõtlesin. Proovin. Pärast mul on jah. Aeg oli mul noh, ikka nii, et kui, kui keegi satub välismaale, siis on nii, et see koduigatsus, kohanemine, integratsioon, see käib ikka nagu lainetena edasi-tagasi ja ja kui on väga lahe olla uues kohas, ei saa nagu teised hetked, kui mingisugune igasuguse ikka on, jah. Aga noh, mind aitas väga nagu seda auku täita, mis sees tekkis just nagu, et laulda. Haiguses laulsin neid nii-öelda rootsi päris rootsi rahvalaule ja ja siis pärastpoole mind hakkas väga huvitama see eestirootsi, muusika, traditsioon, need laulud, nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Jah, mulle vist meeldib väga laulda, ma ei kujuta ette, et ma ise hakkaks kirjutama laule ja ma nagu teaksin midagi nii hästi, et ma suudaksin seda laulus väljendada. Seda inimest ma ei ole, ma olen pigem selline üleskorjaja noh, inimene ikka nagu tekivad igasugused seosed ja igasugused eesmärgid ja loogikat, miks ta midagi teeb. Aga ma ei saa ju seda salata, et üks asi, mis mind väga köitis Ale eestirootsi kultuuri juures ei mõtle selle ajaloolise kultuuri peale, mõtlen kõige nagu ärataja Vormsi, inimeste ja Ruhnu ja Pakri saart inimeste peale, millises kultuuris ja millise kultuuriruumis nemad elasid. Ja siis ma avastasin, et mul on endal sellised noh, on mingi osa nagu rootlust täis, teine osa on eestlus täis, siis on teised nii-öelda kohad. Ja mind huvitas Need, mismoodi, nagu need kultuurid siis hakkama said nakkusele, tasakaalu hoidmisega pikk või selle kombinatsiooniga. See aitas päris palju, tegelikult seal on nagu see, et kuidas olla nagu kaks asja korraga, kuidas vaadata Ühte asja kahelt poolt korraga? See sai palju nagu selgemaks, kui ma olin nagu tutvust teinud nende eestirootslaste eluga ise ma olen kusjuures mõelnud, et mõnikord tekivad sellised perekondlikud traditsioonid ja mustrid. Mõnikord on raske neid märgata, küsimus on see, et kas mul siis eestirootsi juured, kas see Naissaar on see, mis mängib rolli Juminda poolsaar. Ja ma olen nüüd mõelnud, et, et Meie nii-öelda isapoolses suguvõsas on selline liin täitsa olemas, et et peavad tekkima segapered. Vanavanaema oli siis naissaarelt ja tema kodukeel emakeel oli rootsi vanavanaisakodukeel emakeel, isakeel oli eesti keel. Ma ei kujuta ette, neil oli kindlasti päris huvitav ja ma ma ei mäleta küll, et kui ma olen päris väike, siis ta istus oma sugulastega nagu vanatädid olid, istusid seal sandareid alevis ja laulsid vanu rootsi laula koos siis ma sellised liited, puu ja sätta, vill, koodne trikood, täppadil liidenu tunduda tunduda ja nii edasi. Siis ma absoluutselt ei mõelnud, et see on ju fantastiline laulud, mida nad laulsid ka naissaarele oma noores põlves. Nüüd, kui ma olen nagu seda päriselt. Aga nüüd on muidugi natuke hilja, sest et teda ju enam ei ole Eliis, et enam ei ole. Aga, aga pärast on näha seda, et igal pool on nagu sellised segapered ja nüüd meil on endal ka siis tekkinud see selline kakskultuurne perekond. Ma lihtsalt olen avastanud, et, et see on tegelikult meie, meie suguvõsa võtmemuster, et nagu, et kogu aeg tekitame segapered. Et ükskõik kuidas me segame lugejaid, munad saavad nagu kuskile välja ja siis nad nad saavad nagu eestlasteks või pärisrootslasteks. Aga siis, et kogu aega, nii, et igas põlvkonnas peab keegi olema, kes, kes viib. Ja samas on ERC segapera siis muidugi ka see sild, seitsmes hoiak neid suuremas suguvõsasid kokku. Kes oskab siis nagu tõlkida ja kes siis on nagu see põhjus, miks teised inimesed kokku saavad ja nii edasi. Aga oma lapse, Oskar Viidrikuga, räägid sa eestirootsi keelt? Meie räägime rootsi keeles koos mida ainult mina enam jah, päris alguses oli mul raske väga rootsi keeles suhelda, aga siis, kui tal 10 päeva vana ja kui silmside on olemas siis tulen rootsi keele. Noh, miks? Sellepärast et pool suguvõsa on Rootsis ja pool suguvõsa on Eestis ja oleks äärmiselt imelik, kui, kui see poisuke peaks päras hakkama inglise keeles suhtlema oma rootsi tädilastega inglise keeles või nagu suure huviga jälgime seda, mismoodi üks laps saab kakskeelseks. Siis on väga ilusti pooleks mehega räägid eesti keeles lapsega rootsi keeles. Jah. Nüüd on siis sinu pere poole jalaga maainimesed, et kui sa varem sõitsid peamiselt jalgrattaga, valged juuksed lehvisid mööda Pelgulinna, seda heina tänavat, siis täna hommikul ma nägin sind lükkamas päikeselises Aegviidus kus on selline männimetsa lõhn, et niidab jalust. Kuidas te selle kodusin, leidsite? No see on ikka nii, et kui kui inimesele tekib kõht ette ja siis oli ka nii, et asjad lihtsalt tekivad hoopis teised huvid on olemas. Aga jah, ma olen varem ka käinud siin Aegviidus ja, ja siis ma olin siin sõbranna pool ja lihtsalt küsisin, et kas sa tead, kas on midagi osta ka kuskil, no kas on mingi maja müüa siin. Siis ta teadis, et see maja on olemas, tulen siia vaatama, ei olnud üldse sellised tublid tüübid, et me oleksime nagu vaadanud tervet Põhja-Eestit või Lõuna-Eestit, et leida endale seda õiget kodu, vaid see on tegelikult esimene maja, mida üldse vaatasime ja nagu ikka me oleme sellised totud, et me ei oska isegi tingida. Koduga eek pingita. Et noh, lihtsalt esimene variant ja kätte minu meelest on see kõige parem viis midagi, ostad sa nagu, kui sa päriselt-päriselt tahad midagi, siis on nii, et ta peab usaldama seda, seda tunnet, mis tekib, et see tuleb nagu tühja koha peal. Kui liiga palju ringi vaadata, siis on nii, et pärast nii et noh, no ikka nii saarel kuskil hiina restorane siis on kaaslased, toit peab alati palju parem välja. Siin oma ja kui eriti ei pea, et hea on see, et me ei tea, mis mujal toimub, et me teame väga hästi, siin toimub ühes konkreetses majas, aga vot Aga mis teeb kodust kodu? Mina arvan tegelikult, et laps loob kodu, kui varem oli see, tule koju ja oh sa puhata, nüüd on niimoodi Iiess, oleme jälle kodus, hakkame pihta. Alati on midagi, mis on tegemata ja lapsed on kuidagi nagu need toredad. Noh, ma ei tea, kas nad on, kas vanemad on siis kuidagi nagu enne, kes, kes kukuvad, pakuvad lastele etendust nimega lapsepõlvekodu või, või kuidas see siis nagu käib, aga ma olen küll nagu tähele pandud, et ma käidunud taalse teistmoodi praegu kuidagi on niimoodi, et kogu aeg on nii, et kõik, mida me teeme ja see on tegelikult meie lapse pärast, et tal oleks parem, tal oleks mõnus paljajalu joosta, kui oleks õlitatud põrand. Narva siin küll nagu varem, et, et kodu on nagu midagi muud, aga, aga nüüd on nii, et et see on ikka see laps, pere, kodune, et need kuidagi kuuluva kuku. Ühe inimese kodu on ikka nagu üsna kummaline asi, see on pigem lihtsalt mingi noh, nagu nagu paus on muusikasse, mis viib edasi, aga ta ei ole Helivad tasemes. Aga samas on need noh, muidugi saab ju vastupidi teha, et nüüd ta pigem nagu see nagu, et me oleme kogu aeg kodus ja siis aeg-ajalt lahkume siit. Ja, ja see on umbes nagu sa vastupidine NASA nagu nagu oleks ja ma oleksin nüüd ma ei tea, kas varem oli see nägad negatiivne positiiv ja vastupidi, aga varem oli kodu see koht, kuhu ma tahtsin minna. Nüüd nagu koduaeg-ajalt see koht, kus ma väga tahaks lahkuda Aga siis pärast Viljandit hakkasid õppima hoopis humanitaarinstituudis ja valisid endale õppimise erialaks sotsioloogia. Tegelikult ma ei hakka sotsioloogiat õppima. Ma tulin humanitaarinstituuti mul enda kindel soov lihvida oma eesti keelt. Ja ma tegelikult olin Eesti kultuuriloo õppetoolis üks aasta teisel aastal olin, olin kultuuriteooria aega toolis ja siis kuidagimoodi avastasin, kui see teine aasta juba hakkas nagu otsa saama, et huvitav, huvitav, ma olen väga palju punkte. Ühiskonnateooria vallased, huvitav, huvitav, miks. Aga nüüd, kui sa oled juba sotsioloogia doktorantuuris, nüüd on see õige aeg küsida sinu käest, et mis asi on sotsioloogia, millega sotsioloog tegeleb. Noh, mind, mind huvitab tegelikult väga palju sotsioloogiat sobib vaadata, mitmet pidi sa vaadata seda, mis toimub konkreetsete inimeste ümber ja on võimalik ka vaadata, mis maailmas toimub, kõik tasandid? On ju olemas ja, või kes vaatab mingit riiki, kes vaata, mingid teatud linna, kes vaatab mingi teatud subkultuuriinimesi saab ju nagu jaotada ja jagada rühmadesse mitmet pidi ja, ja see vaatenurk mind väga huvitab, see on seotud just selle nii-öelda mikrosotsioloogiaga, et kui vaadata, mis, mis v inimese sees toimub ja siis muidugi küsida, miks, kust see mõte tuleb tegelikult? Ja mulle ka väga meeldib vaadata, mismoodi, mismoodi asjad algavad. Kus sellised, noh, näiteks huvitavad ühingud sotsiaalsed liikumised, inimesed teevad asjad uutmoodi, mismoodi nad on siis teistmoodi, kui vanad. Ja mismoodi inimesed üldse hakanud midagi koos tegema, mis on nende eesmärk. Ja see, et kas nad suudavad siis midagi mõjutada ka. Et mind huvitab just nagu see alguses. Ja see, et kas inimesed suudavad, võib-olla mul on ikka veel, aga natuke seda teismeealise, seda trotsi sees, et umbes see nagu, et väike on ilusam kui suur ja ja nõrku nagu on armsam kui tugev ja nii edasi loomisprotsess ja alternatiivsus, loominevi taastamine, see on midagi, mis mind väga huvitab. Jah. Tore hüüridega. Praegu me istume siin sinu Aegviidu koduköögis. Siin on puust laud. Sul on laps, Oskar veidrik on süles. Mida sa näed aknast välja? Arno salajane seal on meie saun ja siis on meie aed siis on tühermaa ja siis on teised majad ja siis mets. Nüüd niimoodi, et nüüd, kui meil on see see köök niimoodi välja mõelda siis kujutan praegu ette, et ma istun nagu ükskord siin. Meil on siin nagu päike tõuseb ja siis on hommikut ja siis nagu tulevases köögis hästi palju valgust. Siis ma kujutan ette, kuidas ma tõusen ja siis muidugi põrand tehtud, saad paljajalu käia ja siis ma istun seal ja siis lähen ja vaatan, kuidas naabritele vaat rongi peale. Ja siis joon kohvi ja, ja noh, selline kohvijoomishetk, seda küll kujutan ette ja juba seal köögilaua taga. Aga mulle mulle meeldiva sellesse hetke pärast on nii, et nagu et no ma ei tea. Tal on selline, et ma istun hommikul ja siis ma mõtlen välja, mida ma võiksin, mida ma tahaks teha. Siis ma teen ühe nimekirja ja siis ma olen selline hea hea protestantlik töötaja, siis ma lihtsalt teen kõik järjest seal nimekirjas on ja siis kui kõik, mis nimekirjas on nagu alla tõmmatud, siis ongi päev läbi. Ja mõnikord need nimekirjad päris pikad. Aga aga jah, aga hommikuti, ehk siis enne kui see kohustatud siis oli selline vaba inimese tunne. Ja muidugi saab ja siis pärast istuda sealsamas siis õhtune vaade, kuidas noored tulevad koju. Kui oma endale on siis nagu karuga see nimekiri nagu ära tehtud, siis on ta nagu tore istuda ja kas siis teed juba õhtupoole. Ja siis mulle väga meeldib tegelikult seal. Noh, see on selline vanamoodne aed. Ees on ilusad, taga on toit, eks ju. Et Iisraeli nagu hästi ilusad peenrad on siin olnud ja, ja, ja vaatame nüüd siis võib-olla meie just ei ole nagu samasuguseid peenrahulle aga, aga põhimõtteliselt hästi ilusad, kõige siin istutatud ja siis kohe, kui sa lähed maja taha, siis on kohe nagu põõsad ja puit ja nagu see päris uhke tunne tegelikult või nagu imelik tunne, mõeldad. 13 õunapuud. Meil on 13 õunapuud, meil on kodus 13 õunapuud, nii, nii. Vot. Ahah, sul on korter ja meil on 13 õunapuud. Ootamatu Ricos ja samase kohustus, mis nagu on. Ja ma mäletan, eelmisel kevadel siin hakkasin otsast peale, sina Oskar jälle magas ja siis sai nagu koristada siin aias ja ja kui kummaline see on, et see saada päriselt mullaseks ja poriseks. Et, et see on, nagu ma mäletan, ma seisin ja huvitav, mis asi see on, muld, aga mis asi see on? Mõtlesin, millal ma viimati oli nagunii mullane ja nii porine. Siis on need tõesti lapsepõlves millalgi. Et vahepeal on nagu see, nagu mu käed ei ole üldse mullaga poriga kokku saanud ja see oli päris võõras tunne, tegelikult. Kas oli ka hea tulla? See oli hea, aga samas oli seal natuke valus ka, et selline tunne, et ma olen juba nagu mingi 15 aastat midagi, midagi nagu noh, mitte meeles pidanud või. Kas tänu sellele, et sa oled nüüd hea mitu aastat sotsioloogiat õppinud mõistad sa iseennast ka kuidagi paremini? Jah, seda ma arvan küll, et nagu, et see on noh, minu jaoks on nagu noh, tavaliselt on nii, et me istume ja siis mingi mure või on, mingi tundub, et meil on mingi nõrkuse, siis tundub, et et see nii eriline nõrkus ja see nii eriline probleem ja mured nagu muidugi keegi ei mõista mind. Ja minu meeles on ikka nagu päris hea, kui vaadata neid, neid, selliseid üldistavaid nagu teab, et selles, et näha seda, et, et ma ei ole üksi. Et on, et on hästi tavaline ja noh, vaatame kas või sellist asja nagu näiteks no olla kodus ta koos oma lapsega näiteks, et kuidas selline asi nagu välja kukub ja no kõik, kes on seda üritanud, teavad, et on hea vaat hetked Jon kehvad hetked ja raskusi on ja mõnikord nagu mõtlema, et kui on nagu ebakõlad, et need on seotud just meie isikutega, kes on ühes konkreetses peres aga siis on nagu hea vaadata, et see toimub mitte ainult meil veel ka näiteks naabritel ja ka teistel kes elavad näiteks Lõuna-Eestis ja see, see juhtub isegi nagu jõukates peredes näiteks. Ja siis on nagu aru saada, vaata et see, mis toimub, see on seal täitsa normaalne ja siis on, siis oleks võib-olla ise ka teha mingit diagnoosi või prognoosi, et äkki see on mööduv nähtus. Aga ma arvan, et see on ja nagu, et üritada vaadata, kuidas, mis, mis on sellised sest tuleb nagu see, mis meie odavaim ja mis on meie ühiskonnasüsteem ja, ja tekivad igal ajal, tekivad teatud peremudelit ja noh, kui on nagu mingi probleem, et see võib olla täitsa süsteemne probleem, võib-olla, et kõikidel on aga, aga millegipärast nii, et keegide suud lahti seepärast, et tundub, et teised saavad ju hakkama, miks mina siis ei pea, et noh Ma olen küll olnud selliseid lugemisi, kus ma nagu saan öelda, et ma olen nagu väga konkreetsel saanud abi. Ma arvan, et kui mõelda niimoodi muusikus otsioloogil, tal on nagu teatud eeliseid tegelikult ta satub mitmesse kohta, kus ta tavainimesena ei satuks suvel see, et nagu see julgused nagu dringid liikuda ringi ja kokku saada erinevate inimestega, mis igalühel omanik muidugi, mismoodi, aga minu jaoks on see viiul väga hea sotsialiseerumise vahend olla. Ja, ja muidugi mõned ütlevad teda spioonitööriistad nagu noh, ükskord oligi nii, et mäletan, et kloostri ait oli nagu kinni pandud, mingi prantsuse ja väga tähtis pidu pidi olema ja politsei nagu piiras kõiki ära ja ja mul oli, ma olen, ma ei mäleta, mis see nüüd oli, aga mingi väga tähtis mapp oli jäänud mul sinna kloostri aita tulin viiul käes ja lisatakse sisse ja kõik kesise seal, kuidas sai mis asja, nemad vaatasite, muusi tuli. Las ta siis käib natuke ja legitab akustika proovida või et noh, aga vastupidi, et see sotsioloogi taust tegelikult aitab ka musi ka elus võiks nagu öelda, jah. Ma olen tegelenud nüüd minu enda jaoks täitsa uue muusika repertuaariga, et ma olen nagu võtnud neid eestirootsi rahvalike koraale kätte ja ja neid vaadanud ja, ja noh, ma üritan siis nagu mõista seda ise, laulda neid, siis ma tunnen, et ma ei peaks ainult mitte seda teksti vaatama tõlkima vaid ma tunnen, et ma tahan ise ka teada midagi sellest taustast, et kust need laulud pärit on ja ja see annab mulle küll maitset juurde, ma ei pea seda välja ütlema pärast. Aga see on selline noh, nii nagu kunstnikuna selline ballett, eks see on kõik värvid koos, et nii võib ka muusiku ja lauljana kokku koguda igasuguseid kogemusi. Ja siis kedagi ei huvita, mis, mis värvid kunstnikul on seal oma töölauas olnud, vaid huvitav on see, et mis maalil on ja ma arvan, et niivõrd paralleele tõmmata selle muusiku eluga, et et kus ta küll võtab seda, neid ideid ja mõtteid ja emotsioone seal nagu see ei ole nagu eriti huvitavat. Huvitav on just see, et mis siis välja tuleb. Ja mõnikord, kui on just tegemiselise unustatud või, või vähe mängitud, esitatud repertuaariga, siis siis on küll nii, et, et kasutama teisi meetodeid ja, ja kõik ei ole pärid muusika vallas. Ma ütleks niimoodi. Aga mis on see kõige-kõige ühine eesmärk, mille pärast on sinul mõtet hommikul üles tõusta ja tegutsema hakata? Kui nüüd mõelda ruumide ja olukordade peale, siis ma ise naudin aina rohkem ja rohkem nii-öelda näost näkku kokkusaamisi. Mina tõusen küll hommikul ülese saledad kellegagi kokku saada. Ja ma ei tõuse selleks, et internetti minna. Ma ei tõuse selleks, et kuskile mujale minna. Vaid see on nagu eelkõige see, et lugeda midagi teiste juures. See on vist ka semis ma, kuidas ma üritan nagu Oscareid kaasa tõmmata, et ma tahaks ka tema nagu õpiks ilus stiil, nagu, et nautima koosolemist, et teised inimesed ei oleks nagu mingi imelik asi vete elus nagu raske teistega suhelda, vaid oleks just nagu huvitav, et no et iga inimene, kes vastu tuleks, oli justkui üks raamat, eks elulugu, mis tuleb, et, et kui sa ilusti käidus, äkki sa saad tsellu kuulata otsast lõpuni. Ma tahan ühe nende lugude pärast nende lugude pärast minut mõtet tõusta ja see on see, mis seob kõike. Kõneles muusik ja sotsioloog Sofia Joons. Muusika plaadilt Strand rand ja Jaak Johansoni kogust. Saate panid kokku Maristamba Jaan Tootsen. Kohtumiseni. Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest.