Tere hommikust, on teised ümbri võib-olla isegi jahmatavalt külm hommik, aga õnneks on jutusaate stuudios hästi soe inimene. Tere Tseelia roose. Tere. Margit Kilumets on saatejuht helipuldis Margo, Järva ja täna räägime me tegelikult kooli algamise juttu, ütles eel ja sa oled Võru muusikakooli direktor. Kuidas suve lõppemine ja kooliaasta alguses sulle emotsionaalselt tavaliselt mõjub hästi või halvasti? Mulle mõjub hästi, sest ma olen praktiliselt terve elu ju siiski sügisel hooaega alustanud. Ja kuidagi suve lõpupoole, alati tekibki see ootus, et nüüd nüüd hakkab mingi kord jälle peale ja selle korra ootus ja sellel aastal ma olen hästi nagu. Positiivselt just meelestatud, sest et ma näen, et minu õpetajad koolis on ka kuidagi väga kooli valmis ja nad veedavad seal minu arust rohkem aega kui varem varasematel aastatel ja teevad oma ruumi ilusaks ja maja nagu mõnusaks ja, ja, ja ootavad lapsi kooli, nii et selles mõttes on hästi-hästi positiivne. See meeleolu. Aga kõik need mõnusad asjad, mis seoses kooli ja töö algamisega ära lõppevad, sinu askeldamised sinu kodutalus öised ujumised järve ees, kõik jääb ju nüüd ära. Nojaa, aga tulebki sügiseks, ega sa ju ei, see päris nii ei ole, sest et see noh, mul on ju nüüd see nii-öelda see talu ja see töökoha lähedus ju oluliselt paremaks suhtes varasemas elus olnud ja ja, ja, ja tihtipeale on see, et kui ta on mulle hoopis tugevamalt meeles mõnikord nagu see ka aitab. Aga ega ma ju käin ka seal sügisel askeldamas, ma olen seal herned ja oad ja kartulid ja porgandid ja kõik, see vajab hoolitsemist ja ja, ja selles mõttes on nagu natuke suuremad plaanid ka nüüd nii-öelda Nii, aga räägime natuke pealt kuulajale geograafiliselt, et sa käid Võrus tööl ja nädala sees sa põhimõtteliselt elad Võrus, aga nädala lõputi käid siis kus? Võrumaal Karula rahvuspargis ähijärve külas on mul üks selline vanavanaisa talu ja seal noh, vanavanaisa sele kunagi ostis päris omaks ja, ja seal on siis elanud minu sugulased, nii et tegelikult see järjepidevus on olnud nii tugev ja tema, minul sündinud seal. Ja, ja siis nüüd siis ma siis püüan seda asja seal elus hoida edaspidiseks, et ja praegu ja mis on need suuremad plaanid, jäid niimoodi natuke kohkunult vait ja kas seda ära sõnada, eks ju? Ei no need suured plaanid ammu unistan sinna ikkagi maja ehitamisest, kuna ma selle vana maja lammutasin ise maha, siis ma mõtlen, et ma ikka pean selle uue maja sinna ehitama asemele ka. Kusjuures ise tähendab tegelikult olgu selgituseks öeldud seda, et sa teedki seda ise oma kahe väikse valge käega et päris maja ehitan, ei, et lammutad. Ei noh, nii ja naa, eks minu käed ka osalevad selles, aga eks ma ikka päris suures osas sõprade abiga seda teinud, et et see on nii-öelda minu plaanid või et minu käsul need asjad seal toimuvad. Jah. Praegu on sul seal saun, eks praegu mul on kõik muud hooned olemas peale elumaja. Ja kuidas sa perspektiivis oma elu ette kujutad, kui sa oled ükskord selline vana ja krunniga ja ei viitsi enam muusikakooli vedada, siis mis seal sinu kodutalus toimub? No põhimõtteliselt on nii, et kui ma alustasin kunagi üldse, kui ma üldse seda kohta vaatasin, tahtsin seal kangesti olla, siis ma kujutasin seda ette, et et ma ei ole niisugune päris üksi, elaja või toimetajad, mul aeg-ajalt meeldib väga üksi olla ja ma vajan seda, aga, aga siis ma juba kujutasin ette, et sinna tule, minu sõbrad ja sõprade sõbrad seal saab teha just ütleme, pärimuskultuuriga seotud asja. See, see selline tee nagu siiamaani olnud Ki. Ja kui ma ikkagi praegu vaatan ka edasi, siis, siis ma näen ka pigem seda, et et seal on selline võimalus. Tulla kokku ja laulda ja, ja mängida ja võib-olla seal viltida ja ja noh, ma tean ju neid perelaagreid nüüd see aasta oli juba 11. laager. Ja noh, ta on ikkagi nii-öelda nagu tegemise ja proovimise koht või noh, ma olen, alustasin ka siis ma ise mõtlesin ka, et et see nüüd minu koht, et nagunii alati siin asi läheb aia taha, aga see on nagu minu õigus, et las ma siis lähen aia taha ja ja siis ma olen nagu oma sõprade pealt saanud ka selle kogemuse, seal, kes on pannud esimest korda laastukatust ja nüüd on suure talu omanik ja et, et seal on selline alustamise ja proomise kohtunud noh, peale minu veel teistelegi. Ja, ja noh, see on minu arust päris niisugune koht olemas olema. Et saab, saab niimoodi proovida, et kuidas see välja tuleb, et siis nagu ise edasi otsustada, et mis siis saab. Et selles mõttes minu nagu päris päris huvitav, et, et ega ma ei saa, plaanisin nii väga teha. Aga nüüd see koht on igal juhul olema, sest kui ma vahest mõtlen nagu maakera peal või noh, gloobus, eks ole, kui ma nagu suudaks nõela väga täpsesse kohta pane, mõtlen, et vot sina, kui ma selle nõela panen, et see nagu minu minu kohted, minu noh, selles mõttes minu kohta, et ma saan seal midagi teha, mis ma nagu ise mõtlen. Et see on selline nagu hea tunne. See on väga hea tunne. Aga kirjelda natuke neid perelaagreid, mismoodi? Noh, ei peagi, aegade algusest peale hakkame, kuidas näiteks nagu sellel suvel oli, et kes sinna tulid ja mida te seal tegite ja ja, ja mis tunne oli? No see hakkab mõnes mõttes. Selliseks nagu mingi mis vennaskond see oli või tänavu hakkab juba salaühinguks, kujuneb pärast et tahtjaid on päris palju ja mul on paraku liiga palju sõpru ja liiga palju sõpru ja paraku on ka see see koht iseenesest ei kanna välja. Ta on nüüd nüüd võimalik siin suured massid peale lasta ja selle tõttu koguneb sinna juba päris mitu aastat sellist üsna nagu kindlat seltskonda ja, aga see on nagu üle Eesti. Ja, ja alati on alati, iga kord on ka keegi ikka uus pääseb sisse küll ja, ja siis me seal meil on käsitöö ja meil on pilliõppimised ja minu ideena nagu algusest peale olnud see, et noh, seal just pered et lapsevanemad tulevad oma väikeste lastega ja nad lähevad, käivad koos oma lastega. Et ühelt poolt on nagu lapsevanema jaoks täna, kuidas laps mingisuguses protsessis on, et kas talle see sobib ja kuidas talle sobib või kuidas ta võiks seal kulgeda. Ja teiselt poolt, mis minu jaoks on hästi tore, on see, et lastele meeldib ja teha koos suurtega näiteks mängime mingeid mänge, kassi-hiire mängu ja kui mõni isa on kass ja ema on hiir ja see nii naljakas ja lapsed noh, palju naerda, saan inspireeritud. Et, et nagu see see pool ka, et peaks nagu juures olema alati ja sealse õnnestub yli hästi. Ja õhtuti räägitakse ju muinasjutte, nii palju mäletame oma olemuses, õhtuti räägime. Muinasjutte ja tantsime ja ja teeme sauna ja et. Seda on üsna raske tegelikult isegi kirjeldada. Ma arvan, et isegi need inimesed, kes osalevad selles, et ma olen juba tahtnud ära jätta seda. Ja nüüd on nii, et nendel peredel on juba kolmandad lapsed sündinud ja kes on jälle väikesed ja, ja siis nad ütlevad, kuidas nad vaatavad suurte silmade igatsusega, eks ju, kui ma näiteks mängasegarmoskadki, eks ju, et et nad nad nii väga tahavad, et nende lapsed saaksid ka selle selle osaleda, selle tõttu nad on juba võtnud asjaajamist enda peale. Ja, ja noh, mis on nagu minu jaoks on hästi suur tugi olnud. Selles mõttes nagu tundub, et enam ei pea mõtlema, et ei tea, kas ma ikka teen järgmine aasta, et see nagunii tule No nad tulevad niikuinii, seda muidugi. Kuna me juba jõudsime jutujärjega, sinu sõprade, nii hea meel, et me lubasime, aga mina lubasin endale, et tänases saates on võib-olla natuke rohkem muusikat kui tavaliselt jutusaates siis hakkame nüüd kohe kõlama, üks lugu jaaktuks on, et kas tema on ka sinu sõber ja nii, räägi nüüd sellest loost, mida me kuulama hakkame. Sellest loost ma saan aind nii palju rääkida, et ma küll ootan, millal tuks järgmise plaadiga välja annab, sest mulle meeldib seal selle plaadi peal meeldivad kõik lood. Ja ma mõtlesin küll, millist valida, aga seal on üks hästi tore. Seal on hästi hea sõnum sees. Ja, ja see iseenda loomine on nagu pidev protsess. Ja ma just mõtlen ka, et, et see, kuidas ma täna elan, nii ma saan homme elada, et ma ei saa homme hakata äkki uut elu elama, et see on. Et võib-olla natuke see sõnum, mis ma, miks ma ta välja valisin. Tore alguses natuke plaksutatakse, siis otse lindistusega, kuulake siis Tuksame jaagu sõnumit. Kaob kõik mure. Süda sees olla. Mis kinnissure? Miski, mis Guidel kõik oli üks disOotis kuskil kattuks tuks tuks loo Siska kal lood siis kui sa reisid siiniasse siira Adaiga Hill, ma võis sind meelitada. Meelitada tsi, ei, nii. Kaua ringi tagasi see ja ainult see et sa ja ringiga Gueigi sa ei taha. Ja hall. Kui tigu kartoteeki et nii uues Kaeda assi iseennast. Kus põhilla läe kaob kõik ja murevest ilmast järk? Jutusaate stuudios täna hommikul koos Jaak Tuksamiga, siis ka C4 roose ja Margit Kilumets. Sa mängid ise ka päris mitut pilli. Kas neil saab selles mõttes vahet teha, et kas midagi on sulle armsam kui. Tähendab, armsam võib-olla, pigem nad on kõik armsad ja ma mängin neid ikkagi vastavalt olukorrale ja selle tõttu on see väike karmoška saanud mulle kõige kõige saadavamaks kaaslaseks. Sa pead igal peol selle välja võtma, natuke tantsulugusid tegema ja ega ma ei pea, ma võtan ikka hea meelega, selles mõttes mulle meeldis, et ma sattusin ühte matkaseltskonda kunagi koos on juba seitse aastat tagasi ja mõtlesin karmoška kaasa ja minu jaoks oli seal olid, ma teadsin neid inimesi, aga nad ei olnud mulle veel väga tuttavad ja nüüd on nad mu sõbrad kõik. Ja, ja selles mõttes, kes noh, ma käingi alati matkal nendega koos ja siis minu ülesanne mängida pilli, siis nemad teevad süüa, pesevad nõusid ja kõik muud asjad. Tänu sellele nüüd ma olen nagu sellist mulle kohe sobib see, et ma võib-olla teistes seltskondades siis tahaks niimoodi ja üldiselt see õnnestub. Aga kas see on ka nii, et nemad tassivad telke magamiskotte, sina sõidad, lihtsalt see karmoška selles jalgrattamatk vä? Me oleme olnud rattamatkad ka, aga no meil on hästi mugav sõpruskond olnud, et auto veab auto ka, mis läheb kotti põhimõtteliselt kontrabassi mängida, eks, ja peaaegu jah, seda küll. Aga loetlen, et pillid, mille käsitlemisega sa tegelikult hakkama saad. Mida mulle meeldib mängida, kindlasti valdamise teema on nagu ta ei tea jah, nii et no ütleme, õppinud muusikakoolis akordionit ja, ja selle tõttu võib-olla see karmoška on ka mul hästi nagu lähedane. Ja siis ma leigarites, ma pidin pilli ära õppima kunagi sellepärast, et nelja vaja torupillimängijad ja vaja välismaale minna, eksju. Ja siis ma nägin päris palju vaeva ja, ja siis ma sain ka selle pillilähedaseks, miks see torupill mulle meeldib ka mängida, sest et noh, kui ma mängin torupilli, siis ma olen nagu noh, siis ma olengi mina torupill ja siis see muu maailm nagu eksisteerib minu jaoks vähem. Ja ma olen saanud väga palju reisida, tänu sellele siis ma Mulle meeldib, kui ma sain Väikse kandle endale, siis ma nagu iga õhtu enne magamaminekut sõna otseses mõttes noh mängisime nagu peksin seda lõbusid ikka mängisin, aga noh, et, et see, see niuke nagu noh, pilli peksmise heas heas mõttes ja see on ka, eks ma mängin seal oma kindlaid lugusid, ma ei valda seda nii hästi. Ja, ja ma mulle meeldib väga viiul, siis kui ma olin mingi üle 20 aasta vana juba siis ma läksin Indrek Kalda juurde viiulitundi ja siis ma mõned lood koos oma seal maalt, sealt järve külast naabrimehe kaleviga, siis olime varem küll rohkem, viimasel ajal on harvemaks jäänud, aga mina siis viiuliga tema kandlega. Meil on selline ansambel. Ega siis muud eriti polegi, noh, klaverit sai lihtsalt, eks ju, Concial pidi õppima ja siis mõned lihtsalt lihtsalt lastelaulud. Ma mängin ära, kui vaja. Ja siis on veel mitu-setu muusikakollektiivi, kui ma nüüd peenemalt tahan väljendada, kuhu sa kuulud kuuse, õieti praegu kuulut, kellega koos mängimas käid. Praegu. Selline kindlam ühendus on Sannalise Indrek Kalda Andres kuudiga koos ja see on meil juba hästi ammune nagu koostegemine. Aga otseselt rohkem ei olegi. Ma olin täiesti kindel, et sul on mingid salabändidel, on selles mõttes? Ei, salabändi pole. Meil on näiteks võrama laulu imendi niisuverdus, nii, mis see tähendab, see tähendab seda, et meil on Võrumaal hästi vahvad siuksed naised. Ja siis me saame korra kuus, neljapäeviti saame kokku ja laulame siis lõunaeestikeelseid laule, kesise nisu, nisu võrdus on, no vot, see on üks hea sõna. Tegelikult meil oli, see on nagu hästi mõnus käia kokku ja siis rääkida naiste juttu, laulda laule laulude kaudu, need jutud tulevadki igasugused vahvad teemad. Mõtlesin, et sellel aastal oli ju pärimusmuusika festivali, see regilaulu pesa ja mina mõtlesin, ma seal päris üksi ei taha olla, mulle ikka meeldib, kui keegi toetab mind ka siis ja siis ma mõtlesin, et kutsuks need naised, aga need naised on kõik sellised, et kes pole iial lava peal laulmas käinud, eks ju, mis esinemine, see tundus, et see on nagunii nihkes asi. Ja, ja siis me mõtlesime ikka, võiks ju olla siis ansamblil nimi ja see Nizertz ongi Nikastus võrama võro keeles. Hetkeks jajah, Nonii mehed olid ka seal abis, nemad siis panid meile selle püstkoja püsti, nii et seal oli inimesed, kes seal käisid, olid õnnelikud. Ja nagu mäletavad seda võib-olla päris nagu kõige soojemat asja sealt. Kui te neljapäeviti nende Võrumaa emenditega kokku saate, kas te räägite siis võro keeles nii ja naa. Ega nüüd teile on see kutsutud võru keeles. No ega ma tahtsingi ütelda, ega no kõik ei ole seal nagu Võrumaa juurtega ja ma sinna sisse tulnud on osa saanud siis kohalikes juba nii vaimu poolest. Nii et kõik Notwaja ja mille kaudu no nakasse vägaduda kiildast parandid ja kõnelema tema isik ei mõista, ega seal on ju ka nii tigem kandina Venegi uma kiil ja siis mõned võiksid kõige vanem ja kõige õigem from, eks seal nagu vaielda. Aga laule kaudu on maru hea, õpi küll. Oi kui mõnusalt kõlab levit. Kuule säästmiseks peame nüüd eesti keele peale üle minema, sest muidu nad aga räägime vähemalt seal tõestasid, et sa oled ehtne vrakke oma prooviks. Käsel. Ma nüüd kasutan lihtsalt selles mõttes väljendina sinu muusikakoolis, kuigi me kõik teame, et sul on seal palju toredaid õpetajaid, aga selles muusikakoolis, mida sa juhid, kas seal õpetatakse natuke teistmoodi, Pille kui, kui teistes? Tema muusikakoolides ma arvan, et siis on enam-vähem muusikakoolid nagu õpivad ühe õppekava järgi. Ja, ja need õpetajad, kes õpetavad, on enam-vähem õppinud samades koolides ju kõik, et selle tõttu mingi sellises metoodilises mõttes ma arvan, et on üsna sarnased aga ma usun, et igas kandis on nagu mingi omapära olemas, aga mis võib-olla Võru muusikakoolis on, on veel juures on see vähemalt traditsioonid. Kus on see Hendrik Juurikas, maestro Hendrik Juurikas, kes on olnud ka muusikakooli direktor ja tema omal ajal väga pidas oluliseks seda koos mängusid orkestri mängu, nii et te olete oli noh, selline fanatt, millest noh, tänapäeval enam selliseid inimesest ei leidugi, võtavad sellise riski, et sest see oli näiteks tšellot. Siis ta võitis, õpilased tšellot, et selle õpilasega ja ise oli siis õpetajaks näiteks. Ja siis ta ütles, et noh, et üks tund õpilasest eelsed saab hakkama küll. Ta õpetas selliseid pille, mida ta ise ka polnud varem õppinud ja, ja need orkestrid toimisid. Ja ma usun, et see on nagu selline jõud, mis ka praegu on meie, meie koolis on ka prioriteediks endiselt see koosmängija ja meil need keelbli ja puhkpilli ja akordioni koosseisud ja ja taim toimivad minu arust päris mõnusalt. Ma olen ise nüüd juurde tulnud, see on pärimusmuusika õppekava, mida me ehitasime siin mõne mõni aeg tagasi ja mis nüüd juba kolmandat aastat meie koolis töötab ja, ja tänu ka sellele lõunaeesti keele ja kultuuriprogrammile. Et nemad siis nii-öelda nagu rahaliselt toetavad seda asja ka. Et kuna Hiiumaa siiski on üks minu arust noh, pärimuskultuuri osas küll üks nii-öelda tugevamaid kantse, kus, kus seal asjad toimivad, näiteks need lõõtsapäevad ja kandlepäevade, kui tulevad jälle need vanemad mehed kokku ja võtavad oma need pillid kaasa ja mängivad ja ja see see, seda nagu sinna nagu hea, ehkki ta praegu. Nii et võib-olla selle poolest ta jah, erineb praegu teistest muusikakoolidest, et meil on päris palju õpilasi ka pärimusmuusika erialale? Jah? Ja kui tuleb näiteks üks tore väike valgehobusesabaga tüdruk ja ütleb, et et ma tahan kohutavalt õppida torupilli mängima siis kas see, kas see on võimalik? Ja meil on torupilliõpilased, siin on nagu see ka nüüd nii mõnedki lapsed, kes õpivad nii-öelda selles klassikalises õppesuunas, on valinud endale lisapilliks kas torupilli või lõõtsa või ja nii vahvalisin, Taani mehed korraldasid siin kolme rahvamänge, Haanid, setode Liivid ja siis ma vaatasin, et meie õpilased käisid torupilliga, olles küll ühel pool mäge ja teisel pool mäge ja muudkui mängisid seal oma torupilli, seakarja kõike muud, et et no kihted on see keskkond olemas, kus nad, kus nad on oma pillidega nagu loomulikult täitsa vajalikud. Et see, see on hästi positiivne, Sul on Võru muusikakool muusikakoolis õpib pilliõpetuse osakonnas on 250 õpilast siis on meil veel selline huvi või stuudio õppe, kus siis on Võru poistekoor tegutseb ja, ja seal on siis sellised väiksed pilliringid kaanud tarri tahavad ju kõik õppida. Ja siis on meil veel eelkool, nii et 350 last on väga suur. Võru linn on selles mõttes väga lahke ja väga vastutulelik ja meil lapsi muidugi jätkub ka. Aga kas mõni jääb ukse taha, aga lihtsalt sellepärast, et ei mahu? Jah külma suvel, kui need kevadel on katsed ära, siis ma istun ikka ja nende nimede taga ja ja noh, kõik näiteks noh, paljud taadile klaverit õppida. Mõnes mõttes jälle see probleem, et lapsed, eks ju, käivad lasteaia, siis nad kuulevad klaverit ja, ja nad on selle klaverikasti kontaktis ja tahaks klaverit edasi õppida. Ja mida nad veel kuulevad, kitarr ja trummid ja nad tahavad õppida, aga lastele see pillide tundmise osa nagu väga puudulik, sest ma ise mäletan, kui ma tegin eelkooli. Esimesel aastal kohe KUMU direktoriks hakkasin, mõtlesin ka eelkooli. Aasta jooksul tutvusime erinevate pillidega flööti, akordionit, aga me tegime neist laule. Me joonistasime neid pille õpetada, ütles, et sa oled hull, et miks sa sunnid lapsi, akordionid, viiuleid joonistama, need on nii keerulised. Me saime väga toreda näite sellest väga armsa. Nii et ja siis Nende laste hulgast ei valinud enamgi klaverit, aga see oligi pigem see. Ma mitte ei alahinda, klaverimänguklaver on mõnes mõttes isegi väga oluline Pill. Kas sa ise muusikasse kirjaoskuse nii-öelda mõtteski, et noh, ta on ikkagi nagu, millele me toetume praegu õppes. Aga et maailm oleks lastel nagu laiemaks ja nad nad, nad võib-olla leidsid rohkem selle oma pilli. Vahest mõtlen, et kui mõni lapsevanem otsustab, et tahab last kooli panna, noh miks need perelaagrid on mul sama põhimõttega, et ma toon sinna erinevad pillid, et lapsevanem käiks koos lapsega, et nad saavad nagu proovida katsetada, et mis hakkab sobima. Samamoodi võiks ka, ega muusikakooli uksed on ja ma usun, et igal pool ju kogu aeg lahti, et saab lihtsalt, et noh, kasvõi kuus korra, lähme vaatame ühte biljoni, et vaatan, kas see käib võib-olla õpetaja luba proovida või ma usun, et muusikakoolides on üldiselt väga lahked õpetajad. Et meil ka ma teen seitsmenda klassiga kevaditi küsitlust, siis praktiliselt iga õpilane paneb nagu selle punkti, et õpetajad on väga rõõmsad ja lahked. Et saab rääkida, et see on hästi oluline kool, ma leian üldse Eestisse muusikakool, et kuna nonii, individuaalõpe ja tänu sellele on see laste, mõnikord loodan seda, võib-olla see laps saab oma pilli õpetajaga, eks nädalas kaks korda 45 minutit kokku, mõtlen äkki mõne lapsevanemal ei olegi nii palju aega lapse jaoks. Et see selles mõttes ta on, jah, praeguses kiires elus selline väga oluline kool elus hoida ja toetada. Hästi palju räägitakse sellest, eks, et inimesed ei taha enam noored inimesed ei taha enam õpetajaks minna ja raha saab vähe ja, ja veelgi vähem tahavad nad ilmselt tulla Võrru õpetajaks, eks ju, et kuidas sa sellest murest üle saada. Haakida kuskilt koolidest endale noori praktikale ja sillalt. Meil läheb praegu üldiselt niimoodi, et järjest enam on neid inimesi, kes enam ei ela Võrus ja töötavad Võru muusikakoolis, kus nad siis elavad näiteks Tartust, käib meil õpetajaid ja, ja Põlvast. Ja, ja, ja ma ei ole selles mõttes meie Lõuna-Eesti muusikakoolide elu ongi selline, et noh, Viljandis on ka, eksju päris mitu kooli, agaadiste klarnetiõpetajat ja minu klarnetiõpetaja hakkab ka kahjuks pensionile minema ja siis mõtlesin, kas ma saaks ka seda. Aga ta lihtsalt ei jõua, nii et ma sain Tartus näiteks tudengi need endale. Ja noh, lihtsalt tuleb siis ise kasvatada ja nii-öelda Ma mõtlen siin, ma peaks küll ütlema ja viskama selle kivi Muusikaakadeemia kapsaaeda natukene, et, et see näiteks koostöö võib olla muusikakoolidega olnud praktika osas üsna olematu, et ma ise mõtlen küll, et kui mina läksin koolikeskkonda, kui ma läksin praktikale, ma sain nii võlutud sellest, et minu tahe õpetajaks saada veelgi süvenes omal ajal. Et ma mõtlen, vaata, kui me saaks neid noori õpetajaid, sest see muusika, et nad tuleksid sinna keskkonda, nad näeksid, kuidas lasteaia, kuidas kõik need kontserdid, mis koolis toimuvad ja kõik see koolielu ja teised õpetajad ja ta niivõrd võluv, et kui ikka see väike pisik on sees, pigem peaks nagu hindu saama. Ma ei usu küll, et see kedagi nüüd ära ehmataks, kes, kellel see väike tahe on olemas. Aga miks nad siis ei tuleks, ei olnud seal praktikal või nad ei käi nii kaugel praktikal või ma ei saa aru. Ma ei oska seda kommenteerida, siis peaks kutsuma kedagi muusikaakadeemiast siia, et me oleme rääkinud küll sellest, et võiks olla sellist muusikakoolid, meie pakuks enda kooli küll täitsa praktikabaasina välja. Meil on käinud Viljandi kultuuriakadeemiast, on käinud küll tudengeid praktikale, see pilliõpetaja eriala võib-olla on läinud kuidagi mingiks mingil ajal natuke fookusest välja siin mõned mõned ajad ja selle tõttu on jah, raske leida, eks muidugi ole ka see, et palgad on väikesed. Et see pigem selline missioonitöö. Sa ise olid ka päris pikka aega Viljandi kultuurikolledžis õpetaja, eks ju, õpetasid siis selliseid üliõpilasvanuses noori ja nüüd sa oled, oled töötanud muusikakoolis ja sinu peamiseks kaadris on, on lapsed. Miks sa sealt Viljandist ära tulid? No otsapidi ma saan natukene veel, olen. Ma tulin, üks, üks põhiline oli see, et ma tahtsin oma talule lähemale saada, aga ma hakkasin otsima, et kas saaks kuskil sealkandis tööd või midagi teha. Ja, ja teine oli see, et kui me tegime seda pärimusmuusika õppekava, noh, mina olin selle komisjoni esimees. Oi kui õudne sul ei kõlba üldse see nii komisjoni esimeheteel ja kui te näeks, ta ei ole komisjoni esimehel moodi üldisega. Mina, ja siis ma hakkasin tegema, läks kaks aastat oli see protsess ja tead, ma ma järjest üha enam oli nagu mõni tahtsin, nagu sinna meeldivad tegelikult lapsed ja mulle meeldib lastega rohkem teha. Ja teine asi oli see, et et kuna noh, me ju õpetasime, eks ju, kõrgkoolis pärimusmuusika erialal samal ajal ühtegi alumist astet juba olnud, et kuna me seda õppekava juba tegime, siis ma tundsin, et nüüd peabki sellega alustama. Et mitu asja oli nagu koos, et võib-olla jah, kõige enam mõjutas see, et ma tahtsin ära Võrumaale minna ja ma ütlen, et see on nagu väga õige otsus anda. Et mul on vahest, kui mõista seal oma kabinetis, kas see sõna sobib. Mullo ja paremini kui komisjoni esimees Ja siis istun seal ja siis niimoodi istun ja siis q niimoodi õnne, jutt käib nagu seest läbi võrus, mul on elus seda varem olnud mitu korda niuke käin, siis ma ütlen. Ja siis ma, kui mulle meeldib siin mingi niukene, päris õige asi. Üks lugu, muusikat, selle õnne jutiga seoses on sul midagi kaasa öelda sellele siidilinnulaulu ja ma tegelikult mõtlesingi, et kui sa ütlesid, et nüüd sa kirjeldad seda lindu, kes lindu kabineti akna eest mööda lendab, et noh, see on ka vahvad, väga paljudel ei lenda enam ammu kabinettide akende eest linnud mööda neli käia, aknad lahtigi. Siis nad on kuskil pilvelõhkujad 28. korrusel, eks ju, et noh järgmine. On see on ka üks Võru muusikakooli õpilane, kes laulab seda. Ja see on selline imelugu ka just. Jaa, jaa. Mulle meeldis ka ükskord see poiss, ta oli siis kuue aastane, siis oli veel lasteaiast, tuli mulle tundi eelkooli, ütles, et oh, ma olen väsinud oma päevatööst ja siis ma küsin, mis sa tegid, see oli lõuna ajal kell üks. Tegelikult ma sõitsin rattaga, siis ma kiikasin, siis ma kaevasin õe, ehitsin järve ja lossi. Ja kui ta seda kõike ette lugesin, mõtlesin, et ja mida mina olen täna teinud ja ma ütlesin ka talle. Et oi, kui tubli sa oled ja mina ütlen, mis on minu tegemised sinu tegemiste kõrval. Ja siis ta vaatas mulle niimoodi väga täiskasvanulikult otsa, ütles, et viis oli ju mängu. Ja see on hästi armas, et see on eelkoolis õpitud lugudel. Kas koodi kangast kangast kangast, kas kuudi kangas, kangas, kangas, Iierrüüret, hoi-hoi-hoi, kiir, hüüred, oi-oi-oi, paneeli. Murre uuri mulk-mulk-mulk urravuris mulk-mulk-mulk. Tseruuga Ruuga Ruuga süsiigiid, Ruuga, Ruuga Ruuga sai Ruug soolane soolani soolane Saiirug soolane, soolane, soolane aie lammast. Tuumaventuma vetu Mavaielammast, Vettuma Vettuma Vetum lammast. Kellel lelle lell jälle ämma sütellell jälle jälle jälle lell jälle tuuma ma, eile ma eile ma. Et tuumama eile ma eile maeli. Klõps, ker, kusjuures kes nüüd sellest laulust aru sai, sellel indeks viis. Jah, eks ju, see laps ka, eks, ta on ju kirjakeelne, lapsena õppisime lihtsalt mõned võrokeelsed lood. Aga noh, tuleb välja küll. Oh, seel ja mis on sinu suves olnud? Mõnusat mina olen nüüd nende sinu talu juurde kuuluvate perelaagrite ja ja veel kord, ma rõhutan, öiste ujumiste ja saunas käimist ja et on sul kultuurielamusi, midagi, mida rahvaga jagada. Ma arvan, et ma olen neid jah jaganud, sest et me ju naissaarel veetsime terve juuni eesti naiste lauludega ja nüüd me tegime teist Ta aastat seda ja, ja kuidagi see meie lauljate selline koosolemine seal oli kuidagi väga mõnus ja, ja väga palju targemaks tegev jälle sellel aastal. Ja noh, mul on lihtsalt kahju, natukene sära lõppes. Et väga paljudel inimestel jäi ju veel nägemata kuulmata. Nii et see oli üks selline küll küll ise nagu tegija rollis seal aga, aga selline kultuuri nagu enamus endale ka ikkagi teha seda. Ja juulikuu oli selline festivali tegu Võru folkloorifestival ja Viljandi pärimusmuusika festivalil. Selles suve selle suve märk on olnud ikkagi pigem selline tegutsemine siin ja seal et puhkamist muidugi vähem. Ja ma siin kevadel juba nägin ette kõike seda, siis ma esimesest septembrist lubasin, et ma ei pane ühtegi. Ühtegi nii-öelda tööga seotud asja ei võta vastu ja selleks, et tunduks, et kalender on siiski nagu tihe, siis ma kirjutasin oma sõprade sünnipäevad võimalikult nagu igal pool. Et, et noh, et ei mahuks või vaatad, ei, et ma ei saa võtta, et, et mul on nagu üsna palju tegemist. Aga eks see päris nii päris ei lähe. Ja sa üritad nagu teadlikult toota endale vabu hetki aega. Eks see ole kõige kõigi meie mure. Et, et kui sa nagu liiga mina üritan näiteks kevadeti mitte öelda erinevatele töö pakkum pakkujatele ja sest kevadel ma olen võib-olla väga rõõmus ja keetsin jalalt jalale, aga sügisel ma vihkan ennast. Pärast olin liiga leebe. Samas, need pakkumised on ju inspireerivad, eks sul kohe tekib tahtmine. Tekib kohe idee, kuidas seda teha, ja pärast ongi see, see aja küsimus, eks see, see on protsess, ta mingi aeg, et ta ju ei nõua mingeid selliseid konkreetseid tegemisi. Siis hääletan, jah. Kas sa kusagile Eesti piiridest väljapoole ka lähed lähitulevikus, eks sa tahaksid kusagile sõita. No man vist tahan küll, jah. Räägi, räägi, räägi. Ei, ma mõtlen oktoobris, ma olen siin juba mitu aastat käinud oktoobris ära ühe nädala. Et võib-olla õnnestub siis see aasta minna jälle. Aga mille järgi sa valid seda kohta, kuhu sa lähed, sa lähed siis lihtsalt lebama vä? Ja mina mõtlesin, et sa oled nii aateline inimene, sa kindlasti lähed kusagil kusagile, kus õpetatakse mingit uut pilli, käid kontsertitel, vähemasti teatris sa lihtsalt lamad võimule, see meeldib. No maju. Ja ma tahan ka lamada natukene. Ei, eks see, eks need lamamised ei ole siis, ega me lamajad võib, põhimõtteliselt ei mõtlegi Nende ajalgi. Aga, aga et ikka jah, see, et lähed nagu töödest ja tegemistest välja, et selles mõttes ja lama. Aga ei, seda ma just mõtlesingi sedagi, et noh, kui sa ütlesid, võta muusikat kaasa ja ega mõju üsna, kui ma ikkagi omaette olen, siis ma püüan võimalikult vaikselt olla, et et selle tõttu, kui mul see nädal aega vabaned, siis ma püüan seda, aga pigem pigem ma vaatan nagu looduse järgi, kuhu minna. Ja mis seal looduses peavad siis olema meri või metsad või mäed ja midagi sellist. Metsad on mul endalgi selle ümber, et pigem jah, mäed, mida ma nagu kardan, aga mis mind nagu võluvad ka. Ja jah, mingi vesi võiks olla meri. Te kindlasti ei ole sul siis klapid kõrvades kõik see nädal aega, ma saan aru, et muusikat kuulata. Ei, kindlasti mitte selles mõttes ma jah, vahest ma ei tea, võib-olla selline ealine iseärasus ka viimasel ajal järjest enama noh, et kui, kui ma lähen, kas autoga sõida näiteks vaatan taevasse, siis ma jääkski vaatama, sellepärast, nii ilus on. Ja siis sa näed mõnda lindu, kes lenda või kuule mingit häält, et et kus ma ütlen, et siis ma mõtlen, et seda peaks rohkem tegema, sest see kõik on nii võluv ja see kõik on nii aitav, et toob siin nagu nendest päevamuredest välja. Et jah, et selle järgi on küll nagu noh, selline vajadus suurenemisele naturaalse. Aga kui sa ära väsida tahad ära minna Eestis näiteks noh, nagu sa nüüd oktoobris mindud saadad, kas oskad seda sõnadesse panna, millest sa väsid ära? No üks asi, millest ma nagu praegu tunnen, et ma olen ära väsinud, on raha küsimine. Et selle ametiga kaasneb see pidevalt. Noh, kõik see projektide tegemine ja iga tegu nagu kuidagi tänapäeval vajab raha. Ja see Noh, minu jaoks olnud väsitest ma ise väga väga raha pärast nagu asju ei tee võib-olla või noh, kui mingid asjad mind huvitavad, siis ma hakkan tegema ja siis pärast vaadata, kuidas hakkama saada. Aga kui ma nüüd olen selles sellel direktori positsioonil, siis ma paratamatult noh, ma pean ju kogu aeg vahenditega katma igasugused tegemised, jalad. Aeg-ajalt tulevad sellised toredad sõnad nagu komisjoni esimees ja vahenditega katma. Raha on keeruline teema minu jaoks aga igal juhul oleks hästi hakkama saanud. Kui kaua sa seal Võrus oled olnud? Viies aasta läheb ja sellest sinu meeleoludest ma saan aru, et sa ei kavatse vähemalt esialgu küll sealt kusagile minna. Mina mõtlen, et, Veel kord ma ütlen, mulle meeldib kooli teha. Ja mulle lapsed praegu ka, et ma mäletan varasemadki aastaid, et, et noh ja rahulik praegu kolima, selle tööd teha, aga siis, kui lapse nagu kooli tulevad, siis on veel parem, et kuidagi see elu, mis sinna majja tuleb. Ja et selles mõttes mulle meeldib jah, aga ma leian ka, et sellistes ametites, kes on teatud ikkagi mingites asjades, oli niit olemas, et võib-olla siis näiteks võiks ju tulevad võib-olla keegi, kellel on seda limiiti oluliselt rohkem ja kes võib-olla saaks seda asja nagu edasi ajada, aga samas praegu on jah, kollektiivi ja lastega nagu noh, minu arust hea hea käit praegu sees. Ei ole vist kõige parem mõte nii-öelda pooleli jätta. Jah, ja öeldakse ju mingit tähtsat. Teadlased on välja arvutanud, et vähemalt seitse aastat võib inimene ühe ja sama ameti peal olla, et see nagu läheb ainult paremaks. Pärast seda tuleb hakata nagu juurdlema, et äkki oleks aeg hõlmad vöö vahele pannud südamele. Mõelnud, et meie koolis üks laps õpib seitse aastat ja ma mõtlesin, et need, kes esimese klassi tulid, et koos nendega ema Viljandis tegin ju samamoodi. Et need, kes minuga koos alustasid 1997 ma nendega siis koos põhimõtteliselt lõpetasin. Et jah, selline periood See tegelikult ei olnud sel aastal esimesel septembril oma koolimajas see oli topis Tallinnas Tallinna, siis on natuke minu pärast ka, aga, aga ja saatepärasega natuke muude asjade pärast, et et kas sul on sellest eilsest päevast esimesest septembrist midagi mõnusat rääkida inimestele, siis ma vaatan kella ja meil on veel üks lugu mängida, et eks me peame hakkama natukene otsi kokku tõmbama. No eile ma mõtlesin, mitte üldse, saate kontekstis on, mulle meeldib elust lugusid korjata. Märk on eriti lastega seoses ja lapsed, õpetaja ning väga palju, et isegi võõras laps tänavalt, vaid mind teinekord väga palju õpetada, olen sattunud teda jälgima ja näe midagi, mis ta teeb või kuidas ta mõtleb. Ja selle tõttu ma olin eile õnnelik väikse poisi üle, kes ka mulle jälle loo andis. Et kui ta seal oli klassijuhataja tund ja nii, et üks laps on klassist välja tulnud ja peseb käsi juba väga kaua aega. Ja, ja siis ei taha klassi tagasi minna ja siis ma hakkasin temaga tekkima ja siis selgusid tema sellised teljega, aus kohe rääkis välja ka kõik, mis on, ja selles mõttes ta oli nagu üldse mitte ebanormaalne laps, täiesti normaalne eludele laps, kes läheb esimesse klassi, kellel võib-olla puudub ettekujutus muidugi loomulikult puudubki. Et mis see koolielu on ja tal oli väga suur hirm oma vaba aja kaotamise pärast, jalgpalliarvutid ja kõik muud ja ja, ja Ta kohtas esimest korda oma õpetajat, kes rääkis valju hääle, kes rääkis valju häälega. Ja näiteks mõtlen, et mis, mis tasuks mõelda, on see, et et õpetajad, kes õpivad algklasside õpetajad või keeleõpetajad, kestahes pedagoogid, et kas nad saavad hääleseadet, see, kuidas õpetaja oma häält kasutab, see on tegelikult väga oluline. Eriti näikse musikaalsed lapsed on ju väga tundlikud igasuguse heli suhtes ja et ja tihtipeale, eks ju, kui õpetajad õigesti ei kasutanud, kaotavad selle hääle. Ja ütleme nii, et eks ole meie elu jooksulgi tulnud ette sellise häälega õpetajaid, kes ei tohikski üldse õpetajad olla, just kuulatada ja sa saad aru, et ta peaks tegema sellist tööd, kus on vaja rohkem vait olla. Jah, ja siis mulle nii meeldis. No seal oli hästi palju toredaid hetki selle väikse poisiga seoses tuli üks tugiõpetaja, kes ütles, et et lähme sinna klassi ei lähe. Noh, võtame ei kaasa, lähen ikka. Et sul on portfell, seal kõige õpikud on selles, et me toome selle ära, siis vähemalt poiss ütles, et mine too ära, ütle, et mina ütlesin, et toogu mulle ära, et ta leidis nagu igal juhul sellised toredad põhjused, et mitte minna ja hästi loominguline laps. Samas ma mõtlen, et just poiste suhtes mõnikord on hirm väga loominguline poisid. Nad saavad millegipärast koolides hiljem sellise paha poisi staatus või? Mul on päris mitu näidet seal praegu Võrus oma nagu kogemusestki võtta, et alati see kool ei sobi kõikidele lastele. Et kuidas nad saavad seal kulgeda, nende loomingulisus siiski saaks nagu mingisuguse haakumise seal koolis. Et see on jah, natuke väike mure alati. Ka missa emadele-isadele ja ma arvan, et meie saadet kuulavad rohkem emad ja isad kui needsamad lapsed kes tahavad või ei taha kooli minna, kas midagi ilusat, mõtleme kahe peale välja, mida emadele-isadele kaasa öelda, siis me teeme ju ikkagi sellist kooli alguse saada. Tänan no kas või seesama eile lugugi, et et tähendab kõne, eks ju oleme mingisugustes olukordades, et me ei peaks väga nendest nii-öelda ma ei oska seda sõna öelda, aga ka üldistest nõudmistest väga kinni. Et need üldised nõudmised võivad olla mõnikord ju väga kuidagi liiga ühesed ja kõik inimesed ei sobi ja nad selle tõttu ei ole ebanormaalsed lapsed või erivajadustega lapsed, et et pigem vaat mida ma võiks öelda, ongi see pigem, mitte lapse eest ära vastata, mitte lapsest mõelda, sest et kust mina niisugused ja, ja sellised õnnelikud hetked saan, on see, kui ma küsin lapse käest ja ma ootan tema vastust. Ja kui näiteks ongi juhtunud, et tema ema kõrval, aga mulle juba vastama siis ma palun, emal olla tasa ja see ema jääb ka oma lapse vastust kuulama ja kisaga õnnelikuks, sest seal tuleb midagi väga üllatavat, midagi väga loogilist ja väga õpetliku tegelikult. Et ka õpetajad ja ma just hästi palju jälginud seda, mida meil liiga palju ette öelda, sest meil on nagunii peabki olema. Seal me kuidagi tahamegi, nii, on õige. Ja just nende alates kolmandast eluaastast. Mul on nii palju lugusid rääkida ja tuua, kus ma näen, et see lapse, et me oleks kõik vaesemad olnud, kui see laps oleks selle vastuse ütlemata. Ta alla neelanud. Aga aitäh seeria ilusat kooli algust ja ilusat kooliaastat ja ilusat uhkust ka sulgudes kõikidele jah, stuudios oli Margit Kilumets, Teele Roose, ilusat pühapäeva teile.