Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad ja kauneid kevadpühi kõigile on kaheksas aprill ja jutusaatekülaliseks on naine teiselt poolt maakera USA-s, Los Angelesest. Aigi Vahing, tere tulemast. Tere. Tere hommikust. Tere hommikust. Ma tean, et et sa jõudsid juba jooksmas käia ja Ameerika trend või see või see on Eesti häda, et sa pead kuidagi siin rohkem vormis olema kui Ameerikas. Kuule, see ei ole ju. Ameerika trend, et ma käisin ka üleeile jooksmas, küll mitte seal, kus täna. Me käisime venna ja vennanaisega Pirital ja see oli, ma ütlen sulle, eestlasi täis see metsaalune kõik jooksid, nii et ma vaatan, et see on Eestis ka päris levinud. Ja sul on nii palju jaksu, et sa viitsid hommikul ennast välja ajada, jooksma ja alles siis päeva alustada. Mul on kuidagi see Ma jooksen kas hommikul hästi vara või, või siis õhtul, kui oli juba pimedaks läinud. Keset päeva, mul ei ole kunagi jõudu joosta, ma ei tea, millest see tuleb, võib-olla päike või aga hommikul, enne kui teised ärkavad ja õhtul, kui osad juba magama näinud, siis mulle meeldib joosta. Ja on küll jaksu, sest et ma teen ju ka suhteliselt palju, ütleme siis sellist istuvat tööd tegelikult, et igasugune ettevalmistamine näitlemise puhul pähe õppimine ja harjutused ja, ja kirjatööd ja need on kõik ju kuskil kodus, et on ikka vaja siukseid, energia ülejääki välja joosta. Liha jääb nõdraks, muidu sa oled näitlejatudeng USA-s ja ajutiselt saatejuht Eestis laiemale avalikkusele tuntud kui Eesti otsib superstaari naissaatejuht. No kas see on siis tegu nõnda väärt saatega, et tasus katkestada õpinguid teatrikoolis ja tulla mõneks ajaks Eestisse? On küll, see on ju tegelikult ma arvan, eestlaseks, viimase aja ka suuremaid saate projekt. Teiseks ma arvan, siin hakkasid rolli mängima üsna sellised isiklikud põhjused, et ma olen ikkagi kolm aastat Eestist ära olnud. Ja üks hetk lihtsalt avastasin, et ma ei olegi kolm aastat näinud, kuidas talvest saab kevad ja kevadest suvi. Ja ja väga härdaks on aeg-ajalt teinud see, et kui ma aru, et see saatevõtted toimuvad just aprillis-mais-juunis siis mulle tundus see kuidagi väga ahvatlev, et ma võin nendel kuudel Eestis olla. Los Angeleses siis on pidev suvi või mis aastaaeg seal siis on? Seal on öeldakse, et seal ei ole aastaaegu, et seal on kogu aeg suvi, aga ma olen seal kolm aastat olnud ja on ikka väga selgelt täheldada, millal, millal tuleb sügisviljade talv, millal tuleb kevad, seal õitsevad küll lilled ja puud, aastaringselt aga erinevad eri aastaaegadel, erinevad lilled, puud ja, ja on lehti, on rohelisi puid ka, mis ikkagi talveks lehed langetavad, nii et kui sa seal kauem oled, siis hakkad neid selliseid õrnu ilmamuutusega märkama. 30 aastaselt pühkis kodumaa tolmu jalgadelt ja otsustasid hakata õppima näitlejaks. Saada siis koolitust ja lüüa läbi näitlejana, kui kaugele sa praegu oled sellel teel? Kolm aastat oled olnud, oled sa valmis vä? Kolm aastat ma olen nüüd õppinud ja eks mul varsti hakkab selline lavaka jagu haridust omandatud olema ja kuna Elleys on see filmitööstus on lihtsalt niivõrd mitmekihiline monstrum, kasutaks sellist sõna, stan üüratult suur algaja näitlejana sellist teed ei ole, et sa jätad mitu taset vahele ja siis hüppad kusagile, kus sulle meeldiks näidelda. Igaüks, kes alustab, peab alustama üsna madalalt, käima kästingutel ja tegema kaasa algust tudengifilmides, sest ka kõik filmirežissööride oper, laatoride stsenaristid on täpselt sealsamal, kus sina samal tasemel, kus sina oled, ehk tahavad sellel alal hakata karjääri tegema ja tuleb need esimesed tasemed ka kõik läbi kõndida, et sinna hulka kuuluvad igasugused lühifilmid ja ilma eelarveta täispikad, filmid ja off-Broadway, teater ja kõik sellised asjad, et olen nüüd kolm aastat õppinud ja kaks aastat praktikat teinud, nii et ma olen ikka päris palju käestinguid juba kinni pannud ja Mu resümee on, ütleme sellises järgus, et ma võiksin hakata nüüd otsima omale agenti kelle kaudu ma saaksin hakata juba liikuma professionaalse näitlejakarjääri poole. Nimekiri on juba päris pikk, nimekiri on päris pikk, et ma just ütlesin ka siin kellelegi lõiks päev, et et väga tahab teada, kus maal ma olen, siis ma olen kõige madalama taseme tipus. Ja. Miks miks ei läinud Eestis lavakasse? Ma tahtsin küll kogu aeg minna peale keskkooli ainuke kool, kuhu ma tahtsin minna, oli lavakas ja, aga ma lõpetasin keskkoolimaid kõik viied ja, ja mulle kuidagi tundus, et oli selline kaheksateistaastane ilus heledapäine tüdruk, selline, et mulle tundus, et lavakasse lähevad natuke rajuma tüübid kui mina. Ja, ja ma millegipärast mul ei olnud absoluutselt usku oma andekus ka ega selles, et ma võiksin lavakas lavakasse sisse saada. Aga miks sa ei läinud 30 aastaselt, siis lavakas 30 aastaselt ei võeta enam lavakasse vastu? See on kohe selline Ma esimest korda kuulen ka või, või nad arvavad, et sa oled ära rikkunud. Ei ma ei usu, et selle kohta mingit põhikirja välja lastud, aga aga ma olen rääkinud inimestega ja üldiselt sinna seal 25 26 kandis on juba noh, ütleme sest ülejäänud grupp on ju väga noored, paljud on tulnud otse keskkoolist, et siis on see väga ebaühtlane ja tõenäoliselt arvatakse ka seda, et sa oled 30 aastaselt liiga valmis inimene juba, et et Ta lihtsalt väga paljusid asju vastu. Ei lase ennast mudida ja räsida. Jah, ja võib-olla ei lase ennast avada seepärast, et näitlemises sul peab olema, sa pead olema valmis selleks, et et sa näed oma iseloomu ja iseloomuomaduste väga erinevaid tahke ja võib-olla väga täiskasvanud inimene on juba otsustanud neid mitte näha elu lõpuni. Et noored on võib-olla lihtsalt altimad. Ohoo, et vaata, kus mul on ka selliseid omadused. Ta vaid laseme edasi. Et ma rääkisin küll kellelegiga, kes on vist õpetaja lausa seal lavakas ja ta ütles, et see on üks peamisi põhjuseid, miks nad ei võta nii täiskasvanud inimesi sinna vastu. Valmis oma halvemat poolt avama halvemalt või halvemad või, või seda, mis sulle endale ei meeldi, enda juures. Et sa ei ja kas asjast ei saa head näitlejad, kui sa ei ole absoluutselt võimeline leppima kõigega, mis sinust välja tuleb või mis sinus olemas on, sest et sa pead neid kõiki omadusi rakendama oma rollide loomisena. Kui sa olid see blond, ilus ja korralik, korralike lõpetasite viitega kooli siis otsustasite äri hakata siis hoopis õppima vä? VPS-i jõudsid IPS-i, ma mõtlesin tükk maad, hiljem ma pärast keskkooli võtsin aasta vabaks. Ma oma vanemate ja õpetajate suureks pettumuseks ei läinud kusagil ülikoolid. Ja ma võtsin selle aasta vabaks seepärast, et ma teadsin, et ma tahan tegelikult minna lavakasse, aga ma ei julgenud sinna minna ja siis ma sain tuttavaks sellise naisega nagu haljas, nelman. Kes on soomlanna ja kellel on Soomes modelliagentuur, paparatso jaga, kes tol hetkel oli Eestis, aitas pidada eeslit ja, ja oma sõbranna kaudu ma sain tema lastehoidjaks ja mis aasta aasta oli siis vist 92 või et ta mingi hetk tahtis Soome tagasi kolida ja kuna lapsed vist olid minust see nagu kuidagi kiindunud, et siis ta palus mind endaga kaasa ja sel hetkel ei olnud ju veel piirid lahti. Et see tundus mulle kuidagi seikluslik otsus, et ma ei mõelnud üldse väga pikalt ja läksin temaga kaasa ja siis elasin kolm aastat Helsingis. Mõõtsin ta lapsi esimene aasta ja siis kaks aastat olin kadaagentuuris tööl. Ja kolmanda aasta lõpuks hakkas mulle ikkagi väga-väga kuidagi närvidele käima. See, et mul ei ole, et ma ei käi kusagil koolis, ma mõtlesin korraks ka Helsingis minna lavakasse, aga ma julgen ka seal nii kaugele minna, et et siis vanematel mul ei ole kõrgharidust ja see oli meie peres kuidagi väga oluline, et lapsed selle saaksid. Ja mulle endale tundus see väga oluline, et mul see paber ikkagi saab olema. Ja ma tulin Eestisse tagasi ja läksin EBSi õppima majandust. Et see tundus ahvatlev vana juba sellepärast ka, et materiaalne hea olulik tulevikus kindlustatud. Ärijuhtimine ja mis sealt kõik saadi headust ja nagu kaadlasid Seal oli kaks peamist põhjust, miks ma EVS-i läksin, üks oli see, et et see riigi laialilagunemine sattus kuidagi täpselt sellele ajalehe, kui minu vanemad lahutasid ja, ja ilmselt see lõi nagu niivõrd palju ebakindlust minu arusaama maailmast, et mulle tundus, et midagi sellist stabiilset ja kindlat võiks kuskil tagataskus olla. Ja teine põhjus on väga jonnakas. Ja mul olid küll kõik viied keskkoolis, aga matemaatika oli mu kõige nõrgem viis alati. Ja see, et sisseastumiseksamitel oli matemaatika eksam ja, ja et EBSis õpetati, õpetati sellist ainet nagu kõrgem matemaatika tundus mulle piisavalt suur välja lihtsalt väljakutse iseendale, et nui neljaks, pidin seda matemaatikat. Et sinna õppima minema kogu aeg, sul tegelikult kripeldus südamest see, et et see ei ole päris, mida sa võib-olla unistustes tahaksid. Jaa, absoluutselt, seda ma teadsin kogu aeg. Sellepärast ma, see on ka üks põhjuseid, miks ma läksin BDG-sse tööle. Valimistest EBS-is alustanud päevases õpperühmas ja mul oli üks sõber TPS on siis Estonian Business kuule. Baltic Development Group ehk siis firma, kes tegeleb meelelahutusäriga ja ja mul töötas seal, eks, väga hea sõber. Turundus ja PR-juhina. Ja kui ma temaga rääkisin, siis tal olid sellised huvitavad päevad, et kell üheksa hommikul vaatas ta kinos filmi. Kell 11 hommikul vaatas ta kinos filmi, mis tal olid mõned kohtumised, siis tal oli ta põhimõtteliselt. See töö tundus kuidagi nii ahvatlev mulle. Et kui ma kuulsin, et ta on sellelt ametilt lahkumas siis ma palusin tal kosta minu eest rebastele, et nad vähemalt mind tööintervjuule võtaksid. Selline meelelahutusäri ahvatles sind siis ja, ja peaaegu nagu lõi lained pea peale. Kui ka või mind ahvatles siiski see, et hommikuti saab filmi vaadata ja selle eest veel makstakse sulle peale. Ma olen kaheksa kahtlasest saadik käinud ohjeldamatult kinos. Teatris käisime. Teatris ma ei käinud, sest ma kasvasin üles virtsus ja ütleme sellist teatris käimise kommet seal üldse ei viljeletud. Aga edaspidi ma ei tahtnud lihtsalt teatrisse minna, seepärast et ma ei suutnud vaadata, et on olemas inimesi, kes teevad, on, kellel on õnnestunud valida see amet, mida mina tegelikult oleksin tahtnud teha. Paat siis jaa. Aga Tiit, sellest päevast, kui ma otsustasin, et aitab naljast, mind ei huvita, kas hilja või mitte, Winustab näitleja sellest päevast peale, ma olen käinud teatris rohkem kui kinos ja, ja Leisma käin teatris nädalas mitu korda, nii et et see on nüüd. Kui sul see otsus ikkagi tuli seal 30.-te ees, eks ju et ma nüüd lähen ikkagi ja Eestisse koht ei saa olema, no mis sa siis lõpuks ikkagi tegid selle jaoks, et välja valida see kool, miks ta peab olema nii kaugel, miks ei võiks olla Euroopas, miks see peab olema Ameerikas ja mitte New Yorgis vaid just see lell eis siis seal lähemal? Seal ongi Hollywood. Seal oli tegelikult väga-väga mitu põhjust, üks põhjus oli see, et millegipärast tahtsin ikkagi minna Eestist nii kaugele kui võimalik. Ja Euroopa tundus kuidagi väga ligidal, et nüüd ma olen ka aru saanud, miks ma nii kaugele tahtsin minna, et et noh, igal inimesel on mingisuguseid asju kuskilt kaugelt jäänud ellu, millega ta ei ole võib-olla tahtnud tegeleda ja siis on selline tunne, et kui sa sõidad hästi kaugele maale, siis need asjad jäävad siia Eestisse kõik maha ei jää. Nii ei ole, et seepärast mulle tundub, et see kahtleb, kindlasti oleme Ameerikas ja loomulikult tahtsime minna New Yorki sest kõik teater on ju New Yorgis, aga ma ei läinud New Yorki sellepärast et see oli juba kellegi teise linn minu elus. Et selles mõttes siin on väga isiklikud. Ma ei hakka detailidesse laskuma, aga see oli kellegi teise linn. Ja mulle tundus, et mul ja nüüd seda päris oma linna, mis ei seondu minu jaoks mitte kellegiga ega mitte millegiga ja see linn tundus Los Angeles tundus selles mõttes täiesti ideaalne valik ja, ja üldse ka minu selles mõttes soovid, näit ütleme, mustand, näitleja, millised mu soovid on, millist näitlejaga ja nii ma tahan, on väga palju muutunud, et tookord, kui ma sinna läksin, ma olin vaimustuses kreisiraadiost ja kõikidest nendest telekomöödiat kestsid kommidest ja mulle tundus, et see oleks sketš komöödia ja kõik selline tundus mulle väga-väga-väga ahvatlev. Ja selle keskus on ikkagi lei. Et ja siis kliima loomulikult ka, et mind ikkagi masendavad, need pikad pimedasse perioodid siin Eestis ja New Yorgis on ju selles mõttes sama. Nüüd sa oled seal vanade inimeste teatrikoolis ja kui palju see meie teatrikoolist siis ikkagi erineb? Ütleme siis nii, et Eestis on lavakunstikateeder seal teatrikool rohkem siin selliseid kuna see toodab piisavalt palju näitlejaid eestli natuke ülegi, ütleme siis seda ma ei tea, aga võib olla, et ta, et teadust teiste koolide järgi puudub. Aga lei, kus on ikkagi 100000 näitlejat, näitlejate liidus, teine 100000 liidu väliseid inimesi, seal on tohutult näitlejaid. Et sellel ühest koolist seal kindlasti ei piisa ja selles mõttes selliseid lamama lavakunstikateedri vasteid on seal igasuguseid, ka, mis on siis nagu ülikool. Aga ülikool on mul juba lõpetatud, et ma ei, mul ei ole hetkel soovi minna kolmeks-neljaks aastaks veel kuskile õppima, selles mõttes akadeemiliselt. Leis on ja ka New Yorgis Chicagos, Londonis ütleme sellistes keskustes, kus on rohkem, tehakse filme ja ja teatrid on väga palju selliseid koole, kus on olemas keegi õpetaja kes on siis ütleme, ennast ka üles töötanud 10 20 30 aastaga, temal on tekkinud selline koolkond. Ja tema võtab vastu õpilasi enda tundidesse. Tundides on ühes grupis, on, ütleme heas tunnis on kaheksa kuni 12 õpilast, aga on ka selliseid üleshaibitud koole, kus on 30 40 peadist saalis võib-olla kordagi tunni jooksul tööd ei tee. Aga ma olin nii palju, ma olin eeltööd ära teinud ja järgi kuulan maad ja Amazonist raamatuid kokku ostnud ja uurinud, mis värk, mis, mis seal tegelikult toimub, et ma olin aru saanud, et on olemas, et selliseid nii öelda, aga õpetajaid, kus sa õpid 80 õpilasega tunnis ja on hästi tihe, hästi selles mõttes pingeline tund, neli tundi on see tund pikk ja sa töötad tunni jooksul kolm korda laval. Et, et, et ei ole sellist akadeemilist istumist ja jutustamist, vaid sa oled pidevalt laval ja pidevalt teeb midagi. Kas sa teed stseeni näidendist monoloogi näidendist, kas sa teed improvisatsiooni või ütleme jälle, ise on ju vaja ka omandada sellised tehnikad nagu käestingutel käimise tehnika kuidas end välja pakkuda, kuid ei, kuidas lahendada see kahe leheküljeline script, mis sul on kätte antud 10 minutiga? Ses mõttes, sa ei saa ju minna paberilt maha lugema seda, et selle jaoks on täiesti oma tehnika ja kui sa seda ei ole õppinud, siis sul ei ole mitte mingisugust šanssi seal ellu jääda. Näitlejana, et kõike seda õpetatakse ja. Kooli valisid siis see tegi nii palju ikkagi eeltööd, et sa saad aru, et see on selline respekt, kaabel või ühesõnaga, et see on selline selline kool, mida pärast aktsepteeritakse ka ja seal on nii kõvad õppejõud, et sa ei ole valinud mingisuguse teisejärgulise kooli, vaid et see on sinu sellesse resümeesse või c5 CVs nagu piisavalt tähtis cool. Seal on niimoodi, et et ning direktorid ja ütleme nemad ongi selles mõttes, kes on kõige rohkem kursis, nemad teavad, millised näitlemisõpetajad on päris näitlemisõpetajad ja millised näitlemisõpetajad on niuksed kus on tund modelle täis ja hästi kallis kool, aga sa midagi ei õpi. Et see on selles mõttes natuke nagu in slaid informatsioon ja et sa nendest sadadest näitlemisõpetajatest leiad omale selle, kes on tegelikult ka sind õpetab näitlejaks, mitte ainult aja mingit sooja õhku ja ei ütle sulle, et oh, sa oled väga hea, sa oled väga hea, aga tegelikult ei õpi mitte midagi. Sa oled seal vanade inimeste teatrikoolis kõige vanem või kõige nooremaid. Nii aga läheks korra sammu tagasi, et ma leidsin omale selle õpetaja chow sale saar on tema nimi, kellega ma õppisin poolteist aastat ja, ja siis tuli Elleisse. Sellise ütleme, on olemas selline teater Chicagos nagu stoppenbulfi teater, mis on hetkel Ameerika, ütleme seisvates üks. Teatumaid ja tunnustatumaid näitlejate kasvulavasid, sealt on kasvanud John Malkovich ja Maicel mätsin ja kärissinis väga palju. Ja siis naistest võetakse Joen Allen, kuigi ta ei ole, eks ole, selline staar, keda kõik absoluutselt teaksid, on tal väga tugev. Väga mõnus karjäär Independent kinos ja väga-väga suures teatris. Ja nemad tulid Los Angelesse, alustasid oma kooli seal, selle nimi on Stephen Wolf Väst, kuna ta läänerannikul ja tegid oma esimesed käestingut kooli, vot siis oli küll selline tunne, nagu oleks lavakunstiga, olete eetri sisseastumiseksamitel ja mitte ainult mul, vaid kõigil, kes seal olid, igaüks pidi tegema monoloogi ja selle monoloogi baasil siis kas võeti vastu või ei võetud vastu, et esimesed esimese satsiga nad võtsid kogu linna peale vastu 14 ja 14 õpilast 14 algajate klassis erilist edasijõudnute klassi ja siis mina saingi edasijõudnute klassi tänu sellele õpetajale, kes oli niivõrd hea, kes mul oli poolteist aastat olnud. Ja nagu sa ütled vanainimeste näitamiskool, seal on kõik professionaalsed näitlejad selles mõttes, et ma käisin vaatamas oma koolikaaslast siis noormeest albadziinuga koos laval ja ta ei saanud seda mitte mingite tutvuste kaudu, vaid kästinguga, ta peab hea olema. Või et üks Kanada tüdruk on, mängis Martin Scorsese filmis noh, et selles mõttes, need on täiesti professionaalsed näitlejad ja neil on kõigil agendid ja vahest mul on ikkagi niisugune tunne, et appi, mida mina siin teen. Aga vanuse kohta küsisid, seal on vanuses, kõige noorem on meil vist 19 ja kõige vanem on 55. No miks nad ikka koolis käivad? Ma ju rääkisin sellest, see on. Kui sa oled nii suures äris, nagu seda on filmitööstusteatritööstus Ameerikas, kus on sadu tuhandeid näitlejaid, siis sellist asja ei ole, et sa lõpetad mingisuguse koolikese ära ja siis sa enam kunagi ei õpi, kõik õpivad igas vanuses elu lõpuni. Kõik käivad koolis edasi, sest see hoiab sind värske. See hoiab sind konkurentsis ja sa kogu aeg õpid midagi juurde ja on isegi niimoodi, et ütleme, kui sa oled väga hea draamanäitleja, sa tunned ennast, vaevalt siis on sul kohustus minna ja üritada teha Stand-upi või, või, või võtta komöödiatunde või kogu aeg, sa pead arendama ennast ja kogu aeg õppimise põhimõtteliselt nagu arstid või kirurgid, nad ju ei jää istuma oma diplomi peale. Eesti näitlejad räägivad, et nad on rõõmsad siis, kui teatrisse tuleb. Külalislavastaja toob värsket õhku ja uut lähenemist ja keegi ehk näeb teda teistsugusena. Kui põhiliselt lavastajad oma teatrist. Täpselt täpselt seesama efekt ongi, et õpitakse, jäi, et sa tuled, lähed, ütleme, õpid seal paar aastat ühe õpetaja juures, siis sulle järsku tundub, et sa oled nagu selle ringi täis käinud temaga koos sa lähed, võtad teise, võtsid teise õpetaja teise kooli, õpid seal edasi ja avastad uusi asju enda kohta. Et see lihtsalt. Ja käesting, direktorit sa, need on sellised profid, et nad saavad väga hästi aru, kes on värske ja kes on kuidagi kopitama läinud oma vanadel tulemustel. Aga kui sa käid nendel Kärstingutel ennast siis näitamas pakkumas ette näitamas seal üks hirmus subjektiivne, kuidas siis on, mis seal on siis komisjon, ega ta päris üksinda ei vali või ütleme, seal on gruppi inimesi, eks ju, ta näeb sind, sa meenutad, ma ei tea sellele komisjoni esimehele tema üle aisa löönud naist ja tal tekib selline tunne, et ta ei taha sinusugusega tegemist teha, sest sa näed välja nagu tema kõige halvem mälestus. Noh, ja, ja selle korra ongi kõik läinud, ootad jälle järgmine kord. Ei, absoluutselt nii ongi, aga nad ütlevad ka, et see on nagu selle töö juures, kõige raskem on selle äraütlemisega toime tulla. Sest sa ikkagi käid sadadel sadadel käästsingutel ja kui sul läheb hästi, siis sa saad nendest töödest ütleme seal tsirka 10 protsenti. Ja kästingutel käimine, töö, ütleme sellisel näitlejal neid näitlejaid, kes käestingutel ei pea käima, neid on väga vähe. Enamus näitlejad käivad kõige käestingutel ja see ongi tegelikult sinu põhitöö. See, kui sa juba mingi rolli saad siis see, see on, see on ka töö, aga see on siis juba selle Sellele me juba varsti lõpp-punkt näha, eks. Punkt näha aga, aga näitleja igapäevane töö ongi see, et ta käib käestingutel. Jaa. Jaa, igaks käestinguks. Sa pead valmistuma, kui sai, valmistu, siis sinu käestingute käimine lõpeb üsna peagi ära, sest kuulsus sinust kui näitleja ainsast näitlejast levib kulutulena. Et sa pead igaks päästinguks ennast korralikult ette valmistama, seal on väga mitmeid viise, kuidas seda teha, oleneb lepingust, et üks on see, et sulle saadetakse su, see stseen saadetakse nädal või paar päeva ette ära, siis sa tead, et sa pead kodus selles sein ette valmistama, aga could reading ehk külmlugemine on see, kui sa lähed kohale ja sulle sulatakse paber 10 minutit enne kätte, kui sa sinna saali lähed ja selleks on oma tehnika kudeks, kuidas selleks valmistuda. Ja Alaska Kaul Reading on see, kui sa lähed, istud kooli ja sulle antakse stseen kätte, et sa pead hoobil mingit valikut kiiresti ära tegema ja ikkagi midagi neile pakkuma pakkuma. Ja ka seda õpet õpetatakse. Et ta, see ongi sinu töö osa, on see, et sa käid nendel käestingutel ja, ja, ja sa ei kuule neist pärast rohkem mitte midagi ja nii subjektiivne see ongi, nagu sa ütlesid, et sa meenutad kellelegi mingit õudusunenägu. Sa meenutad oma vastikut tõde, mõni vaatab ja tegelikult sa tunned nii, kui sa tuppa astud. Sa tunned õhust ära, kas kõik on õigesti või kõik valesti. See on hästi tunnetuslik ja sa saad aru, kas seda õiges või vales kohas ja kui saad vales kohas, siis sinu töö näitlejana on ikkagi oma töö niivõrd hästi kui võimalik ära teha ja lahkuda. Et ta siis ei teatagi sulle mitte midagi ütleva kohe. Et tänan ja aega, kuidas sa siis saad sellest üle? Ei, selles mõttes ei ole, see on ka eraldi ettevalmistused, nii kui saad sealt toast lahkunud. Sa unustad selle kästingu ära ja liigud edasi, järg juba, selles mõttes jätad selle kohe selja taha. Aga sa ei mõtet, mida nad minust nüüd arvasid, mida ma valesti tegin? Sa mõtled 10 minutit ja siis seal asetses lahti. Ja seda õpetatakse, et sa ei tohi. Ja, ja see, et sa oled hulluks, muidu sa ei saa, sa ei mõtle elu sees välja, miks nad sind ei tahtnud? Elu sees võib-olla liiga pikk. Võib-olla me, võib-olla sa olid liiga, võib-olla su juuksed liiga pikad, võib-olla sulen, silmad, varet värvi, võib-olla. Su hääl on natuke liiga kõva, võib-olla liiga nõrk. Võib-olla sa oled, saad aru, seal on miljon võimalust, miks sa seda rolli ei saanud ja nüüd, kus ma olen nende filmitegijatega rohkem suhelnud, seal ei ole niimoodi nagu Eestis, et sa saad igasugustest fondidest raha. Seal on enamus filmitegijaid filmilavastajaid, kes ka tahavad oma resümeed kokku saada, teevad neid projekte oma isikliku rahaga, ehk neil on siis päevatöö, kus nad käivad, kes mida teeb? Nad on selle raha teeninud, nad on selle raha sõpradelt, vanematelt kokku laenanud, kokku küsinud. Ja kui nad saavad oma projekti nii kaugele, et lõpuks on jõudnud asi käestinguteni siis see inimene, kelle nad sinna, neil on ju selge ettekujutus sellest rollist, keda nad on tavaliselt selle projektiga ise kokku kirjutanud, nii et neil on mingi väga südamelähedane lugu seal jutustada. See inimene, kes toast sisse kõnnib, peab olema, uksest sisse kõnnib, peab olema võimalikult lähedal sellele, mida nemad on oma vaimusilmas näinud. Oleme selle filmi sisse kirjutatud täpselt ja kui see nii subjektiivne see on umbes nagu abielupartneri leidmine. Et selles mõttes sa ei saa võtta isiklikult, kui sina ei sobi sellele inimesele selleks partneriks. Et täpselt nii see ongi, sest seal taga nii palju higi juba ja, ja higi ja verd, et. Et ei ole sellist asja, et ta vist sobib, ta on, ta on jube hea, et võtan sume järgmiseks ja kutsuda nii mõne ei noh, seal on niimoodi, et ütleme, ühe rolli peale nad saavad 700 kuni 1000 pakkumist meiesuguste käest ja siis nad kutsuvad 10 protsenti nendest käestingule. Ja sealt 10-st protsendist nad kutsuvad ütleme seal üks, kaks, kolm teise vooru teisest voorust nad siis valivad selle ühe. Kui sa ütlesid, et 100000 inimest on näitlejate liidus ja teine on veel lisama, jookseb ringi, kas nendele kõikidele, siis jätkub restoranides ettekandja tööd? Ja jätkab, seal on tõesti jätku jätku ja siis ongi nii, et pestakse nõusid või oleks ettekandja või? Ma olen aru saanud, et kõige. Tugevam on olla baaris tööl, sest seal on kõige suuremad tipid, aga samas see graafik on üsna jõhker jah, et sa ikkagi oled ööd üleval ja, ja siis noh, mul on ka mõned inimesed, kes on mõned sõbrad, kes on baarides tööl ja nad on noh, ütleme hommikutundidel on ikka üsna niuksed, näevad välja, pole maganud. Aga, ja ettekandjad on seal kõik väga hea välimusega, väga kõrgete haridusega. Ja see on ainuke töö selles mõttes, ma saan aru, et see tundub naljakas, et ohohoo kõik näitlejad on ettekandjad. Aga see on ainuke töö, millega algaja näitleja saab ennast nii ära ära elatada kui seda vaba aega, mida sul on vaja, et käia päeva ajal käestingutel, kui sul on tõsine töökoht mingis tõsises firmas, kui sa teed oma paberitele vastavat tööd, keegi ei lase sind kolm korda päevas mingisugustele käestingutele joosta või, või keegi ei ütle sulle, et okei, sa said nüüd selle rolli seal teatris, et davai, võtta need kaks nädalat vabaks? Sellist asja ei ole jaa jaa. Ja ettekandmise töö on ainuke töö, mis, mis enam-vähem sobib kokku näitlejaks pürgiva inimese graafikuga ja vajadustega. Kui tihti sind ennast sellised enesehaletsushood seal tabavad? Tead mind ei taba seal enesehaletsuse hood üldse, mind tabavad enesehaletsuse hood. X. Imelikud inimesed või ei või? Dialoog. Väga selge, mida ma tahan, kes ma olen ja kuhu ma liigun. Nii kas sa tahad teatrilavale või sa tahad Oscarit pihku? Nii ütleme siis niimoodi, et paar aastat. Ma olen ikkagi mõelnud, et film on see, kus ma tahan. Film on see, kus ma tahan peaasjalikult mängida. Ja filmis mulle meeldib, selles mõttes ma olen endiselt, see ei ole muutunud, aga nüüd ma olen ikkagi kuskil 20 30 siukest lühikest ja tudengite filmi ära teinud, et et ma tunnen, et mul on kogemus olemas, mitte ükski filmiprojekt mind praegu ei hirmutaks ka kõige, kõige suurem, et ma tean, mida ma pean tegema. Loomulikult mul on õppida veel kohutavalt palju öeldaksegi, et näitlejaks õppiv inimene 20 aastaga tegelikult siis sa saad öelda, kas sai näitleja või mitte, aga ma enam-vähem, et see on mul nagu enam-vähem jagan, mis seal tuleb teha. Aga mis mind praegu absoluutselt mu kirgi üles kütab ja samas kohutavad hirmud. Tal on teatrilava. Ja, ja praegu on mul küll kõik, kogu tähelepanu on suunatud teatri poole hetkel ja ma olen isegi kaalunud kolimist New Yorki teatri pärast. Et et öeldakse ka, et seal, kus su kõige suuremat hirmu ihad ja hirmud kohtuvad, et see ongi see Kas sa siis aeg-ajalt siis korrigeerida oma unistusi või? Ei, aeg-ajalt ma loomulikult ei, minu unistus ei ole selles mõttes muutunud, minu unistus on saada näitlejaks. Ja sa pead aeg-ajalt nagu revideerima seda seisu, et kas sa oled õnnestunud ja saanud hakkama või, või ei ole päris õiged valikud olnud. Siiamaani on mul olnud ainult õiged valikud. Aga loomulikult ma korrigeerinud seda, et noh, ütleme kolm aastat tagasi, ma tahtsin teha kreisiraadiolaadset, Saud mida ma tahaks endiselt teha, aga siis tuleb lihtsalt korrigeerida seda, mida sa tahad hetkel kõige rohkem. Seda ma olen korrigeerinud näitleja. Saamise unistus ei ole muutunud näitlejaks, õppimise soov ei ole muutunud ja näitlejaks ma ka saan. Aga ma saan aru, et sa oma küsimuses mõtled seda, et, et millised mu sihidan. Ja ma mõtlen seda, et noh, mitte sina, vaid-sugused inimesed, eks ju. Et kui suuri ülesandeid peaks inimene endale seadma. Mitte väga suuri selles mõttes. Ei saa, ma ei saa praegu vaadata, et kus ma tahaks olla 10 aasta pärast näitlejana, sest see nii muutliku meelega äri, see on sinu otsustada, ei ole seal väga palju mitte midagi. Ainuke asi, mis sa saad teha, on teha tööd selle kallal, et sa muutud kogu aeg paremaks näitlejaks mis tähendab seda, et sa pead õppima ja kõige rohkem sa õpid näitlemist näideldes. Et sa pead lihtsalt iseendale otsima võimalusi, näidelda ja näidelda projektides, mis su noh, ma ei tea, kuidas teised inimesed neid otsuseid teevad, aga mina üritan leida neid projekte, mis mu hingele ka midagi pakuvad, mitte ainult neid projekte, mida mul oleks võib-olla karjääri mõttes kasulik teha, sest kui ma võtaks vastu selliseid otsuseid selline kalkuleerimine, siis milleks lahkuda majanduse juurest, kus on noh, ütleme siis tasud hoopis teised, et see kirg, mis mul nüüd on tekkinud teatri vastu, on ju majanduslikult täielik krahh? Teatris ei liigu raha mitte kusagil maailma otsas. Mõnes mõttes sa tegid elus kunagi valesid otsuseid, eks ju, et et sa ei läinud kohe teatrikoolis, kartsid ja mõtlesid, et pragmaatilisem ja tulutoovam on minna kõrgkooli, õppida majandust. Et kas sa kahetsed seda kümmet kahtteist, aastat, mis on vahepeal raisku läinud? Tegelikult ma ei arva, et ma tegin valesid otsuseid, sest et 18 aastaselt ma olin üsna kinnine inimene, kinnine nooruk, ütleme siis niimoodi, et kindlasti ma ei olnud selline inimene, kes läheks näiteks superstaari konkurssidele. Ma ei olnud. Ma ei teadnud endast mitte midagi Miki ja teatuteks minevikusündmuste tagajärjel ma olin üsna endasse sulgunud ja ma ei olnud kaugeltki selline inimene, kes läheks lavaka komisjoni ette ja hakkaks seal vigureid tegema, et ma teadsin seda sisimas. Ja ma ei oleks, ma olen praegu üsna kindel, et ma ei oleks tookord sinna kooli sisse saanud, et selles mõttes see inimene, kes ma olin 18 aastat ja see inimene, kes ma olen 30 aastaselt nüüd 30 kolmeaastaselt, on öö ja päev. Ja minu jaoks, et iga inimese tee on erinev, aga minu jaoks on just praegu kõige õigem aeg seda asja õppida ja selle asjaga alustada. Jaga majanduse osas. Mul ei ole absoluutselt mingeid kahetsusi, kuna kuna ma kuna mu vanemad olid töölised ja ma nägin, mis elu põhimõtteliselt ootaks inimest, kellel ei ole haridust ja kellel kes, kes siiski tahab pere luua. Lihtsaks virtsatüdrukuks ma jään ju noh, tegelikult elu lõpuni, et mis siin siin ei ole nagu midagi selles mõttes, selle eest ei pääse kuhugi. Aga ka seal lihtsas virtsus ju oli inimesi, kes töötasid näiteks kontorites. Et mul oli sõpru, kelle vanemad ikkagi panid hommikul selga mitte puhvaika, aga kostüümi ja läksid kuskile toksima. Mingisugust masinakirja või midagigi, et see tundus mulle ka kuidagi kättesaamatu ja kauge ja põnev, töötada kontoris. Et omamoodi oli ka see unistus, et et ma omandan selle hariduse jama, murran välja oma sellest siis töölisklassist ja teen mingit karjääri äri nii-öelda puhtama töö peal. Mitte et ma hea meel, et mu isa oli kalur ja et mu ema töötas kalatsehhis ja ma kasvasin üles virtsus ja ja juba lapsest saadik olen olnud loksunud seal Läänemere lainetel, aga, aga minu jaoks oli see väga suur saavutus, kui mind võeti vastu sellisele positsioonile nagu turundusjuht, kui ma ei olnud veel 20 viieaastanegi On mul on palju sõpru olnud, kes ma olen ise ka oma oma koolivendade kooliõdedega nagu arutanud seda, et kui minnakse kõrgkooli pärast keskkooli kohe, siis tegelikult kooliaegne, kui jätkub. Et lapsepõlv on pikem. Et jaa, ja see nii-öelda muretu elu on palju ahvatlevam ja ma ei tea olla ka turundusjuht BDG-s võib olla palju glamuurse, kui, kui võtta vastu tõsiseid otsuseid hakata täiskasvanuks hakata vastutama oma elu eest oma lähedaste eest, eks ju, et kui, kui millal sa täiskasvanuks said, siis või et ta oli, sul, oli sul ka selliseid mõtteid, et noh, et et kunagi tulevikus kõik, sa hakkad minuga juhtuma, et sa saada kolmekümneaastaseks, oli seal vaja 10 12 aastat ennast ette valmistada selleks tegelikuks elu tahtmiseks. Jah, ma saingi täiskasvanuks suhteliselt hilja. Kas ongi meie põlvkonna viga või ma ei tea, ma arvan, et meie võib-olla tõesti, võib-olla? Ei ma ei tea, mul on igal juhul üks mu sõber ütles mulle paar aastat tagasi, kui ma seal mingit häda kurtsin, hingehäda kurtsin talle, siis vaatas mulle pikalt otsa ja ütles, et kuule, haigi, sul seal täis suureks saamine ikka väga viimasele minutile jäänud, sain aru, et ma olin ilmselt mingit lolli juttu talle ajad, minu jaoks oli see elu ja surma küsimus. Aga nüüd tagasi vaadates, kuidas ma saan tõesti aru, et tegelikult minu ma olingi hästi kinnine inimene iseenda eest, minul see kasv algas alles ausalt öeldes näitlemisõpingutega. Ma surfasin natuke netis ja leidsin ühe vanemat tüüpi artikli, mida sa oled ise kirjutanud nagu kolmunik, kolumn, nina või, ja seal oli umbes sellised resoluutselt seisukohti, et nendes asjades, mis puudutab noorte naiste võimalusi maailma näha õppida ja õige ja südamelähedane amet saada. Et seal oli kuidagi niimoodi, et. Miks on tekkinud näitleja südamega arst või et kuidas seal veel oli siis treiali südamega? Baleriin baleriin umbes. Et et, et ennast alles tuleb otsida, ei ole veel aeg pereelu elada ja lapsi toota. Mida ühiskond otsib, ootab sinult kas nendes seisukohtades on ajaga sulle midagi muutunud ka või et. Või peaks pere olema kolmeliikmeline siis kui sa nüüd maha rahunenud oled või siis, kui sinult teised ootavad? Mõtlesin selle artikli peale, mis ma tookord kirjutasin. Ja Ma olen ju ka 33, eks, lapsi ei ole, pere ei ole. Et ma mõtlesin ja mul ei ole hetkel enamus mu sõpradel on lapsed olemas, noh see on ka kindel, eks lähedal on väga suured juba jah. Et ma ikka aeg-ajalt selle koha peal ka istun maha ja revideerin oma nagu noh, olukorda mul tõesti ei ole hetkel veel tekkinud soovi isegi kaugeltki soovi lapsi saada. Ja ma olen mõelnud, miks see küll nii on. Üks põhjus on noh, tõenäoliselt võib-olla ka selles, et ma olen, eks sellisest nagu laiali lagunenud perest. Aga noh, see ei ole ka absoluutselt mingi piisav põhjus selles mõttes, et neid inimesi on väga palju ja neil on omal pered olemas ja väga edukalt. Aga teine põhjus on see, et ikkagi ma tõesti leidsin oma selle oma tõelise teema, leidsin nii hilja ja ma olen nii selle tee alguses, võrreldes teiste inimestega, minuvanused inimesed on Eestis ikkagi täiesti professionaalsed, professionaalsed näitlejad, kellel on juba 10 aastat rolle selja taga ja neid nimetatakse küpseteks näitajateks, et mul on lihtsalt nii palju tööd veel selles osas ära teha. Ja ma ise arvan niimoodi, et, et võib-olla minul tuleb see pere loomise soov siis, kui ma olen mingilgi moel oma uues ametis jalad alla saanud, mis tähendab seda, et mul on selles ametis jätkuvalt tööd ja et mul on selles ametis võimalik ellu jääda ja ennast ära elatada, et võib-olla siis tekib mul soov lapsi saada. Must ei saaks hea tema, kui ma seda praegu ära ei teeks. Kui sa siit Eestist ära läksid, siis jätsid siia ju ka mingisugused oma lähedased, oma paremad sugulased ja lähedased sõbrad. Kui raske neist lahti saada on? Sa oled üksi seal maailmas või vähemalt läksid. Ja ma olen seal üksi, aga aga kuidagi ma arvan, et on erinevaid inimesi selle koha pealt, et ma elasin ka Soomes kolm aastat kunagi selles mõttes üksi, kuigi Soome on Eestile väga lähedal, aga ütleme, mul ei olnud sellist võimalust, et iga kuu kodus käia, ma käisin ka suhteliselt harva. Eestis mul mul ei teki sellist paanilist koduigatsust mul ei teki. Loomulikult kui ma tulen Eestisse, mul läheb mingi imekohtade peal silm märjaks, kui näen mingit puu varju vanalinnas mõne maja peal. Nüüd aga väliseestlase tundemärgid hakkavad juba väljale. Ma olen, mul on tõesti, ma usun, et ma võin elada ükskõik kus maailmas väga rahulikult, ma käisin Indias või ma käisin Aafrikas ja ma vaatasin seal seal vannis ringi ja mulle tundus, et ma võin rahulikult oma kotid siia maha panna ja siin mitu aastat elada. Aga ma tunnen igatsust külma, tunnen oma venna järgi igatsust ja ja noh, ka paremad sõbrad on mul siin. Ja ema on mul siin. Et meil ei olnud väga suur pere selles mõttes, aga aga nad on ju minuga samas ka kogu aeg kaasas. Et. Oleme seal Los Angeleses või võib-olla tulevikus New Yorgis, seal on jälle uued inimesed, eks ju, kas jõuab veel koguda sellises eas, Me oleme nooremas keskeas või keskeas, et, et noh võiks ju midagi püsivat ka olla, lähedasi. Ja vot just kogumine, ma arvan, see on väga hea sõna, et ma olen seal. Küll ka selles mõttes väga ettevaatlikult neid suhteid loonud, et mul on millegipärast tunne, et ma varsti jälle ju pakin oma asjad ja lähen ja siis jääb jälle sadu inimesi maha, kes kellega tuleb hüvasti jätta, et. Mul on tekkinud mõned head sõbrad, olulised inimesed ellu, kellega ma kindlasti ütleme, kui ma nüüd peakski New Yorki kolima kellega ma jään sidet hoidma, aga, aga noh, samas on ka selliseid momente, et mingi õhtu vaatad, vaba õhtu, teeks midagi. Läheks jooks, teed kellelegiga, vaatab telefonis on 100 numbrit, aga on niisugune tunne, et helistada pole justkui mitte kellelegi. Et Tallinnas on mul neid inimesi tunduvalt rohkem, kellele helistada öelda, kuule, davai, lähme joome. Kohvijutusaateaeg hakkab peagi lõppema, jutusaates on külas Aigi Vahing, kes õige pea on ka Eestis teatrilaval näidendiga tulem. Miks seda Tartus hakatakse mängimas, on mingi eriprojekt, kus on jälle noored lavast. Päev ilma rahata siin. Tartus me mängime seda sellepärast. Et et ta, et lavastaja on ise Tartus tegev Ain Mäeots, elab Tartus ja, ja ka minu kaasnäitleja laval, Reinbok elab Tartus ja seda hakatakse mängima Ateena majas, mis asub Tartus. Need, nagu asjad on kõik tartus paigas. Mina siis hakkan rongidega edasi-tagasi sõitma. Sa oled sellises saates nagu Eesti otsib superstaari. Mängitakse seda mängu, et kõige magusamad tulevased kuulsused ja iidolid sinna saate tipukohtadele jõuavad, eks ju. Et ja siis sina sellise saatejuhina oledki superstaaride superstaari sellises ägedas ägeda saate juhiks valitud, et sa oled superstaariasjanduses siin Eestis ju siis kõik kätte saanud vä? Ütleme jah, loomulikult on levinud paisanud sellisesse meedia orbiiti hetkel ja ja ütleme, kuulsuse kohta Super staariduse kätte saanud, et ma arvan, et inimene kellele kuulsus on omaette eesmärk või kes tahab kuulsaks saada või kuulus olla või kuulsaks jääda, ei lähe mitte kunagi Eestist ära. Sina oled Eestist ära läinud, et oma unistus kätte saada, eks ju. Kas sa seal saatejuhina selles saates tunned endale mingit vastutust, et see aitab kaasa paljude inimeste unistuste purunemisele ja vaid väheste inimeste unistuste täitumisele? Ma tunnen vastutust küll seda saadet tehes ja see on igav päevane, iga võttepäeva, ka kaasnev vastutus kohelda neid inimesi, kes sinna saatesse on tulnud, osalema inimestena selles mõttes, et Meil on nii palju, nad vahelduvad iga saatega ja, ja, ja vahest ütleme, et noh, seal on endalgi üsna suur vastutuse koorem seda saadet läbi viies ja ei tohi ära unustada, mina vähemalt olen endale seda lubanud, et need inimesed, kes seal saates on osavõtjad, võistlejad ei ole mitte mingisuguseid stuudiokujunduselemendid. Aga lihast ja luust inimesed, kellel on oma unistused ja kellel mõnedel need purunevad. Et neil ei ole võimalus minna homme. Neil ei ole võimalus minna homme järgmisel kästingule, kuigi võib-olla järgmine kuu vabalt. Et, et lihtsalt olla nende vastu kena kohelda neid inimestena ja saad aru, et, et tegemist on neil on kõigil hinge süda ja, ja, ja ja võistlus peas, et, et nad ei ole nagu stuudiokujunduselemendid. Aga ei tohi ka unustada, et nemad on ka selles mõttes, et täiskasvanud inimesed, kes on iseennast vabatahtlikult teistele hindama Absoluutselt ja seetõttu ka kindlasti natuke paksema nahaga, kui need inimesed, kes ei julgenud tulla kohale. Ma ütlesin sulle enne saadet ka, et, et minu jaoks oli see saate alguses küll väga keeruline see superstaari saate algus, et seal näidatakse inimesi, kelle üle ülejäänud inimesed kõik naeravad, et miks mitte tehase esimene valik ära ja näidata ainult häid ja väga häid. Et miks, miks õpetada inimesi naerma teiste üle? Ma arvan, et, et see saade on ju tegelikult reality-saade ja reality-saate formaat paraku ongi selline, et selle saate kõige meelelahutuslikum osa on selle saate osalejad ja millegipärast on jälitil palju vaatajaid. Millegipärast on see populaarne ja millegipärast on seal ka jätkuvaid neid inimesi, kes soovivad need vaadatavad olla selles saates, et ma ei tea, kas see on aja märk, et meie meelelahutus on selliseks läinud kätte ära üle kogu maailma. Et ta et enam ei ole skripte, vaid on päriselu, näidatakse ja naerdakse ja nutetakse päris elu üle. Võib-olla see on mingisugune ajavajadus. Jutusaatekülaliseks Aigi Vahing, kes veel kolmekümneselt Ei olnud nõnda vana, et juba tolmuma kippunud unistuselt tolm pühkida ja alustada, alustada uut elu ja enne seda end ette valmistada. Kas täna, kui on see ülestõusmispüha on sul ka koht, kus minna siis sõpradega teed jooma ja koksida mune? Minule. Täna tööpäev, lindistused, midagi Aigi Vahing. Täna jutusaates näitleja, õpilane Elleys Ameerikas. Me saame sinust kindlasti veel kuulda. Aitäh.