Tere, Toomas Kalve. Tere. Sa pildistad 100 aastat vanade plaat kaameratega, räägi, mis selles vanas tehnikas niivõrd erilist on või et miks sa seda teed, et mitte seda, et miks sa pilte teed, seda sa võid ka öelda, aga, aga et miks sa nende vanade kaameratega teed? Vanade kaameratega hakkasin ikkagi päris varakult pihta, sest tundusid need kaasaegsed tehnika objektiivid kuidagi väga-väga kalgi terava joonistusega midagi nagu hästi istunud, lisaks sellele Impressionismist nakatunud natukene kolleegidest maalikunstnike sõpradest, maalikunstnik kui ka koos ja hakkas selline mahedam ja, ja pehme niukene maailmakäsitlus või fotograafiline nägemine nagu meeldima ja pärast hakkas nagu selguma, et need vanade kaameratega on seda tunnetust ja detailirohkust informatsiooni nagu on võimalik talletada nagu rohkem kui mingi kaasaegse tehnikaga. Ja lisaks sellele veel tunnetuslik pool on ja mida nagu täiesti kindlalt ladestub suurele suurele filmi pinnale rohkem kui väikse filmi filmikaadri pealt, nagu võimalik, et saada, et noh, see on nagu põhiline ja lisaks veel noh, selle vana optika joonistamine või nii-öelda noh, so nägemine, mida te noh, kuidas ta edastab seda infi ja tunnetus on klass omaette. Et mis asi see informatsioon on, mis on rohkem selle kaameraga tehes? Seda ei oska öelda, ma tean, et mul Leedus on üks lähim teadaolev inimene, kes on ka pildistab vanade plaat kaameratega, kui me see suvi taga kokku sain, siis me nagu ühest suust korraga ütlesime, et vot kaasaegseid optikat samuti tema ei kasutada, ei tea seda täpselt, aga ma arvan, et äkki see vana optika, mis on ka 100 aastat vana, et klaas on kogenud silmad, on silm nii-öelda on rohkem näinud. Teab, kuidas ja mismoodi talletada asju nagu vanainimese silmaga 100 aastasel inimesel on kogemust ja ja talletamise võimet või noh, rohkem kui mingil ultra moodsal. Optical ei ole nii palju näinud ega vaatanud. See oli põlatud intressionismist, et mis aeg see oli, kas oli mingit kaheksakümnendad, kui sa alustasid seal plaatkaameraga? Ma hakkasin tasapisi kasutama muid vanu kaameraid, et nad olid algul mul ei olnud nagu järjest liikusin nagu selle filmi formaadiga järjest suuremaks kaamerad läksid järjest vanemaks, pildistasin sellise nagu laifilmi peale, mis sõitis kuus korda kuus sentimeeter tritegi vääristamata optikat, et sealt hakkas nagu see asi vaikselt välja kujunema. Ja siis hakkasid formaadid järjest suuremaks minema, algul 13 18. Negatiivid ja seda ma mäletan, et tegin 80 1986 aastal esimese esimese, siis nagu sellise päris tasafilmi peale pildi. Ja siis tasapisi läks 18 24 ja nüüd juba on nagu 24 korda 30 negatiivi suurus on ju või noh, kaamera suurus ka siis läheb vastavalt sellele järjest suuremaks. Kas sa võiksid kirjeldada, kuidas sa pilti teed, noh, ütleme algusest kuni lõpuni et ma tahaks küsida ühe küsimusena muidugi seda, et, et ma tean, et su asjad seisavad, kui sa teed natüürmort või intervjueerija pildistada, et nad need asjad pat seisma, et see on nagu hästi huvitav asi, et sellest räägiks eraldi, aga, aga räägingi niimoodi hästi praktiliselt, et et kuidas pildi tegemine kuni raamimiseni, nagu seal käib, kuidas raami vahele jõuab seal? Praegu siin istun võimul ateljees, noh ma kujutan ette, et raadiokuulaja, kui võib ette kujutada praegu kokku veetud ateljee põrandal seisab näiteks kaheksa paari suusasaapaid 50.-test aastatest, sest kuni siis vaatan tänapäevani välja, mul on neid veel, on ju mingi seitse-kaheksa paari, ma panen need saapatund, nad on mul siin juba paar nädalat põrandal seisnud siukene suht nagu ruumikas ateljee ja, ja nüüd ma tahan nendest saabastest teha pildionju. Ja sinna siis niimoodi seisavad ja sätivad, ootavad oma aega, onju noh, mingil hetkel nüüd ma järgmisena võtan ju panen nad kuhugile paika. Sõnad on praegu siin kuu aega umbes seisnud, et niimoodi öelda, laagerdunud siis ma teen, ma olen nad niimoodi sättinud, vajalik, kuhu kohta või noh, õigesse kohta ja õigel ajal ajal paika natukene võib-olla mingeid muid lisavidinaid ka veel juurde, seda ma veel praegu ei tea, ise ka, aga ma tean, on jätnud, saavad pildi peale. Siis mul läheb üks päevakene pärast seda või noh, enne pildistama hakkamist on lihtsalt natuke ettevalmistustöid, on ju kaamera teede puhastamine, filmide laadimine, mida pimedas tegema reeglina järgmine päev on ja siis kan pildistama pildistamine ise tavaliselt ka mingi pool päeva päev natuke valgusi sättida ja veel vähe korrektuure selles natüürmorti siis nii-öelda teha. Siis võtan oma täispildistatud negatiivid Win Tartusse, kus Tartu kõrgemas kunstikoolis ise töötades nad ära ilmutanud stiimul nagu laborit, ei sellist kee keemialaborit nagu ei ole, on ju kus töödelda neid negatiivne ja paberile panna. Ja siis ma seal jah, koolis nagu teen selle laboritööd ära, onju. Paned nad mustvalge mustvalge paberi peal kontakt koopiateks nimetatakse, kui negatiiv läheb vastu paberipinda ja lastakse lihtsalt valgus läbi nagu suurendamist, kui sellist ei toimu, on ju üldse systennad veel toonim reeglina pruuniks, sest midagi nagu seda musta ja valget tooni väga ei armasta, sest noh, ma tean, et seda nagu maaliõpetuse järgi nagu ei kasutanud, vot aga päris musta ja valget reeglina või mingit teooriat, kuna seda päris musta ega päris valget reaalselt looduses ei esine. Ta on ikkagi mingi kerge, kerge alatooniga. Noh, võib-olla sellepärast see pruun toon on nagu silmale vastuvõetav, odavam ja noh, kui nad on jah, pruuniks tehtud, siis ma kuivatan nad ära, vean siia koju tagasi ja siin hakkab siis nagu selline veel noh, põhitöö pihta. Triigin natuke sirgemaks, siis on spetsiaalsete värvidega peenikeste pintslite ka nii-öelda koloreerin või värvin siis need vastavalt vajadusele ja enda äranägemisele värvin endale seep ja townis pildid ära. Siis ma võtan, liimin paksule kartongi, lõhnad ei hakkaks pärast raamises koolduma siis siukese tavalise jahu püüdist, kliister liimi, mis ma ka ise kokku segan. Muud variandid ei ole praeguseks ajaks töötanud, et ikkagi need aegade algusest, fotograafi algusest peale tehti samasuguste liimidega ja see on osutunud ikkagi praktilisemaks. Liimid nad siis kartongi peale ära ja noh siis, kuna me ise ka pildiraamid valmistan, on ju noh, neid on reeglina natukene ette tehtud nisel raamid, klaasid, klaasid, tellin nagu mujalt, nii klaasimähise ise idee, et natukene läheks keeruliseks, aga siis tuleb juba sihukene, klassikaline vormistamine, pildi pildiraami, raami panemine ja mis jääb siis oma näituseaega kunagi. Oletame, et ma olen tegelikult vaatanud, et kuskil ühe pildi noh kas laias laastus töötlemise peale, kuigi ma päris ühte kaadrit kunagi ei tee, et ma tõin, kas kaks kuni neli või midagi sellist, aga ikkagi ühe pildi nagu otsast peale töötlemise peale läheb kuskil nädal aega. Noh, tänapäeval kus kõik digitaliseeruv ja inimesed võivad teha sadu pilte ja neid kustutada ja siis arvutisse tõmmata ja järgmisel hetkel juba kuhugile internetti üles panna tundub see kuidagi rituaalne tegevus. Oled sa ise selle peale mõelnud? Jah noh, ma niimoodi rituaali, no teda ei võta, mulle lihtsalt meeldib seda teha, ta on niukene natuke meditatsiooni moodi asi, kogu see nokitsemine, vana jah, mis sellesse digiosasse puhtus, Molassinist spetsialistidel arvutused teha, et noh, selle infohulga värgi koha pealt, et noh, miks ma, miks ma seda teen, onju ja seda Digiver. Nii et miks sa digikai pildistan reeglina küsimusega selle siis nagu mulle selle 24 korda 30 negatiivi ütleme, et siis suht täisresolutsiooniga nagu negatiivi reeglina skännitakse sisse, kui see 300 kahetuhande TPI-ga sisse skännida, siis mul tuleb selle ühe faili ühe nii-öelda negatiivi pildi infohulgaks 6,5 gigaonju. See siis mahuks, on ju mingi viide või kuude, onju, kas see keskmise sülearvutis ära? Et noh, see nagu selles mõttes natukene midagi ütleb ja see infohulk mis nendes Gigades seal juba on tegelikult luubiga vaadates on võimalik seal pildisest leida seda infi hästi palju on noh, natukene on seal nüüd palja silmaga vaadates on seda varjatud või kes on minu arust nagu omaette jälle nagu väga mõnus, teades, et sul on pilt seina peal, kus uurib võib nagu sisse minna veel, päris päris sügavale on ju, et see teadmine, see infohulk on sinna talletatud nagu kõvaketta Talle oli põhimõtteliselt, mida ta palja silmaga kõvaketast või siiditoorikut vaadates ei näe, aga noh, ütleme et mul on sisse nagu paberi peal olevas pildis kõik olemas ja suure suurendusega võimalik jah, täiesti vaadata. Sa just rääkisid sellest infohulgast, et sellest suurendusest ja paar aastat tagasi, kui oli Johannes pääsukese sünnipäev, siis oli ERMis üleval suur tema näitus nendest piltidest, mida ta ERMi jaoks oli pildistanud ja neid pilte Ta oli, ma ei tea, kui mitu korda siis suurendatud. Ja sina olid ka sellelt näitusega seotud, aga kui pääsuke neid oma fotosid Nendel ERMi rännakutel tegi kuste Sist pildistatud lehmi ja maju ja, ja lapsi majade ees ja püüdis mingit sellist olustikku peale saada, et noh, et vaevalt, et pääsuke noh, arvas, et, et kunagi tema töid nagu suurendatakse ja neid vaadatakse, kui kunstfotosid. Ma arvan, pääsuke oli selles mõttes suht priviligeeritud seisus see lühike aeg, mis ta üldse jõudis töötada tehes neid vilt ERM'ile, Eesti Rahva muuseumile, siis võis ta loota või arvestada sellega, et noh, vähemalt säilivad põhimõtteliselt ka suurendamine oli tol ajal täiesti levinud, aga seda kasutati nagu suhteliselt vähe olid olemas suurendusaparaadid ka tol ajal täiesti, kuhu, kus sai selliseid suuri negatiiv suuri negatiivne siis on, aga tänu sellele, et ta nagu noh, selline päris elupõline fotograaf ei olnud, ei olnud õppinud kunsti kuskil nagu sihukese tograafi Abilisena sattus nagu sinna Rahva muuseumisse tööle kas hästi puhta aja vahetu nägemisega tema kompad ja, ja siis mis ma sealt ka nagu välja suurendatud piltidelt juba nägin oli see ka väga hea suhtleja, et oli linna maastikes maastikud, noh, me praegu nagu silmaasjas supilinnas pildistatud majad ja värgid, et ta ei ajanud näiteks ära Psy koeri, kanu, vanainimesi akende pealt, nad olid täiesti rahulikult peaaegu iga pildi peal kuskil keegi piilukas seal mingid lapsed on ju siis maja ees, mida ta pidi pildistama, et niisugune tõsine tehniliselt korrektne Brow oleks teinud tänava puht ütleks, et ei, segaks mingid inimesed, aga need üksikud inimesed, mis selles keskkonnas on, annavad ikka nii palju asjale juurde, et ikka kohe on sihukese hästi jah, vaba ja lahtise silmaga tegija oli ses mõttes kahju, nii lühikest aega sai seda tööd. Et nii nagu noh, enda näituse tööde või mingite komplekti kuidagi kokkupanemisega oli siis 1000-st pildist, mis ERMis oli, või üle 1000, oli neid isegi välja valida, siis 100 see on tõeline košmaar, onju, sest nad kõik on tegelikult, et väga head asjad, aga see niukene paras painaja otsida ja siis mingi kümnendik sellest välja, et seal mul oli nagu ikkagi juba testi teiste abi vaja, kui ei suutnud ise otsustada. Mäletan, ma tegin seda peaaegu kaks kuud, valisin neid näitusele välja minemaid pilt, et välja, et see on nagu meenub selle, selle aktsiooniga. Kõige rohkem Toomas Kalve, sa ise oled õelnud, et sina oled ikkagi huvitanud ja teinud ainult nii-öelda kunstfotosid üsna palju fotograafid, kes samuti teevad kunstfotosid või esinenud näitustel teevad ikkagi ka mingeid reklaamfotosid või teatriplakateid või, või noh, mingisuguseid selliseid värvilisi tüdrukuid pildistavad ja teenivad leiba sellega, mis ajal sina otsustasid seda, et või, või ma ei tea, mis, kas oli selline otsus, et et sina hakkad nagu kunsti tegema? See käis ikka väga varakult see krõps ära. Ma olin kunagi sellises huvitavas asutuses, kus ma üldse alustasin tegelikult oma foto nii-öelda karjääri Eduard Vilde ametühingute nõukogu kultuurihoones ja värvifotoringis, kus oli üks juba tegelikult, et esimese Eesti vabariigi ajal õppinud ja töötanud õpetaja Leopold Matti nimeline, kes natukene seda suunas ja värvifotovärk oli omal moodi päris päris äge. Ja see oli mul arvatavasti ei ole hästi meeles, aga kas neljandas ma arvan, et pigem kuuendas klassis ma otsustasin, et ma hakkan fotokunstnikuks, sest lasteaias ma mäletan ühte. Täitsa kindlalt, kui ma seisin selle praeguse Sis teatrilaboris, oli vana Vanemuise lasteaias. Ükskord vaatasin mingit lennukite, mul on see niisugune välgatus nagu väga meeles. Nähes seda lennukit, ütles, et ma hakkan kas kosmonaudiks või alpinistiks. Ma ei tea, kust ma seda mõtlesin või kust see tuli, aga see, see hetk on mul nagu meeles. Alpinistiks ma hakkasin 10 aastat selle alpinismiga tegelesin, kosmonaudiks ei ole veel saanud. Ja. Kuuendas klassis on, ju siis oli see, kui ma otsustasin järgmise nagu asja, et ma hakkan nüüd fotokunstnikuks, kuna ma sain praktiliselt esimeste värvifotodega, mis ma tegin kaarsillast seal üks vene ohvitser, purjus vene ohvitser, mind veel tuli arreteerima, kuna ma pildistasin öösel tatart kaarsilda, see oli tema arvates vist strateegiline objektide, lubas arreteerida ja nii edasi. Aga ma sain kuidagi nagu välja välja rabeleda sellest seisust ja sellest samast pildist, siis sai mingi eesti noorte too konkursil kohe teise koha. Ja noh, see oli tol ajal ikkagi stiimul, see fotosport. Ta oli seal nõukogude ajal tänu sellele fotoringidele ja klubidele väga kõrgelt arenenud, iga aasta toimus konkurss, näitusi jagati esimesi-teisi-kolmandaid ja eripreemiaid ja asju, et et selle baasil see nagu toimis hästi võimsalt. Sa mainisid seda värvifotoringi, aga sinu enda pildid on mõned ka värvilised, aga need värvid on kah üsna tuhmid või et nad ei ole sellised erksad. Enamjaolt on ikkagi su pildid mustvalged või noh, sellised pruunikad isegi, mis suhe sul nende värvidega on, et kas sa oled mingi aeg teinud noh, värvilisi ja siis mustvalgeid või, või noh, praegu sa näitasid siin end ateljees viimaseid pilte, kus sa oled pildistanud vägapalju Drell. Niimoodi väga ei oskagi öelda, miks või miks mikest natuke reaalsetele või noh, asja sisse tuua. Ma ei oska sellele nagu väga täpselt vastata, miks, on ju, et me enda jaoks nagu seda ei tee, on üksikud pildid, mida värvi vastavalt motiivile ja vajadusele, et ma ei ole nagu seda analüüsinud, miks ma värvin, on ju või noh, see on umbes sama, et miks me üldse tee midagi lihtsalt sobib, onju. Aga peale selle muidugi see värvimine noh, analoogne tehnoloogia, sellised värvid on ka olnud praktiliselt foto graafi leiutamisest alates on koloreeritud värvitud pilt, et noh, nagu kuidagi isevoolu teed täiesti läinud värvimise asi, aga muidu niukesi noh, projekti raames asju, mis ma olen siin Setumaal teinud, näitusi ka pildistanud, noh hästi suure mis need hästi suures, umbes neli korda viis tollivärvi negatiivid peale ka põhimõtteliselt sihukese kaasaegse plaatkaameraga, et ma tegelikult värvi noh, natukene mingid küsi, väiksemaid projekte olen teinud ka teiste materjalide peale istub küüned sügavalt, on Jomant plaatkaamera sees, et vastavalt vajadusele kasutan ka natuke muud tehnikatega. No selle see osakaal on noh, ikka väga minimaalne. Maailm on selles mõttes siiski värviline ei ole ju päris sees. Mihukene pruuni värvilise maks teha. Sa oledki üsna palju akte pildistanud. Nüüd kas sa rääkisid nendest suusasaabastest, mis sul siin ateljees seisavad? Et kuidas seal inimestega on, et inimesed ikka tahavad liigutada, et neid ei saa ju kuuks ajaks seisma panna? No inimestega motiivid, asjad on mul reeglina, aga noh, oluliselt varem valmis mõeldud, et mul ei ole vaja panna inimest tõesti nurka seisma. Paratamatult näen ma igapäevaselt ka inimesi täiesti kujutan ette ju, milline inimene välja näeb, et ta ei pea nagu silmal kogu aeg olema, et seda ei pea nurka seisma panema. Kuivõrd palju sa üldse iseenda töid analüüsid või, või mingit sellist metateksti lood või, või üldse midagi seletad? Ka vähe ikkagi väga alateadlikult, et teen enda asju. Et noh, niivõrd-kuivõrd, ma tean, et mul on, teinekord tuleb nagu näiteks peole võin näitena võtta on siin mingi näiteks vene teema, mul ongi sellenimelised tööd ka mingid olemas. Noh, vene teema ja ma hakkan sinna, kuigi seal on mingisugune main, Camphistoni umbes Hitleri pildid ja asjad noh, mingit ajalugu ja mingeid sümboleid, asju ma panen, kui, aga ma absoluutselt ei analüüsi neid nagu, mis, mille pärast, kuidas need lähevad ise paika, et nende natüürmorti de puhul seal asjade paigu tõus ja, ja kuidas nad on, miks nad tahavad natukene seista paigal olles? Mu kellelgi vastasin ka, et see on ju elementaarne, füüsika siin ei ole mitte midagi, need asjad on ju mingid füüsikaseadused, mis ju räägivad, et suurem keha tõukab ja mingisugune mingisugune tõmbab ja mingi lükkab ja mõtlen, et aga kui ma panen ju mitu igasugust, mitu asja üksteise kõrvale talgul ju noh, ei kuule kõvad ja tõmbavad 11, kui nad saavad mingi kuu aega rahulikult näiteks koos olla üksteise kõrval äkkinud, rahunevad maha ja teevad oma tõukamised ja tõmbamised ära. Mulle tundub, et võib-olla see on juba minu, kui noh, saatejuhi või toimetaja mingisugune kiiks otsida mingisuguseid loomi või asja, näiteks eelmine saade oli mul tehtud. Filmirežissöör Rainer Sarnetiga. Ma nagu otsisin välja või kuidagi jäi silma, et temal oli väga palju mingisuguseid metsloomi tema filmides ja lavastustes. Aga sinul on väga palju linde ja sul on ka üks näitus olnud, mille pealkiri on olnud surnud lindude elu ja nendele lindudele on veel ka teised inimesed viidanud. Miks sa neid linde pildistada, et kes need linnud on? Sellega on nüüd selline asi nende lindudega et ei tasu kunagi teha mingeid lõplikke järeldusi, võib-olla mingitel kunstikriitikutel saab olema päris raske kunagi lindusid ma pildistasin, hakkasin pildistama sellepärast, et ma sain zooloogia botaanikamuuseumist portsu vanu mahakantud topiseid. Aga näitus on mul sellepärast tehtud surnud lindude elu oli selle näituse nimi, elame nimelt sellisel ajastul või sellises praegu kunstiruumis kus nagu normaalselt, et igapäevast töötegemist. Ma ei tea, äkki mingi vanema põlvkonna maalikunstnikel veel on alles midagi sellist, aga niimoodi, et sa teed kogu aeg töötad oma siis kas ühe või teise või kolmanda pildiga, on ju, et see on mitu asja, see ei sobi tänases särki, meil on selline aeg, kus tehakse projekte. Projekt on õige asi, ma ei saa eriti teha mingit näiteks taotlust, noh, ma ei suhteliselt tagasihoidlikult elan, et oma asjadega hakkama saada, pean ka paratamatult aeg-ajalt projekte kirjutama, sest ma ei saa panna sellist asja paberile või mingisse näiteks Kulka rahataotluses, et tahaks teha rahulikult tööd nädala või kahe jooksul ühe või kaks pilti, see kahjuks meil tänapäeval ei sobi, tuleb teha projekt. Jube hea, kui ta on hästi kontseptuaalne, visuaalselt väga rõve, näeb välja, ei mingitest eetikad mitte midagi sellist ei tohi olla, ma ei ole üldse selliste asjade vastu, aga see on noh, ainuvalitsev arusaam mingisuguse rõveda sotsiaalse teemaga projektiideed, mis näeb suhteliselt rõve välja, rõbedas kohas esitletud, siis sellele saab noh, nagu alati mingisugused. Et ma nüüd päris nii madalale ei lange, aga aga noh, eks ma siis kahvlis tegin surnud lindude eluprojekt on ju ja ma kasutasin neid lindusid, nendega oli huvitav lihtsalt töötada, nad olid mul olemas, on ju? Võiks muidugi teha, onju noh, ma arvan, et mul on kokku 12 paari suusasaapaid, et noh, üks näiteks projekt suusasaapad, et ma teen lihtsalt ühe sarja pilt, et suusasaabastest või mõtlen midagi muud välja ja siis mul on ka ehk võimalik mingi taotluse esitada, et saaks, kas näiteks klaasi Baspartuuja, muud raha on ju materjalid ostmiseks natuke toe tõsta, aga muidu jah, ei, ei sobi. Ja tänapäeval sihuke asi, et sa töötad kogu aeg nii-öelda oma žanri kallal. Aga noh, ma iseenesest hakkasin just eile eile mõtlevad, mul on nagu mingi pikem sari, on mingid erinevad ajad, et hakkas nagu ühele pikale sarjale tuli, kusjuures ajad aegade seeria viis või kuus pilt. Ja on mingi järgmine seeria oli samamoodi ma panin ajavad, et mul on praegu nagu mingisugune lootus, et ma teengi, erinevad ajad. Et seega natukene kõlab juba kontseptuaalselt ja ma saan seda esitleda projektina, mis siis, et ma teen seda äkki kolm, neli aastat, aga noh, ataki pikem projekt, et siis Vast läheb läbi. Sellesama näituse surnud lindude elu kohta on Esto Tatrik kirjutanud, et selle näitusega on lisaks kompositsioonile tekkinud ka narr. Alati, kui palju sa enda piltidega jutustada tahavad mingit lugu või? Jälle, kui tekib nagu idee teemas sees siis lihtsalt reeglina mul on, hakkavad nagu pigem kohast lähtudes hakkab tekkima mingi lugu või noh, ma olen päris palju tegelikult teinud lavast lavastuslik asju inimestega, nii sihukesi narratiiviga asju aga lihtsalt tekib, mõte on ja ma ei, mul ei ole mingisugust noh, jutustamis vajadust, aga ma teen need reeglina paar-kolm asja, ühe väikse seeria mingi teema on ja siis ma olen sellega rahul, aga mingid ei no jutustavad kõik asjad. Noh ma arvan, et munad, tüür, mordid on noh, väga jutustavad kui neid nagu lähemalt vaadata. Ma küsiks hästi konkreetselt selle narratiivi koha pealt, et mõtlesin, et äkki võtaks mõne su pildi ja küsiks, et, et noh, et mis, mis nagu selle lugu on üks mu lemmikpilte ongi sellest seerias surnud lindude elu kus kusjuures üsna nagu sulle ebatavaline pilt ei arvaks ka võib-olla et see on nagu sinu pilt, et, et on pläsku taga pildistatud, kas McDonaldsi putka jääb natukene eemale seal tee peal on üks luige viis ja, ja siis on üks mees või naine või kah mingi suleline võib-olla isegi juba ja tal on kirves seljas ja kõnnib edasi, et mis selle lugu on? Tegelikult on see, mis on kõik näha, et mingit väga see oli mul selle surnud lindude elu lõpupoole, kui ma natukene ikkagi juba hakkasin teemasse liialt sisse minema ka selle lugu nimelt esimene on selline, et ma ei, reeglina ei, mulle ei meeldi nagu sellised väga uued või kaasaegsed objektid ehitised, kaasaegsed interjöörid, kaasaegsed, mingid vidinad, natüürmorti komponendid, millegipärast noh, mingi neli, 50 aastat vana vanu asju alles hakata pildistanud praegu langi mingi 50.-te 60.-te aastate näiteks noh, nõukogude asjad, midagi nendega juhtub, on need asjad nagu väärtustuvad. Kustuvad natukene, aga selle pildi lugu on selline, et ma kõigepealt tahtsin huvi pärast vaadata, et mida teeb siis 1940. aastal toodetud Prantsusmaalt siis tehtud klaasnegatiivid, mille peale peale ma siin olen pildistanud natukene, ma tahtsin proovida oma täiesti modernset kaasaegset keskkonda, et oligi pläsku McDonald's see inimene seal pildi peal, kellel on kirves sellesse Merca Merle Jääger ja kuna lindude teema oli päevakorras, siis says loomulikult lind ka pandud sinna ja noh, põhimõtteliselt ongi nagu kõik kirves seljas keset linna ris naljakas, et noh, niisugune lihtsalt lihtsalt atraktiivne, et mingit kuidagi nagu iseenesest isenesest tekivad sellised mõtted või välgatused. Et võiks mingi sellise asja teha või oli mul ma tõesti ei mäleta, äkki mul oli hoopis, et kirves seljas pilti teinud. Sinu pildid on ikkagi väga noh, selles mõttes kunstlikud veetud, nad on lavastatud pildid. Et noh, nii need natüürmorti kui ka mingid aktid või mingid muud pildid. Et kuidas sina kui fotograaf, lavastaja annad mingeid ülesandeid, näiteks? Seal on üks pilt, kus on kaks meest, neil on mingid sellised kastid peas mingid sellised kastid kasti võib ju lihtsalt pähe panna, aga et mida sa nagu näiteks ütled sellele inimesele pane kast pähe vä? Lapsed, aga kas Hasso Krulli ja teine oli oma poiss kütiorus, kellel need kastid tulid siis? Ma arvan, et kartuliseemne sorteerimiseks sellised nagu ristid küll jah. Idagi, ütle, pange kastid, pange, seiske siin, mul on siin üks pilt ära teha. Ongi, kõik on ja ma ei pea midagi seletama. Ei ole, kontsert oli, sest mul ei ole mingeid asju, lihtsalt näen. Näen nagu seal. Noh, asja aerad on mul valmis, nii selle teeme ja ongi kõik. Midagi keerulist ei ole. Seda kunagi mõelnud. See tunnetuse asi on hästi oluline on, ma saan aru selle, aga, aga on seal mingid üldised või väga konkreetsed, hoopiski eesmärgid pilte tehes. Ei ole, jälle, ei ole mõõtangema ainukene tunnetuse koha pealt, mis meelde tulid, kes läks sihukeses kasvueas ja koolis on ju seda tunnetust tunnetus nii-öelda Impressiooni asja taga aetud, et ma näiteks lapsepõlves mäletasin täiesti talutavalt nägusid ja nimesid, aga ning ma hakkasin nagu väga niukeselt sügavalt meditatiivset, mingi nokka veel juba keskkooli ajal selle tunnetuse poolega tegelema, siis ma kuidagi nagu mingisugune kiiks kunagi käis, et nagu niisugune taju ja maailma nägemine muutus nagu mingil hetkel päris sihukeseks teravaks. Lihtsalt hakkasin asju tajuma ja tunnetama natukene teistmoodi, aga kuidagi mingi alateadlikult ma sellega tegelesin ikka päris võimsalt vastavalt kirjandust ja kõik see oli, kõige huvitavam oli see, et pärast seda, kui ma nagu sain selle koha pealt järje peale hakkas mulle järjest rohkem nagu nimede ja nägude mälu ära kaduma ja praegu mul ei ole enam praktiliselt olemas nimede ja nägude mälu, et kui noh, otseselt ei ole inimesega kokku puutub tund. Ja võib ka olla nii, et mul nendega nädal koos maasta pärast noh, tõesti ei tunne ära ainult noh, läbi selle, et kuule, mäletad, ma olin seal, see oli see situatsioon siis mul tuleb selle kaudu nagu löövet, et et mingi selline imelik asi sai tehtud, aga ega sellega harjub ära, on ju. Näiteks ei tea oma tudengeid, kes on neli, neli aastat kunstikoolis õppinud või noh, keda seal lõpetanud ikkagi noh, paratamatud tult näed, käid läbi, aga ma reeglina noh, esimese kursuse tunnen ära, aga teisest kolmanda, neljanda meil on kõik, on ju üks kompott, on ju, ma ei tea. Ja nimesid ma ei õpi ka nelja aastaga ära, mõned üksikud, kellega neile tihedam läbikäimine nagu sisulisemalt tahavad ise töötud, et mingid üksikud nimed jäävad sellise asjaga kunagi nii-öelda hakkama saanud. Ma enda sõbra Eero Epnerile käest, kes on teinud T stuudio, kuhu kuulusid siis Herkki Erich Merila ja sinu sõber Peeter Laurits, fotograafid Eero Epner trikki sellest oma ülikooli bakalaureusetöö. Ja siis ma palusin, et ta saadaks selle mulla ja Eero kirjutab siis niimoodi. Kultuuripoliitilises plaanis oli foto pigem marginaalses asendist, mõtleb kaheksakümnendaid selle all ja siis ta tsiteerib Peeter linnapit. Keskseks taotluseks, mis end Eesti 60.-te 80.-te aastate fotograafiast tunda andis oli mõistagi kunstis staatuseni jõudmine foto nullväärtusega normaliseeritud kultuurimärgi purustamise kaudu ja siis ta jätkab. Eero, ET näitused, publikatsioonide kriitika toimus ja toimis siseringis, omamata laiemat kõlapinda publikus või kunstiringkondades. Natuke vahele. Säärane olukord kestis veel 90.-te aastate alguseni, olles isegi üheks põhjuseks, miks siinsed fotograafid julgesid suhteliselt palju katsetada. Kas sa oled ka Neid muutusid tundnud ja noh, kui sa oled Tartu kõrgemas kunstikoolis, oled ise fotograafia õppejõud, siis sa ise seda tundnud. Ja loomulikult on ikkagi suht varakult. Küll algul rääkisin nende fotospordivõistluste auhinna jagamist, ei, täiesti omaette maailm on ju selles mõttes on nagu siin tegelikult kõik, mis sa praegu lugesid nii-öelda, vastab tõele ja niimoodi ta ongi, noh, praegu on muidugi nüüd jälle jälle see rida sihukeste esteetilist kvaliteeti nagu enam väga ei väärtustata, et on läinud nagu foto on hästi mugav selline noh, projekti kunstanud, kiiresti tehtav eriti tänapäevase digitehnoloogiaga värgiga, et on nagu natukene on nüüd siin meil vahele jäänud, et seda asja sihukest puhast esteetiliselt kaunist asja, seda nagu väga lühikest aega aega tehti, mis jõudis nagu ka näitustel ringi käia, selle augu on nüüd nagu praegu väga võimsalt tegelikult täitnud, et. Eestis nagu elu oma elu elav foto. Tooraine, mis on jälle täiesti omaette maailm, omad klubid, jututoad, seltskonnad, mis nagu natukene seda auku täidab ja mitte selle tavainimesele on selline heal tasemel loodusfoto selle nagu väga arusaadav ja vastu. Et selles mõttes on nagu väga hea meel mulle loodus, too areng on nii kiiresti edenenud ja noh, eks muidugi on väga palju neid tegijaid ka tulnud jälle tänu selle digitehnoloogia kiirele arengule, mis on täiesti piisav nagu just loodus too jäädvustamiseks. Ja noh, neid inimesi on palju, palju tulnud juurde. Aga samal ajal jälle see loodusfoto nagu on järjest nagu rohkem Ta eraldub sihukesest, noh, teda ei saa nagu ka kunst fotoks nimetada. Ega noh, ma ei tea, aga noh, ma võin öelda, et ma ei tee mingeid matusepilte ega ega mingit sihukest, et asja ikkagi nii palju imelikud või teistmoodi pildid, kui hakata vaatama, et noh, okei, need minu asjad on kunst. Kunstfotod. Peeter Laurits vist ennast nagu väga aim ses mõttes fotograafiks ei peagi või kasutab fotot palju, et seda suht ahtakeseks jah jäänud see värk. Aga praegu veel tagasi mõeldes mõtlen, et sai nagu midagi, sa ennem vist küsisid sellest kommertsfotost või et kas sa midagi sellist teed, et tegelikult ma tegin päris palju on ju mingitel segastel aegadel ka sellist nii-öelda noh, ajakirjakaantele pilt, et mingid eesti naised ja noh, mis neid on praeguseni mingeid ajakirju? Nimetama, kui ma tegin, onju mingid ka natukene liiga tõsiselt, see oli alati Tartust Tallinnasse käimine, mul läks materjali tohutult palju liiga tõsiselt, tegin neid asju nagu ühe sarja, ta on väga korralik ühest moekunstnik, kust seda esikaanel, et natuke teistmoodi, üks pruuni, et siis noh, seep ja toonipildid ja Spessal esikaanepildid, Katreeritud, kõik väga tehniliselt keerukas, visuaalselt huvitav asi. See sinna esikaanele ei sobinud ja et on vaja nagu portreid portreed ikka saada, nii nagu vahib kõigilt nendelt naisteajakirjadelt mingisugune täpselt ühes valguses korralikult tänu meigitud molu vastu on ju, no ütleme, et mõju on halvasti öeldud ka, kui neid nii palju on. Ja neid on siis täis, mingid stambid oli nii väljakujunenud, mäletan viimase sellise ajakirja kaane, mis ma tegin, oli suht tuntud näitlejad, täiesti siiber, onju, sest ja läksin sinna üüri stuudios või pisikesse töökotta, kus tehakse passipilt. Ma jätsin sellesama passipildi valguse ülesannetes, et istu maha, on ju muutnud midagi nii nagu nende passipiltide tegemiseks lolli tõmbasin mingi halli fooni, mul oli poole tunniga pildid tehtud, valmis on ju. Ja kui geniaalne ja kui kaunis on ju see portree oli ja see loomulikult läksin esikaanele mind kiide. Kes seda jama nagu sellist tõsist fotosse suhtumist, noh noh, ei taju ära nüüd fototoimetajaid reeglina ei ole vist mingites väga üksikutes väljaannetesse ikka noh, üldse pihta ei saa, mis on, mis ja kuidas visuaalne tunnetus ja nägemine puudus, lõpetasin mingi suht kiiresti, tõmbasin kriipsu olla sellele ja ma ütlesin, et mul ei ole siin nagu midagi teha, et see paku mitte mingit rahuldust. 90.-te aastate lõpul ja seda ma lugesin ka Eero Epnerile bakalaureusetööst asetati üks rühmitus igavesti sinu sinna rühmitusse. Lisaks Toomas Volkmanile, Peeter Laurits, Ale, Erkki Erich Merilale, Toomas gaasikule ja Jaak Kadarik kuule kuulusid kasina Toomas Kalve, mida see rühmitus tegi, mis rühmitusse oli? Väga vinge paari-kolmeaastane liikumine oli, see oli nagu nende nii-öelda segaste vaarikad viimase valitsuse muutumise sellele eelnev aeg, vot mul ei ole sellist ka nii-öelda daatumi mälu väga, mis aastatel, mil nüüd see oli aga aga võimas lõhkene, revolutsiooniline liikumine, fotoklubid hakkasid või olid juba lagunenud oli nagu koondunud ikkagi niukene, hästi äge äge punt on ju natuke teisiti mõtlevaid ja selliseid eksperimenteerivaid tegelasi lihtsalt üle Eesti ühte punti ja vastavalt võimalusele siis imena toimetasime, et mul on mingid pildid ja meeleolud, tunded meeles, mul ei, niimoodi ei oska, et me tegime päris palju näitusi, näitusi, tegime kõva furoori, siis mäletan, kuna oli vaja intrigeerida, siis mina sain näiteks väga huvitava mis mul on nagu sellest, noh, igal juhul väga palju tolku olnud nii-öelda tulide näituse jaoks oli vaja midagi erilist, on ju, siis ma pildistasin Tartu uues ja vanas anatoomikumis kaks nädalat näiteks lahkamisruumides sest siis oli luba tud siis plaatkaameraga, tegin seal natüürmort lahti lõigatud inimesi, Tõid asju segiläbi, päris niisugune, noh, nagu huvitav sari sai, mis on nagu väga paljudele meeldinud ja mis on muideks nüüd uues anatoomikumis toomikus majanduselu lõpuni, Sassina uue vana anatoomikumi on need terve see pildisari 16 pilti on seal selles muuseumina siis töötamas Toomiku, mis sünnitusmaja kõrval toomel on püsiekspositsioonis eksponeeritud, et need jäävadki neile ja arvatavasti saab neid vaadata, et nad on nagu väga hästi läinud, hästi läinud projekt, aga noh, mul on sellised fragmendid meeles. Meeles, kuidas me olümpia ees 10-lt mingi isega joobununa kena kuidagi käisime ringi on ju, meid ründas mingi venelane, mina olin sportlikud, väga heas vormis, sest alpinismiga tegelesin, ründas purjus, venelane on ja ma lõin tal jalaga kaabu peast ära, onju midagi, sellised fragmendid, fragmendid, onju, mis siit ja sealt, et tulevad aga äärmiselt. Sa ütlesid, et sa matusepilte ei tee, ma olen paari sõbraga sõitnud linnaliinibussis ja nende sõpradele olnud kitarrid kottides ja siis ikka mingisugune purjus mees soovib, et mängitaks midagi, et sa oled muusik, et mängisin bussis ja siis on nagu noh, väga raske öelda sellele purjus mehel, et kuule, et mu vussis ei mängi ja, ja seal üldse elektrikitarri ja, ja ma ei mängi Saaremaa valssi, sina oled fotograaf, võiksin, ma kujutan ette, et su sugulased teavad, et sa oled fotograafia. Ja kas sa teeksid sünnipäeval pilt töö ja perepilte ja. Oli raske siis ma vabandasin välja, et mul ei ole kitsasfilmikaamerat, mida mul ka ei olnud, et noh isa käest sain ühe tavalise filmikaamera, mida ma päris palju veel kasutan. Aga no nüüd on vist ma ei tea, peaaegu kõik fotograafid, kes natuke tõsisemalt muid asju teevad, sellest pääsenud tänu sellele digitehnikalaviinile, mis on inimeste kätte jõudnud, sest kõik on fotograafid ja noh, tõesti sa saad kohe seda kontrollida, kuidas on, et ma ei ole tõesti enam neid aastaid, on ju, mida rohkem see digi Oma asjad tehtud ja vähem tülitatakse selliste küsimustega, et see on mul täitsa isegi meelest ära läinud, kui õudne see oli, et tule, matusepulmapildid, kuuled, sa oled fotograaf nagu vahepeal, et siin ka, et noh, tõesti, ma. Kunst pilti värki natüürmorti peale kuidagi tulla, noh päris niimoodi solvata kunagi inimest ei saa, kui ta muidugi on mingi täht. Eelmisel nädalal, kui mu Toomas Kalve sinu juures Põlvas kodus ateljees intervjuud tegin ja küsisin traditsiooniliselt, et mida sa saate lõpetuseks ja kelle käest küsida tahaksid siis seal nagu korraga ei tulnud midagi pähe. Nädal on möödas. Me oleme Tartu kunstikoolis. Kelle käest, mida sa nüüd tahaksid küsida? No mis, ma mõtlesin seda, kuna me tartus olema, tekkis mul niisugune küsimus, mis on ka teistel paljudel keelel või meeles, et kuna hakatakse Tartusse rajama jalgratast, Ta teesid, ma ei mõtle neid valgeid triipusid, mis on suvalistesse kohtadesse maha joonistatud. Toome näitena Riia mäe laia kõnnitee, sealt rattaga allasõit on see pooleks jaotatud, seal on kui otse alla sõita, siis kõigepealt põrkaks idee järgi nagu vastu metalltorusid, siis tuleb kaks valgusfoori valgusfoori ülemineku kohta ja siis on 100 meetrit hansakeskuse ees veel seda triipu, mis lõpeb järsu trepiga. Et kas on äkki keegi käinud kunagi Helsingis või et see ei ole nagu väga keeruline. Millised on siis need jalgrattateed on ja mida, noh, ma mõtlen jalgrattateedel, kus ma olen ise paljuga sõitnud. Kas Tartusse ka kunagi hakatakse jalgrattateesid rajama? Toomus kolmele küsimusele vastab Tartu linnavalitsuse insenerteenistuse juhataja Mati Raamat. Jah see kirjeldus vastab tegelikule olukorrale. Aga, aga küsimus? Pidi olema jalgrattateede planeerimisest ja kuna seal küsimuse alguses oli ka juttu planeerimisest, siis ma vastan selle koha pealt, et Tartu linnas on väga tõsiselt planeeritud jalgrattateid ja, ja on koostatud üks üldplaneering ja siis lisaks sellele veel veidi täpsustav noh, selleni jalgrattateede arenguskeemi töö. Aga küsimus on ikkagi selles, et, Küsimus on selles, et kui palju neist plaanidest jõutakse realiseerida. Nii et jah, see on teada, et see Riia mäest allatulek lõpeb trepiga, aga enne seda on õnneks seal ristmik ja ja noh, kui inimene natuke enda ümber vaatab, siis ta sealt alla ei sõida, aga muidugi kui noh, ütleme füüsiliselt see alla sõitmine sealt välistatud ei ole, et selles osas on, see on halb lahendus küll. Noh, praegu me ei ole jõudnud seda ära lahendada, nii et kõiksugused asjad paraku võtavad aega, ma ise sõitsin ka möödunud suvi, sõitsin kaks kuud, sõitsin jalgrattaga ja noh, rahule ei jää selle asjaga, aga aga seal on, noh, seal on see küsimus, et et kuhu, kuhu me neid vahendeid paneme, eks ju, kas, kas meil noh, see linna eelarve on mingi suurusega, kas kas see on see koht? Aga noh, et see planeeringud on olemas, plaanid on olemas, põhimõtteliselt võiks nagu realiseerida seda rääkinud ka umbes viis aastat, aga aga noh, see on see probleem. Te kuulsite saadet fotograaf Toomas Kalvest. Tema küsimusele vastas Mati Raamat. Suured tänud. Eero Epnerile. Inemise sisu panid kokku helirežissöör maris Tombahja toimetaja Urmas Vadi. Kuulake meid internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.