Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Hongkongi juhim valimisele eelnev ärev protsess annab omal moel aimu interneti tulevikust. Sealsete elanike jaoks on probleem küll vahetu ja emotsionaalne ning seotud praktilise elu küsimustega. Eemalt taga omavad luksust mängida ideede ja tähelepanekutega nagu näiteks küsimus tsentraliseerimisest ja teed tsentraliseerimisest. Hiina valitsus tahab hoida ohjad keskuse käes. Hongkongi eelistab teha ise valikuid. Tagajärjeks on vägivallailmingutega lahendust ootav konflikt, mida mõnikord iseloomustatakse revolutsioonilise seisundina. Kellelegi pole saladus, eks ju Hiina valitsuse soov hoida infokanalid kontrolli all, tänu millele saab hoida emamaa elanikud rahutuste olemasolust õndsas teadmatuses ja inforuumi abil saab hoida kontrolli all ka iga indiviidi eraldi. Jälgides nendel infovahetuse sisu ja registreerides asukoha. Vajadusel saab ebamugavaks muutuvad kodanikud isoleerida. Inforuumist ja, või siis ka kaaslastest. Kuna igale jõule on väidetavalt olemas vastujõud, oli vaid aja küsimus, kui tsentraliseeritud info ja kommunikatsiooniteenuste kõrvale hakkasid ilmuma Ma anonüümsed ja detsentraliseeritud alternatiivid. Majanduslehepoolsel Journali hinnangul oleme selle arengu tõttu jõudmas uue internetirevolutsiooni. Künnisel mis juba pelgalt sõnavalikus sobib kenasti kokku Hiina temaatikaga inforuumis, põhjustavad revolutsiooni kolm arengut. Esimese näite leiab Hongkongi tänavatele kogunenud rahvamassi taskus töötavate telefonide, antennide ja vastuvõtjate abil. Kujutage ette kümneid tuhandeid inimesi, õigemini siis nende telefone, mis loovad kõrval asuva naabriga sideseansi ja moodustavad sel moel tihke võrgustiku, mida mööda levib andmevoog. Osa selle võrgusõlmedest ühenduses välismaailmaga ja nii sünnib hajus oma sisemise loogikaga, kuid väljastpoolt nähtamatu Side maal. Erinevalt mitmest varasemast massirahutustest, näiteks Iraanis või Egiptuses, kus jõustruktuurid blokeerisid telefoni interneti sidet on taolist iseorganiseeruvad, ent pidevalt uuendavad sidepidamise pilve palju raskem väljastpoolt mõjutada. Ja rakendusi taolistele võrkudele jääb ka väljastpoolt massirahutusi, alates siis näiteks kontserti üritustel, side tagamisest kuni looduskatastroofijärgselt kiire infovahetuse taastamiseni. Teine revolutsiooni põhjustab tsentraliseerimise tegur on paremini tuntud populaarsem rakenduse kaudu. Selleks on riikidest ja keskpankadest vaba virtuaalne raha. Bitcoin. Viimane rajaneb usalduse võrgul ja see siis omakorda sidevõrgul. Vormiliselt kannab nähtus bloketi nime. Olles sisuliselt avalik ja kõikide osalejate poolt ülal hoitud raamatupidamine rahaliselt väärtuse üle Kaneti ning omandiolemasolu tagatakse tugeva Tšifreerimise abil. Nii tagatakse igale ühele tema paraolemasolu. Jättes aga kõikidele ülejäänutele sama info kättesaamatuks jõhvlesid, tagab hajutatud süsteem raha turvalisuse kuna sellega ei saa ükski huvitatud osapool manipuleerida. Ja selle raha võib asendada näiteks hääletamisega info- ja failide hoidmisega, kartmata internetti valitsevate riikide pealtkuulamist. Osapoolt. Ta vahel sõlmitud lepingutega ja nii edasi võimalusi on palju. Ning kolmas uue ajastu saabumist kuulutav nähtus rajaneb autonoomsetel agentide. Neid võib iseloomustada kui oma sisemise loogikaga toimivaid piirideta põrk, organisatsioone, mille tegevus sõltub virtuaalses mõttes. Kohalikest tingimustest, mitte siis mõnest tsentraalses teenusest. Olgu näiteks juhita auto. Mille tegevus baseerub massiivsele infovool, kuid otsuseid on kohalikud ning selles kontekstis kõige Otstarbeka mad. Agendid tegutsevad vajadusest sõltuvalt kas üksi või karjedena ja autode puhul aitab ju omavahelise kommuuni loomine tagada kõige efektiivsema liiklusvoo. Aga auto asemel võib-olla ka koduautomaatika. Miks mitte laste kooli tegevust toetav või? Taustal näiteks väsimatult inimeste majandusasju juhtiv virtuaalne volinik. Revolutsioonide tunnuseks on vana süsteemi vastuseisust ja uue kannate omadusest tulenev konflikt. See võtab erinevaid vorme seadusandlusest, poliitikate ja füüsiliste konfliktideni välja. Ja arvestage, et viie aasta pärast on internetiga ühenduses. Umbes 50 miljardit asja. See tähendab, et protsess on käivitunud ja tagasiteed ei ole. Lootkem vaid võimalikult mõistlikule edasi teele.