Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kui uurida hiina hieroglüüfi, millega tähistatakse kodu leiab sellelt äratuntavalt katusejoone. Mõtteliselt katuse all on midagi kõvera kammilaadset. Nii võiks arvata, et kodu on see koht, kus saab. Katuse all end kasida. Paraku on see vale vastus. Tuleb välja, et kõbergu kammipiid tähistavad ribisid mida ühendab kumer selgroog. Ja need, kui nii vaadata, meenutab kirjeldatud element täiesti külili lamavat elusolendit. Kes aga ei ole inimene hüpake nüüd hetkeks kodusemasse keskkonda ja aega, mis mõjutas meie kohaliku kirjatehnikat ning vaadakem, kes elas koduse katusel koos inimestega. Tüüpilised, las inimene kodulehma või seaga. Põhjus oli väga proosaline ja annab endast märku seoses jaheneva ilmaga. Koduloomad olid toas soojaandjatena ning hiina hieroglüüfi peal lamab katuse all. Stiliseeritud siga. Sellele huvitavale faktikesele osutas maailmas toimuvaid äriprotsesse jälgiv Pieter tei. BBC kommentaaris pööramaks tähelepanu innovatsioonipotentsiaalile seoses kodude soojendamisega. Sea asemel on meil need kodusid soojendamas radiaatorid ja kuna ratturitega pole mitte midagi muud peale hakata, siis. Seda lahendust pidada vahest kõige vaese poolsemaks, et mitte öelda vähet hoidvaks lahenduseks. Siga seevastu omab rida eeliseid, kuna kasutab uuenevate energiat, sealhulgas leevendab toidujäätmete probleemi paistab jaanuariga võrreldes kordades lahedam, ana on viimasest oluliselt targem hoiab ülal. Rahvuslikke traditsioone ning lõpuks on soojade ilmade saabudes võimalik ka ära süüa. Need hüved tuleks panna kaalukausile, enne, kui hakata need kritiseerima ja nõrkusi loetlema. Juhul kui aga seavariant leiab siiski tõrjumist, võiks kaaluda teist radiaatorit nutikamatja lahedamad toasoojad. Lendamisel lahendust, milleks on arvuti arvuti probleemiks on ju termodünaamika seadus, tänu millele osa tegevusse rakendatavat energiast muutub paratamatult soojuseks ning see soojusenergia hakkab süsteemi tööd segama ja sellest tuleks lahti saada. Arvutit võtab umbes viis-kuus korda rohkem sooja kui inimene mis võib osaliselt seletada ka, miks mõned arvutilembesed isendid elavad kodus üksi. Kodus soojendamiseks. Ühest arvutist siiski piisaks, järelikult tuleks kokku panna suurem kogus protsessoreid ning paigutada koju seinale korralik serveriplokk. Serveri arvutusliku võimsust poleks, kodukasutajatele vajab ja selle saab panna siis juhtme kaudu teenindama kaugete kasutajate vajadusi. Näiteks. Pilveraali osana kuna arvutusliku võimsuse vajaduse kasvule pole niipea piire näha, pole ka karta, et kodu jääks külmaks. Kes tahab, võib kirjeldatud ideed tasuta kasutusele võtta. Pealegi on analoogselt teel juba teisigi rändajaid, nagu näiteks prantslane pool penmaa, kes on rajanud idee ümber koguni oma ettevõtte Carno kompeuting. Äriidee sai juba üldjoontes lahti räägitud pooli. Firma müüb ettevõtetele serveriteenust ning kasutab arvutipargist eraldatud. Tavasoojuse ruumide kütteks. Tal oli isegi omapärasem termoregulaatori tarkvara kui toasooja juurde soovib klient keerab välimuselt radiaatori moodi. Pargi küljes oleva termostaadi moodi nupust sooja juurde suureneb arvuti ressurssi kasutavate kliendid. Teoks arvuti jõudlus ja kõik on rõõmsad. Juhul, kui toasooja klient soovib aga sooja ajal, mil. Arvuti ressursi kliendid tööd ei tee, pakub pooli firma arvuti ressurssi tasuta teadusasutustele ja kõrgkoolidele, kus mõned protsessid tarbivad arvuti võimsust ööpäevaringselt. Hetklan Radio ratturi teenus rajatud vastama büroo vajadustele, sest kõik nii sooja kui arvuti võimsuse kliendid on siis samas hoones olemas. Teisalt aga ei ole ju. Ühtegi tõsist takistust arvutavate soojaseadmete paigutamiseks kodudesse, sest arvuti võimsused, tarnimise asukoht ei oma ju tüüpilisematel juhtudel tähtsust. Pealegi maksab firma kodukliendi jaoks kinni ka kasutatud elektrienergia ehk sisuliselt on kodusõjakulud siis nullis Stanfordi ülikooli professorid Jonathan kuumi poolt koostatava maailma andmekeskuste energia. Kolu raporti järgi kulub bittide töötlemisele täna umbes kaks protsenti maailma elektrienergiast mis kahekordistub umbes iga viie aastaga. Suur osa tekkivast soojusest suunatakse loodusesse, aga võiks ju rakendada. Ruumide soojendamiseks. Eesti näiteks võiks luua kodudesse laiali paigutatuna rahvusliku pilveraali. Millega hoitakse kodus soojana ja teenitakse välisturgudelt raha? See oleks vist paras ülesanne ka Siim Kallasele.