Siin toimetaja maris Johannes. Eesti ajakirjandus on oma lapsepõlvest peale soovinud lugejat harida nii ka meie oma kaheosalise juturingiga vanast kirjakeelest tahame jätkata seda papa Janseni traditsiooni ja meelde tuletada, et Eesti kultuurilugu algas ammu enne ärkamisaega. Läheme tagasi eesti kirjakeele lapsepõlve. Aga saate lõpus räägime lõidast. Lõit tähendab kommunikatsioonivahendit. Raadio on üks massi lõida osa ja meie massi lõides, superstaar on Georg Müller. Võib-olla tänapäeval ütleks tema kohta keegi George'i Müller nagunii totralt levinud nimekuju Richard Wagner. Nimedega saab üldse nalja. George Mülleri ja Richard Wagneri sugulane võiks olla ju ka koll, kes kirjutas naisevõtu ja näiteks keegi Aimee hunt, keda vaevalt et tahab tunda Eesti teatrikunstnik Aime Unt. Aga kõik need kaunid näited on sündinud. Ei, mitte plantšaba potitehases, vaid massi lõida vahendis nimega Eesti rahvusringhääling. Aga olgu-olgu. Meie räägime ikka Georg Müller-ist. Sellest 16. seitsmeteistkümnenda sajandivahetusel tegutsenud vaimulikust kirjamehest ja temast sugulasest Heinrich Stahlist, kes on eesti keele esimese grammatika loonud. Põhjus ka hea Eesti mõtteloo sarjas on ilmunud paks rohelise kaaneline raamat Georg Mülleri jutlustega, mis peetud pühavaimu kirikus. Seitsmeteistkümnenda sajandi esimesel kümnendil. Aga jätkame juba Tartu Ülikooli õppejõudude, ValveLiivi, Kingissepa ja Külli Abihtiga. Mida on Georg Mölderile öelda tänasele kuulajale, miks on see sõnum nii oluline? Asi on ju selles, et Mülleri jutluseraamat ilmub Ilmamaa kirjastuse väljaandena ja see ilmub Eesti mõtteloo sarjas 78. mõtteloo sarja raamatuna. Ja kui mõelda seda, miks üldse mõtteloo sari on loodud siis on Müller selles mõttes lausa pärl, sest Mülleri tekstid viivad meid Eesti mõtteloo algusse. Kui siiamaale onu tekste teistelt hilisematelt autoritelt, siis nüüd on see sari jõudnud nii-öelda oma algusse oma õigesse algusse ja see on muidugi suur teene ilma maa poolt, et nad niisuguse otsuse on teinud, meie poole pöördusid ja see raamat on teoks saanud. Ja no need tekstid on olulised ja selles mõttes, et sealt tõepoolest see pikem selline kirjakeele traditsioon pikemate tekstide näol säilinud traditsioon saab alguse, nad on meile tänapäeval kasutatavad, loetavad ja iseenesest see sisu, mis neis on, on ajatu, niiet sellepärast nad peaksid huvi pakkuma ka praegu, 21. sajandi alguses ja ja pakuvad siis ühelt poolt arusaamist sellest tolleaegsest maailmast selleaegsest, Luze traditsioonist, sellest, kuidas maailma tõlgendati, ja teiselt poolt siis ka keele arengust kahtlemata keeleallikana on need jutlused ikkagi täiesti hindamatu väärtusega. Tegemist on suure pika tekstiga, kus on palju sõnu ja palju sellist ilusat kujundlikku keelekasutust, mis igal tasandil võimaldab ennast uurida alates ortograafiast kuni lauseehituse nii välja. Ja meie töö tõlkijatena on ju oluline selles mõttes, et Mülleri mõtted jõuavad tavalise lugeja kätte, sest need on nüüd Meie normaalses harilikus kirjakeeles ja kes on süvenemis võimeline ja uudishimulik, see saab paralleeltekste võrreldes vaadata, kuidas seda mõtet, ütles Müller omal ajal või lugeda Müllerita, proovida, kas ma saan tast aru ja ei saa aru, siis paremal pool leheküljel on kohe võimalus lugeda seda tõlkina. Ja lugeja saab aru, see on nii-öelda rahvale kättesaadavaks tehtud. Müller. Ja muidugi maguspalaga kriitikutele, kuidas te seda tõlkinud olete? Iga mees tahab ise tõlkida ja me ootame sõbralikku kriitikat. Georg Mülleri. Mõtlesime oma eelmises saates pikemalt, kellel huvi, võib seda ka veel internetist üle kuulata või ära kuulata või järele kuulata. Kui kuulamata jäänud, aga üks nimi ja üks tegu eesti kultuuriloos on, on Heinrich Stahli grammatika see on olnud esimene grammatika eesti keele kohta, on ta eesti keele grammatika. On on küll, mis teeb eesti keele grammatikaga, no sellepärast, et ta seletab seal eesti keelt seletab eesti keelt, räägib eesti keele käänetest ja palju neid on ja ja missugused käändelõpud seal on ja kuidas kasutada ja nii et ikkagi seletab eesti keele olemust oma arusaamade järgi muidugi kui hea eesti keele oskaja ta ise oli. Stahli kohta ei saa öelda, et oleks väga hea eesti keele oskaja olnud, kõik arvavad, et Mülleri eesti keel oli rahvapärasem. Küsimus on ju selles, kuivõrd rahvapärane oli ühe või teise pastori eesti keel sest kõik nad ikkagi rahvuselt olid ju sakslased Saksamaal hariduse saanud Eestimaale tulnud oma missiooni täitma ja selle tõttu on muidugi suurepärane, et, et nad olid sedavõrd keele andekad, et nad õppisid ära siinse eesti keele ja vastavalt oma andekusele, kes suutis siis asjast nii palju aru saadeta, tahtis seda keelt juba ka teistele seletada ja koostada grammatikaid või tekste ja nii edasi, nii et need on ikkagi väga tugeva saksa keele mõju all. Kahtlemata. Aga eesti keelt nad on siiski tundnud, õppinud selle ära ja see on üllatav, eriti tänapäeval, kui on probleeme sellega, et kohalik elanikkond ei suuda eesti keelt ära õppida, siis mitusada aastat tagasi Eestimaale tulnud saksa pastorid õppisid seal ära niivõrd, et nad said oma tööülesandeid täita. Nad tahtsid meile midagi kuulutada. Just see oli nende, mis on. Ja, ja see oli, mis neid innustas. Ilmselt. Kui nüüd Müllerita Stahli võrrelda, siis nende tekstid olid ju tegelikult väga erineva taotlusega loodud, sest Mülleri tekstid olid tõesti noh, arvatakse, et lihtsalt kontrollijate jaoks hiljem kirja pandud aha see jutt, mis nende sees on, tal läheb ikkagi sellele räägitud, et see on ikkagi koguduses ka räägitud, et see ei ole mitte noh, ei ole põhjust igasuguseid selliseid noomivaid pöördumisi panna lihtsalt ainult kontrollija jaoks kirja, vaid küllap enamik neist on kindlasti iga koguduse ees ära peetud. Aga tegemist on tõesti sellise suulise ettekande tekstiga pigem. Ja need ei ole ju mõeldud olnud trükkimiseks, aga staal püüdis ikkagi ju oma kirikuraamatutega luua sellise põhjal siin kohalikel pastoritel oleks, millele tugineda, Need raamatud levisid suurest iraažis. Mülleri jutlused olid üks väike käsikiri, millel on õnne olnud säilida ja mida me tänapäeval saame uurida. Aga selliseid käsikirju nagu Mülleri jutluste käsikiri oli tollal kindlasti võis olla kümnete kaupa tegelikult, mis ei ole meie ajani säilinud. Aga Stahli raamatut lõid põhja, lõi traditsiooni ja, ja püüdsid siis sellest lähtudes olla ka sellise kirjakeeleideaali või saksapärase traditsiooni järgi jana täpsemad saksa keele järgimisel, sest Stahli tekstid on rööptekstid. Seal kõrval jookseb ühes veerus saksakeelne tekst, teises veerus, eestikeelne tekst ja kui neid kaht võrrelda, siis on selge, et, et nad üsna sõna-sõnalt järgivad 11 ja, ja nad on selles mõttes jälgitavad, aga selleks oli ka praktiline põhjus, et pastor saaks ikkagi teada, mida ta peab rääkima, mis on selle lause mõte ja sisu. Aga päris seda ma ei ütleks, et, et staal ei osanud eestikeelse Stahlil on ikkagi lausestus lausestuseks, sest see ideaal, lausestus ideaal ikkagi tuli selgelt arenenumat kirjakeelt eeskujul. Aga need sõnad, mida ta kasutab, on ikka eesti keeles õlad ja seal on küllalt palju rahvakeelset sõnavara. Sellist haruldast sõnavara, mida kellelgi teisel ei ole näiteks. Jah, staal on muidugi selles mõttes ikka ikka suur suurkuju eesti kirjakeele ajaloos, sest tema ju alustas, nende tekstides on esimesed trükitud teosed, sest Müller oli ju käsikiri? Jaa, Mülleri mõju näiteks eesti kirjakeele ajaloos seda peaaegu ei ole, sest käsikirjad, liit ja alles 19. sajandi lõpus aga staal jäi terveks sajandiks ja isegi kaua makski autoriteediks, kelle tekstid olid eeskujuks nende tekstide abil, õpetati kirikutes jumalasõna ja, ja selles mõttes Stahli ikkagi lõi traditsiooni. Stahl oma grammatikaga oli mõnes mõttes nii-öelda trendi vees oma aja trendi vees, sellepärast et sedalaadi grammatikat tehti ju Euroopas veel ja vist väljaspool Euroopat ka on ju nii? Jah, aga mis sünnitas sellise grammatikategemise tuhina või hoogtöö? Seda nimetatakse praegu nüüd misjonilingvistika kaks, et see oli ikkagi ka kohalikele pastoritele rahvakeeltes jumala sõna kuulutamise abivahend, et siis seda keelestruktuuri ka niivõrd-kuivõrd kirjeldada nende pastorite jaoks ja oluline nendes vanades grammatikates oli sõnastiku osa see siis, kus oli välja toodud Saksa keele sõna vastena eestikeelsed sõnad. Me eesti keeles räägime aga samamoodi siis ka teiste keelte puhul. Et siis sellest rahvakeeles tegelikult pruugitavast keelest paremat ülevaadet saada. Sest need sõnastikud, vanimad sõnastikud sisaldavad küllalt palju tegelikku rahvakeelset sõnavara. No neis on pisut ka usuterminoloogiat, aga sellist tavalist igapäevast sõnavara on neis üllatavalt palju registreeritud. Jah, Stalingradi. Ikkagi on ju oma oma küllalt hea sõnastike osa, aga ma tahtsin seda öelda, et, et miks niisugune grammatika ilmus, selle kohta öeldakse tänapäeval mootsalt. Selle järel oli ühiskondlik tellimusaeg oli niisugune, oli vaja. Sest kirikutes töötasid sakslastest õpetajad, neile oli vaja sellist kirjandust, neil ei ole ka abimaterjali, neil oli vaja käsiraamatuid, mille järgi jumala sõna rahva juurde tuua. Jaa jaa, Stahl juhtiva kirikutegelase nagi ilmselt tundis vajadust selleks. Ühelt poolt materiaalne asine talupojamaailm ja teisalt keel, mis peab seletama mingeid abstraktsemaid, vaimsemaid väärtusi, kuidas sellises keerulises olukorras need võõrkeelsed võõramaised, pastorid hakkama on saanud selle eesti keeleloomega? Külli Habicht selle eesti keeleloomega annad üllatavalt hästi siiski hakkama saanud, sest kõik see üsna abstraktne piibliterminoloogia suudetud ikkagi maakeeles edasi anda ja need perikoobid või jutlustamisel kasutatud piibli kohad on ju arvatavasti ikkagi tõlgitud. See traditsioon on olnud pikem kui see, mis me näeme seitsmeteistkümnenda sajandi algusest peale, et neid on arvatavasti käsikirjaliste Ena levinud ka varem ja neid on antud käest kätte. Ta ümberkirjutus täna tõenäoliselt sellele viitab see, et kiriklikus terminoloogias on üllatavalt suur ühtlus seitsmeteistkümnenda sajandi algupoole tekstide vahel. Näiteks kui me vaatame Mülleri ja Stahli terminoloogiat või kasvõi sedasama Vannati kõlli katekismuse terminoloogiat, siis seal on üsna palju selliseid usu termineid, mis ühtivad ja mida, kindlasti ei ole keegi neist ise loonud, vaid need võivad taanduda ka mõne eestlasest parema keele oskaja tõlkele lõppkokkuvõttes nagu on arvatud. Kunagi jah, et on selline hüpotees, et on võinud mõni eesti soost noormees Hans Susi, kel kellest on olnud juttu, Uku Masing on põhjalikumalt sellest rääkinud, et ei ole üldse võimatu, et sellised käsikirjad tegelikult on mõjutanud tõlkijaid ja kirikuraamatute koostajaid sest vastasel korral oleks väga raske seletada seda terminoloogiliselt ühtlust kui igaüks, kui eeldada, et igaüks hakkab ise nullist peale, et küllap nad ikka ei alustanud nullist, et see traditsioon lihtsalt, mis meie ajani on jõudnud, on sedavõrd katkendlik, et meil ei ole kõiki neid vaheastmeid, mida me saaksime võrrelda, kõrvale panna. Aga usu terminoloogiat tegelikult ikkagi kujundati pikka aega ja kui me seitsmeteistkümnenda sajandit vaatame, siis seal on kõik juba olemas, kõike on võimalik väljendada. Ja kindlasti oli pastoritele tuntud ka see eesti keele sõnade tuletamise viise saksa keeles, juga tuletatakse sõnu, kindlasti olid nad tuttavad sõnade liitmisega, sest saksa keele eeskujul on küllalt palju kujundlike liitsõnu eesti keelde tulnud ja küllap on neid ka juurde moodustatud, kui vajadus tekkis, nii et nad olid ikkagi keeletundelised, keele andelised inimesed ja ja arvatavasti igaüks ka pisut suutis rikastada eesti kirjakeelt, aga seda kahjuks on väga raske praegu öelda, et mis seal kellelegi oma loomingu ja originaallooming, kui me ei pea seda täpset arengut, et kellele on tuginetud ja mida on kasutatud, sest see, et ühes tekstis esineb mingi sõna esimest korda, ei tähenda ju tegelikult seda, et seda teksti autor on selle sõna ise loonud. Kuigi võib ju ka nii olla. Aga. Ja omal ajal, kui ma kirjutasin, uurisin Stahli grammatika sõnastiku osa ja, ja siis vaatasin neid tuletatud sõnu seal ka siis hakkas mulle silma küll see, et staal eesti keele tuletussufikseid Te tähendust ei tundnud. Et seda, et kui kasutad seda tüve näiteks ta sufiksiga, et ta siis saab mingisuguse uue tähenduse ja kui sa kasutad seal mingi e-sufiksiga, et ta siis saab teise tähendused, sufikseid, tähendusi nad ei tulnud, aga liitsõna mall oli küll täpselt käes kuni tänapäevani välja, täpselt samamoodi. Et liitsõnade moodustamine oli neile tuttav, võib-olla sellepärast ka, et nad olid, tihti olid need tõlkelaenud. Jah, kas või need ilusad sõnad isamaa ja emakeel, mida me tänapäeval sööja jah, on ju kõik tegelikult taanduvad saksa keeleliitsõnade eeskujule on tõlke laenudena tulnud omal ajal ja on olemas juba seitsmeteistkümnenda sajandi kirjakeeles. Kui me seitsmeteistkümnenda sajandi alguses siin oleme ringi vaadanud, siis läheme ajas natuke edasi, et keda teie tõstaksite esile, ütleme, seitsmeteistkümnenda sajandi lõpukeele, loojatest, keele, fikseerijatest, grammatika koostajatest, kes on olulisemad. Kui seitsmeteistkümnendast sajandist nüüd edasi minna Stahlist, siis kahtlemata tuleb veel nimetada Gösekeni grammatika Göseken 1660. aastal oma põhjaeesti keele grammatika koostas ja siis loomulikult see juba mainitud Hornungi grammatika aastast 1693, kus fikseeriti vanakirjal. Kriisipõhimõtted ja no sinna vahele jääb veel kutsus klahvi grammatika 1648 esimene lõunaeesti keele kohta koostatud grammatika. Kui palju lõuna ja põhja eestil erinevusi oli või sakslaste jaoks üks keeldu? Puha ei. Ei, sest alati tuleb arvestada seda, et sakslane omandas selle piirkonna keele, kus ta tegutses ja kui oli tegemist Lõuna-Eesti pastoriga, siis ta puutus kokku Jul lõunaeesti murret kõneleva elanikkonnaga. Ja loomulikult see kajastus ka tema kirjatöödes, jaga koostatud grammatikas. Me nüüd markeerisime ära seitsmeteistkümnenda sajandi eestlase teadmised. Paraku hakkavad ärkamisajast, selleni on veel üks sajand, mis seal toimus. Kaheksateistkümnendat sajandit nimetatakse jo piiblikeele sajandiks kirjakeele ajaloos niimoodi natukene lihtsustavalt rääkides, aga seal see oli väga oluline aeg selles mõttes, et jõutud ju esimese täis Piiblini, mis ilmus 1739. aastal. Sellele eelnes põhjaeestikeelne uus testament aastal 1715, mis kõik on tegelikult keeleliselt väga olulised dokumendid ülimalt suure tähtsusega. Nii keele arengujälgijad. Mis seal kui ka kultuurilooliselt kahtlemata ja sinna peaks tingimata nimetama ka Anton Thor Helle grammatika 1732. See oli enne piiblitõlke valmimist ju ilmunud ja mis lõi selle aja jaoks küllalt olulise traditsiooni omad ja peale selle see grammatika sisaldab ka ju väga huvitavat sõnastiku osad. Seal on esimees katseterminoloogia sõnastiku teha seal on igasuguste taimenimede ja loomanimede osa, seal oli esimene katse etümoloogilist sõnaraamatut ja eesti keele sõnade päritolu natukene seletada ja, ja grammatika juurde käib ka ju need originaalsed tekstid, dialoogid, dialoogid jah, kus on algus, nagu juba sellisele eestikeelsele ilukirjandusele võiks, võiks öelda mingil määral. Need on Thor Helle grammatikast ja need on olemas juba siis juba 1732.-st aastast. Aga lisada tuleks muidugi seda, et 18. sajandi lõpul tulevad ju esimesed juba päris ilmalikud väljaanded, nii-öelda grusiin, tlikud valgustus ja, ja no kuidagi ei saa nimetamata jätta esimest kokaraamatut 1781. Ja rahva valguslikud tööd sajandi lõpul ja muidugi 19-l sajandil, siis algab ikka tõsisem rahva valgustuslik periood. 19 sajandi algus meie oma kirjakeele korpusega või nende tekstidega, mida me tahame sisestada arvutisse ja mida tulevikus kasutada sõnade kirjakeeles esmaesinemus de selgitamiseks, see ulatub välja 19. sajandi keskele. Ja esialgu on plaan koostada see elektrooniline korpus kuni 1850.-te aastateni aga tegelik, kus on vajadus ka selle järele, et ta läheks kuni 19. sajandi lõpuni sest seda osa eesti kirjakeelest ja eesti kirjakeele arenemist sel ajal on tegelikult kõige vähem süstemaatiliselt uuritud, et praegu seda vanemat osa on palju rohkem uuritud, on palju rohkem teada. Missugused muutused on mingi autori keelekasutuses tulnud ja hilisemat aega tuleks veel põhjal, seda on kirjanduse mõttes ka juba lihtsam teha, et neid tekste lihtsalt on nii vähe. Ja neid tekste on võimalik seinast seinani uurida. Aga kui me läheme ikkagi sajandiga edasi, siis tuled tekste järjest järjest rohkem juurde ja neid nüüd seinast seinani näiteks kogu seda sõnavara sõnastiku näol näiteks esitada ja see on juba palju-palju-palju suurem. Näiteks 18. sajand läbi kammida, et ei ole palju suured jah. Kas siis praegu me võime öelda nii, et, et näiteks andmebaaside kogumisega olete rahul sellega, mida te olete saanud teha no seitsmeteistkümnendal sajandil ja 18. on juba veel puutumata või kuidas seada? Ei, sellega on nüüd nii, et see kõige vanem osa 16-st sajand on meil kõik sena olemas. Seitsmeteistkümnenda sajandi Me tahaksime, kata tervikuna, tahaksime võtta kõiki esmatrükid siiski arvesse ja praegu korpusesse sisestatud on meil tõesti kõik tekstid seitsmeteistkümnendast sajandist ajuta, et need tekstid ei ole meil veel kõik märk sõnastatud ja see teeb raskeks nende tekstide kohta päringu esitamise. Aga sisestatud on ka kõik seitsmeteistkümnenda sajandi tekstid ja nüüd, 18.-st sajandist oleme me juba teadlikult teinud valiku, oleme otsustanud luua valik korpuse. Oleme valinud kõige olulisemad tekstid, olulisemad autorid, suurema tiraažiga tekstid, eri tekstiliike esindavad tekstid, oleme kaalunud läbi selle valikkorpuse põhimõtted ja kogu 18. sajandi tekstide valik, korpus on ka praeguseks juba sisestatud. Nii et me tegeleme põhiliselt ühelt poolt seitsmeteistkümnenda sajandi tekstide lemmatiseerimisega, ehk siis tänapäeva märksõnadega varustamise tegevus on käsil ja teiselt poolt mäe täiendame seda tekstikorpust nüüd juba 19. sajandi alguse tekstidega. Et siis oleks uurijal võimalikult lai ülevaade sellest, mis on eesti kirjakeeles aegade jooksul toimunud ja et oleks siis võimalik interneti kaudu päringuid teha. Vana kirjakeele. Muuseas jah, selle valikkorpuse kohta on ju Keeles ja Kirjanduses vastav artikkel olemas. Kuidas need põhimõtted selgusid ja mida me sinna paneme ja mida sealt siis peaks tulevikus ka leida, olla? Vana kirjakeel jah, ühelt poolt, see on selline pisut selline aristokraatlik lõbu või Keppateeriv materjal, aga teisalt, kas vana kirjakeele pealt? Ta võib ennustada või, või seletada näiteks ka meie tänast keelt, kas see side on hoomatav, oleks tore, kui mingid näited tuleks, või põrmustate mu ja ütled, et ei ole siin mingit sidet, kuigi seda ma ei usu. On ikka vana kirjakeel on huvitav eeskätt just selles mõttes, et et näha, kuidas keel on arenenud, kuidas miskisugune nähtus või mingisugune keelenähtus on tekkinud. No ütleme, kõige lihtlabasem asi alati koolilastele seletatakse, kuidas me kaasaütlev kääne tekkinud, kuidas käändelõpp, millest käändelõppudega tekkinud, et see oli kaasa sõna kirjalikes allikates, ilusasti on, on näha, kus ta on, suu kaas veel kullamaa käsikirjas, eks ole, Su kaassinuga siis aga, aga edasi juba mõnel järgneval autoril on ta juba suu kah ja siis lõpuks on, on see kee aa sinna kirjutatud ja jõuame tekstideni, kus see on loomulik käändelõpp ja, ja keegi ei taba või märka seal enam, et tegemist on kunagise kaassõnaga. Niisuguste asjade jälgimine on huvitav ja, ja no Külli on jälginud ju seda grammatikaliseerumises protsessi. No olen uurinud varasemas kirjakeeles seda, kuidas täis tähenduslikest nimisõnadest on arenenud kaassõnad ja paljuski tegelikult võib siin ka täheldada saksa keele mõju noh näiteks selline kaassõna tänapäeva eesti keeles nagu nimel teha midagi kellegi nimel. See on in aamen saksa keelest eeskujuna tõlke kaudu tulnud, aga nimel tänapäeval on kaassõnana olemas ja on ka läbinähtav see seos, et see sõna kaassõna grammatiline sõna nimel on pärit nimisõnast nimi. Et see seos on siiamaani läbinähtav. Aga on siis see areng tegelikult tekstidest ka nähtav ja selgelt ja loogiliselt tuvastatav. Või teine näide, mis tänapäeva kirjakeelde on ka tulnud ja millega keelekorraldajad kogu aeg võitlevad, on see saama tulevik, mis ikkagi on vanades tekstides ülisage nähtus tulevikku. Kuna saksa keeles on tulevik grammatilise kategooriana olemas, siis oli teda vaja ka eesti keeles väljendada. Saama-tulevik on saama-verbi konstruktsioonides üks sagedamaid varasemas kirjakeeles aga on siis jäänud traditsioonina ka tänapäeva kirjakeelde ja 20. sajandi alguses, Johannes Aavik võitles selle kui suure Germanismusega aga ka tänapäeval ikkagi räägitakse sellest, et saama tulevik ei kao kusagile, vaid ikkagi tuleb pidevalt kirjakeeles esile. Ja on siis olemas või üsna iseloomulik näide on ka mitmesugused sellised Saksa niinimetatud partikkelverbide eeskujul loodud verbiühendid, noh, no näiteks kas või selline selgelt liiane ühend nagu ära tapma või ära surema, et meil on vaja seda ära sõna sinna Ta panna, et seda lõpetatust, tegevuse lõpetatust täielikult rõhutada, see on mõnes mõttes, kuidas keeleloogika suhtes liiane, aga samal ajal ta on alles, ta on olemas ja teda hamboja keeles. Või kasvõi siin eespool rääkisime nendest artik grillistest kasutustest on ju räägitud, et tänapäeva kõnekeeles tuleb see artiklina kasutatud see ikkagi tagasi, et järelikult on meil vaja ka seda näitavat seda konkretiseerima artiklid see ikkagi kasutada ja ka see tegelikult võib taanduda sellele pikaajalisele traditsioonile sellele, mida me keeles oluliseks peame, mida me rõhutada tahame, et siin selliseid seoseid ka lause tüüpides näiteks on kahtlemata olemas kirjakeeles, mis on seletatavad pikaajalise traditsiooniga ja mille peale me võib-olla tänapäeval ei mõtlegi, et see on kusagilt vanast ajast või laenulisena tulnud, aga mis on olemas. Ja selleks niisugusse korpus tekstid ongi vajalikud, et sealt on võimalik vaadata. Tähendab, see on tõestusmaterjal. Et sa näed, kas siis olid niisugused konstruktsioonid juba olemas või ei olnud. Ja sealt saad siis järeldusi teha, kuivõrd vana nähtusega keeles on tegemist. Mis Külli rääkis, on tegelikult põrgulikult huvitav, aga siin tekib see küsimus, et aga mida see kiil siis ära heidab, nagu näha, ta kuidagi ise toimib või see on mingi iseregulatsioon ühelt poolt küll keelekorraldajad korraldavad seda keelt, aga sellel keelel on veel mingi oma selgroog või selline müstiline olend, on ta pisut, et ta ise võtab, mis ta tahab ja ise heidab, mis ta tahab. Mida ta ära heida? Nad on põhiliselt heidame ära sõnavare, põhiline muutuja keeles on ju alati sõnavara ja varasemate sajandite sõnu lihtsalt ei ole vaja, sest mõisted on teised ja vanad esemed vanad tegevused ei ole enam päevakorral. Üldiselt keele sõnavara näid, muutumine on kõige selgemini tuvastatav ja märgatav kogu aeg, me saame rääkida siis arhaismidest mingi perioodi sõnadest, millalgi nad olid olulised, aga uued tulevad juurde ja niiviisi keele sõnavara nagu muutub, niiet selles mõttes sõnavara kaudu nagu kõige-kõige selgem jälgida keeles toimuvaid tegelikke muutusi, grammatikat on siin raskem silmas pidada. Rääkisime grammatikatest, sajanditepikkusest traditsioonist, kas võime öelda need grammatikat, mingil määral ka normeerisid meie keelt. Kas, kas nad kehtestasid ka mingit normi normi, seda, mida me praegu peame silmas, et vot õigekeelsussõnaraamat on meie selle kirjakeele No kindlasti kindlasti oma Janorm oma aja norm, kuigi ilmselt normina ei olnud mõeldud, nagu me tänapäeval normidest aru saame, aga kõige autoriteetsema autor kujundas normi ega siis tänapäevalgi keele normeerijad, need on ka autoriteetsed isikud ja noh, Eestis on levinud ju keele normeerimisel Se kollektiivse vastutuse vastutuse kollektiivse vastutuse jagamine, arvestades neid vabariiklik õigekeelsuskomisjoni või, või arvestades kas või tänapäevalgi emakeele seltsi juures on ju ka keeletoimkond ja seal on palju inimesi, kes otsustavad, kas soovitada seda uuendustada, normi parandada mingisugust normingut. See on niisugune asi, et tänapäeval me teame, et me teadlikult soovida, võtame paremat, aga aga paljude sajandite tagant oli see ikkagi lihtsalt autori küsimus. Autoriteedi küsimus. Kelle seisukoht maksis? Teile väga tänulik ValveLiivi Kingissepp ja Külli Habicht Ei, nüüd sõidab keelerongetumioloogia jaama, kus ootab Udo Uibo. Löit sõnale lõit omastav lõida annab Eesti kirjakeele seletussõnaraamat kaks tähendust. Esimene tähendus, ruupor on märgendatud murdeliseks ja näiteks on toodud lause Andrus Saareste tõlkest. Kella viie paiku kutsus valvurite lõik mind lõunale. Teiseks tähenduseks on pakutud teabe levitamise vahend, kommunikatsioonivahend suhtlusvahend ja lisatud pliid sõnad helilõik, mass, leit, trükileid, tarvitus, näiteid kirjandusest pole selle tähenduse kohta esitatud. Võimalik, et neid polnud kusagilt eriti võtta. Selle sõna staatus eesti kirjakeeles ongi üsna habras. Tähenduses ruupor. Meremeeste kõnetoru on väga kitsa levikuga Saaremaa murdesõna millele kirjakeeles on püütud anda laiemat abstraktsemaid tähendust. Aga uues tähenduses pole sõna levik tahtnud vedu võtta. Ta on püsinud Parema tuleviku ootel põhiliselt sõnaraamatusõnana. SÕNA lõit elu eesti leksikograafilises kirjavaras saab alguse 19. sajandil Wiedemanni sõnaraamatust kus selle tähenduseks antud prahroor ehk siis ruupor kõnetoru ning on ühtlasi märgitud, et tegemist on Saaremaa sõnaga. 1900 kahekümnendail aastail, kui algas eesti murdesõnavara süstemaatiline kogumine. Wiedemanni sõnaraamatu alusel taasavastab selle sõna Andrus Saareste. Ta esitab selle oma 1921. aastal ilmunud väikeses soovitussõnastikus murdesõnad Põhja-Eestist pidades seda vajalikuks oskussõnaks merenduses ja füüsikas ning soovitab sõna tähendust kirjakeeles laiendada, andes sellele ka telefonitoru tähenduse. Saareste eeskujul esitavad sõnalõiku ruupori tähenduses mitmed järgnevad kirjakeele sõnaraamatud ja uudissõnastikud ning seda kasutatakse vähesel määral ka ilukirjanduses, näiteks Andrus Saareste enda aga ka Johannes Semperi, Johannes Vares-Barbaruse ja Jaan Krossi poolt. Pööre tuleb 1972. aastal, mil Heido Ots teeb ettepaneku sõna tähendust kirjakeeles laiendada ja anda sellele kommunikatsioonivahendi tähendus. 1985. aastal ilmunud Tiiu Erelt direin kullija Henno Meriste koostatud uudissõnastik uudis ja unarsõnu annabki sõna- lõit tähenduseks kommunikatsioonivahend suhtlusviis suhtlussüsteem ning pakub väljatuletused lõitma kommunitseerima ja lõide omastav lõik, kommunikatsioon, suhtlus. Kõik need kolm on samas tähenduses esitatud ka õigekeelsussõnaraamatu 1999. ja 2006. aasta versioonis. Selline on lühikokkuvõttes sõna- lõit ajalugu eesti kirjakeeles. Kust aga see sõna tuli saarte murdes. Sõna etümoloogia selgitamisel pakuvad sageli abi selle variandid. Väikeses murdesõnastikus on sõna lõit dokumenteeritud üksnes Jämajalt saare murdepärasel kujul löit tähendusega ruupor. Aga Wiedemanni sõnaraamatust leiame samas tähenduses Eesti edelarannikul registreeritud tee algulise sõna. Tõit omastav, tõi ta just CD alguline tõit seisab sõna originaalile lähemal. Ellalguline lõik on juba eesti keeles ümber kujundatud sõna kui võtamegi. Et 1896. aastal Helsingis ilmunud Froidentalija rentelli eestirootsi murrete sõnaraamatu leiame seal Friid, sõnatäit, foon, täithoon, töötthoon, millele Rootsi kirjakeele vastaks. SÕNA teine osa horm tähendab sarve, esimene osa tugineb onumatu poeetilisele verbile tuut täit tööd, millele Rootsi kirjakeele vastu, eks on antud tüüta ehk eesti keeles tuulutama. Tööthoon, mille esikomponendist on laenatud eestitöid. Ümberkujundatud lõit pole eesti keeles järelikult midagi muud kui tuutu sarv ehk eestipärasemalt öeldes luttu sarvsarv, mis teeb tuut, tuut, võidutulud. Just see heli jäljenduslik tuttu luttu on ilmselt ka aluseks, mille põhjal rootsi alguse tee on eesti keeles asendatud helliga. Niisiis on eesti lõida aluseks germaani kõla sõna ehkki tänapäeva eesti kõnelejal on sõna algset onumatu poeetilisust juba raske tajuda. Sellesama germaani liitsõna Tuut Horn tuttavast esikomponendist on pärit saksa tüüte baltisaksa versioonist suurte, millest laenatud eesti tuutu tähendus on siin ülekantud teisele sarvekujulisele esemele. Eelnev analoogial võiks küsida, kas ka sõna luttu sarv Pole, mitte germaani Tuuthornist lähtuv vana tõlkelaen, esialgse kujuga, tuutu saar. See küsimus paraku jääma retooriliseks. Sest esiteks on raske määratleda germaani liitsõna vanust ja teiseks võidakse vanade külasõnade puhul alati vastu väita et tegemist pole laenuga. Vaike naiinse küla jäljendusega. Uuemate külasõnade puhul seab sõna levikupilt sellistele vastuväidetele kindlalt piirid. Sõna- luttu sarv esiosast aga lähtub muide sõna lutt ehk luttu, millel on vasted lähisugulaskeeltes. Tähenduse ülekande aluseks on siin see, et vanal ajal oligi lastele imemiseks antav lutid, et lihtsalt looma sarv. Hiljem eseme kuju ja materjal küll muutus, kuid sõna ise jäi püsima. Kui lõpetuseks ringiga sõna lõiki juurde tagasi tulla siis võiksid kuulajad selle sõna igaks juhuks kõrva taha panna. Ehkki sõna on praegu vähelevinud, on ta kirjakeeles tarvitamiseks igati sobiv. Ja massi lõidad kõlab hoopis mõnusamalt kui raskepäraselt lohisev massikommunikatsioonivahendid. Küll tahaks loota, et meie kallis massilõik kuulajal ainult luti suhu ei topiks, vaid vahel tallega mõtlemise mõnust märku annaks. Aga Udo Uibo ettumioloogia minutid valmivad Eesti Rahvuskultuuristipendiumi toel. Aitäh kuulamast, ütleb toimetaja maris Johannes.