Tere päevast, tänane stuudiokülaline on Tallinna Ülikooli õppejõud Annika Hussar. Mina olen maris Johannes ja tahame rääkida sellisel teemal nagu nime vara. Annika, kui teile helistab, vaid kirjutab võõras inimene, keda te ei tunne ja ta tutvustab, ütleb oma nime, kas teie võite ära öelda enam-vähem selle inimese põlvkonnad, kastandis, noorem kastandist, vanem, kas nimi kõneleb? Ma arvan, et mitte üksi minu jaoks, vaid, vaid kõigi jaoks on on nimi tõesti selline informatiivne eelteade inimese kohta. Tõesti, oma praktikast mäletan seda, kui mind viidi kokku minu uue autosõiduõpetajaga ja kui ma kuulsin, et tema eesnimi on Raiko, siis järeldus oli. Ahaa, ta on tõenäoliselt minust noorem ja, ja nii oligi suurelt jaolt nimed on tõepoolest võimalik põlvkondade ka kokku viia. Nii et kui me mõtleme Sirje peale, siis ilmselt ta on sündinud umbes aastal 1950 mõtleme endi peale, siis tõenäoliselt ta on sündinud ajavahemikus 1930 kuni 35, nii et tunneme ära küll nimede järgi. Me täna räägime just eesnimedest ennekõike sellest eelnevast vastusest võime juba järeldada ka seda, et eksisteerib selline nimede mood. Kui näiteks võtame ette selle 20. sajandi, siis kuidas nime panemine eestlase jaoks on nagu muutunud või millal ta on hinnanud seda oma nime ja millal ta on pöördunud, et väljaspoole otsima oma lapsele parimat ilusamat. Kahekümnendat sajandit on tõepoolest võimalik niisugusteks nime moeetappideks jagada. Nii et kui me mõtleme päris sajandi alguse ja esimeste kümnendite peale, siis sellel ajal olid moes võõrapärased nimed, nii sihukeste tüüpilist täna võiks näiteks nimetada Johannest ja Elizabethi. Samal ajal hakkasid Moody tulema tasapisi ka siis need laialt propageeritud laialt soovitatud eestipärased nimed, see oli, oli sellel ajal päris päris uus suund ja suur muudatus nimevaras. Eks alguses võeti neid kõheldas vastu. No aga kui sündis ka Eesti riik, siis kõlapind aina laienes ja, ja 100 kolmekümnendatel on tippaeg selliste nimedel nagu näiteks laine või või endal 40 kümnendatel aastatel. Eestipärasuse suund jätkus, aga jätkus laen nimedega. Nii et niisugused tüüpilised nimed olid Tiiu ja Rein. Ja kasutati siis seda esivanemate nimevaramu viiekümnendatel, kuuekümnendatel teel hakkasid sisse tulema uuemad võõrapärased nimed nagu näiteks Katrin või, või Marko ka senitundmata teadmata nimed. Ja samal ajal hakkas üha olulisemaks muutuma. Võib öelda, olete struktuur ja kõla, kus olid moes teatud elemendid, nimed võisid olla täiesti erinevat päritolu. Aga oli niisugused lemmiktuletusliited, näiteks Anneli eeskujul lõpulised nimed või Evelini eeskuju, linn, lõpulised nimed, Neid hakati siis ka ise ise konstrueerima. Ja seitsmekümnendatel aastatel sai sellised nimed eriti suure ülekaalu. Kaheksakümnendatel tulid jällegi moodi laennimed. Aga seekord võeti kasutusse sellised laennimed, mis neljakümnendatel olid kõrvale jäänud, nii et laennimed küll, aga, aga täiesti erinevad. No näiteks sellised nagu Triin või, või siin ja üheksakümnendaid ja selle sajandi algusest on muidugi päris raske nii lähedalt vaadata. Veel, aga tundub, et et siiski ongi õige öelda, et pilt on ühtlaselt kirev. Me leiame edetabelitest kõike. Me leiame 20. sajandi alguse esivanemate nimesid, on jällegi marjad ja Eliisa petid lastel nimeks. Me leiame Me üksikuid loe nimesid ja me leiame ka päris päris uusi võõrapäraseid laene nende kohta peab küll ütlema, et need nimed, mis edetabelitesse jõuavad, need uued nimed on ikkagi sellised, mis mingil moel meie keelde ka sobib. Kasutusse sobituvad, kas mõni laps juba on saanud endale nimeks näiteks Kolumbus, lisas Toomus. Minu teada mitte ja see vist ei ole nii hea vana Liivi. Seda peaks lapsele panema. Nii, olemegi jõudnud tänasesse, päevavanemal tekivad sellised ootamatud nime kombinatsioonid tähekombinatsioonid nimes ja ta tahab neid nimesid panna tükki mitu, siis kas seadus ka teda kuidagi nagu ohjab või on see ikkagi minu, sellise suure ja isikupärase mõtted viljad? Eks vanemad oskavad ka kindlasti ühiskonda soovitavalt mõelda ja valmis olla nendeks probleemideks, mis ametniku juures võiksid tekkida, nii et niisuguseid, võib-olla üle mõistuse soove siiski ei esitata. Seadus on, on muidugi üks võimalus, aga Me ei saa seadusesse sisse kirjutada, et peab olema inimesel hea maitse või et stiilitunnet võiks olla, isegi seda mitte, et ta peab õigesti kirjutada oskama, nii et eks siin peavad ametnikud ja, ja keeleinimesed teinekord appi tulema. Tegelikult on ikkagi nii, et seadus saab kõige täpsemalt ette kirjutada nimede arvu. Ja, ja see on tõesti olemas, et võib lapsele anda kolm lahku kirjutatud nime või siis kaks nime, mis on sidekriipsuga kokku liidetud või, või lahkukirjutatud ja muidugi kõige rohkem antakse siiski ühekaupa nimesid. Vist oli midagi tähtede suhtes, et x ja y ja õõdia hääd ööd nagu kokku ei satuks, kui tegemist? Ta on võõrast päritolu nimega siis kui me leiame kuskilt kinnituse, et selline nimi on sellisel kujul kasutusel siis ükskõik, kui pentsik ta meile ei tundu või, või kui haruldane ta ei ole või kui eriline ta ei ole, siis, siis seda lubatakse panna küll lapsele, nii et see võib tähendada seda, et jah, ja y satuvad ka ühte ühte nimestikku. Kui tegemist on selgelt Eesti päritolu nimega, siis me lähtume ikkagi eesti keele reeglitest ja siis tõesti õhia y ühte ja samasse nimesse sattuda ei tohiks näiteks siis tunneli, kus me selgelt tunneme ära Eesti Eesti tüve siis sinna lõppu y, mitte kuidagi ei sobi. Variant oleks kirjutada see kahenimena ja sidekriipsuga. Seda saadet ette valmistades parim nimi, mida ma leidsin, oli nimi mis koosnes kahest nimedega, selle kokku pandud esimene pool olimann ja teine oli Jaana ja siis kui kokku lugeda, siis tuli maniana jah. See on omamoodi omamoodi kahtlemata vaimukas, kõigi selget, eks sellise asjaga tuleb ettevaatlik natuke olla, sellepärast et vanemad võivad selle nimega ja väga kenasti toime tulla, aga, aga tuleb ka lapsele nimega elama õpetada. Kui lapsele nime välja kannab, siis on ju väga tore, aga seda ei tea ette kunagi. Kas lapsele nime mängule vastu peab, kui ta klassikaaslaste pilkeobjektiks peaks. Siin me jõuamegi selleni, et mis siis selle nime ülesanne on, ma panen sellele lapsele nime, mis peaks seda nagu ühelt poolt kaitsma ja teiselt poolt kuidagi elus edasi tema ja, ja noh, mida kõik need meie esivanemad mõtlesid ja nimi peaks võib-olla iseloomustama last ja vahel öeldakse, et oh, see laps ei ole üldse selle selle nime nägu ja ma ei saa seda nime panna ja ühelt poolt selline väike isoteeria ju käib nime ümber, aga teisalt on nimi ikkagi niivõrd praktiliselt kasutatav, et kuidas sa hõikad ja huikab teda. Ja kolmandaks on see, et kas ma saan aru, missuguse laps on, et mina ise võin olla oma nimega Lätis, poiss, aga Lätis käima ühe korra ja suudan selle selgeks teha, aga kui ma siin Eestis oleksin kogu aeg poisi nimega, siis ma arvan ka, et see on mulle nagu selline tüütu. Kas selliseid asju saab ka nagu, nagu seadusega kuidagi reguleerida või kaitsta või et, et noh, tüdrukule ikka pannakse tüdruku nimi poisile näiteks poisi nimi, see. Punkt on tõesti seaduses sees, et lapse soole mittevastavat nime ei tohiks lapsele panna. Aga probleem on muidugi kahesooliste nimedega. Eesti praktikast tegelikult neid väga palju ei olegi, need on uuemad laenud. Suurelt jaolt on sellised, et nii tüdrukule kui poisile pannakse neid nimesid üksikutel kordadel, et selles mõttes ta ta väga ei sega, aga jahu osa uuemaid nimesid on siiski sellised, mille puhul võib-olla ka niimoodi, et ka mujal maailmas kasutatakse neid kas keeliti erinevalt või ka ühe keele piirides erinevalt ja meil laenatakse ja siis muidugi ka teinekord täiskomplektiga krisson näiteks selline nimi, mida pannakse nii poistele kui tüdrukutele, sest ta on nii Kristjani, Kristiina lühend Keit on selline nimi mida on omal ajal päris palju siis Eestis ka pandud nii tüdrukutele kui poistele. Nüüd ilmselt räägitakse nendest probleemidest ka rohkem ja kleidid on kõik täiskasvanuks saanud. Nüüd on see probleem välja tulnud, selge, et ühe nime moeiga ei ole ka väga pikk. Et ajapikku need probleemid taanduvad. Selge on see, et ühelt poolt otsitakse midagi uut kogu aeg, kui lapsel hakatakse nime valima, siis kõrvale jäävad esimeses järjekorras oma põlvkonna nimed ja ka vanemate põlvkonna nimed tegelikult sest nendega on liiga palju niisuguseid seoseid, mis võivad häirima hakata ühte või teist vanemat. Ta ütleb, et see oli ühe klassikaaslase nimi. See inimene mulle ei meeldinud ja me seda nime mu lapsel ei pane. Eestlased on on sellest traditsioonist väga kaugele jäänud, et panna nimi kellegi auks kellelegi mälestuseks või lihtsalt, et niimoodi on kombeks olnud. See aeg ei ole väga kauge, kui pandi ikkagi vanaisade ja isade nimesid. Ja on ka dünastiaid, kus lihtsalt see juunior läheb juba nii-öelda perekonna traditsioone edasi. Kui nad on sellised siiski kui vaadata, siis sageli järgmisele põlvkonnale antakse mõni variant sellest nimest ütleme, et on küll pikka aega jaanid olnud, aga siis ühel hetkel panid võib-olla ikkagi poele nimeks Janek, sellepärast et Jaan tundus väga vanamoodne tollel hetkel ja Janek oli moenimi. Jah, aga samas saab seal ka kõvasti nalja, sest minul on oma Tutluskonnas üks Jüri, kellel oli kuulus vanaisa Jüri ja siis tuli väike Jüri, kes oli poega väikesel Jüri tuli jälle poeg, kellel oli jälle Jüri pidi jälle väikeseks Jüris kutsuvad, nii et noh, et seega tekitas perekonnas mitte kõige intiivsemas ringis, aga ütleme selle siis järgmises ringis kohutava segaduses, sest see, kes oli väike Jüri, oli järsku saanud suureks juhiks, aga kui tema oli lapsepõlvest peale olnud väike, kuidas siis nüüd neid väike, väike pimedad ja et see, et jäi nagu kitsaks, aga, aga kindlasti oma võlu ju noh, eesti kultuuri dünastiat on ju mitmeid selliseid järjepidevuse ja oma võlu sellel sellel nagu on, aga samas sa koos selle nimega paned nagu sellele väikesele lapsele ka selle kohustuse peale koos nimega sa määrad ära nagu, nagu kuidagi ka tema teekonna, nii ma olen mõelnud mõne meie Hendriku või, või Hansu puhul, et ahaa, et kuhu nad nüüd edasi lähevad või mis nendega edasi juhtub. Jah, eks mingil moel. Aitab inimest võib-olla teistmoodi küll kui sel juhul, kui tal oleks täiesti erinev jah, ja uus nimi võib olla küll, et me oleme eriti just seal 20. sajandi jooksul liiga moetundlikud olnud ja mulle küll meeldib, kui, kui kahe paneku põhjuseks on näiteks just see, et teise nimena hoitakse alles mõne esivanema nime mis võib-olla sellel hetkel ei ole just väga moekas, aga, aga läheb mõnikümmend aastat moodi ja, ja võib-olla siis leitakse selline see nimiselt sabast üles ja on moenimega tegemist ja, ja siis ta seob ka tõepoolest. Kuhu sa kaks nimi oleks ka päris lõbusalt, kord kasutad ühte, kord kasutad teist, et siingi annab seda identiteeti nagu jagada. Kaks nime võib tõepoolest. Ka praktiline olla, see on tõesti üks seletus ja, ja nii on ka minu tähelepanekute järgi kahe nime kandjat teinud, et nad võivad ühes seltskonnas olla ühe nimega ja, ja nende teist nime ei teatagi jah, ja teisel seltskonnal jällegi vastupidi vastavalt vajadusele näiteks kui, kui nimetan väga lähedased Teatavasti on meil piiririigina ajalooline kogemus, oleme olnud saksa kultuuriruumis, siis meil on olnud vene mõju, nüüd võime rääkida üleüldisest inglise keele survest, meie keelele. Kas keelekontaktid on mõjutanud ka põlvkondade vältel nimevalikut? Päris? Siis nagu konkreetsete keelte kaupa on raske öelda, näiteks sõnavara puhul üldisemalt on näha, missugune keel parasjagu rohkem mõjutab. Et seda enam näha kui, kui nimede puhul. Sest nimesid laenatakse väga kergesti mitmelt poolt Eesti puhul on küll tähelepanu väärne see, et meie väga suure naabri vene nimede osa vene päritolu või slaavi päritolu nimede osa on väga väike. Arvestades seda, seda lähedust kõrvuti elamist nii pika aja jooksul, siis vene nimesid on Eesti kasutuses väga vähe nendest on, on täiesti hoidutud. Läti mõju ei ole ka väga suur niisugustest väga hästi läbi löönud nimedest tuleks nimetada kindlasti Aivarit, mis on meile siis läti keelest tulnud. Aga teised on jäänud siiski suhteliselt erandlikuks. Soome vist on meid siiski rohkem mõjutanud tõesti-tõesti on, kuigi soome valikust, et meil on ka vist eelistatud rohkem selliseid nimesid, mis, mis lähevad otsapidi ka Rootsi poole peale. Skandinaavia nimed on küll Eestis väga hästi, ei ole väga hästi läbi löönud, sellised nagu Ingrid või või Sven näiteks ja neid nimesid on tõesti-tõesti väga palju, Soomest on ka muidugi kui me mõtleme näiteks heki või praegustest nimedest kaisa, siis Soome mõjud on, on, on olemas, aga niisuguseid väga puhtaid soome nimesid muidugi ei ole laenatud, pigem võib-olla sedapidi, et soome vahendusel oleme saanud nimesid, aga mitte tingimata soome nimesid endid niivõrd. Vene nimede puhul te mainisite, et eesti nimevaras nende jõud ja mõju ei ole ulatanud, ei pea olema demograaf, piisab sellest rahvastikuregistri andmetest sajandi lõikes, kus öeldakse, populaarsemad nimed üles ja see oli andmebaas, mis näitas väga täpselt ära, millal meid okupeeriti, kui meil veel sajandi alguses tulevad need nimed, Augustid, Johannesed ja annad ja marjad, rahvusvahelisemad ja vanemad nimed, siis ka 40 49, siin on meil vahelduva eduga vene eesti nimed, nii-öelda need populaarsemad, aga siis viiekümnendas, kuni 90.-teni on kõige enam levinud nimi, siis meie rahvastikuregistri andmetel ainult üks eesti nimi on sirje siia tabelisse sisse saanud. Ülejäänud nimed on kõik Vladimiri Aleksandrit, Sergei Tiigorid Timi Türitatianad, kaliinad, Valentiina, Dieleenadi riided ja nii edasi ja nii edasi ja siis eesti nimed saavad alles 90.-te aastate alguses uuesti löögile. Et see on ikkagi väga karm tabel, et ühelt poolt me räägime oma nimevarast, et siin ei ole seda noh, vene nime mõju, eks ole. Aga teisalt ikkagi need Vladimiri Valentiinad olid tabeli tipus, toppis meil ikkagi 50.-test 90.-teni, et jah, ka see on ju selle peegel. Aga siin on nüüd õigupoolest mitu asja, mida tuleb silmas pidada, üks olnud kõigepealt muidugi see, et sellised edetabelid reeglina ei tee tõesti rahvuse järgi vahet, kõik pannakse sinna ühtekokku ja praeguse ajani välja ja see muidugi hägustab pilti ja väga oluline on ikkagi see, et venelaste nimepaneku tsoonid on, on ikkagi hoopis teistsugused. Kuigi Eestis võib märgata, et siin elavad vene päritolu inimesed käituvad pisut teisiti niimoodi kui me võrdleme laia Venemaaga, siis siinsed venelased panevad rohkem neutraalseid nimesid lastele, selliseid, mille puhul ei ole nii selge et see laps peab olema vene emakeelega selliseid nimesid nagu Kristiina või sama Maria. Neid pannakse suhteliselt rohkem kui Venemaalt, selles mõttes arvestatakse oma elukohamaaga küll. Venelased panevad muidugi ühtesid ja samu nimesid. Palju rohkem pannakse rohkem esivanemate järgi vanaema nimi, vanaisa nimi, nii nagu üks üliõpilane mulle ükskord vastuseks kirjutas, et mulle meeldib, et küll väga eestlaste nimed nagu Kevin ja Kelly on ka oma lapsele panen ma nime ikkagi vanaema järgi. Nii et nad hoiavad nendest traditsioonidest rohkem rohkem kinni ja, ja nende jaoks, kas see ei ole probleem, kui klassis on, on samanimelised lapsed, mida meie vanemad väga kardavad? See on alati see põhjendus, et kuidas ma panen selle nimed, meeldib küll mulle ja viha ja moes on ka, et kuidas ma panen, et pärast on 10 samanimelist. Samas kui me vaatame seda praegust statistikat, siis ka ka neid kõige moodsamaid nimesid pannakse ikkagi vähe, kui me neid Eesti peal ära jagame. Aasta peale näiteks pannakse martinit või Markust umbes 100-le poisile natukene rohkemale. Kui me selle Eesti peale ära jagame, siis isegi iga vald ei saa oma oma martinit ja Marcust, rääkimata sellest, et nad tingimata ühte klassi peaksid sattuma. Ja siin on jällegi see, mida vanemad kasutavad, panevad kaks nime, mis, mis igal juhul annab neid kombineerimise võimalusi klassis ka rohkem. Ja ei lähe need lapsed segamini midagi. Et see on, see on. Liiga üle tähtsustatud Martin on kindlasti üks populaarsemaid poisi nimesid. Martin on tõepoolest endiselt eks populaarsemaid poisi nimesid ja ja räägib igasugustele seaduspärasusele vastu. Kui, kui, siis muidu öeldakse, et liiga palju sama nimega ja ei maksa panna ja ma ei pane seda oma lapsele, siis Martin on edetabeli tipus mitte lihtsalt edetabelis, vaid edetabeli tipus olnud 25 aastat vähemalt ja, ja ei ole nad segamini läinud midagi ja ei, ei ole see vanemaid häirinud, kui on ikka hea nimi, siis, siis ei loe midagi. Nii et see on tõesti muidugi väga haruldane näide selle kohta, kuidas nimi on nii kaua, hoidsin edetabelis praegusel ajal püsinud Martin tõepoolest, nüüd nüüd hakkab taanduma. Aga see on niisugune üldine nähtused. Moenimed toovad kaasa teisi sarnaseid nimesid. Nii et kuigi Martin nüüd taandub, siis tõusvale tõusvale joonel on sellised nimed nagu Morten ja Märten. Nii et siis leitakse niisugune lähedane lähedane variant. Või siis ka see, et Markus kirjutatakse, seega see annab ka vanemate silmis uue variandi. Üldse võib vaadata, et need erinevate aastate edetabelid on, on kuigivõrd ikkagi nihukeste sugulussidemed ega omavahel seotud. Et kui kaheksakümnendatel ja veel ka üheksakümnendatel pandi Liis ja Liisa nimeks siis nüüd on Eliise Tibu nimede hulgast kadunud Liisatel kuigivõrd pannakse, samas, kui me vaatame, et edetabelis on edetabelis on teised nimed nagu Eliise või, või Elizabeth või Lis ette viimaste aastate tippnimed, siis mingil moel. On see liis ikkagi esindatud, sest tõenäoliselt ka neid Liisasid ja Eliisabite paljusid kutsutakse ikkagi Liisuks. Et selles mõttes on, on nimi nimi alles. Ja noh, mõned nimed on siis, mille puhul on kõik variandid nagu ära kulunud, tatud ja ära kasutatud, et siis need tüved, perekonnad ikkagi. Ja mingil hetkel jäävad kõrvale. Kristiina, tundub, et on selline ammendanud, ammendanud sest kui võtta algusest peale siis Krista Kristi Kristel siis lõpuks Kristiina ise, et, et see nimi on praeguseks. Ja, või siis mõne aja pärast uuesti või siis mõnda uut seni leidmata varianti. Aga vaatan veel piilun teie tabelitesse, mulle tundub, et nagu poistenimedel on nagu suurem selline kasutamistihedus, et, et ühtemoodi poiste nimesid tundub nagu rohkem. Me peame olema kui ühtemoodi tüdrukute nimesid selles teie võrdlustabelis, mis ütleb siin 2004 ja 1999 võrdleb nimesid. Erukudele otsitakse siiski kuidagi nagu tüdruk, del peavad eri moodi kleidid olema, siis nimed ka ikka sellised teistmoodi. Nii see tõepoolest ongi, see on üleüldine, aga teiste maade traditsioonid näitavad seda, et poiste nimed, Ta on pikaealisemad leid pannakse pikemat aega, tüdrukute nimemood vaheldub kiirem palju kiiremini. Kui midagi hakkab nimedega nimedega juhtuma, siis ütleme üks moevool asendub teisega. Siis on see kõigepealtnäha tüdrukute nimedes. Poiste nimed peavad palju kauem vastu ja ei lähegi kõigega kaasa, kõigi eksperimentidega. Ja, ja kui me jälle nende perekondlike sidemete peale mõtleme, siis ilmselt sellist suguvõsa, kus, kus emalt tütrele või vanaemalt tütrele aegs nime edasi antud neid leiab tõenäoliselt palju harvem kui, kui neid, kus jaaniJüri ühest põlvest teise edasi läheb, nii et poiste nimedega eksperiment tellitakse vähem, mis tähendab kokkuvõttes ka seda, et poiste nimesid on. Vähe on vähem kui tüdrukute nimesid. See, millest me praegu rääkisime, need olid nimed, mida kasutatakse rohkem. Nad on loomuomasemad ja suupärasemad. Veidrate nimede põhjus, mis see võiks olla heks, seostub. Sellesamaga, millest, millest juttu oli, et see vanemate suur hirm, et 10 samanimelist ühes klassis, siis püütakse igal juhul kuidagi eristuda ja originaalne olla. Peabki ütlema, et mõttetult sageli kasutatakse selle jaoks varianti, et nime muudetakse ühe tähe võrra. No ütleme seesama, et Markus kirjutatakse kaasa. Seega kui me nüüd praktikas mõtleme, siis see erinevus on ainult kirjapildis. Last kutsutakse ikka samamoodi kuseks, nii et see c-täht ei aita selles selles mõttes mitte midagi. On selliseid nimesid, millest on, on mõttetult palju erinevaid, et noh, variante kasutusel näiteks Christopher on selline, kus need kaod, CD haad, kõik need erinevad variandid, mis erinevates keeltes seal on. Kui nad on mingis keeles korrektset, siis saab neid ka Eestis kõiki kasutada. Ja see kirjapiltide rohkus on mõttetult suur ja ilmselt ka mitte laste ja nende vanemate jaoks väga praktiline. Nii mõnigi neist, kes on erilise kirjapildi valinud, tuleb pärast nime muutma, sest seda on liiga tülikas seletada igal pool. Kui panna erinevate maade edetabelit kõrvuti, siis järjest rohkem. Me leiame ühtesid ja samu nimesid. Et kõik need nimed, mis meil tasapisi moodi tulevad, siis on näha, et nad on ka mitmel teisel maal kasutusel ja moes näiteks sellised nagu Emma või Olivia või iiris on sellised nimed, mis, mis ka teiste maade edetabelites on. Teisest küljest. Kui me vaatame lähinaabreid, siis Soomes on omamoodi sellele Euroopa Liiduga liitumisele mõnes mõttes nagu nimede kaudu reageeritud ja seal on oma soomepärased nimed edetabelites tõesti olemas, nii et jällegi Aino ja Helmi on, on seal olemas. Võib-olla see on vihje sellele, et ka meil need rahvusromantilised nimed kunagi võiksid moodi tulla, aga, aga nad tulevad siis ilmselt pigem küll lihtsalt sellepärast, et mood on järjega seal ja, ja mitte sellepärast, et see eriti kuidagi rahvuslikke meeleolusid näitama näiteks minu nägemust mööda ei ole ka selles mõttes tuge sellistele nimedele neid tähendusega nimesid nagu väga kardetakse. See on üks suuremaid nime nimerühmi, mille kohta ametnikud järelepärimisi esitavad, et kas sellist nime võib lapsele panna. Nii, et kui on nimel liiga selge tähendus, siis seda pigem, nagu kardetakse ikka tegelikult vanemad ise ka juba nii et neid nimesid valitakse suhteliselt. Harva need on nimed, mis kuuluvad ka meie vanad eesti nimede sekka, eks ole, kus on armas ja kuld ja nelja osa kärgia jah, osades. On on, on sinna tagasi viidavad osa on hiljem kunstlikult leiutatud nimed ja tundub küll, et tähendus segab ja see, et nimel on võõras keeles mingi tähendus siis ega see sega, siis võib tähendus olla ka omakeelseid nimesid justkui sobib. Nii et päris metsarahvaks me ikka minna, isa väle põder meil nimeregistris siiski esinema ei kipu. Tõenäoliselt küll, jah. Selline oli tänane nime jutt. Aitäh Annika Hussar-ile Tallinna Ülikooli õppejõule. Kuulas, küsis maris Johannes.