Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere ridade maneda. Tere äsja kuulsime Aserbaidžaani laulu ja ka teie ise olete Aserbaidžaan hane. Selle muusikapala valisite välja teie ise, miks ta teile tähtis on? See mulle meeldis, on kaasaegne laul, mis mulle meeldis, vot sellepärast ma voliselt ja lauljanimi on siis niri jussi, hääldan õigesti. Ja muidugi siis Miri Jossif ja nagu te ise ütlesite, et ega selline nõnda öelda estraadimuusika Aserbaidžaanis on alatu tee oma väikeste rahvuslike motiividega, ka ilma selleta pole ühtegi laulu. Praktiliselt peaaegu jah. Alusel nõnda need lood on ja laulud on teil ilusad. No täiewidaadi elate Eestis 1984.-st aastast alates, kohtusin teiega põgusalt aastaid tagasi ka ja samuti ühe saatega seoses. Siis jäid paljud asjad rääkimata. Ka olite üsna kriitiline tookord oma eesti keele suhtes, need on hulk aega möödas ja teie keeleoskus on ka tunduvalt parem. Aga alustaks ikka sellest samast 1984.-st. Mis põhjusel te Eestisse tulite? Maailma aga minu maailm nagu line ajalise inimesel oli vot see nõukogu piires olev maailm vot üks kõrval selle maailma Ma tulin Eestisse, mäletan, kui ma ütlesin, et ma tahan sõita kuhugi. Mu isa andis mulle raha, ütles. Noorte jäänud siia lihtsalt niisama teega hakkasite millegagi tegelema ka näiteks õppima. Ja, ja siin ma elasin ühes hotellis Kopli nimeline ja lugesin ajalehte ja ajalehes, ma lugesin need Tallina. Välja vastavat vot ja tahtsin proovida. Niisama käisin seal Tõnn, kõik dokumendid on siin vastuvõtukomisjonile pärast eksam ja sain selle tudengipileti sõitagi sisse, niimoodi. Jah. Aga Te, tahate siis öelda, et tulite Eestisse esimese hooga üldse ilma igasuguste plaanideta, et lihtsalt sõitsite ringi natukene ja jäite Eestisse pikemalt pidama, sest siin teile meeldis või teil ikka oli, kuskil tiksus õppima minemise mõttega? Ei, ei olnud, ei olnud. No aga võib-olla kuskil oli peas, võib olla, aga see ei juuli nii tähtis, et nimelt selle pärast tulla siia. Aga eesti keelt üldse ma ei rääkinud, sellepärast vot selline kavatsus võib-olla ei olnud, aga ma proovisin Aserbaidžaanis astuda, instituudi ei saanud edasi. Võib-olla tahtsin proovida kuskil, võib-olla Tallinnas saite kohe ja no see oli ka nii lihtne. Andsin eksami ja oli väga vot selline huvitav olukord või? Võib-olla olukord nimetamise kõige eksamit ma sooritasin hästi. Sain kolm, neli, mitte viis. Ja nägin oma nime. Paar päeva hiljem nägin, et minu nimi on väljamaa tõmmanud. Käisin ma kohe vastuvõtukomisjonis, küsisin, mis juhtus. Ütlesid, et keegi tuli armeest, kes viis või andis eksami uuesti. Hinned on paremad kui minut, sellepärast sina jääd kõrvale. Vot ei tule. Ma kujutan ette teie lähedaste emotsioone seal Aserbaidžaanis kõige selle peale, aga aga ometigi ikka lõpuks saite kuidagi ja siis teisele erialale võeti või kuidas sellega oli ja seal oli prorektor arvan, Jaak Tamm, vana inimene, väga tubli mees. Mul soovitas, et kui ma leian endale tööd, siis minu hinnedega mind saavad võtta õhtuosakonnale. Aga telegrammi seal Maav loevad kõik, mitte ainult minu vanemad või. Teil on selle suured peredega, sest ei koosnenud emast, isast ja lapsest või lastest, seal on tädid, onud, vennad-õed, lellepojad, kes iganes, kõik on üks suur perekond, jube häbi, eks ole ja muidugi, aga ja veel. Lisaks sellele Bostolion võtab selle telegrammi. Ja siis kaks päeva hiljem ei astunud. Olivad, nii see teine variant on palju põnevam, eks ole. Nii, no ja siis leidsite töö? Jah, leidsin tööd. Tallinna masinaehitus. Asuvasse postiljoni olid jälle huvitavad ajad. No vot, kui ma. Karjatas lambaid. Ta istus eesli peale minaga hobuse peale. Küsis tema, kuidas, milline maas Eesti ühtlasi nii, et see on väga roheline maa. Seal niitakse. Sellised Aserbaidžaanis lõunamaal on soe ja kui vihma ei 100, kõik põleb ära, aga siin on viimanema. Tähendab alati on rohelisi ja veel veel mind ennast üllatas siin see siin ma nägin, et tüdrukud suitsetavad ja sellest ma rääkisin seal maal. No islamiriigis on see mõeldamatu? Ei islami Tseela islami tšiillased naistel suitsetamist ei keela. Aga ja kombed selline kombe ei ole. Maainimesed oli väga üllatunud, et kuidas võib, nii, et noored tüdrukud suitsetavad, mina ise olin üllatunud lühikese vaherepliigina tänases Aserbaidžaanis, seal, eriti Bakuus ja teistes suurlinnades, ilmselt see asi on paraku muutunud. Arv on Tallinn ja Bakuu vahel erinevus eriti ei ole, aga tuleme korraks veel nende kohanemisraskuste või täpsemalt öeldes nende puudumise juurde, nagu te olete väitnud, et ei mingeid raskusi, et et kuidas see siis tollal võimalik oli, tegelikult ainus keel, mida te hästi rääkisite, oli aserbaidžaani keel kude Eestisse tulite ja eesti keelest mitte piuksugi ja vene keelt ka viletsast, et kuidas, kuidas te siis niimoodi mingeid raskusi ei tundnud, olite lihtsalt nii rõõmsameelne ja optimistlik inimene, nagu siin praegugi paistab. Noored inimesed selle vahele, ma tulin. Teinud sellise probleemi see probleem, et, et ma tunneksin ennast võõrana, teil tekkisid siis nagu sõbrad, sõbrad ja kõik sõbralikult inimesed, ausõna. No ükskord, kui mina peaksin ühiselamus saada oma tuba või kelle juurde mina tulin selle ühiselamu juhataja juurde, see oli keskajaline naine eestlanna ja palusin, see oli 84. aastal. Vot see voli probleem, vot mina arvan, et see oli, tema ütles mulle, et ei eestlastel on oma kombed. Teil venelastel on oma kombeid venelastel, aga mina ei ole venelane, nõuad aga 30 aasta jooksul ainult üks kord, vot selline vot probleem sinna tuppa pandud, aga kuidas eesti keel siis ikkagi vaikselt tulema hakkas? Seal õpetati, meil oli selline brid, need eesti keel polütehnilises instituudis instituudis ja seal midagi, aga hiljem mina hakkasin ajalehtedele kirjutada artikleid. Kirjutasin siis anda oma ajalehte üldse. Siis kohtusin väga palju eestlastega, aja sidenikutega, vot nendest sain midagi aru, midagi voodi, eesti keelt. Niimoodi läksite neid hästi suure hüppega kohe nii-öelda tulevasse ellu, aga kui tulla korraks tagasi veel nende esimeste aegade juurde, kui te töötasite ja õppisite seal polütehnilises Instituudis, siis lõpetasite selle instituudi siis insener-ökonomistina, mäletan õigesti, sedasi sai, siis hakkasin ma tööd töötama case'ist tehasest, siin. Linnahalli kõrval oli üks ehituskonstruktsioonid heas, see oli sõjaväel tehas, ehituskonstruktsiooni number 80 miili selles tehases ma hakkasin töötama kraanijuhina siisi meistrina siis osakonna juhataja Ta ei anna, siis oli üks suur betooni, c selle tsehhi juhatajana. Natukene ökonomistina ma töötasin, siis saime me Eesti vabariigi. Koort siis me organiseerisime oma rahvusliku seltsi, mis oli Eesti rahvusliku foorumi liige, arvan, kui mäletan see Eestimaa rahvuste ühenduse liige, ühenduse liige, hagi siin, vot jah, jõulud on Eestimaa Rahvuste Ühendus vot vot selle. Ja siis oli palju timaatid. Ühesõnaga olid väga tegus ja toimekas, millal ja kuidas ta oma abikaasat kohtasite abikaasa on teil kui nii, võib öelda pesuehtne eestlanna Annely. Ma mäletan, et siin on üks märksõna Igor Severjanin luule mis teid võib-olla oluliselt lähendas ja, ja teate alati huvitas nüüd ka huvitab luulet. Vot mina olen lugenud väga palju. No vene keeles muidugi luuletusi te kohtasite ühel sünnipäeval. Aga Igor Severjanin elas Eestis kaetud ka Eestisse ja ja sellepärast ma mõtlesin, et parem loen igal sürrealist, mitte Lermontovi, Puškini või seegis eesti luuletajaid. Ausõna, ma ei teadnud, tolajal kood. Lugesin aga selgus, et nimelt Sirjaanini poeesia oli Anneli diplomitöö või midagi muud Instituudis ta õppis Eesti humanitaarinstituudis. Nibud Igor Severjanin aitas. Ja sealt see kõik algaski. Teil on väga tore pere, kaks last ja laste nimed, see vints ja humai on lausa poeetilise. Vints tähendab rõõmu ja humai paradiisilindu, kas mida Aserbaidžaanis on kombeks kallastele selliseid luulelisi nimesid panna ja ja kõik need nimed on sellised, aga muidu nimed palju erinevad. Väga palju, meil on islaminimed, nivoole, moslemid. Aga vot väga-väga palju selliseid Tseviinsid humalaid, mis tähendab vot rõõm, aga humai üldse. Te olete kirjandushuviline inimene ja ja noh, vähe sellest, et kirjandushuviline olete. Ta on töötanud nagu me kuulsime ajakirjanikuna välja andnud oma ajalehte, noh see jääb nüüd minevikku, eks ole, jah, aga tipp on see, et, et aserbaidžaani keelest eesti keelde tõlkinud Aserbaidžaani rahvuse osa ehk siis teiste sõnadega laevaremonditehases, kus te nüüdki töötate tegutsev insener-ökonomist tõlkes eesti keelde, palun väga aserbaidžaani rahvuseepose. Mis või kes teid selliseks vägitükiks inspireeris, millal sa üldse oli? No mina juba Aserbaidžaanis Ella elas seal, proovisin astuda Kirjanduse instituuti ja instituudina, aga ei saanud. Kirjutasin seal ajalehtedele oma artiklid. Tulles siia, jätkasin, kirjutasin Venemaa ajalehtedele Aserbaidžaani, Eesti no see tähendab, selline huvi oli mul alati. Aga siin hakkasin ma esimesena aserbaidžaani eesti sõnaraamatu koostada, siis. Ja siis pärast need sõnaraamatut mõtlesin ma veel, mis teha. Aga vot see aserbaidžaani e-pos Rahvuslik eepos, seon, uusi pus, uusi tuli, selline rahvarull. Siis on nüüdsed aserbaidžaanlaste Türgima türklaste, külma Türgi ja. Esivanemad ja suur hulk meie sugulased elavad Iraagis, need on iraadid. Turkmaanid, need on meie esiisad, hobusid ja see tähendab mozzy eepos on meie kolme või nelja koos e-pos või ühise püüs ühisosa. Ja see e-pood on väga-väga huvitav, väga huvitav. Kõik e-pusid on kandja, las eposid, peamine kangelane olnud sõjaväeline või. Aga kurkuudi, mu isa kurgud, ebusi, peamine kangelane, see. Ja see on minule alati huvi pakkunud kodu, otsustasin selle tõlkida. No pean ütlema, et mina ei saaks selle tõlkida eesti keelde kunagi kui Anneli ei teeks seda. Ja ma pean ütlema, et tegelikult selle eposid, tõlkis eesti keelde Anneli Pekunen. Mina ainult aitasin ta. Ehk teie abikaasa ja kas seda epast tänasel päeval ka kuskil raamatupoes näeb. Ja ma käisin vot hiljuti ja nägin, nägin und. No igal juhul on see tohutu töö ja tohutu ettevõtmine, aga väga võimas, et sellega hakkama saite. Ja see tõesti eesti keeles ilmus, aga räägime natuke teie aserbaidžaani kogukonnast siin Eestimaapinnale, et see on kindlasti nähtus omaette ja ja seal kogunetakse vest rahvuspühadel, aga ka muude sündmuste puhul. Kui tihti te oma sellistes rahvusseltsi tegemistes ise kaasa lööte? Kõige peamine põhjus, et mille pärast koguneme. Mis püha see on, jah, ütlen. Mõned mõtlevad, et usklik püha ei ole, ei ole. Islam on 1000 600700, aasta vana, aga üle 3000 aasta vana, selline köha. Ja siin püha jätkub neli nädalat terve kuu isegi natukene rohkem. Ja esimesel nädalal lõpus on, kui ma meenutan, kui ma mäletan hästi Leedu ja siis tehakse hüppame Lotte ja üle ja hüppame voolav vee teise poole ja tagasi ja laulame sil ajal, et kõik meie haigused, kurvused, kõik, kõik kaoks, kaoks v viis ära, vesi viiks kõik halva minema halve minema. Teise nädala lõpus jällegi teeme sama lõkked, hüppame jällegi selle üle, siis tuli põletab jällegi need kõik halvemad ära. Vot selline jätkub neli nädalat siis 21. 22. märtsil käivad Eestis kaun sama moodne püha, kui söövad lapsed, joonistatud, käivad ja paluvad midagi pommi või midagi, laulavad, tantsivad nii nagu Eestis kadrisandid kadripäevad. Tantsivad vot seesamamoodi mees jäime, viskame oma mütsikast oma kogukonna liikmetega ja teiste rahvuskaaslastega üksinda või võtetega terve pere kaasa, kui sellised pühad on sellised tähistamised, kui on võimalik, siis kõik, võtame kõik perekond ja koguneme, tuleme teie koduse elu juurde, nüüd jälle, et kodus ka mingeid, ütleme oma rahvuskombeid saab tähistada ja, ja kas siis Annely vastab nendele mingite eesti kommetega või kuidas teil selles mõttes see kodune elu välja näeb? No ei ole eriti aega vist tundub, et me ei tee midagi sellist. Et nimelt rahvuslikku kombed, see on ikka seal seltsis ja jaja. Ka üks asi, mis on kindel, on see, et aeg-ajalt ilmuvad teie kodus lauale aserbaidžaani rahvustoidud ja, ja Anneli valmistab päris hästi, Anneli ja, aga teie? Mina ka saab valmistada näiteks. Omleti valmistan, ei, nina mitte, üldse mitte, aga mida siis, Anneli, tee, mis on kõige lihtsam teie rahvustoit, näid. Todi, Tulma, Tulmaasi, viinamarja. See on nüüdse pelmeenimoodi, aga üks tükk sellepärast on neli-viis korda väiksem kui üks filmi. Siis. Ta teeb, selle, rullib, täidab, rullib ta, nad siis paneb selle vahele selle peale hakitud rohelist. Siis paneb kinni. Ja, ja selle Saaž, meie nimetame selle saagiks. Aga no selline küll võis selle peal gaasipliidi peal praeb, elab ruttu tega ruttu. Anneli on siis selle toiduvalmistamise Aserbaidžaanis käies selgeks saanud, teie sugulased on õpetanud või raamatust või, või olete teie ise kõrval seisnud ja õpetanud ainult et ise ei tee. Ja mina õpetasin muidugi, mina ise ei saa valmistada, aga nägin, sõnn väga palju. Õpetasin, aga miks teie ei saa valmistada, kas nüüd usk või ei, ei meel, kõige paremad kokad on mehed, mis teil siis viga? No ma ei tea, ei viitsi, võib-olla ei viitsi. Aga ütle, nüüd ei saa. Anneli Aserbaidžaanis ka, minu õed õpetasid, ta näitasid. Ta nägi seal isegi proovisi, kuidas trendi sisse. Tandeedee kujutad ette, mis on sinna savist tehakse vot sinna laua suuruse, aga maa peab pikem, no üks võib-olla meeter kaks, need 20 sees tehakse kätt siis seinad, selle seinad lähevad kuumaks enne tumedamaks, siis valgemaks, kui valge on, tähendab, on valmis võidleiba valmistada ja siis vot selle taignarulli ei taignapalli tehakse lamedaks, nõndaks ja seina külge sellise külje kli kleebivad võisti panevad ise läheb kinni ja no ma arvan, et enam-vähem kõik meie siin Eestimaal teame või oleme seda vähemalt pildi pealt näinud, kui mitte reaalses elus, aga öelge, kuidas te eesti toitu suhtute, küllap teil on kodus sedagi tehtud, et ütleme, kas on mingisugune eesti toit, mille suhtes teie olete mõelnud, et oi, hallo hallo, kuidas seda üldse süüa on võimalik? Verivorst jälle verivorst, ma olen seda verivorsti üllatust kuulnud teistegi suust ja see on mulle ma mais vastuvõtmatu ja, ja minu naine sööb. Mulgikapsas enne, et võib-olla esimesed korrad mul jällegi ei meeldinud, mina mõtlesin, kuidas võib süüa, aga nüüd mul väga meeldib. Mina söön nüüd harjusite äraks meeldima ja, ja, ja Anneli valmistab vahel see on hea meelega. Aga lisaks tavapärasele toidule ja kuidas on lood vaimutoiduga, et eesti kultuurist, kuidas osa sate käite teatris või kinos või kontserdil või kui tihti seda juhtub? Ja CN vahel säin? Jäime Anneliga vahel teatris, kontserdil ma ei käi eriti. Aga teatris kinos käime? No kui lapsed lubavad, muidugi lapsed on väikesed ja mul meeldib, olete maininud, et teile meeldis gruusia stsenaristi režissööri film Mandariinid, kus eesti näitlejad mängivad ja kuidagi eriliselt kõnet, kas teid, miks ja no esiteks ma pean ütlema, et see oli väga huvitav eestlased mujal, mitte Eestis, vaid mujal. Aserbaidžaanlased nüüd elavad Eestis, aga vot vot see eestlased elasid Abhaasias nüüd väga palju nendes, ma ei tea, kas jäi sinna keegi või mitte, aga kolisid siia, see on väga-väga, puudutas mu süda, käisin vaatamas. Ulfsak mängis, on muidugi tubli näitleja, selle rulli ta mängis päris hästi, Elmo Nüganen samuti. Ja ja väga tublid oli, vot see film mulle meeldis, väga meeldis. No mina käisin, oob, elasin siin. Aga seal ainult saab lugeda, milles laulavad eesti keeles, ma lugesin, isa oli keelt, ma ei saa aru. Mina olen väga palju muusikat. Kuulan, ei käikondsitel, aga kuulan. Tõnis Mägi, mul meeldis. Siis Jaak Joala meeldis, Anne Veski, laulab Ivo Linna kord Laulas minu jaoks, kui mind võeti selle tudengiks Glena lossis teisel semestril, need viidi sinna ja võeti selle tudendiks. Ja kliendi palus Ivo Linnast, ta laulab rühmaga Trinidadi jaoks. No siis oli siis oli tore küll, aga rändame nüüd jälle korraks aserbaidžaani teie sünnimaale. No kui jälle tuleb igatsus peale, ega te ju iga kord minna ei saa, aga aga kui tihti te seal ikkagi käia, saate seal Aserbaidžaanis oma esiisade maal. Kahjuks mitte nii tihti, kui tahaks. Varem käisin tihti, aga nüüd on võõrast ja lastega viisa. Ema, isa mul juba ei ole. Õed-vennad on ja väga palju, mul on sugulased ja kõik nad on väga rõõmsad, kui me tuleksime nende juurde. Aga kui ema isa oli elus? Me tulime sinna oma majja aga nende külas ja nüüd käime külas ja nüüd venda juurde külas, õe juurde kellas. Kunagi te rääkisite, et tunnete end ühtmoodi võõrana nii Aserbaidžaanis kui Eestis. Ma usun, et see tunne on netel tänaseks siiski kadunud ja tunnet tänud mõlemal pool võrdselt koduselt. Kuigi elate Eestis. See on väga raske. Raske küsimus. Teate, mul on üks tuttav. Vilja William metsar eestlanna, kes elab Bakuus ja töötab seal, elab ja töötab seal juba ammu mitu aastat. Ja mina küsin temalt jääst vilja. Ja ei taha tulla tagasi. Taani Eesti kodanik passi vahel pikendab siin kui aegub, aga elab, pagus, tunneb ennast seal nagu kodumaal. Mina nüüd muidugi tunnen ennast siin kodumaal siis minu naine, minu lapsed on siin kõrval ja muidugi ma tunnen ennast kodumaal siin aga vot lapsepõlvest jäänud kujutused võis mind kutsuvad sinna tagasi. Kahjuks ma ei saa. Allikast vett, kahjuks ma ei saa sinna pääseda. No tundub, et tundub, et kunagi ei saa. Aga kui sellised mõtted jälle peale tulevad, siis vahel muusika kuulamine aitab. Aitab aitäh teile, medaadimomedav Eestis elav Aserbaidžaan lane ja kuulakemgi lõpetuseks taas kord aserbaidžaani laulu ja laulavad Islam, Resajev ja Serkjat. Väärava stuudios olid veel Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak. Kohtumiseni tädile mõlemale.