Tere hommikust, kell on 10 minutit, 10 läbi pühapäeva, 18. mai hommikul. Ja kui enamusvihmadest Eestimaal on niisugused vastikud ja ebameeldivat, et nad on kas lihtsalt külmad või rikuvad ja toredaid suvesündmusi siis esimesse, tõsisesse kevadvihma suhtun mina küll äärmiselt leebe heatahtlikkusega ja soovitan seda teha ka kõikidel. Teil on Tallinnas mõnus vihm ja vihma, saatekülaline on Anu Välba. Tere hommikust. Tere hommikust ja muide vihm ja see lõhn, mis on õhus. Sellest tunnelik, et kevad on käes ja esimene laul tuleb alult. Kui meil oli ikka hea Mina muide olen Margit Kilumetsale suure lauluvoos, unustasin mõtlemata saatejuhina ja helipuldis on täna hommikul Ingrid Roosipõld, aga Anu laul on see loomulikult sellepärast, et eile õhtul lõppes suure aplombiga eesti rahva uus lemmiksaade Laululahing ja värskemat informatsiooni kuumadest telgitagustest vaata kulgemisest. Kui sinult Anu ei ole võimalik ilmselt kelleltki teiselt täna hommikul küsida, kas üldse maganud oled vä? Loomulikult pole mitte keegi võimalik värskemat infot saada. Tervitada Konguta segakoorilaulule, laululahingus laulis, seal võiks, on vaieldamatu lemmiklaul. Ma olen metsikult vaeva näinud, et neid sõnu pähe saada välja spetsiaalselt õppinud, aga alati kui ma küsinud seda laulu, kuulen või kui Kongutan meil saates, kes alati proovisin seda laulu nagu kaasa laulda munal refrään peast täiesti. Saate lõpus, ma palun võin vabalt laul sõnu lugeda, ma olen vist sõnade lugemisel tugevam kui viisipidamises, aga aga Konguta segakoori veel kord tervitan ja aga tõepoolest, et on võimalik, tõesti, meie räägime täna kõige värskemat infot, aga homses terevisiooni saates on kindlasti väike lugulaululahingust ja neljapäevases paari saates tuleb ka lugulaululahingutelgitagustest ja mitte ainult sellest, mis juhtus peale otseülekannet, vaid ka kahtlemata sellest, kuidas see päev seal kulges. Telemastpäevani hiigelpiks ärkab hommikul kell pool üheksa peale. Nii, aga nüüd sellest ööst, et kas teil oli ikka pärast selline afterparty kae, tegid mõned tantsutiirud, öö oli pikk ja väsitav selles osas, et, et kuna kaks korallide väljapoolt väljaspoolt Tallinna ehk et siis helbopi koor Tartust ja suisa päise võitjad Türilt siis nad küll lahkusid. Kuigi ma minu meelest Tartu buss oli veel meie telemaja ees, kui mina lahkusin telemajast kella kahe paiku öösel ja meil toimus selline väike noh, selline, et selline tänuüritus, kus 11 tänatlikus lauldi üksteisele kus jagati komplimente ja kingitusi, nutate üksteisega, elas ja tantsiti nende lugude järgi, mida ka laululahingu saates on televaatajal olnud võimalik kuulda ja näha. Tegelikult läks ju ikkagi teisiti, kui žüriiliikmed ennustasid ja kui arvasid paljud inimesed kandades teisiti ja muidugi läks teisiti. Eile oli vot selline saadet ma ju kogu aeg uurisin telgitaguseid, ehk et ma ei pannudki tähele, mida siis zürii ennustas, mõlemad ütlesid, et võidab nukuteatri koor, selg ehk siis Maire ja Maire ei või oli Hirvo ja igav. Nojaa, Tõnis kindlasti pidasid seda. Muide, ma rääkisin ka nukuteatri kooriga muidugi kohe peale sa oled intervjuu teadmata neid telgitaguseid, mida me või tähendab seda, et žürii oli ennustele nukuteatrit ja nukuteater ütles, et õiglus võitis, et nemad olid nagu tulnud ikkagi tamme pere järel, et nagu seal saateklipis oli näha, et 1000 korda mõni teine koor on rohkem seda võitu kui nemad, et neil on tuhatkond muud tegemist kui minna kratsi koori peale. Kui te seda saadet plaanima hakkasite, see oli siis ikka kena kolmveerand aastat tagasi Eesti televisiooni meelelahutustoimetuses, kas sa olid algusest peale selle saate toimetajana 100 protsenti veendunud, et see on eestlaste saade? Esiteks mõelnud üldse veendunudki, mina seda saadet tegema hakkan ja mina ei olnud algul küll sellest saatest vaimustatud, mõtlesime koorisaade, kes need Eestis tulevad, selliseid asju tegema ja me vaatasime Hollandi saate ära. Mõtlesin, mis mõttes Eesti eestlased hakkavad nüüd laulma oma lava peale langevad üksteisele, õnnes kaelaga saavad jalutan edasi saanud. Sellist asja Eestis küll ei ole, Eestis on laulupeod Eesti laulurahvas aga teistsuguse laulurahvas ja, ja siis haarasime tegelikult sellesse gruppi juba ka Aarne Saluveeri. Ma mäletan. Ja Tarmo Leinatamm oli üks esimesi, kes oli ka tegelikult nagu saatetiimis olemas. Tarmo ütles, et rahunege nüüd maha, sammud Johannes halveretton laule küll, mida koorid saavad laulda niimoodi, et koori tei, tunne koorilauljaid. Ja siis hakkas see asi nagu kerima ja, ja kuigi ma veel nagu ma veel esimese saateni ei olnud väga kindel, et kuidas see kõik välja näeb, kas need emotsioonid tegelikult tulevad välja. Aga kui me hakkasime Tarmoga mööda Eestimaad sõitma koja koos Kaileen Mägi ka seda rõõmusõnumi bussisõnumit viima ja üllatama koore siis ma ikka nägin, et ega emotsioone on küll seda rõõmu ja seda siirust ja seda ühtehoidmist on nende inimeste sees hästi, palju siis selle saatega tegi tegelikult, aga mis edasi siis saab, ma, ma tean, et sul on nagu vara praegu välja lubada, et, et jah, et me teeme osa kaks järgmisel aastal, aga, aga minul oleks küll kahju, et kui tantsusaadet tehakse kaks ja kolm korda ja superstaari tehakse kaks-kolm korda, et siis see on ometigi eestlastele, noh, nii hästi sobib nende kondiluu üdiga. Minu arvates oleks patt, kui te seda ette ei võtaks, aga juhatuse liige Hanno Tomberg isikus eile ütles, et tuleb, laululahing tuleb võib-olla tari napsu võtnud. Ei, mulle tundus, et ei olnud, ta oli väga selge silmavaatega kindlahäälselt ta väitis, tuleb, et arvatavasti, kui pikk see tsükkel tuleb, et ta võib olla näiteks pikem kui kaheksa saadet ja seal võib osaleda enam kui 12 koori. See kõik on läbirääkimiste küsimus ja see on raha küsimus loomulikult, sest et see ei ole väga odav saada, et see on üks Eesti televisiooni kõige kallimaid saateid Eurovi eurolaulu kõrval siis see vajab nagu väga täpselt läbimõtlemist ja kalkuleerimist ja, ja loomulikult on see tiim nagu metsikult suured, tead, mille üle mul on väga hea meel selle saate puhul veel, et see on kummaline, kuidas seda saadet tehes kujunes tegelikult välja isegi võttegrupp, et ühed ja samad inimesed hakkasid seda seal võtetel käima ja ma ei räägi sellest loomingulisest poolest tehnilisest poolest. Et see kõik kuidagi kasvas selliseks suureks. Praegu ollakse, et kõik olid nagu sellised, kuidagi ajasid mingisugust ühte ühte asja või inimesed laulsid nii palju muide seda saadet tehes kõikidest olid laulumehed järsku saanud ja me panime oma Eesti televisiooni koori kokku, mis on, mis on minu meelest ka selle saateks üks suur ja tore võit, loomulikult peategelaste, nagu nende kõigi nende teiste kooride kõrval. Nii, aga et mitte rääkida täna hommikul ainult laululahingust, siis õhtul kell kuus või kell seitse läheb lennuke, sa lendad nii-öelda mis selle tööpostil, ehk siis sa oled ka sujuvalt Eurovisiooni toimetaja ikka edasi, eks ole ju, ja ma saan öelda, et reservi. Belgrad. Muide me ütleme seda, et meil on täiesti plaan, et neljapäeval, kui on paarisaade, Me teeme osa Belgradis. Me alustame kaanlased klassikalise Marko Reikopi sõnadega. Tere õhtust, Tallinn Siim, Belgrad. Serbia. Tõepoolest, me läheme sinna eurovisioonis südamesse ja see on, ma arvan, et ma ei satuks muidu eluski Serbiasse või ma ei tea, mis põhjusel ma peaksin sinna minema. Aga, aga eurovisioon on nii veider asi, see on ikka kirjeldamatult veider, mis seal toimub, see auhind sellesse suhtuda, ükskõik kuidas sa seal on, telgitaguseid, eks ole, Alon, telgid, rahvas koos alles ja see on ikka hulka Vena, kas ikka sadu inimesi, sa ikka ei usu, milliseid inimesi on maailmas olemas, mis laule nad laulavad ja jutuna räägivad? See on väga huvitav, et me loodame, et nii palju kui võimalik sellest sellest ka kaamerasse püüda, et iseenesest ei ole kerge, et see on niivõrd niivõrd nagu suur logistika ja palju esinejaid, et kõikidele juurde saada ja kõik on seal staarid, püha taevas. See on staaridel on ju, omasin turvaringi ümber, et ega nii lihtne ei ole kõiki ligi saada, ma mäletan, kui ta tuua, ja kui me käisime Riias tegemas Eurovisiooni eelsaadet siis ta, tuul, ma ikka sõna otseses mõttes, jooksin mikrofoniga järel ja sain neilt lõpuks mingi lauset. Meil on hästi siin, kes kõik, mis sa küsisid, nagu nagu tegid sellise näo, et nad ei kuula ja nad ei näe. Aga kas on klassika, noh, keegi staari mängima? Sa oled Eurovisiooni teinud üsna pikka aega, kas sulle mõnel varakevadel või ütleme siis, hilistalvel tekib ka niisugune küsimus, et onu, kas ma peaksin seda edasi tegema, et, et kas väikest tüdimuse tooni endas ei tunne, keda siis üldse tüdimus ja mul on küsimus olnud, mida ja me küsisime seda koos paari kolleegiga peale tänavus aastast eurolaul, et võib-olla peaks toksosto lihtsalt nagu puhkama mõnda teistele teistele võimaluse sest näiteks eurolaul on üks selline asi, et. Et kuidas seda asja nagu veelgi paremini teha, kuidas seda asja nagu nagu lahedamalt ja ja ägedamalt huvitavamalt televaataja jaoks teha, sest eelkõige on see väga hea, on meelelahutussaade meelelahutusšõu mille komponendid, tõsi küll, on küll 10 või 12 laulu, eks, mis peavad kandideerima sellel eurolaulu tiitlile. Aga kes need on ja, ja kuidas seda kõike üles ehitada, et see tegelikult on küsimus küll ja ja ma arvan, et ei, mul ei ole lõputult ideid, kui ta, et, et võib-olla tõesti on, on aeg nagu, et keegi teine proovid teha ja ja siis, kui sa tunned võib-olla, et sul on midagi uut tiimi juurde lisada, et siis sa lähed üteldes palunud, kas ma võiks ka midagi teha. Et see muidugi on niimoodi jah, et, et ma arvan, et ma ei ole kinnistatud selle projekti juurde. No üks suur etapp sinu elus saab selle kevadega mööda ehk siis, et sul on jäänud veel paar paari saadet, paar paari saadet ongi täpselt kaks vari saada ja, ja, ja siis on paariga. Jah, selleks hooajaks küll, jah, me lõpetame 29. mail ja siis. Ma olen aru saanud nii, et me sügisel jätkame paari, kas kas seal sees tuleb muutusi, siis sõltub, sest et meil on meelelahutussaadete toimetuses uus peatoimetaja Mart Normet ja meil on temaga sinna analüüsi klooselec juba plaanis juuni alguses. Et eks seda näha ole, aga, aga ma arvan seda, et et seda, et, et see nagu läheb üsna sarnaselt edasist seda saadet on praegu päris tore teha tegelikult, et et me oleme väga-väga pikad ja vaevaliselt, otsingud on olnud ja, ja on väga raske olnud. Ikka uut saadet on alati alustada raske, mitte ainult saadetega, ükskõik mis uut asja tegelikult on, alustasid rasket, sa saad aru, mis sa ise tahad ja missugused ootused on ja mis see sinu rida on. Ja aga kui sul on mingitele küsimustele polnud saanud nagu vastused või enam-vähem arvavad teadvat seda seda mängu piiri, siis, siis lõppedes huvitavaks. Mina muide kõrvaltvaatajana oleksin just arvanud õigupoolest pakkunud välja, et, et mul on tunne, et sa ei ole paari saadet kunagi nii tõsiselt armastama hakanud, nagu sa armastasid terevisiooni, kui jumal tead, see on nii valus teema. Mul ei ole seda niimoodi sõnastanud, endale tegime televisiooniga muidugi iid kaua viis aastat, see on ikka metsik aeg, kui ma praegu mõtlen, viis aastat, inimesed jõuavad kokkusaade lahku minna, eks ole, lapsed, jõuad suureks kasvanud vahepeal. Tegelikult mul on see terevisioon siiamaani ikka väga armas mitte seda, et ma tahaks seda tagasi tegema minna, noh, kaugel sellest, et ma soovin edu praegustele televisiooni tegijatele, kes teevad seda tööd ka väga, väga hästi. Aga tõesti see televisioon on kuidagi, ma ei tea, see on, see oli nii suur, see oli nii meie oma projekt nagu me ise nagu alustasime seda enne seda vist oli tühjus olnud peale seda, kui Reet Oja oma projektiga lõpetas, siis on see nii, südamesse on seda nii raske teha, tuli nii läbi suure vingumise valu ja vaeva. Ja kuidagi seda oli väga-väga lahe teha, et see tiim meil oli nii äge, seal minu armas kolleeg Marko Reikop. Ta oli nagu oli nagu meie tiimi hing, ma julgeks öelda, et väga, väga kihvt oli, muidugi ma armastan terevisiooni rohkem hetkel. Aga paar on ka väga-väga paljutõotav, on väga nagu kuidas ma ütlen, bee laiemate piiridega projekt, kui seda terevisioon oli. Nii mõnedki sellised terased, meediavaatlejad, ajakirjanikud on oma kirjutistes noh, võib-olla ridade vahelt, aga mina olen aru saanud sinust kirjutades maininud, et aeg oleks iseseisvuda, ehk siis et aeg oleks margast lahti lasta. Kas sa seda oled mõelnud, vahel oma unetutel õhtutel öödel püherdanud ja mõelnud, et ei, et ma pean tegema midagi muud. Ma tean, et te olete väga head sõbrad aga kui sa just oma karjääri peale mõtled, mina olen just mõelnud seda Markol, oleks aeg üksinda midagi teha, sa ootad, et ta tuleks, ütleks sulle, tanu, aitab küll, ma kahtlustan, et esiteks ei ole ikka nii väga nagu meie öelda, et esiteks on ka see, mida mida meie toimetuse juhtkond tasustada tahab. Loomulikult keegi, midagi sunni, aga, aga meil on praegu kuidagi kujunenud jah, tõepoolest, nii et nagu koos on väga tore teha. Vajame toredasti asja. Ei, miks mitte, selles osas ma ei tea. Oh jumal, sa küsid nii, otseselt asja, ma ei, ma ei ole. Kui mõelda, et oleks vastust valmis, et ma ei lähe koju ja istu unetu, loll mõtet võimulika peaksingi üksi tegema midagi. Ma ei tea, mis asi see oleks selline, mida ma üksi teeks. Et. Ma arvan, et see aeg tuleb, et ega me ei sure ja siis, kui sa oled 53, ei tee nagu 40. Ei, ei, ei, ma ei usu niimoodi, et, et ma arvan, et see tuleb üks ja Marko on ka muide väga väga heas nagu sellises intervjuude tegemise vormis või ta on nagu selline. Mulle tundub, et ka praegu väga, väga, väga selline põnev intervjueerija, aga see ei ole nagu 100 protsenti praegu kindel, et sügisest jätkate koos ja teete paari saadet. On kindel, on ikka kindel, et me paariga jätkame ja me jätkame seda koos vähemalt järgmise hooaja. Küll ma julgeks väita praegu, niisiis ma ei tea, ega keegi pole öelnud, et Anu Välba, palun tulge tööle siin esimesel septembril algab uus hooaeg ja palun tootke paarisad, et ma ei tea seda. Kuigi ma möönan. Mulle väga tegelikult meeldib teha ikega selliseid videoasju, et otse asjadel on kindlasti nagu selline oma võlu, et siin ja praegu ja vaatame, mis saab ja ja kuidas reageeritakse ja kõik on selline väga ehe, väga erk. Aga aga tihtipeale mulle ikka tundub, et ka video saate eelis on jällegi see, et sa saad nagu teha kontsentreeritumalt asja, et sa saad, Sa saad, saad keskenduda, sa saad, sa saad nii-öelda, kui sa lähed intervjuud tegema, siis sa jõuad ära oodata selle, mille pärast seda intervjuud tegema läksid. Et otsesaates on tihti nii, et seitse minutit, seitse minutit on aega nii ruttu-ruttu-ruttu, me võiksime need küsimused ära, et me jõuaks lõpuks ometi selle teemani, mida me rääkida tahame. Ehk et noh, ma arvan, et sisuliselt võib-olla isegi tihtipeale läks videosaated huvitamine, ise jõuad ka rohkem süveneda, rohkem võimalusi on. Aga ei, otse televisioon on ka muidugi ikka päris televisioon, nii et ma tahaks teha nii otse kui videot, kui võimalik, oleks, palun selge, aga sa proovisid sellel hooajal? Ma ei tea, kas võib öelda, juhtida, aga võib vist öelda vedada koos Helen Valkna, aga ka Eesti televisiooni meelelahutustoimetust, mis kogemus see oli? See oli, see oli kummaline kogemus, esiteks ma õppisin iseendast ikka väga palju, ma arvan, et see oli väga lühike periood, muide ja me ei juhtinud, sest et vaat siin vedasite, kas seda võib, öeldasime jah, meid ütleme, meid paluti vedada. Ja me nii-öelda ei kirjutanud mitte ühelegi lepingule alla, meie meil oligi selline nagu nii-öelda selline selline prooviaegsest vesi, televisioon nii-öelda struktuureerub ümber uuesti toimetuste süsteemile tagasi ja see tähendab väga palju sellist bürokraatlikku muutuste, sellist, sellist, selliseid asju, mis on siuksed, hästi tehnilised, administratiivsed asjad. Me meile tihti ettepanek koos Helen Valkna, kes on mu hea kolleeg, paarist ka. Ja see on kummaline, kuidas inimesel tehakse ettepanek, et palun hakka juhtima toimetust mina, TEMA toimetustes kuidagi see tõstab su enesehinnangus mõtted. Minule tehti ettepanek hakata toimetust juhtima, et et sa mõtliku, et vaat kui tore. Et, et pole endast, aga mitte kunagi selles kontekstis nagu mõelnudki. Katus sõidab täiega. Sõitiski katus sõitis täiega, selles osas selles mõttes, et me hakkame juhtima toimetust ja tegelikult mul on nagu see ambitsioon, et ma mu nagu. Mulle meeldib televisioon ja mulle meeldib, kui ma saan kaasa mõelda neid asju, mida seal teha võiks. Aga selle juures. Ma unustan ära, et ma kohe, kui ma mõtlen, et mida võid teha võiksime, tahaks äkki neid asju ka ise teha olles juhtus, tegelikult ei saa mitte ise teha, vaid sa oledki visionäär. Sa näed üldiselt ja sa ütled, kes mida võiks teha, kutseliselt võiks kulgeda ja siis läheb ilgelt vihaseks, kui see inimene, kelle sa oled pannud ühte asja tegema, et kui ta ei tee seda sinu arvates täpselt nii, nagu sina tahaksid või kuidas sa mõtled, et oleks ise võinud selle intervjuu teha, ma oleks selle teinud hoopis teistmoodi, üks asi või teine mina mõtlesin rohkem nagu selle peale, et ma, aga ma tahaks ise nagu võttele minna, selle asemel ma pean minema koosolekutele, ma pean seal istuma. Et ma tegelikult ei ole selline väga kõva selline administratiivne inimene mitte administratiivne, selles asju ajamistega saan hakkama, aga aga ma tundsin, ma ei, juhtimine ei ole minu stiil, et mul on ambitsioon pigemini saada nagu paremaks saated ei jääks paremaks intervjuu intervjueerijaks, kui paremaks juhiks teada, kuidas meeskonda juhtida, kuidas meeskonda motiveerida, kuidas meeskonda umbes kuidas probleemidega hakkama saada, kuidas, kuidas seda teist ja kolmandat, et ma täiendada tahaksin ennast nagu teises vallas, mitte selles vallas ja mul ei ole mõtet minna nagu lihtsalt seal nagu lihtsalt seda ametit vastu võtet saad öelda, et mina olen nüüd peatoimetaja, et et mul ei ole üldse seda ambitsiooni ja seetõttu mul on, mul on maru hea meel, et Mart seda juhtima hakkas, aga kogemus andis tõesti nagu sellest, et et mina ei ole kahjuks suure meeskonna juht ikka üldse mitte, pettusid kaenlas, mõnel kombel vä, selles mõttes nagu ma ei oska öelda, kas pettus ja ka nagu ei pettunud, sest ma pole kunagi tahtnud, aga mingisugune selline juht ole, mulle ikka meeldib saateid teha, ma tahan nagu läbivaatusest sinna ja ei intervjuusid teha, aga ma, ja siis ma ei oska sõnastatud, et ma ei ole nagu seda enda nagu selgeks mõelnud, aga aga ma nutsin küll, kui mulle öeldi, et selline asi on, et sa nüüd hakkad, et sellised nagu valikud ja kui mingil hetkel oligi selline selline hetk, kui, kui ma tundsin, et Sydney olu nüüd muutub, et nüüd ma saangi ametnikuks ja ja et paari saada jääb jagu uusi projekte, midagi võtta ei tohi ja ja see on maksimaalne, mida sa teha võid, on paari saada. Noh ei ole minu rida ikka. Me oleme nüüd tulistanud kena 30 minutit, natukene vähem, et aeg on kuulata muusikat, muusika nagu ikka jutusaates on külalise valitud. Ja mis laul see siis nüüd on, siis mida sa tahad eesti rahvale? See on väga tore lugu, ma arvan vist tänasest nagu pühapäeva hommikusse väga hästi sobib. See on miga lugu läks. Kell on viis minutit, pool 11 läbi jutusaate stuudios, täna hommikul Anu Välba, Margit Kilumets. Sa oled Eesti televisiooni patrioot, nii ma olen aru saanud ja ma isegi ei küsi, kas sa oled, aga ma küsin. Kui tihti või kas üldse on püütud sind meelitada teistesse Eesti telekanalitesse ja miks sa sellisel juhul ei ole läinud? Ei ole meelitatud teistes telekanalites mind. Nii et ma ei ole nende valikute ees pidanud seisma ja mulle väga meeldib Eesti Televisioon, ma arvan, nagu suurem õnn, mis saab on olla, on tegelikult see, et sa teed seda tööd, mis sulle meeldib, Sa teed inimestega, kellega on tore teha, sa oled oma tööd täis, nii aus, kui võimalik. Ja Eesti televisioonist on olemas, siis on võimalik hetkel. Ja mida veel ida veel tahta, et selle selle üle ma olen ikka väga rõõmus ja ma püüan seda hinnata, aga kui sa läksid õppima kas olid siis kindel, et see koht, kus sa tööle hakkad, on televisioon või oli see juba palju varem kindel siis kui sa käisid kunagi, ma arvan, umbes kolmandas klassis tori kooliõpilasi ja käisin telemajas ekskursioonil ja Urmas Ott tuli Gonsiori tänava trepist alla valges ülikonnas. See oli hetk, mis mul on siiamaani meeles. Ma mäletan seda hetke, see oli, see oli, ma ei taha seal pöördel jah, mul on meeles, et me käisime telemajas ekskursioonil ja ma mäletan, et Ene-Maris Tali tegi imelise ekskursiooni ja näitas meile stuudiumis oli õnnetuseks täiesti tühjad ja see oli nii huvitav mu jaoks. Mäletan seda, kuidas terve klass oli pettunud, et nad vaatasid, et mitte, kuid mitte midagi ei ole vaadata, mina mõtlesin disstuudio, mõistate, stuudio on siin ees. Aga oota, mis sa küsisid, ma küsisin, et kui sa läksid õppima, et kas siis sa teadsid, et sa tahad televisioonis tööle hakata. Võimalusi tegelikult on ju palju, on tegelikult ju hotellimajanduse töökorralduse spetsialist, spetsialist, diplomile kirjutati mingi taoline asi, aga tegelikult ma läksin ju telesse tööle varem, kui ma läksin Pedasse õppima. Sest et ma ei oska öelda, miks selles osas, et ma olen eluaeg mingi näitlemisega tegelenud ja tahtsin väga näitlejaks saada, oma ei julenud minna eluski AK katset teleaga kuidagi küllap ei rahuldanud mind, see ei, ma olin poes müüa ja ei rahuldanud hotellitööd, midagi jäi puudu, siis võtsin oma julguse kokku ja läksin Pedasse teleri sisseastumiseksamitele. Kui ma olin ikkagi juba õigem, olin õnne teles veel olnud. Püha jumal, ma olin kaks aastat vist, tegin enne noortesaate juhtimist, ütlesin tekste, mida Ulvi Pihel ja Tiina Kimmel mulle ette kirjutasid. Ja olin väga vaimustunud sellest, kui tore seal oli, ma mäletan, ma käisin lihtsalt telemajas, otsisin põhjust, mille peaks minema telemajja, saaks olla seal. Ja siis ma lihtsalt olin telemajas lihtsalt istusin montaazinurgas ja vaatasin, kuidas Margus Jõemägi minagi mile rahel selge tegigi. Peabki, see kõlab nagu haigus juba, onu, täitsa õudne istunud seal nurgas. Aga see oli, ma ei tea, ma arvan, et, et see ei ole üldse halb, sest minu meelest nagu mingil hetkel olin teles valmis tegema ükskõik mida ja ma ikka väga paljuski ka tegin. Aga mul on tunne, et ei taha, issand klaarne nagu vana inimene. Aga mul on tunne, et väga paljuski praegu noored, kes tulevad telesse, tahavad olla kohe, kas režissöörid ei saatejuhid või, või midagi taolist, et nagu mingi assistent olla või kuskil mingisugust sellist nii-öelda musta tööd tead, seda ei sõida keegi. Ja ma arvan, et see on kõige suurem vahe tegelikult, et, et kui meil telesse läksime, ma ei mäleta, kas ma algul Balkani sellest sain. No kas ei olnud mingil hetkel tähtis või see, see, see asi on nagu väga sissekasvanud just sellepärast, et mul oleks kuidagi väga tõsiselt seda kõike võtnud. Et see on, see on tõesti, ma ei tea, mulle meeldinud, ma ei tea, mis asi see nii väga on meeldinud, aga just see, et sa nagu sai, tule, sa ei ole valmis ja see ei ole enesekindel, et, et see, ma arvan, et on kõige alus, lihtsalt, kui need noored tulevad ja tahavad teha, siis nende tööd ei ole huvitavad, sellepärast et nad ei väga-väga paljuski mõisalda kõikide noorte kohta seda püha taevas loomulikult, et tulevad väga noor ja väga andekaid inimesi, aga aga paljuski tuleb noored hästi enesekindlad ja neil ei ole mitte midagi öelda, neil ei ole mitte ühtegi ideed peas ja nad lihtsalt tahavad, et keegi teeks midagi ära ja nende nagu nii-öelda mustatöödeks ära ja nemad oleksid nii-öelda tiitrites uskumatu Koluline inimestelt tiitrites mulle viimasel ajal teada saanud erinevate projektide kaudu. Kusjuures sa, sa armastad telemaja ja televisioon isegi nii palju, et ei ole raatsinud sellest asjast kui kaugele kolida, et minul on vale, see on vale, see oli juhus, et ma elan telemajas, mitte just kilomeetrite kaugusel, elan suhteliselt lähedal, kui lähedal no alla kilomeetri, 100 meetrit. No, ma ei ole neid Sammega ära lugenud, aga umbes sinnakanti, see oli juhus, et ma sinna sain, korteris ei olnud mina. Ja võib-olla see oli alateadvus, see oli, see oli saatus, ma arvan. Kui elus ei ole midagi juhuslikku, siis võib nii uskuda seda, see oli minu hea sõbranna, kes üldse sinna korterisse pidi elama minema, mina läksin kaasa vaatama, et mis värk on, see korter oli selline, et ta ütles, et tema siin elama ei lähe, aga mina mõtlesin, mina küll telemaja lähedal muidugi lähen. Ja mis sul seal korteris on, televiisor? Seal on kõik asjad, mis eluks vajalikud, mis ikka korteris on, mõni samane? Tuppa mahub. Aga sa vaatad palju televiisorit, kodus ka, vabal ajal eksi, oh jumal, vaatan muidugi vaatan, ma tean, et see on nii igav, kui hakanud inimesed räägivad, mulle meeldib. Televisioon on televiisoris, kõik kukuvad igavesest laua alla. Osalejad elus on väga palju muud huvitavat. Ma lihtsalt ei ole kõike seda veel avastanud. Mulle meeldib tõepoolest televiisorit vaadata, et mulle meeldib vaadata, kuidas inimesed teevad saateid. Mulle meeldib vaadata saatejuhte, kes on huvitavad, kes, kellel on mingisugune elukogemus, kellel on midagi öelda, kes teevad intervjuusid ja ma tea, tihtipeale polegi intervjuu, vaid jutuajamine. Et mulle meeldib tõesti seda vaadata, mitte seda, et mul on ka mingi 78, kui ma ei tea, mitu neid kanaleid on, ma pole kokku lugenud, ei oska peast öelda, kas sul on mõni lemmiksaade, ütleme, et kui me nüüd välistame selle Eesti televisiooni kusagil kanalitel, ükskõik, kas välis jah, tõesti, me seda, seda oma teda ma püüan, ma ostsin isegi mingit jama, DVD-d raamatuid, et mulle väga meeldib nagu Larry kingi lähenemine mis tegelikult baseerub sellele, et ole aus, ta kirjutab ühest väga huvitavast, kirjeldab oma raamatus väga huvitavat intervjuud, mis ta tegi umbes teise maailmasõjaaegse mingisuguseid lenduri kahvli hävitusLenberiga ütles niimoodi, et mees oli ikka vana oda, mingi 70 80 kogunesid nagu lauas naerda, tal oli täpselt samamoodi nagu sinul täna selline tunniajane jutusaade. Ja pärast seda, kui Larry kingule küsida kuidas siis on, kas nagu võtta, mis asjade küsis, et kuidas siis ikka kõline kollahävituslennuki juht, et nagu, mis tunne see kolivusena, pommid sealt lahti lasid midagi taolist? Vabalt tunneli, ma ei taha sel teemal rääkida. Täpselt saadetele kulunud üks minut, Larry oli nagu suur lugu, mis edasi ja, ja siis millega ta olukorra päästis, oligi see, et et ta nii-öelda ütles, et mis me teeme nüüd, et kui te ütlete mulle ühe sõna, et meil on nii palju aega rääkida, et miks te ei taha rääkida sellest, et mis on selle jaoks probleem ja ta hakkas nagu kerima ja kerima. Lõpuks tehti muide kolmeosaline kolmetunnine saade sellest ehk et ehk et vaata nagu need võtted, et sa oled aus, sa kirjeldad seda, mida sina ise tunned mis paneb ka sinu intervjueeritav paremini tundma. Sa saad aru, et sinu vastas on täpselt samasugune inimene, et kõik need on sellised väga, lihtsalt väga iseenesestmõistetavad asjad tegelikult, mida, mida te, tema nagu ma ei tea, töövõtteid oma intervjuude tegemisel kasutab, et mulle väga meeldib, et ta nagu on julge don austa, intrigeerib näiteks küsib. Kyllejaste küsis. Ma ei mäleta mingisuguse, mingisuguse väga selliseks tõsisena ametipositsioonil oleva naise käest, et kust need suured rinnad on suutnud päästjate ja abielu umbes midagi sellist, mis nagu kohatuna tunduda, aga kontekstis nagu väga intrigeeriv. Et, et tal on nagu sellist, ta kirjeldab nagu hästi palju selliseid erinevaid situatsioone, asju, et ja ta on väga huvitav. Aga kui sa ei vaata televiisorit ja ei ole telemajas, ma saan aru, et need tunnid on väga napid. Ma tegin Maire Aunaste häält, need tunnid on väga napid, nii mida sa siis teed? Mida magan, põhiliselt ma magan. Ja mina olen kuulnud, et koidikul ei maga, ei maga, jah, mulle meeldib sportida. Ma ei ole mingisugust spordinaine, nagu arvata minu valimasidki, näha on aga, aga mulle tõepoolest nagu, nagu meeldib, nagu mingi hetk ummikus nagu ennast käima tõmmata. Niimoodi unise näoga telemajja minna. Jaa. Ei, mulle ei meeldi, et mulle meeldib nagu mingisugune ennast kokku võtta hommikul nagu mõelda läbi, mis mul teha on nagu hingata sisse-välja, olla heas toonuses ja minna siis telemajja. Kell sai, juhtub see toonuses. Kõlan nagu vana inimene, kõike, mis kell, see on nagu põhiteema sinuga räägitakse. No mis kell, Anu, sina siis nüüd tõused, aga kell viis ei tõuse, kell viis tõusen veidike hiljem, sõltub päevast minu jaoks ja ma arvan, et ma olen hommikune inimene, sest minu jaoks ei ole probleem tõusta mai tea pool neli, kell neli kell viis, mis kel vaja on, kusjuures kusjuures see oligi ju tegelikult võti selleks, et sa suutsid televisioonis nii kaua vastu pidada ja Markole maksis väga karmi hinda, et Marko siiani vaevleb oma unetuse ja oma rütmiga, mis ta selle ajaga sassi lõi. Jah, ei ole probleem minu jaoks hommikul tõsta, mulle jubedalt meeldivad hommikud ja ma olen väga paljude sõpradega tülli läinud, sellepärast et ma tahan, kui vara tõusta, näha neid A ja see tekitab nagu asjatuid probleeme, kas see juhtub siis, kui sa oled reisil näiteks? See juhtub siine reisile igal pool ehk et nagu ma mõistan, et minuga on väga raske koos olla, hommikul on ka väga vara nihelema. Aga aga tõesti, mulle mulle hommikud meeldivad, et mulle tundub, et ma suudan hommikul mitu korda kiiremini töötada, mu pea on selgem kui õhtul, et muidugi ma suudan õhtul ennast kokku võtta ja vaja on, et nii kaua kui vaja, on, aga, aga selline hommikune aeg nagu täna hommikulgi vihma sajab, see kõik lõhnab, päike tõuseb, udu maas, kedagi pole. Et, et see on selline väga, väga vinge, tegelikult siin Tallinna kesklinnas ei näe ju aastad vahelduvad, sa ei saa aru, mis aastaaeg on, sest sina oled kivimaal üks puu ja, ja siis vaatan, kas on, mis värvi lehed otsas on. Küllap see see aastaaeg on. Aga kui sa Kadriorgu lähed, et kus on kus on park, kus on kõik need lõhnad olemas, mis mulle meenuvad minu armsast kodukandist Torist. Et siis on, siis on nagu kuidagi inimese olla ja tööle minna. Kaks nädalat veel ja siis algab suvepuhkus ja sa lähed ühele erakordselt toredale reisile, seda võib vist kuidagimoodi isegi tituleerida mälestuste reisiks või. Ja seda ma tahakski tervitada oma ema ja isa. Darryl, sa oled raadios. Emal oli mul eile sünnipäev, ema, palju õnne veel sünnipäevaks. Tõepoolest, mu ema-isa, nad on hullud, hullud rännumehed, nad käisid enam kui 35 aastat tagasi mootorrattaga krimis seal uskuma, nii. Oota, las ma praegu arvutan, sind ei olnud siis see, mind ei olnud absoluutselt olemas mootorrattaga kahekesi käisid peale läksid ja, ja nad käisid nagu väga mitmetes erinevates paikades ja me läheme nüüd paiku uuesti vaatama, kas need on kõik alles ja mis seal kõik juhtunud vahepeal on, ehk et me sõidame tõepoolest Jaltas mingiks paariks nädalaks siin juunikuu alguses. See on väga tore. Ma arvan, et sellest tuleb lõbus, lõbus reis, ma pole elus käinud üldse Krimmis, Ukrainas, võib-olla Venemaal üldse väga tükk aega sealkandis ühesõnaga ida pool käinud. Et seetõttu ma huviga ootan, mis seal on. Ma tean, et minut hotelli juures on juba delfinaarium, isa ütles mulle, et peaasi, kui delfinaariumis ikka kasvame ära käidud ja ma lubasin talle delfinaarium, siis me läheme. Ja ma arvan, väga huvitav saab olema, kuigi minu hea sõbranna Diana on ka käinud, Diana Lorents siis on käinud Krimmis, kes räägib, et seal on kõik nagu Venemaale umbes lähed basseini, seal on autokummid sisuliselt laiali laotatud. Live ei oleks nii nagu see stiil, aga, aga see on väga armas, ma arvan, et see on lahe, nelasin otse mingist luksust on eelkõige seda ehedust, seda elu grimmi õhku, reisib tihti koos oma vanematega, ma tean, et sa reisid sageli koos oma sõpradega, sellega ma reisin, kaamereisin seaste jälle Rooma nendega koos. Lauri Leesi ja Marko Reikopi ja, ja meid on veel paar-kolm inimest. Et see saab kindlasti väga tore reis ema-isaga, ma reisin ikka ka, et me käisime, me oleme ikka käinud, päris on muide väga palju mööda, et mis mulle eriti meeldib, et me võtame suure tuuri ette. Läheme kohe Saaremaale, jääme sinna mitmeks ööks ja läheme Otepää kanti, ajame siin, käime Leigol ja käime võimalikult palju neid suveüritusi mööda, et selles mõttes meil on täitsa tore kolmekesi koos käia, aga ma käin ka väga palju sõpradega ja minu kõige lahedam reis eelmisest aastast mar suvest, ma arvan, see, kui ma hea kolleegi ja sõbranna Helen Valkna käisime ratastega viinistus 80 kilomeetrit, see oli tõsine elamuste päev ja pärast vaatasime teatrietenduse ja vaatasime merevaadet väntasite tagasi ei vändanud, sest vihma 100., see oli all andmine kahtlemata. Aga bussiga bussiga tagasi. Aga see oli tore reisida selles mõttes mulle mulle tõesti meeldib nagu natukene mööda Eestimaad ringi käia mitte ainult ennast turistid, kui su ema ja isa, kes elavad seal toriseja ja hoiavad seda sinu staar koera või, või on see rohkem nende koer, eks ole, nende koer jah, variant, et ütle, kui nad kui nad räägivad sinust, noh, nad kindlasti räägivad nagu emad ja isad ikka räägivad. Et mis on see, mille pärast nende süda võiks valutada või kas neil üldse on mingi põhjus sinu pärast muretsema? Aina muretseb minu majast. Minu ema, mina ei tea, kas tema ongi minu meelest temal mureliku minu pärast rohkem kui ta kui rõõmus on, et on muidugi rõõmus sellepärast, et et tööd on liiga palju ja ja et mis ikka Tallinnas ja ei tea, mis ikka on ja et ta nagu ma saan, ma saan väga hästi aru sellest. Et minu pearõhk minu elus on ju praegu tööl. Et kõik muu on tagaplaanil, ema kardab, et sa ei saa mehele ja ma arvan küll, et tema kardab, et ma isamehe ja kas sa ise ka kardad? Ei karda. Ma arvan, et Ma ei, ma selles suhtes ei oleks pidanud olema. Tule, tule, pane tõe rääkimise saade, valedetektor oleks pidanud olema küljes ja siis poleks saanud kontrollida, kas kardad. Ei karda seda ja ei karda, muide, kui ma oleks väga tahtnud mehele saada, siis ma oleks ka kaks korda juba võinud mehel olla. Aga ei ole olnud õige aeg, ei ole olnud, nagu ma valmis selleks ma arvan, et pigemini ma elan tööelu ja olen õnnelik, kui ma olen abielus ja lastega, aga aga maksan selle eest nagu väga kallist hinda. Ma ei ole nagu, nagu seda tüüpi, et kõik tuleb õigel ajal. Pole hullumajas 34. Aga kui me viie aasta pärast ütleme, kuue aasta pärast, kui sa oled 40 ja me istume siinsamas võib-olla mitte siin, aga kusagil Tondi krundil mingis teises vanaema ja laps hakkab kooli, mina? Ei, ei, nii seda ta ei saa terava saade, aga ma ütlen, et ma juba ütleme, ranitsa suudab kanda, et võiks selline olla. Aga see kõlab peaaegu nagu lubadus, Anu. Vot siis seda võta parem tagasi praegu sest lugeda siis ma ei tahaks kyll jagada, aga aga noh mingil hetkel ma isegi arvan, et on, on tarvis nagu teles tagasi tõmmata või need asjad nagu nagu ette võtta ja iseendaga kokku saada ja mõelda, et mis saab edasi. Minule meelest oled sa öelnud vähemasti ühes intervjuus, kui mitte rohkemas, et sa ei taha saada niisuguseks kibestunud üksikuks telenaiseks teletädiks seda teletädi? Ei, ma tõesti ei taha televaatajatele mutiks, teil ohte on, selle võrgu lokid hakkavad juba pähe tekkima, prillid mul juba ees on või? On väga halb märk? Jah, kes, kes ei ole kunagi nagu osanud seda õiget hetke ära tabada või kellel lihtsalt saatus juhust kätte mänginud, eks ole ju, et et tegelikult on ikka nii, et selle järele tuleb ise vaadata. Oh, ma ei tea, see on nii karmid sõnad. Ma ei tea, kuidas sa vaatad selle järgi, et kuidas see nüüd otsustada, nüüd ma võtan ette ja nüüd ma siis hakkan, hakkan endale vaatama, et peaks ikka lapse saama ja peaks ikka nüüd abielluma ja peaks ikka teiste elu elama hakkama, et et tegelikult teatud määral ikka on nii, et et saatus mängib sulle ette, aga saatus ei saa sulle ette mängida, kui seal selleks avatud. Kui sul ei ole ühtegi, kui sul ei ole ühtegi vaba hetke, sa istud kogu aeg pimedas montaažiruumis, eks ju, ja seal on ikka need kaks Monteerijad, keda sa tunned juba 20 aastat, et siis nagu noh, väga suuri juhuseid, ma arvasin minu meelest ametit, kus oleks rohkem võimalik inimestega tutvuda ja ma räägiks, suhe suhtleks, suhelda rohkemate inimestega, kui kui teles on ka ausalt öelda väga raske välja mõelda. Jah, no tegelikult ma arvan, et, et see kõik saab selgeks ja tõesti, kui me kuue aasta pärast teeme järgmist intervjuud, kui me nüüd vahepeal kokku ei saa, siis, siis ma saan seda küsimust su käest jälle jälle küsida. Goda, kui mul on sama vastus, see oleks tõeliselt õudne, nii, aga pühapäevased jutusaated sageli lõppevat sellisena lõpevad lemmikutega, aga, aga lõpevad sellega, et ma küsin inimeste käest, milline oleks nende ideaalne pühapäev. Sinu pühapäev näeb täna ette seda, et sa pead veel kaks tundi möllama telemajas siis ahvikiirusel pakkima kohvrit ja siis räntsetama lennujaama ja püüdma nagu kuidagi lennukis ennast välja puhata. Aga kui sa seda kõike ei teeks, jäi, lendaks täna õhtul Serbiasse siis mida sa tahaksid teha? Ma tahaks Eesti seal, seda esiteks muidu tänane pühapäev ma arvan, et tundma praegusel eluperioodil lemmik, et mul on nagunii palju teha ja ees ootab reis ja ja kõik see on nagu väga lahe ja väljas on soe ja kõik on ees veel. Aga tegelikult ma arvan, et see oleks selline hommiku võiks kindlasti kuuluda. Ma loodan, no mulle tegelikult meeldib, kui homme hommikul näiteks Aleksandria väiksest Sürgi ringi ära teha ja et et mul on päeval. Ma ei veeda selle päeva päris üksi ja et sul on palju aega, et ei ole oluline, mis kell on, see on tõsi. Nii ärge siis, armsad kuulajad, täna liiga palju kella, vaadake, jätke endale meelde, et ta on ikkagi pühapäev. Tõesti on kevad ja vähemalt eestlaste jaoks jaanipäevani on kõik alles ees ja seda aega ei olegi nii palju. Nii et ma arvan, et tasub nautida seda, mida taevalise pakub. Hoiame sulle pöialt ja eestlastele eurovisioonil ja tänase jutusaate lõpetab.