Kell sai kuus, Päevakaja vaatab üle tänased olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Maria-Ann Rohemäe. Lätis pole seni suudetud kokku leppida, kuidas jagada valdkond ja vastutust pärast seimi valimisi jätkavas senises koalitsioonis. Peterburis tasus eile õhtul Stockholmi saarestiku poole teele veealustele otsingutele merepõhja kaardistamisele spetsialiseerunud laev professor Bogaatev kirjutas Norra ajaleht Dagbladet. Vene kaitseministeerium on nagu ümber lükanud teated vene allveelaevaviibimisest Rootsi saarestikus. Põllumajandusministeerium kavandab seadusemuudatusi, et kaitsta väärtusliku põllumaa täisehitamist. Tartus. Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas saab vaadata näitust Karu õõja Juškin kott, mis tutvustab soome-ugri rahvaste brändiloomet. Pärimusmuusikul. Maarjanoodil seisab esimese eestlasena ees esinemine maailma muusikamessi Pomeks põhiprogrammis. Ilm on öösel ja homme päeval pilves, aeg-ajalt sajab vihma. Tuul pöördub järk-järgult läänekaarest kirdesse. Õhutemperatuur on kaheksa kuni 12 kraadi. Lätis pole seni suudetud kokku leppida, kuidas jagada valdkond ja vastutust pärast seimi valimisjätkavas senises koalitsioonis. Kui kolm erakonda toetavad laim, Tottest Raujumad peaministrina senist traumat ju oma ettepanekud tagasi lükatud. Homme hommikul saadakse jälle kokku, kommenteerib Ragnar Kond. Läti president Andris Veerzin teatas seimi valitud parteide liidritega kohtumise järel, et ta toetab senise koalitsiooni jätkamist ning ühtsuse, roheliste ja talurahvaliidu ja rahvuslaste ühenduse ühist peaministrikandidaati laim tuhatavastrauimat. President leiab, et kuna Lätti aasta esimesel poolel Euroopa Liidu eesistuja riik peaks ministrit nüüd olema oma ala head asjatundjad. Läti jaoks olulisemad teemad on perse arvates rahandus- ja kaitsepoliitika ning energeetika. Ka tuleks vähendada lätlaste elama suundumist välismaale. Kogu see jutt on aga ammu teada ja pressiteade on üsna üldsõnaline. Koalitsioonipartnereid Ki pole seni uue valitsuse tegevusplaani kohta täpset teavet andnud. Praegu üritatakse kokku leppida, kuidas ministeeriumid parteide vahel jagunevad. Lisaks ministrikohtadele on määrav ka seimi esimehe positsioon. Toon, sest pärast Ühtsuse liidri Solvita Aboltiniga põrumist valimistel ja üldse seimi ukse taha jäämist on selge, et see koht tuleb anda mõnele teisele koalitsioonipartnerile. Rahvuslaste ühendus tahaks seimi esimehe kohta endale laim tootast rajuma. Viimase ettepaneku järgi saaks aga riigi teisele positsioonile roheliste ja talurahvaliidu esindaja, kellena nähakse praegust presidendi kantseleijuhti ja eelmist seimi spiikrit Gundars taudset. Koalitsioonipartnerid pole aga senist ravima ette pandud rollijaotust heaks kiitnud ja võtnud homme hommikuni mõtlemisaega. Koalitsiooni hapruse üle on üllatunud kast rajuma ise imestades, kuidas saab nii olla, et õhtul on kõik päri, et uusi partnereid ei kaasata ja hommikul teatab roheliste ja talurahvaliidu juht, et seda võiks siiski kaaluda. Koosmeeleliider Nils suusakov ütles aga presidendile, et tema meelest peaks valitsuse moodustamise eestvedaja olema siiski valimiste võitja ehk kuus meel ning et ühtsusel pole üldse moraalset õigust valitsusläbirääkimisi juhtida. Ušakos viitas ühtsuse kauast fraktsiooni liidrit Tšintar satist tabanud hääleostuskandaalile. Väidetavalt on Laatgales kandideerinud sätise poolt toodud mujalt hääletama inimesi, kes on saanud selle eest tasu. Satis ise seda eitab, tunnistades intervjuudes siiski, et osa parteikaaslasi teda enam oma sõbraks ei pea. Kiiret esialgu lätlastel selgusele jõuda pole, sest Uus Seim koguneb esimest korda alles kuu pärast valimisi neljandal novembril. Veel välismaalt Peterburist asus eile õhtul Stockholmi saarestiku poole teele veealustele otsingud selle ja merepõhja kaardistamisele spetsialiseerunud laev, professor pokaatev, kirjutas Norra ajaleht Dagbladet. Täna varem lükkas Vene kaitseministeerium ümber teated vene allveelaevaviibimisest Rootsi saarestikus. Ajaleht Dagens Nyheter aga kirjutasid väidetavalt Rootsi ranniku lähedal. Hätta sattunud miniallveelaev võis transportida Vene eriüksuslasi. Rootsi julgeoleku ekspert Joakim von Braun ütles lehele, et Priit on ennem tüüpi allveelaev mahutab 10 inimest. Eriüksuslased võivad ujuda laevalt mõnele saarele, kust võivad ühendust võtta Rootsis tegutsevate agentidega. Ajalehe Aftonbladet teatel on Rootsi relvajõud juba alustanud võimalike sissetungijate otsimist rannikualadelt. Von Braun ei usu, et Stockholmi saarestikus viibiv salapärane tanker enneskon kordi oli miniallveelaevas talus kuid see võis näiteks tegutseda mini raadioside vahendajana. Saksa lennukompanii Lufthansa piloodid alustavad homme järjekordse streigiga, teatas pilootide ametiühing. Riigisiseseid lende mõjutav streik algab homme kell üks ehk Eesti aja järgi. Üks streik lõpeb teisipäeval enne keskööd. Pilootide Lufthansa vahel kestab pikaleveninud vaidlus seoses ettevõtte plaaniga tõsta pensioniiga ning kaasata lendurid oma pensioni rahastamisse. Tööseisakuga nõutakse palga maksmist endises mahus ka ülemineku ajal pilootidele, kes soovivad varem pensionile jääda. Põllumajandusministeerium kavandab seadusemuudatusi, et kaitsta väärtusliku põllumaa täisehitamist, sest nii viiakse see alatiseks kasutusest välja. Väärt põllumaa peab andma eelkõige toitu. Ministeerium tahab saavutada muuhulgas ka seda, et uue perioodi Euroopa Liidu vahendite abil suurte taristuobjektide ehitamisel tuleb arvestada ka väärtusliku põllumajandusmaast säilitamise vajadusega. Olev Kenk käsitleb teemat. Järvamaal Imavere vallas asuval essa Reinu talul on haritavat maadligi 800 hektarit. Talu on pühendunud teravilja ja rapsikasvatusele essa Reinu noor peremees Raido Allsaar loodab juba järgmisel kevadel hakata kasvatama ka lihaveiseid lisaks partidele ja kanadele soetada tallu faasanid. Noor peremees on positiivse ellusuhtumisega ja peab laienemisplaane, kuigi paljud ümberkaudsed maod on juba välismaalaste poolt üles ostetud. Raido Allsaar. Suuremaid maalapp ega iga aasta ikka ei jõua osta, viljahinnad on see aasta maas, järgmine aasta iga kevad ka midagi rõõmsat, võib-olla ei too vaja ka tehnoloogiainvesteeringuid teha, siis. Eks see Eesti põllumehel võib-olla jääb raha napiks. Seda, et Eesti põllumees ei suuda riigi maaoksjonitel metsafirmade ja maa ülesostjatega konkureerida, kurdeti ka hiljuti Järvakandis toimunud põllumeeste suurkogunemisel. Palju väärtuslikku põllumaad läheb seetõttu kasutusest välja. Seda ainult niidetakse. Metsastatakse või sinna kerkivad elamud ja tööstushooned. Rendimaadel toota on riskantne, kuna rendihinnad aina kasvavad. Ühe võimaliku abinõu pakub välja Eesti põllumeeste keskliidu tegevjuht Kalev Kreegipuu. Poliitikutel ja teistel otsustajatel on võimalik põllumeestele teatud hetkedel teha eeliseid näiteks ikkagi, et senine maakasutaja oleks eelisolukorras, maade ostmisel ja muud säärast. Nagu ütleb põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti, valmistatakse ministeeriumis praegu juba ette maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusemuudatusi, et määratleda väärtusliku põllumaa mõiste ja tingimused selle kasutamiseks. Arvestades mulla poniteeti ehk kasvukoha headust. Tahame seadusandluses kehtestada nõuded, väärtuslik põllumajandusmaa peab olema põllumajanduslikus kasutuses ja teiselt poolt tahame kehtestada siis nõuded, et väärtusliku põllumaa kasutusotstarvet, et oleks keeruline muuta. Kui tahetakse kuhugi piirkonda rajada näiteks mõnda tootmishoonet või elamukvartalit, siis väga põhjalikult mõeldaks järgi, millised need võimalused on. Ja väärtuslik põllumaa oleks selles võimaluste reas kõige viimane. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tartus avatud näitus soome-ugri rahvaste brändiloomest ei ole koostatud ühelegi turundusega brändi õpinguõpikule tuginedes vaid annab mängulise ülevaate sellest, kuidas väikesed rahvad ja kogukonnad end maailma mastaabis nähtavaks püüavad teha. Marii Kangur jätkab näitus karu õõja Joskin kott koosneb kolmest teemade ringist. Üks neist hõlmav rõivastust ja moodi, teine meid ümbritsevat keskkonda ja kolmas meedia kuvandeid. Näituse kuraator Piret koosa jätkab. Toome näiteid sellest, kuidas kaasaegsed rõiva- ja ehtedisainerid kasutavad traditsioonilise rahvapärase kunsti elemente ja rahvariideelemente kaasaegses moeloomes ja ehteloomes. Samuti on üheks laiemaks teemaks keskkond, linnakeskkond ja keskkond üldisemalt, et mil moel selline etniline kultuuritaust ja traditsioon ruunid ilmnevad linnaruumis näiteks, et sinna alla väga selline ere näide on kohalik söök, jook, et millega inimesed tihtipeale ka oma sellist identiteeti seovad, et on mingisugused tüüpilised road, mida endale omaseks peetakse või oma rahvale. Esemete valmistamisel on soome-ugri rahvastel Piret koosa sõnul tavaks kasutada erinevaid rahvariidemustreid ja tikandeid, aga ka näiteks kaljujooniste motiive. On ka teatud sellised laiemalt laarsust leidnud motiivid, mida palju kasutatakse erinevate rahvaste juures näiteks sellisteks Karjala kaljujoonised, mis on tegelikult vanast ajast meie ajani säilinud ja tegelikult me täpselt ei teagi enam, kesknende tegijad on olnud või mida nad on omal ajal tähendanud, aga nad on siis kujunenud selliseks üldiseks soome-ugri hõimurahvaid esindamaks sümboolikaks. Näitus ei räägi aga mitte ainult sihipäraselt valitud suveniirtoodetest, vaid ka suhteliselt juhuslikult kujunenud sümbolitest. Piret koosa. Väga erajuhtum, mis ka kindlasti Eesti publikule on meil meeles, on möödunudaastane meediasündmus ja meediakära prantsuse näitleja Gerard Depardieu ümber, kellele anti vene kodakondsuse. Ta sai sissekirjutuse Lutheri murdva maal Sharanskis ja välismaa erinevate riikide meedias, siis ilmus palju pilte gepard jõust Mordva rahvariidesärgis ja ümbritsetuna rahvariides naistest. Et selle läbi võib öelda, et sai omamoodi selliseks murdvama reklaamnäoks. Koos Piret koosaga pani näituse kokku Svetlana Karm. Koostajate jaoks iseloomustab soome-ugri rahvaste brändiloomet, kirjusus ja mitmekesisus, kus kohtab korraga Nicroteski kui sümpaatseid. Lähenemisnurki Piret koosa. Seal võib vahel näha selliseid üsna ootuspäraseid vorme sellele mõnikord võib see kalduda kitsi, et kokku on sobitatud väga erinevaid elemente, võib-olla erinevatest traditsioonidest isegi ja teinekord on ka väga originaalseid ja selliseid sümpaatseid lähenemisi leitud. Näituse kujundas Maarja treima ja see on avatud järgmise aasta mai lõpuni. Marii Kangur Tartu. Eesti pärimusmuusikud osalevad sel nädalal Hispaanias maailma muusikamessil Womeks Eesti jaoks erakordseks muudab osalemisasjaolu, et Messi festival programmis astub üles pärimusmuusik viiuldaja Maarja Nuut. Varasemalt olen maailma muusika suursündmuse põhiprogrammi siinsed esinejad pääsenud. Sven Andresen uuris Maarja nuudilt enne ärasõitu peetud peaproovis ees seisva kohta täpsemalt. Vumeks on rahvusvaheliselt tunnustatud maailma muusikaasjatundjate kokkutulek. Ühendades omavahel muusikat, filmi, konverentsi ja valdkonnaauhindade tseremooniaid, on see sündmus kujunenud suurimaks omataoliseks maailmas. Sihipärase töö tulemusena kuulub kvaliteedimärgiks kujunenud põhiprogrammi tänavu ka Maarja nuut. Ma olen aastaid püüdnud enda jaoks mõtestada, mis on see meie muusika, siis helikeel läbi selle, leida enda helikeelt, siis see ongi see minu lugu ja minu sümbioos. Festivali programmis on 32 artisti, kelle hulgas on žanri absoluutsed tippnimed. Meie regioonist on põhiprogrammis esindatud soomlaste ilka Heino nend, Rio ja Viljandis esinemas käinud Ottawa jo Venemaalt. Üldiselt on juba aastaid olnud tendents pigem lõunamaa-poolne, on palju Aafrikat, palju nii-öelda World Music selliseid kiusena, segu kollektiive, nii et ma arvan, et pigem selline põhjamaine muusika kõlab seal juba eksootiliselt. Eesti esindajad loodavad messile anda tõuke siinsete pärimusmuusikakollektiivide eksportimiseks üle maailma osalemist ettevalmistava töögrupp koondas kokku rahvusvahelisest tähelepanust huvitatud artistid, kellele töötati välja spetsiaalne promopakett, mis koosneb veebikeskkonnast. Kogumik plaadist ja muudest reklaammaterjalidest. Projektijuht Anu Rannu. Messile tulevad kokku erinevaid delegaadid, kes on nii ajakirjanikud, kontserdikorraldajad, festivalide korraldajad, agendid, kes otsivad artiste, keda esineda ja teine suur osa delegaatidele tegelikult artistid, kes siis otsivad ja pakuvad ja müüvad iseennast. Lähme, põhimõtteliselt tutvustame Eesti pärimusmuusikat ja loodame, et lisaks Maarjale leitakse, nähakse seal ka teisi muusikuid. Lisaks maarjanuudile on messil ennast tutvustamas ka näiteks Kerli Strings, Mari Kalkun, setod Trad, Attack ja mitmed teised Eesti esinejad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Sven Andresson, Viljandi. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Helve Meitern, palun homne päev. Tuleb pilves ja vihmane, puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Päeval puhub tuul Kirde-Eestis, kirdest ja idast. Õhutemperatuur on homme öösel päeval viis kuni 11 kraadi. Teisipäeval madalrõhkkond eemaldub Venemaale ja Soomest laieneb Eesti kohale kõrgrõhuala lõunaserv. Öö on veel vihmane, Kirde-Eestis võib sadada ka lörtsi, kuid päeval on sajuhooge üksikuid ja kohati. Teisipäeva öö hakul puhub läänekaare tuul kolm kuni 10, puhanguti 13 meetrit sekundis, kuid Põhja-Eestist alates pöördub tuul itta ja kirdesse ning teisipäeva hommikul ja päeval on kirdetuule ja idatuule kiiruseks viis kuni 10, põhja ja looderannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus ühe kraadini, Kirde-Eestis ja kuni pluss viie kraadini saartel. Teisipäeva päeval on sooja kaks kuni viis kraadi. Kesknädalast alates hakkab ilma tegema Koola poolsaare lähedal tugevneb kõrgrõhuala, mis üle Venemaa lääneosa lõunasse liigub. Meie jääme esialgu selle kõrgrõhuala lõuna, seejärel lääneserva. Ilm on sajuta, kuid üpris jahe ning küll oma tunnet lisab mõõdukas rannikul tugevalt. Puhub ida- ja kagutuul. Õhutemperatuur langeb öötundidel nulli kuni miinus seitsme kraadini. Vaid saarte rannikul on paar kraadi sooja ning päevane õhutemperatuur jääb miinus ühe kuni pluss nelja kraadi piiresse. Aitäh ilmateatest pikemate uudistega, tänaseks kõik ilusat õhtut.