Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere pere ja on tore, tore, et on selline pühapäev, see 27. jaanuar, kui külaliseks on tema ise, Heidy Tamme. Tere hommikust. Meeldib teile oma laule raadiost kuulata ja, ja siis kukud analüüsima, sain aru kohe jah. Jah, see nii-öelda see ekretinism öeldakse, ei olegi selle alaga tegelenud nii palju ja veel pedagoogina, siis, siis arendad välja just selle kriitikameele, sest ilma selleta tegelikult ei saagi kuigi öeldakse, ära ole nii kriitiline, aga kui, kui seda ei ole õigel ajal õigel määral, siis ega ei toimu ka sellist edasiminekut. No te olete viimased aastakümned tõesti tegutsenud, nüüd muusikapedagoogina ka ja ja ma igaks juhuks meie noorematele kuulajatele ütlen nii-öelda pareminimõistetavas keeles, et tegemist on popstaariga. Sel aastal täitub lavakarjääri 45 aastat. Ja 45 aastat ja ja, ja, ja siis juba elatud 65 ma saan juba mõne kuu pärast isegi ilma piletita sõita trammis ja kui siis ma ootan seda. Ja siis 30 aastat pedagoogilist tööd, mis on olnud ääretult huvitav ja õpetav, nii et minu kõige paremad õpetajad, onud on olnudki minu õpilased. Mingis mõttes ikkagi superstaar, heidame, ma sain aru, et ma, et ma võib-olla kiusanud. Mis, mis sündmus see oli seal? 45 aastat tagasi, kui see lauljakarjäär algas, ei olnud siis kuueaastaselt laulutäheks vä? Üldiselt ma unistasin Taleriiniks ja, ja tahtsin hirmsasti olla see ilus surev luik ja, ja ema isegi mulle tärgeldas marlist sellise ilusa kleidi ja ja, ja tegime plärakaga, rullid pähe, ilusti, ma tantsisin ja Kaaga kuidagi siis kui ma õppisin Georg Otsa muusikakoolis dirigeerimist, siis ikka Salzi õpetajatelt haidi indlikele Laala ja siis ma laulsin seal seitse harjutusi ja siis kuidagi läks niimoodi lahti, et et hea küll ma siis ikka ise ka natukene. Kuidagi unistasin sellest laulmisest, ma mäletan, kui ema ära läks kodunt tööle, siis mida pani temalak kingad jalga ja, ja võite arvata, mis lakk-kingades sai siis kui väike jalgsi, siis läks nüüd võit ära pragunenud ja, ja siis ema hommikumantel selga ja huulepulk peale ja, ja siis ma seal raiskasin kodus ja, ja pottidele pannidele ja seal siis publik ja eks ikka väike niisugune unistus oli nii nagu ikka kõik kõik tahavad seda manni geeniksi tahavad Paleriiniks ja, ja naiselik unistus oli. Aga ma olen väga õnnelik, et kuidagi sattus. Siiski oli minu poolt ja inglikese viisid õigesse kohta, nii et kui ma õppisin, dirigeeris Felix Mandre, tuli sinna muusikakooli omalajal otsima solisti omale Nõmme kultuurimajja ja tol ajal saali Rein Tuus oli solist seal ja tuli, ütlesime sinna naissolisti väli juurde ja Tiit Paulus mängiski kitarri ja, ja see oli väga tore koht ja, ja siis ma läksin siis sinna proovima, teised lükkasid, et kuule, mine proovi. No ja siis saingi sinna laulma ja käisin siis nädalalõppudel laulmas orkestriga, nii et, et see oli ja siis läks juba veeres edasi. Nii etet. No räägime sellest, kas unistus lauljast läks täpselt sellisena edasi ja, ja, ja nõnda ta välja kukkus ka natuke hiljem. Aga EDI. Me saime enne seda saadet veidi varem kokku, kui, kui tavaliselt ma siin külaliste kohta annete ära kuulata. Eesti televisioonis esitletud Eurovisiooni laulud natukene põgusalt küll, aga ma ma usaldan teie kõrva selles mõttes, et me nii-öelda ühekordse kuulamisega. Järsku te oskate öelda oma lemmiklaulu ja kes võiks võita Eurovisiooni selle Eesti vooru. No isiklikult nina ajan taga, kui on ikka selline lauluvõistlus, siis lähen selle loogikaga kohede. Ma tahan sealt tõesti kuulda laulu ja häält, mis selle laulu ära kannab. Pluss veel see, et, et see väline külg, see show-elemendid ja, ja kuidas, kuidas see kõik on ilusti kokku klapitatud ja kokku mängib ja mulle siis mõju avaldab. Maetakse Birgit. Õigemeel, ja kuigi selle kohta võidakse öelda vale laul vales kohas, miks? Ma küsin, miks vales kohas, sellepärast et kui see laul on, on hästi ette kandnud, kantud ja kõik, kõik, kõik elemendid on seal nii-öelda ära realiseeritud hästi ja, ja, ja subjektiivselt teenvalt. Nii et ma unustan ära, et ma olen see kretiin, kes kritiseeriv siis siis minu meelest on ta selle selle lauluvõistluse võitja. Ükskõik, kas ta on aeglane ballaad või aga noh, seal vaatasime, et väga palju on selliseid laule, mis, millega tullakse lihtsalt Sööma lihtsalt parodeerima ei võeta seda tõsiselt, näiteks kas või selliste elemendid, mis kuuekümnendatel olid need liikumiste kostüümide kõik me omal ajal tegemistega päris tõsiselt siiralt-siiralt ja mitte tõsiselt, isegi siiralt. Sest see oli see aeg, see oli see, see selline. Me hingasime seda Aga võib-olla tuleb tagasi? Aga selleks on vaja suhtuda ka mitte mitte üleolevalt ja parodeerivad, sinna on ka vaja minna sisse õiget moodi, et see oleks veenev ka meie põlvkonnale, et me tõesti naudiksime ja, ja suudaksime mõelda, et oi kui tore, et näed, need noored inimesed teevad sama siiralt seda. Praegu ma siiski ei taju seda, vaid tullakse lihtsalt lööma, võetakse meest, südamekesed ja elemendid ja andke andeks, et ma nüüd kritiseerin, aga minule mõjusse Ülopalt loom. Eks see, eks see Eurovisiooni lauluvõistlus on ju ajas muutunud ja kui me vaatame seda finaalvõistlus, siis ongi seal ju selliseid esitusi ka, mis, mis nagu showga lööma lähevad inimesed taha nagu estraadi ja, ja see on nagu televisioon, et, et see, see ei ole ainult raadio, eks ju, et et, et on meeldejäävaid, häid esitusi, on häid laule ebatäiuslikus esituses, joon häid lauljaid, ebaõnnestunud lauluga ja lõpuks mulle tundub isegi toredaid inimesi lauluvõistlus, atentaadi ka, eks ju. Et et, et ometi on see eurovisioon aastakümneid ju eesti lauljatele tähtis üritus olnud, kas või sellepärast, et sealt saadud repertuaari või on vaadatud, kuhu maailm liigub. No me kõik saime omal ajal sealt repertuaari, nii et kui see võistlus oli ära, siis öösel juba juba meie produtsendid tolle aja muusikud hakkasid juba ja tekstitegijad ja kõik kõikaksid tööle, nii et praktiliselt järgmine päev läksime stuudiosse juba laulma ja tegemiste ja kõik juba eestikeelse tekstiga ja, ja iga laulja sai omale sealt mingisuguse laulu, mis millega edasi liikuda ja töötada, nii et see oli väga tore, tore, tore üritus, aga siis tal oli kuidagi see, see laul ja, ja, ja selline ta oli, ta oli meie aja niisugune. Üritus aga, aga nüüd, kui ta on muutmas oma oma niisugust Imidžit siis peaks talle andma ka teise nime juba tähendab täitsa loogiline ka ja, ja see, kuidas sinna sisse nagu minnakse oma repertuaariga, see on ka siis juba annab õige suuna kätte, praegu on väga niisugune pudru ja kapsad ja siis. Teiseks mind see natukene ka nagu häirib, et et siiski vanusevahet ka, et siin siin peaks olema natukene nagu nagu selged piirid ka, et, et siin ei läheks niimoodi lasteni. Esimene rühm ja lasteaia viimane rühm võistlevad üheaegselt sellepärast et, et ega me imikule ikkagi ei anna konti närida, kui tal hambaid pole. Selle aasta eripäraks loetakse ka seda, et nõndanimetatud tipud sel aastal puuduvad, kes, keda me oleme harjunud nägema eurovisioonil vähemalt vähemalt siis seal solistidena, eks ju. Tarid Ines, Koit Maarja on seekord täiesti kõrvale jäänud, eks ju. Ja ja et ma ei tea, kas nad on liiga targaks saanud või liiga iseteadvad või, või liiga harjumuspäraselt tahetakse kogu aeg uut ja värsket verd. No see on ka selge, et uus pilt peab olema, kuigi eks ole, me teame, mis maitsega ta on, aga anname talle uue nime, eks ja närime edasi. Aga ma usun, et, et need, kes on seal käinud, aga kui palju see enam ei huvitagi, see on käidud etapp ja ja iga iga kunstnik tahab, tahab läbi proovida enda arenguks midagi ja nii edasi minna. 100 uus kogemus ja, ja, ja ei ole mõtet ju iga aasta käia seal ja näidata, et ma olen ikka Maarja-Liis Ilus veel edasi. Et siin siin on need asjad ka ja ema ei taha ka muidugi kogu aeg neid samu näha, aga siin peab olema ikkagi jälle minu meelest tark, selles mõttes, et teab, peab mõtlema, et, et need, need kriteeriumid on, on täidetud, tud kaetud, et ja kui neid ei ole, kui meil ei ole rahakotis raha, ma ei lähe ostma, eks ole, ei ole mõtet minna siis mängima ostjat, kui meil ei ole selliseid hääli, siis me teeme oma kodus neid võistlusi kasvatame välja, arendavad välja oma oma head tugevad talendid, sest Ma olen sellel arvamusel, et ei ole andetuid laisku ja ebamusikaalseid inimesi maailmas. Olen seal endale tõestanud, et aastatega juba, aga igalühel on vaja need üles leida, arendada ja vot siis, kui sa oled tõesti juba jalad kannavad, vaat siis sul on midagi öelda ja näidata. Nii et, et selleks on vaja enne harjutada, selleks oleks vaja meil omal kodus teha toredaid lauluvõistlusi. Nii nagu me omal ajal saime õudselt. Palju on neid võistlusi vaja vot sedasama, et, et Mari-Liisil ei ole vaja enam võistelda ja tõestada Käski isegi võistlust, vaid ma olen ise võistluste vastu, sest et kui sa lähed võistlema, siis sa ei lähe siis siis sa oled äike, mõõk taskus juba. Aga ma olen öelnud ka oma noortele, et minge luurele, aga ärge minge. Ta käigi ära, proovige. Aga ärge minge niisuguse tundega te lähete vihaga nüüd ära panema vaid minge õppima, saame kogemusi ja selleks oleks vaja meil Eestis igat sorti laulufestivali lauluvõistlust nii heliloojatele kui ka interpreetide-le ja, ja kõik igat sorti sulelistele, kes kõik osaleksid selles ja õpiksid midagi. Helilooja läheb käima selle peale, et meil tuleb nüüd võistlus, et ma peaksin seal osalema. Loomulikult pegasus tuleb mingil muul hetkel järsku. Ma usun, et igalühel on, on sahtlis, nii palju neid laule, mida jaguks aga kuna eurovisioonil omad nõuded, ma ei tea isegi kolm minutit ja eks ole, ja mis seal kõik peavad olema need elemendid, tähendab, ta on siis ta on juba niimoodi, et ma hakkan juba klotsidest üles ehitama eksale majakest kui, kui meil on sellist lauluvõistlused või laulufestivalid, kus me võime lihtsalt oma oma loomingut pakkuda. Ja, ja, ja, ja see oleks kõigile minu meelest kasulik ja oleks ka siin meil kodus sündmusi, kuhu tõesti minna, sest meil ei ole. Noh, meil ei ole meil väga harva kontsertsaalides üldse midagi põnevat teavet, uusi on ka, aga see on läinud, need tantsusaalidesse püstina kuulatakse 20 läheks kontserti. Nad ei ole, et kuskilt me kogu aeg kuuleme, raadiod on täis, aga ma isegi ei tea, kes esitab, sest maine ja mulle ei öelda isegi nine. Et, et selles suhtes ma tahaks saada kontakti. Ma usun, et meie generatsioon tahaks rohkem näha noori ja noored võiks näha meiesuguseid ka, sest me oleme käinud läbi oma oma koolid ja omad vitsad saanud teed, et, et praktiliselt neil puudub kontakt põlvkondade vahel. No kui rääkida nendest võistlustest, eks ju, ega siis horoskoobivõistlusest või Aarne Oidi nimelise lauluvõistlusest ei jäänud ju ka kõike aastateks publiku südamesse, et oli ühekordset projektiga. Ja loomulikult, aga ma mäletan, et mul mul ei olnud kodus aega ollagi oma oma lapsukesega, rääkida muinasjutte palju ja, ja mängida. Loomulikult loomulikult me organiseerisime need ajad, et saaks perekool seal, aga, aga ma mäletan kohutavalt, oli tööd ja kogu aeg oli suvetuurid ja väikse Eesti peale muud polnudki teha kui esineda, nii et, et kus me siis õppisime ikka seal laval ikka publik andis meile selle võimaluse. Eile tuli teile endale meeldis võistelda vä? Ei, ei, ma käisin. Minskis ära, seal oli selline laulu kongus nagu Savitskaja peesnia laugude laul, Nõukogude laul ja ükskõik millise nime all, aga väga palju oli seal juhtivaid soliste ja ja ma isegi saavutasin seal kolmanda koha. Sain selle Gustaski kärbugazetšukiga sellise laineid seal ja, ja siis ma nägin seda kõike, mis, mismoodi see kõik toimub ja, ja praktilist. Mind ei huvita, võistelda, olla sõjas, mind huvitab. Laulmine, laulda, tunda rõõmu, kohtuda publikuga, kohtuda inimestega ja pakkuda seda, mis mulle pakkuda. Nii et, et ma ei taha minna niimoodi võistlema ja siis vaadata pärast, et mis, mis kellele siis jagati ja see, see, see pole mind kunagi eriti tiivustanud. Eestis otsitakse ikka kogu aeg uusi noori lauljaid, millel on see hetk, kui noort laulja valmis on, millal tal on nii-öelda, millal on õige aeg teda siis saata suurtele võistlustele? Tähendab, mina ütleks, et, et. No üldiselt loodusele vastu ei saa, eks ole. Igal inimesel on, on need perioodideks, kus ta on laps, imik, laps, nooruk murde-eas ja, ja meie hääl hoidsid ennast nii, nagu meie hinki otsib. Hääl on hingeesindaja ja meie küpsenega seoses selle oma oma aastatega ja hääl samamoodi. Nii et enne seda, kui need häälemurded ja, ja kõik me võime siin leida neid andekaid, kes laulad siin, eks ole. Õige materjal on ikka siis, kui see häälemurre on möödas 17 kuskil ja peas ka natukene juba kui ma teist, nii et, et kui, kui me noorele räägime juba varakult 14 13 aastasele, et me teeme sust superstaari ja sa oled selle ühe lauluga staar no siis me ju valetame ja me rikume seal lapselapseloogika ja lapse hinge ära ja, ja ta ei ole valmis psüühilised vastu võtma veel neid suuri asju. Soomes oli muide tangovõistlused, need on nendel selline soomlaste fenomen ja, ja seal oli ühel aastal 14 15 aastane ka mis siinsete Ligips. Mõnel on tõesti see hääl juba ennast ära murdnud ja kõik kõik on okei, aga psüühiliselt ta ei olnud valmis ja teda muidugi, kui ta võitis, kohe läks ta sinna tuurile, jaa. Jaa. Ta lihtsalt psüühilist ei pidanud vastu. Tekkis, tegi see oli ikka väga dramaatiline juhus küll. Rääkisime ilmselt sellest ja, ja, ja siis sellega pandi see piir, et, et ikkagi nii noori ei lasta sellisele. Igal vanusel on omad omad. Aga kust see noor inimene teab, missuguse õpetaja juurde minna ja, ja produtsendid ju haaravad oma hõlma alla, on, on, on, on kogenumaid, produtsenti ja joon. See on see nüüd väike niisugune õnne asi ka, et tingimused ja, ja ma arvan, et, et kui, kui väga tahetakse, küll need õpetajad vastu tulevad ka õiged õpetajad õigel ajal. Aga kõige tähtsam, et, et ei hakata enneaegselt lapsele, räägime udujuttu ja, ja produtsent ja ma olen ka mõnda kuulnud, et, et juba räägivad, et ärge mingil juhul minge õppima, õpetajad rikuvad teid ära. Et, et minu meelest see on natukene ka kuritegu nende noorte talentide vastu. Igalühel on vaja anda see võimalus, aga tal on vaja rääkida õigeid, õigeid asju õigel ajal. Mul on ka öeldud, on tulnud seal noori ja ideedi, ige. Kui kaua läheb aega, enne kui me seal lauljaks mõtlesin, et kulla inimene, et vaata seda, kui me nüüd tööle hakkame, vaat siis me näeme. Kõigepealt on vaja üles leida sinu tahe, sinu talent, sinu materjal ja siis me hakkame tööle ja teeme tööd nii, nagu sina seda nõuad. Nii nagu sinul on seda vaja, mitte mitte informatiivselt, et nii tehakse, vaid nii nagu sina seda oled valmis antud momendil tegema ja niimoodi me arendame seda ja, ja kui see asi nagu õigesti avatakse, väravad, vaat siis see on nagu muinasjutus, hüppad kaevu ja, ja sul ilus ilus suvi vastas ja sa tead, et sa lähed sinna ilusti kõndima ja, ja vaatama ja tutvuma nende Lillikestega, see on, see on väga, me peame olema väga ettevaatlikud ja väga targad ja ausad, selles suhtes ükski talent ei tohi, tõi enneaegselt ära. Ära muserdada. Jutusaates on külas Heidy Tamme, aga kuulame vahepeal muusikat ka, sest tegemist ikkagi lauljaga. Keegi tulla võib, kui hallast võitjaks keegi tulla võib, kui ma, millel käid ootan aasta läbi niikuinii teda kui meest olevat, kes. Laulja ja muusikapedagoog Heidy Tamme on meil täna külas. Heidide, tulite mõni aeg tagasi, kohver näpus, Eestisse tagasi? Te elasite veerand sajandit Soomes ja ilmselt küsiti teil seal olles tihti, et mis teil Eestisse maha jäi, nüüd on õige aeg küsida, et kas teil midagi ei Soome maha ka? Ma usun, et jäi sellepärast, et lase saba teooria, et, et ega see ikka kätt veest kuiva näidata. Ja, ja see Soome maa on siiski õpetanud hirmus palju mulle uusi asju andnud mulle uusi võimalusi, mida ise poleks, võib-olla siis poleks tulnudki. Aga ma olen väga tänulik, et ma olen saanud laulda proovida oma kätt nii-öelda operetialal ja, ja veel rootsi keeles, mida praktiliselt kui mulle see ettepanek tehti, mõtlesin, et kuulge, minu operett. Ja rootsi keeles ma ei oska kumbagi poole jälle midagi. Kõik saab korda ja ja, ja olen väga tänulik, et mind usaldati ja, ja olen, olen nagu seal, aga kuidas see algus oli, soomika ootas, tõime? Ma ei ütleks, et kuskil kedagi ei oodata, aga, aga ilmselt oli saatuses ka mingisuguse saatusega ares ja inglikesed juhivad siin nagu ikka, kuigi me neid ei näe. Ja kuidagimoodi see niimoodi kujunes välja, et vaat Soome ja ma mäletan muidugi lapsepõlves kuulasin Soome raadiot, aga ega siis siis ei tulnud sealt võtet, kui suureks kasvan, siis ma lähen Soome. Et see selline asi. Ma ei usu, et sellist asja oli. Aga kuidagi see niimoodi läks ja, ja tagantjärgi ma ütleks, et ma olen väga-väga tänulik ja et olen saanud uue keele kohtuda uue kultuuriga ja, ja pluss veel, et mind usaldati 25 aastat ikkagi töötada Helsingi Pop-Jazzkonservatooriumis laulupedagoogina. Et see on, see on olnud mulle väga-väga niisugune suur väljakutse. Ja, ja tagantjärgi nüüd võin öelda, lugedes oma õpilaste neid kirju ja plaate ja tänukaarte ja kõik niimoodi. Võin öelda, et ma olen teinud väga eduka eduka karjääri seal ja, ja nii et minu parimad õpetajad on olnud minu õpilased. Mul tuli praegu selline mõte, et kas te olete Eesti vabariigi, Soome vabariigi kodanik, Eesti kirjukenen, Eesti sassi, hästi basse. President Ilves on rahvuskaaslasi kodumaale tagasi kutsunud, mis te arvate tema mõttest? Miks mitte, miks mitte Sa, ma usun, et, et iga iga inimene unistab sellest, et ja ma ütleks seda, et, et maailm on lahti. Tera, õppige midagi ja tulge, tooge tarkus tagasi koju ja ma ütleks seda ka, et iga inimene, kes liigub maailmas, on rikkus nii sellele maale, kus ta on läinud ja kui ka sellele maale, kuhu ta on tulnud. Nii et iga iga inimene toob ja viib midagi nii et et see on maailm, on igaveses vahetuses. Sest sel aastal 8983 nagu selles laulus oli, et tollal tundus, et õnn mööda läheb, et ma pean. Muide, ära käima, muidu linn mööda. Nojah, eks meil siin peas liigub igasuguseid mõtteid ja tundeid ja. Ratsionaalselt muidugi, vahest lahvime liigagi ja ei tea ka tagantjärgi tagantjärgi mõeldes võistlusega siis siis minu meelest on kõik hästi läinud ikka väga-väga tore, et kui praegu veel istusin, jaa, jaa, Keenia naeran ja siis siis ma võin öelda, et ma olen õnnelik inimene. Ma olen väga tänulik ja õnnelik selle üle, et, et ta on niimoodi niimoodi läinud. Nii-öelda päris ära juua ei läinud, eks ju aeg-ajalt käisid ikka Eesti loomulikult, aga ütleme aastal näiteks 86 87, kas te mõtlesite seda, et ega me Eestisse tagasi tule enam? Ma ei ole kunagi niimoodi mõelnud, et lähen, näen ja ja, ja kuigi noh, igasuguseid kogemusi oli siin 88. aastal ma esinesin niimoodi, et mu nime ei tohtinud nimetada ja olin nimetu laulja aga, aga suur tänu nendele inimestele, kes siis võtsid selle riski, et lasid mu lavale laulma ja, ja muidugi tänu Olav Ehala-le, et ta oli selline aktiivne ja, ja ärgitas mind ka ikkagi esinema siin ja, ja oma piiriga kaasa isegi organiseeris jahedus laulda ja nii et oli toredaid inimesi, kes, kes ikkagi kõigele vaatamata, et ma olin kodumaa reeturiks tembeldatud ikkagi uskusid minusse ja ja, ja, ja võtsid minuga ühendust ja kontakti, nii et mõni inimene suutsime üllatada, ta, selle oli pööra ja, ja neid kogemusi ka, mille eest ma olen ka tänulik, sellepärast et ega ilma nendeta poleks õppinud tundma tundma inimloomuse, inimeste üldse eluigasuguseid nüansse. Seal rikkus Kui ta seal pokkerit jazzmuusika konservatooriumis nüüd tööle läksite, eks ju. Eestis olite saanud dirigendi hariduse ja pedagoogika, et, et sealt see julgus tuligi nüüd, et nüüd ma olen valmis hakata ütlema, kuidas õige on. Ei, ma ei ütleks, et julgus oli, aga, aga kuna seal tol ajal ja, ja tähendab selles mõttes, et mul olid dokumendid olemas, mul oli hari haridus olemas, selleks et Ma võiksin üldse nagu jutule minna ja tänu jälle tolleaegsele rektorile Klaus Järvisele, kes jälle võttis oma oma riisikol ja usaldas mind ja võttis mind sinna tööle. Ja, ja loomulikult võite arvata, kui palju ma pidin tööd tegema, selleks tõestada seda ja, ja miski ei tulnud lihtsalt, sest keelt ma ju ei osanud. Rääkisin eesti keelt või soome keelt, eesti murdes. Eesti keelt soome lõppudega soome lõppudega jaeüks käikudes pidi peaasi. Sai aga, aga muidugi, kui sa räägid õpilaseks, sa ei räägi seal ilmast ja sa pead ikkagi avatele ja terminid ja, ja filosofeerima ja asja lahti mõtestama ja. Riidega, mis, mis ongi see lauluõpetaja roll, me enne rääkisime, et, et, et et natuke nagu õpilasest, eks ju. Aga et kas lauluõpetaja? Õpeta, kuidas noot. Õigesti välja laulda või, või, või et kuidas laulu läbivad? Vot, seal on ju kõik asjad ja tegelikult ma ütleks, et, et see pedagoogika, mida omal ajal sai tuubitud pähe ja ja, ja eksamid sooritatud ja see pedagoogika loomulikult siin kuskil taga kuklas oli mingisugune selline tarkus, mida, mis juhtis, seda aga praktilist iga õpilasele, iga õpilane loob ise oma pedagoogilise lähenemise. Need, et kõigepealt on on see usalduse saavutamine tutvumine selle isiksusega, iga isiksus vajab oma lähenemist, iga isiksus kõlab, resoneerib omamoodi. Igalühel on oma oma anne, oma oma hing, oma hääl ja, ja praktiliselt kedagi ei saa muuta selle selle üldteooria järgi. See on õpetajale lihtsalt teadmiseks. Aga iga inimene on vaja panna kõlama tema moodi. Või avastada need veel avastamata kohad organismis, mis tuleb lahti teha? Aga see käibki selle selle analüüsi kaudu, see käib kõik tema isiksuse analüüsi kaudu pluss selle materjali teksti kaudu. Igaüks valib ju vastavalt oma hingele ka selle, selle laulu vastava sisuga ja, ja sealt need näed kohe ära, milline on tema, tema selline kandvam jõud. Nii et selle kaudu ja loomulikult tehnika tehnika, kui seda tehnikat ei ole, siis me jääme ainult rääkima ja meloodiliselt ja ja, ja käisime sosistama ja otsima igasugust kunstlikke võtteid, aga oma hääl häälematerjal on vaja üles leida resonants. Pannakse tsirkuses tantsima, eks ju, et kas iga inimesse saab panna laulma, saad küll, mis mõttes ei saa, saab küll, mõned ei ole kuulmistki. Aga see vist ei loe või niisugused absoluutne kuulmine ei oska laulda. Muide. Kogemus ka üks väga rikas proua teie oma lapse minu juurde, kuna tal oli võimalik igasuguste harrastusi talle pakkuda ja, ja tema ratsutas ja sportise jäi, kusjuures tal oli ühest kõrvast kuulmine kadunud, aga looduste imesid teise kõrvali juurde antud. See oli minu jaoks täiesti niiviisi jahuda, vaielnud, sellega kokku puutunud enne ja, ja siis oli niimoodi, et ema nuttis, et vaata et, et natukene, et mu lapsel ainult karu kõrva peale astunud ja, ja ma ütlesin lõiga terve loomaaed või pastaga. Ja siis hakkasime mängima klaverit kõigepealt ja vot siis. Ühesõnaga kohe kui ta vajutas sõrmega, laiutas selle klahvi, selle heli sai kätte. Ühesõnaga ma tegin temaga tööd, ta selle heli hakkaks nii-öelda hääle kaudu Karealiseerima. Alguses oli tal ta tali nagu lukus ta ei, ta ei teadnud. Tõesti ema saigi sellise pildi, et laps on ebamusikaalne, ta ei laula ja ma kuule seda väga paljude käest, toi karvastus kõrva peale, mina ei oska. Ja, ja siis vajutasime sõrmega, mängisime noote, harjutasime klaverimängu. Kõigepealt lõpetasin teleharmoonia märgid, kõik selgitas aines Ta ja siis tegime teistpidi, nii et ta mängib meloodiat klaveriga ja sabalaega laulab. Ühesõnaga Me äratasime tema häälepaelad ja tema kuulmise kanalid ja, ja need, need närvikanalid ühendasime niimoodi, et Ta hakkas, samal ajal, kui ta vajutas ta klahvi, hakkas tema peas klahv helisema Neetakas reda seda häälepaelte kadu realiseerima, java kuulmist niimoodi üles äratama. Ja lõpuks, kui ta valmistasime ette kava, kutsusin ema kuulama, ema oli nii liigutatud, nuttis. Selleks, et, et, et mina olen mingisugune professor, vaid see oli minu jaoks täiesti uudne asi ja ma tegin endale selgeks ebamusikaalseid andetuid ja laisk, kui inimesi ei ole olemas, on motivatsioonipuudus, on mõttepuudust, selleks on vaja kalaiskust, et see üles leida, on vaja oma anne üles leida, igalühel on antud see ja see vaja arendada siin elus. Nii et sellega võib, võiks maailmale midagi anda ja ebamusikaalseid ka pole olemas. Kõigil kõlab peas kogu aeg midagi, aga selle väljaandmine on teine asi. Õpetajal on muidugi vastutus ka, et mitu õpilast äralikud. Kui ta loomulikult kinni panna ja selge selle suhtes peab olema õpetaja kogu aeg valvel, ükski hetk ei saa olla niisama, et et ma ajan siin niisama udujuttu. Õpetaja vastutab, Sa oled, ta räägib õpilasele ausalt, selgelt. Ja olen ka öelnud, et vaata sõbrannale, sa olid väga ja emmele olid seal väga suur laulja, superstaar, aga kui sa tuled õppima, siis sa pead olema valmis ka, et sa viid ennast nulli. Tähendab, sa ei ole enam see superstaar, vaid nüüd hakkame õppima ja siis pead olema selleks valmis, avatud, et hakkame õppima. Teiseks, sul on suur vastutus, kuidas oma häält tulevikus kasutad. Kas sa tahad sellega šokeerida inimesi või tahad sa sellega pakkuda inimestele armastust, turvatunnet, seda kindlustunnet, et kui sind kuulatakse, tekib selline tunne, et ah. Miimika ja käteliigutused. Keel kõik ei saa laulda armastusest rusikat vehkides. Rusikal on teine tähendus, eks ole, tule siia. Ka kui me tahame armastust, me, meil on ikka kaks kätt ikka niimoodi ees ja mida me kallistada, eks ole, me peame võtma kuule endale sülle peale loomadele turvatunde. Kuidas teie enda häälega ajaga läheb aina paremaks mis sellest teeb ka siin niimoodi kaks kätt kokku panema ja, ja paluma? Käi oma inglitelt jõudu ja jaksu ja tööd tööd muidugi väetama. Päris huvitav kuulata poissi, kägu, inimesed omavahel räägivad. On jah? Aga, aga siin ongi seesama tehnika, kui sa ikka tead, kus su kõlarid on, kuidas sa kasutad pea, resonants, kuidas sa kasutad rinnaresonantsi, siis sa võid ju teha igasugust häält. Nii et kui need asjad on teadlikult alles ja, ja, ja, ja kui sa tead, kuidas oma õhusambaga mängid, sest lihased ju mängivad selle õhuga seal väike niisugune nagu mustkunst ka, et loobid, pallisin mitu palli loobid korraga ära. Ühesõnaga, aprillis teil see pensioniiga tuleb tasuta sõitma hakata trammis küll. Et siis ikkagi pensionile ikkagi tööd ei jäta, millega te praegu tegelete, olete seal Meero muusikakoolis? Praeguseni? Et ilma ei ole, sellepärast et ma tahaksin ette valmistada ennast natuke juubeli komberdada juubeli juubeliaastat ja et, et mul oli ka 65 ja 45 ja 30, et, et see on päris päris selline ilus summa ja, ja ikkagi unistan, et järsku teeksin ilusa niisukese juubelikontserti ikkagi, millega oleks ilus ilus kokku võtta oma oma ilusaid ilusaid aastaid ja, ja tegemist ja siin on veel kaks kuud, siis aega? Jah, aga mul on jaga kahe kuu pärast siis ma saan nagu sellise loa kohe. Aga ametliku loa, aga üldiselt üldiselt terve aasta mul aega nagu murede väljundit säilivus. Kui räägitakse sellest häälest veel, et kuidas on See, kui fonogrammile on laul ära laulnud, siis on ju hea, aga lihtsalt matkida suum paigutamist. Ei ole, ma ei ole kunagi seda armastanud ja, ja praegu on nii kombeks laulda fono grammidele peale minna esineva tähendab, see on kõik selline niisugune mehhaaniline Tähendab teie stuudios lindistamine, see on artistile selline jäädvustamine, tema töö jäädvustamine. Teiseks pluse stuudio on stuudios laulmine nii paljastav, et, et kui sa sinna laulad, lint näitab sulle ära kõik sinu sinu kõverikud, sest kontserdil sõja kogemus või ei, seal õpetav. Igal interFredil peaks olema paras. See stuudian nii steriilne, seal ei näe ühtegi kuulajat peale selle vihase produtsendi selili. Seda küll, aga lint ütleb sulle linton, päris vihane, seal vastane ja teiseks see ka, et kui, kui sa ikkagi lähed lindistama, sa pead endast leidma kõik need need elemendid. Tähendab, kui sa neid ei suuda üles leida, siis järelikult ta jälle uuesti tööle. Ja muidugi need lindistanud, millised on, on väga, väga suured õpetajad ja, ja nad teevad sind ikkagi päris, toovad su maa peale tagasi. Ja praegusel ajal muidugi on, on tehnikaga võib igasuguseid hääli ja muuta ja, ja aga, aga omal ajal ma mulle meeldis väga pärast, et ja siis oli see see nagu taust, fonogramm oli juba miksitud kokku, nii et selleks, et terve nagu orkestri peale laulma. Loomulikult. Loomulikult, see on mehaaniline ja, ja ma eelistan elavat muusikat kontserdil laval. Ikkagi, kus on elav muusikud, elav muusik või muusikud taga ja et ma võin kõikide nende nüanssidega koos publikuga suhelda ja ja et, et siin on need võimalused kõik olemas. Orkester on palju kallim kui minidisk tagataskusse panna. Ja midagi ei ole teha, aga aga hea orkestri ja hea solisti eest tasub ikkagi maksta ka. Mõni päev tagasi telefonis põgusalt vestlesin, siis mõjutasin kiirelt äratundmisele, et te olete sellises rõõmsas rahulolevas ajas. Praegu või? Miks see nii on, miks see nii hea välja näete, proua ja kuidas ta julgeb? Noh, rõõsas rõõsa koorega ma ennast ei määri. Ma arvan, et, et kõik see, see muusika ja elatud elu ja, ja elatud kogemus, et need ongi minu elu värvi ja minu elu see jõud ja, ja ega mul kõik lähevad köiale selliste, eks me siin pean ka peeglisse vaatama ja räägi naeratama ja ütlema, et ega peavaluläve. Ja, ja see valu läheb ära ja, ja ikkagi oma töö kogu aeg sama töö, aga. No kas see aeg, kui nüüd läheneb see 65, eksju, eks nagu see aeg, et tagasi vaadata ka, kas tagasi juba, kas teile meeldib tagasi, vaadatakse tagasi, vaatame, siis on selliseid asju ka, mida, nagu tuleb kahetseda või oleks teinud teist. Oh, kes nüüd teab, kuidas oleks teistmoodi, kas olekski, kui oleks võimalus, kas oleks nii palju tarkust olnud teistmoodi teha? Läks just nii, nagu pidi minemagi ja, ja ausalt öelda, ega mul pole midagi siin eriti eriti nagu nutta ja kahetseda. Sellepärast et ma olen elanud ikka väga ilusat ja rikaste elu, issand, ma olen saanud laulda. Ma olen kohtunud nii paljude toredate inimestega ja ja nad on andnud mulle võimaluse ja ruumi aega ja ja mis siin pissinud veel paremad saab olla? Mul on küll, on tore poeg ja praegu insi tõlgib soome teeveeneljale Silme inglise keelest soome, inglise ja soome keelt ja siis ta tegi siin eesti keelest soome keelde. Jah, ja ühesõnaga. Tõlgina jäätet. Mitu korda mitu noh, ma ei tea, mitu korda kuus või mitu korda nädalas siis emale helistada. No ja vot see ongi see niimoodi, et ausalt öeldes Teate, ma olen siin nüüd natuke sellist filosoofiat ka ema ja laste vahelist filosoofiat tudeerinud ja niimoodi, et kui ka lapsel hästi läheb, ega ta polegi vaja seal niimoodi helistada, et ei ole vaja olla nagu lätlane selle eest, et kui lapse helistad, noh nüüd, mis siis nüüd on, et vastupidi, anda anda ruumi ja vabadust ja aega ja kui on tal midagi öelda, siis ta helistab ja siis on suur rõõm, et te ei, ei pruugi, ei pruugi olla igav. Olete nii tugevaid saateks? No ei, no kes siis need nii hirmsasti tugevam, ega me keegi üksi ei saa hakkama, aga üldiselt, et on vaja õppida nii palju kui võimalik hakkama saada, sest et ega riik ei ole tugev. Siis kui, kui riik on tugev, siis, kui, kui on seal palju iseseisvaid inimesi, siis ta on iseseisev riik, kus meil on palju sõltlasi ja abivajajaid. Siis ei ole ju riik tugev, me loome igasuguseid organisatsioone toetada, mis on ka loomulikult humaanne, aga on vaja anda mitte kala, vaid õng. Iga inimene on siia tulnud ennast realiseerima ennast. Arendama tema ja ainult maaneiu oleme siia tulnud selleks, et igaüks teenib omal moel maailma ja 11. Nii et, et kui mina olen suutnud anda kellelegi oma häälega mingisuguse hetke, siis, siis ma olen teinud ka midagi toredat, et igaüks peab andma midagi mitte ainult saama, nii et ma harjutan. Ma harjutan toimetulekut. Avo Tamme on kirjutanud ühe laulu aeg annab. Ja minu meelest see on geniaalne laulja ja lihtsalt sõnad on teinud Heldur Karmo. Vaikselt teksti ja mõttemuidugi Avo ise andis ja, ja karma siis seda lihtsalt korrigeerisin. Niimodi. Pärast inimesed hirmsasti armastavad seda siin vikerraadios ja kõik ja sõnu kaasa laulda ja ja näiteks. Ta kinkis mulle selle sünnipäevaks selle laulu ja Nad ei olnud siis kuidas öelda, nii elukogenud veel, et sellist laulu saada. Igatahes laul tuli ja, ja, ja ma ei teadnudki, et ta kinkis laulu kogu Eesti rahvale, et, et see on tõepoolest selline laulmine ja sellega ma olen reisinud väga-väga kaugele. Seda laulu on ju valli ojavere tegi omal ajal venekeelse teksti ja ja minu poeg tegi talle soomekeelse teksti, nii et, et ma olen seda laulnud ikka nii palju kui, kui võimalik ja ega ükski kontsert ega ükski sündmus ikka selle lauluta läbi. Ei lähe nii et. See see laul on tõesti, seal on sellised sõnad, vot just sõnum on selline, mis, mis loob selle selle kontakti ja, ja selle hea tunde ja, ja, ja siis meloodia loomulikult ka niivõrd niivõrd niivõrd lihtne, geniaalne, geniaalne, just lihtne on see ja inimene nagu mõistusele ja, ja on, on ega muidu öelda, et fox, teatud rütmid, Vals kui vaidleb käima, siis inimestel kohe jalg hakkab liikuma ja, ja tõusevad kõige suuremaidki puujalad, tõused püsti, hakkad tantsima, eks ole, lihased. Ütleme lauluhääled üles. Heidy Tamme, meie kohtumine siin raadios kahjuks lõpeb, aga kuulame siis seda laulu ja iga teie külaskäigu esinemise juurde, see nagunii käib ja ilusat aega ilusat aastat.