Tervist head klassikaraadio kuulajad ja nüüd muusikahuvilised klassikaraadios on eetris teisipäeviti kuni juunikuuni portreed eesti heliloojatest peamiselt neist, kelle looming oli esindatud tänavu festivalidel Eesti muusika päevad ja Tallinn Music Week. Mina olen elevasteinfalt ja tänase saate fookuses on helilooja ja Eesti heliloojate liidu uus. Mees Märt-Matis Lill kuuleme, kuna tema mõtteid tema enda loomingust, aga ka heliloomingust tänapäevases kontekstis laiemas mõttes ja samuti tutvustab ta oma ideid, mida ta kavatseb lähiajal viia ellu Eesti heliloojate liidu esimehena. Märt-Matis Lill on lõpetanud Eesti muusika- ja teatriakadeemia. Ta on õppinud seal Eino Tambergi Lepo Sumera juhendamisel ja oma õpingute teed jätkas ta Sibeliuse akadeemias. Aga muusika ei ole tema ainus valdkond, ta on õppinud Helsingi ülikoolis jaapanoloogiat, Synoloogiat, jaga filos ohjat. Ja lisaks heliloomingule teavad klassikaraadio kuulajad teda ka, kui meie raadiosaatejuhti märkama. Dislille viimase aja üks suuremaid töid on kindlasti orkestriteos põhjanaela paine, mis valmis tänavu aastal festivaliks Eesti muusika päevad. Teose esiettekanne oli 10. aprillil Estonia kontserdisaalis. Seda teost kuulame tänase saate lõpu poole ja just teosega võtab Märt-Matis Lill osa rahvusvaheliselt heliloojate Rustrumist, mis toimub tänavu maikuu algul Helsingis. Enne seda aga kuulame kahte teost, mis on salvestatud tood festivalil Tallinn Music Week 28. märtsil mustade majas, esitajaks ansambel U ja need teosed on aastast 2005 pärinev Mu nuttev hääl on sügistuul ja aastast 2007 teos nimega pahvalumentaway. Aga kõigepealt mõtiskleb Märt-Matis Lill selle üle, mida tähendab olla helilooja tänapäev selles maailmas ja mida saaks helilooja teha selleks, et tema teosed jõuaksid suurema kuulajaskonnani. Vana hea silmast silma suhtlemine, ma arvan, ega seda ikkagi ei asenda miski, et, et see on see, kus nad sügavama plaani seosed tekivad, need neti teel, nagu seda infot on nii palju ja noh, see on ikkagi paratamatult palju pinna peal. Et no ma arvan, et ikkagi helilooja jaoks on kõige ideaalsem see, kui kusagil nagu me räägime ekspordist ideaalis mingisugune, mitte eesti ansambel kusagil mujal esitab sinu asja sealt on nagu kerge edasi minema. Mina näiteks ei leia, et, et ei lähe väga palju peaks selle jaoks tegema, et kui me mõtleme üldse laiemas plaanis skulptuure jala peal, kui palju on kunstnikud üldse Culture alasenda promamisega teinud, et üldiselt inimene ei saa olla kõiges hea ja tegelikult kunsti loomine ja kunstiturundamine või müümine ja need on kaks nii erineva spetsiifikaga asja. Et see on, ma arvan, väga üksikutel juhtudel on võimalik neid vähendada. Ma arvan, et see pigem ei ole hea vähemalt liiga palju mõelda sellele küljele sesse võib loomingulist ambitsioone liigal hakata ahendamas, kui hakata mõtlema nendes kategooriates nii-öelda ka seda, et ainult kusagil kosmilistes sfäärides peaks kulgema, et loomulikult on, on oluline noh, teha ennast arusaadavaks, kuuldavaks ja nagu olla nagu kontaktne selles mõttes maailma üldse ka selle küljega. Eks erinevad helilad lahendavad ise. Ma arvan, et sellel ei olegi mingit sihukest ühtset, nagu vastust ei tea, pahk kirjutas, Goldbergi variatsioonid on endale kirjutas mess ja see, kui, kui ta väga tundlik ja terav ja geniaalne nina sai aru, mis suunas nagu moevoolud hakanud liikuma, mingitki te neid kahte erinevat on nagu huvitav võrrelda selle koha pealt endale kindlasti geniaalne turundaja. Rässide nagu adus ära, mida taheti, takse Bachi nagu ilmselgelt huvitas, palju vähem. Võib-olla ma olen natuke vana, ma olen inimene selles küsimuses, et aga ma ikkagi usun, et kui teha lihtsalt nagu väga head asja ise uskuda sellesse ja teha seda väga hästi, et noh, varem või hiljem ikkagi leiab nagu oma kuulajad oma väljundid. Kui midagi nagu müüa ei ole, siis ega siis see müümise kunst ei saa korvata ja seda, et kui ei ole nagu sisu, kujala substantsi, seda, et sind tunnustatakse, sind esitatakse sind nagu mängitakse, kuulatakse, et ikkagi tähendab seda, et sa pead tegema väga head asja, olema väga nõudlik iseenda vastu esitab omale pidevalt olulisi kunstilisi väljakutseid ja parimal võimalikul viisil üritama neid lahendada. Sellised olid Märt-Matis, Lille mõtted heliloojaks olemisest ja heliloomingu levikust tänapäevases maailmas. Aga nüüd asume Märt-Matis Lille teose juurde, mis on pärit aastast 2007 ja kannab nime pahva lauguentaway. Teos kõlas ansambel luu esituses festivalil Tallinna muusikanädalal. Selle loo lähtekohaks oli mul lihtsalt mõned laused, mida ma lugesin, mida oli öelnud üks indiaani Grau hõimupealik, Grow hõim on siis kuulub maakondlike indiaanlaste kultuuri hulka ehk siis nad lääne inimeste jaoks kõige tuntumad need hobustega sõitvate ja sellised sõjakad venelased sedasorti kultuur mis oligi üsna sõjakas ja väga üles ehitatud nagu igasugustele sellistele väikestele sõjalistele kangelastegudele. Inglise keeles eesti keelde võiks seda tõlkida nagu palju löö ohtralt lööke, löök siis selles skulptuuris tähendas igat sellist kangelastegu, mille eest põhimõtteliselt sai trofeere. Eks sule sinna sulg, sulgetused, kellel sulgi rohkem oli seal siis nagu rohkem kangelastegusid teinud. Nii nagu krahh hõimule väga paljudele tasandike hõimu indiaanlastele oli täiesti elutähtsaks allikaks, mitte ainult materiaalset otseseks kultuuri koos hoidvaks allikaks olid piisonid ja noh, piison oli see, mis, mis võimaldas neil siis elada, sellist sellist elu hoidis nagu kogu seda elukorraldus koos, mingis mõttes oli nagu elu tuiksoon, piisonijaht oli keskne sündmus. Ja noh, mingi hetk või Ameerika valitsus hakkas sellest jõhkramaks poliitikat ajama indiaanlaste suhtes, et neid välja pressima, välja suruma ja noh, üsna teadlikult lausa hävitama. Vähemalt kultuuriliselt siis üks asi, milles nad ka väga kiiresti hästi aru said, oli see, et sa piison on just tasandike indiaanlastele väga elutähtis ja et kui hävitada piisonid tõenäoliselt ei pea ise kaua vastu ja siis noh, siin mingitest filmidest võib-olla paljudele tuttavad stseenid, kus kusagil rongidest inimesed lasid lihtsalt piisavalt sellepärast et iga piisara pealt maksta mingisugune raha. Et see oli selle poliitika tulemus. Ja see töötas tegelikult kahjuks väga efektiivselt, et piisanikega koos kadusidki tõesti paljude indiaani kultuurid, Muugasse Grow hõimukultuur ja, ja noh, see peal, eks siis kas seal üks viimaseid suuri Krauema pealike keskel eras sellist nagu traditsioonilist elu. Ta sai sellest aru, mille tunnistajaks ta on ja siis ta võttiski kogu selle asja niimoodi kokku mõnda Pafallouentaway Haatsov maid, Pippov sõltuda, ground. Eesti keeles siis et kui piisonid läksid ära mu rahva hing, rahva süda vajus alla ja ei suutnud seda enam uuesti üles tõsta. Pärast seda ei juhtunud mitte midagi. Väga võimsa laenguga tekst minu jaoks tähendab, kohe kuidagi puudutas. Ja teisalt sellel teosel on nii selge muusikaline vorm juba kuidagi sisse kodeeritud, et mingis mõttes ma kirjutasin selle muusikalise vormi siis nagu lahti algus selline nagu rütmiline, energiline ja siis selline järkjärguline hääbumine eimiskiks mingis mõttes on selle loo vormi plaan, mis minu jaoks selles tekstis oli juba täiesti nagu selgelt endas olemas. Kuuldud teoseks oli Märt-Matis Lille vende pahvalumentaway teoson salvestatud festivalil Tallinn Music Week tänavu 28. märtsil Mustpeade majas. Ja selle esitas ansambel U. 14. aprillil toimus aga eesti heliloojate liidus koosolek, kus valiti uus juhatuse esimees, kelleks sai Märt-Matis Lill. Vestlesime Märt-Matis lillega sellel teemal ja kõigepealt küsisin tema käest, milline on see olukord muusikamaastikul Kuuda oma uues ametis. Nüüd siseneb. Olukorda on üldiselt päris hea, et meil on väga palju raha, vaid heliloojaid, nii noori kui vanu. See pilt on tõepoolest rõõmustav, aga mis minu jaoks ei ole nagunii rõõmustav, on see kontserti pool, et minu arust nagunii eesti muusikat kui eesti nüüdismuusikat, eriti nagu võiks olla palju rohkem kavades ja õpe kammides ja üleüldine pilt kipub ikkagi olema nagu väga tugevalt klassika nagu poole kaldu. Millest see tuleb, eks ilmselt tulebki haridusest juba, et nüüdismuusika lõpeb Šostakovitši ära, aga see on selline väga suur probleemide pundar, kus üks mõjutab teist. Et noh, kui täiesti sellisest üldisest pildist alustada, siis ütleme, hariduslik külg, et ega kaasaegse kunsti osa üldises hariduses on väga marginaalne. Ja noh, see on asi, mis võiks mõjutada siis nagu potentsiaalseid kuulajaid tulevikus, mis on väga oluline osa on ju siis teine asi on muidugi spetsiifilisemalt muusikute pool, et noh, Eesti taust on selles mõttes, kuidas väga tugevalt veel annab tunda see, et me tuleme Nõukogude Liidust ja Nõukogude Liidu muusikaõpetus oli väga konservatiivne ajastuliselt on ju ka enam-vähem lappas tõstina Šostakovitši ka heal juhul halval juhul maid maakleriga tšekkovskiga see ikkagi annab tunda nagu mujal ringi käia, nagu torkab ikka see väga teravalt silma, et uue muusika osakaal nii õppekavades kui kontserdikavades on oluliselt selgemalt esil. Eestis on ka väga palju häid mängijaid, kes mängivad ka nüüdismuusikat, mängivad regulaarselt, aga ütleme sellist kontsertide kavades, et minu arust see põhiprobleem on see, et see uus muusika kipub olema natuke selline. No siuke festivali või mingisuguse spetsiaalse sündmuse teema. Minu arust ta võiks olla nagu täiesti tavaline orgaaniline osa sellisest rea kontserte, elust. Enamikes kontsertitel võiks olla mingisugune uuem eesti asi või lihtsalt siis uuem uuem asi kavas, et, et see on ka siis, millega publik nagu järjest rohkem harjub ja omandab nagu mingis mõttes seda muusikakeeleoskust, onju, et ega sa ei sünni tühjale kohale ka põhjanaabrite juures, Soomes on olukord palju parem ja absoluutselt, et noh, võib-olla sihuke kõige selgem näide sellest on orkestrite rea kontsertidelt Helsingis õppides, ma käisin klaarselt ka iseenesest raadio sümfoonia ja Helsingi linnaorkestri kontsertitel ja seal oli täiesti tavaline, et prust igal kontserdil, seal oli mingisugune soome asi või Soome uus asi ja ka näiteks oma ooperis, et noh, pidevalt olid mingid soome teosed ja ka tellimused, et noh, päris palju telliti tellitakse siiamaani tegelikult on märgiline, et meie väga suur here viimase aja ooper Jüri Reinvere puhastusonju, et see tuli just nimelt Soomes, mitte Eestis, Eestis oli ka plaanis alguses Eestist teha, aga see ei läinud nii. Üheks asjaks, mida sa oled võtnud heliloojate liidu uue juhina endale sihiks on ka loodav uus eesti muusika arengukeskus. Mida see endast täpsemalt kujutab? Praeguse meie praegune toimiv arenduskeskused on olnud nagu väga sellise kitsa suunitlusega mingis mõttes, et mis on toimunud nagu sellised suuremad ettevõtted on see, et on viidud välja esitajaid, kes on siis mänginud nii klassikat kui nüüdismuusikat, jällegi kokkusena meelatult lai. Et minu nägemust mööda pole loomulikult mingisugune minu isiklik ettevõtmine, et seal taga on nagu ka suuresti interpreetide liita ja emik ja noh, ühesõnaga väga paljud sellised säravad, mõtlevad Eesti muusikainimesed. Ja me koos mõeldes oleme leidnud, et see võiks olla palju täpsem. Noh, et kui ikka tahetakse näiteks nüüdismuusikat näidata, et siis see võiks olla, jälgige nüüdismuusikasündmus, et kui kui sul on mingi sündmus, kus mängitakse Bachist kuni Tatjana Kozlova, nii et fookus on natuke liiga lai, et keda see nagu peaks siis nagu kõnetama või huvitama see on üks probleem, teine asi on see, et Eesti muusika ekspordist rääkides, et et see on ka natuke liiga kitsas mõtlemine võib-olla siiani olnud või kuidagi ei ole suudetud väga jõuliselt selgeks teha rahastajatele kas või seda, et eksport tegelikult algab sellest, et et meil on mingisugune väga kvaliteetne, hea asi, mida eksportida, see on tegelikult see kõige olulisem, et ükskõik kui suurte rahade eest midagi nagu välismaal vaatamiseks ja kuulamiseks viid. Kui see ei ole nagu heal tasemel, siis nagu ei tooda neid tulemusi, mida tahetakse, mis muidugi ei tähenda, et Eestis ei, ei mängita hästi ja tõesti muusikat ei oleks head, vaid pigem ütleme spetsiifiliselt minu jaoks puudutab näiteks plaadistamise probleeme. Plaat oleks väga konkreetne, selline potentsiaalne ekspordiartikkel potentsiaalne huvi ärataja. Ja selle poole pealt on Eestis praegu väga suured vajaka, oleme seetõttu klassikalised interpreedid, heliloojad neid kanaleid on nii vähene ja nad peavad nagu reeglina kõik siis ise neid asju ajama ja, ja tänu sellele tegelikult ikkagi ilmub väga vähe plaate, lõppkokkuvõttes et see olukord kindlasti ei ole rahuldav ja ma näen, et see on see teema, mida, mida saaks ka siis need, kes nii-öelda ekspordirahadega nagu ajada nii siin ERR-is kui ministeeriumis näiteks oliks fond, mis andis selle jaoks spetsiaalselt rahas, oli küll suht vähe oli seda rahaga noh, ikkagi midagigi. Aga see randa, masu ajal lihtsalt kaotati ära, nii et tegelikult seal ongi väga suur tühi auk ka, haigutab päevasel ajal ka. Eks raha on vist kõige jaoks vähe, heliloojad saavad ka tellimusi ja nende eest konkreetselt tasutud, keegi ei toeta loovat isiksust nii-öelda regulaarselt või kui ta parasjagu ei tooda mõnda sümfooniat või, või kammerteost, et ta saaks lihtsalt oma mõtetes nagu areneda ja küpseda. Et seda on väga vähe. Seda on jah, üsna vahet, noh õnneks kultuurkapital on aina rohkem seda hakanud tegema, aga noh, Kultuurkapital Ta oli, koormus on ka nagu väga suur, et ta peab nagunii paljude asjade eest vastutama oma ja muuhulgas vastutama ka täiesti toimivate riiklike institutsioonide mingite asjade eest, et ühesõnaga sa surve Kultuurkapitalirahadele on tõesti natuke liiga suur sellest perspektiivist. Ma loodan, et, et väga palju neid probleempunkte me saaksime selle uue arenduskeskusega hakata tegelema, et selles mõttes ega kõik ei saa ka riik nagu ära teha, et ma väga pooldan sellist ettevõtlikku vaimu, mis on väga suur edasiviiv jõud. Aga sellele ettevõtlikule vaimule oleks vaja luua võimalikult hea raamistik ja kontekst. Et nagu loov inimene ja mitele loova inimese propageerija. Et nad saaksid võimalikult hästi teineteist toetades tegutseda praeguse jällegi suht juhuslik ja pigem nagu erandlik võiks öelda. Eesti heliloojatest on peale kasvanud ka selline väga noor, omamoodi tugev põlvkond, kes tunneb võib-olla hästi arvutitest, on uuemate stiilide esindajad, kuidas sa heidad pilgu nagu enda noorematele ametivendadele õdedele, kes võib-olla õpivad alles või on juba sirgunud ja sirgumas? No ma arvan, et üldiselt see Eesti nagu selline muusikaline keskkond on, on nagu hea koht, kus noor inimene vähemalt mingil perioodil saab nagu oma oma teed alustada, kas õpingutega, aga kindlasti ma leian, et, et noored nagu võiksid väga palju jälgida seda, mis mujal tehakse ja ideaalis nagu ise käia, mingi hetk olla ära õppida, sest noh, paratamatult Eesti on väike maa. Siia jõuab tegelikult ikkagi väga vähe sellest suurest väga kirjust rikkalikust pildist, mida, mida nagu mujal tehakse noortele ma soovitaksin olla nagu just selles suunas nagu väga avatud. Et siis siis on igatpidi põhjust nagu Loota, et võiks selline suhteliselt hea pilt, mis meil praegu on, et see nagu kestab edasi. Nõnda rääkis Märt-Matis Lill oma ideedest ja plaanidest, millega ta kavatseb heliloojate liidu esimehena lähitulevikus tegeleda. Nüüd aga järgmise teose juurde Märt-Matis Lille loomingust, mis kõlas tänavu festivalil Tallinna muusikanädal ja see teos kannab nime Mu nuttev hääl on sügistuul. Eks olulisi ajendeid selle loo kirjutamiseks oli see kopteriõnnetus, mille käigus muuhulgas hukkus ka siis kaks noort muusikut, kes poleks pidanud muidu Soome minema esinema, kellest ühte ma olin just äsja ühe oma asjata kanna järel tundma õppinud natuke. Karoliina kremenetski, mingis mõttes on nagu selline vägivalt lõppemise teemaline teada ja siis nagu looduse ja inimese konfliktse suhte baasilt lähtuv tehas, mis nagu üldiselt ei ole mulle nii tavaline lähtekoht olnud ja siis ma ka väitsin sellise, aga sobiva haiku selle teravaks väljenduseks, mis pärineb siis matsu Bashult ja mis kõlab nii. Värise haud, Mu nuttev hääl on sügistuul. Esimesed kaks kolmandikku loost on siis nagu loodus maailm ja lõpupoole on hakanud, nagu see inimlik pool või teisalt võiks ka seda öeldes nagu objektiivne, subjektiivne mingis mõttes ja nagu põrkumine, mis lõpeb sellise katastroofiga. Et see inimlik pool on seal üsna selline habras ja nõrk. Ansambel U mängis Märt-Matis Lille teose Mu nuttev hääl on sügistuul. Kui selle teosega osales Märt-Matis Lill rahvusvahelisel heliloojate Rostromil peaaegu 10 aastat tagasi, siis tänavu võtab ta Rostrumist osa teosega põhjanaela paine, mis tuli esiettekandele festivalil Eesti muusika päevad 10. aprillil, tänavu aastal. Teose esitus tas Tallinnas Estonia kontserdisaalis, Vanemuise sümfooniaorkester ja keskse rolli kandjaks selles teoses oli tuntud saami joigu ja vimme. See on selline väga boreaalne lugu põhja põhjalugu ja noh, ma mõtlesin samamoodi, et mis on see põhjamaisuse üks nagu olulisi osasi anda just nimelt see talvine tähistaevas, et seal on ikkagi midagi väga erilist, et kui väljas on mingi miinus 20 miinus 30 näiteks see, kuidas tähed paistavad, on kuidas nad Tuitlevana, see on kuidagi sellele kliimavööndis midagi väga eriomast, kui siin-seal oma lausa distiga sai natukene räägitud nagu maast ja ilmast, et see talvisus üleüldse, mis on kuidagi jah, kipub selle tähistaevaga vist olema seotud, et ma sain näiteks teada, et ma varem ei teadnud et tema kodukandis kusagil täiesti Põhja-Soomes on, nii et veel jaanipäeval on kusagil küngaste otsas mingeid lume laikena. Midagi on endast varem kuulnud, aga põhiliselt olen kuulnud neid bändi asju, mis ta teeb nagu džässmuusikutega koos teeb küll oma traditsioonilist asja, kas on sellises Spopi võtmas, sattusin ühel Viljandi folgil kuulma tema täiesti soolokava, kus ta esitas ainult neid oma traditsioonilisi, saami õige ja just nimelt neid joige mis on nagu tema kodukandist pärit. Ma küsisin talt ka, et kui suured need erinevused on piirkonniti ütles, et need on ikka täiesti nagu tuntavad küsinud, kas ta nagu teisi traditsioon on ka siis laurutus, leiad ta nagu praktilist ainult laulab oma kodukandi asja selles mõttes ta on väga traditsiooni teadlik ja traditsioonitundlik inimene ja see mind kindlasti tema puhul nagu väga-väga võlus, et see jõud, mis tas on, ma arvan, see just sealt tuleb ja mingisuguse pärimusliku tunnetuse erinevus. Ma arvan, et Veljo Tormis on oma loominguga terve elu sellele küsimusele vastanud ja nagu ma talt endalt kuulnud alanetegada lõplikult nagu sellist lõplikku lahendust leidnud ei olegi. Nadi hoiud on, on tegelikult tohutult, võiks öelda keskkonnaspetsiifilised lood. Et seal on väga palju nagu väga intiimsed, sellist keskkonnatunnetust, mis on omane siis väga kindlatele kohtadele, kus viime, ise on käinud ja ta laulab neist ka noh, mingi konkreetne küngas, mingi konkreetne järv ja, ja samamoodi siis igasugused elukad, kes nendes kohtades viibivad ja, ja kõiksugu muud asjad, tuul ja jõgi ja sellised asjad, nii et teine asi on see, et näeks, mind, on ka üsna pikalt juba need loodusalad väga inspireerinud, et see on selline väga, väga rikas, keeruline väga mitmetasandiline allikas, millest ammutada me näiteks mingeid muusikalisi ideid. Kõlas katkenud Märt-Matis Lille teosest põhjanaela paine mille esiettekanne toimus tänavu 10. aprillil festivalil Eesti muusika päevad esitajateks Vanemuise sümfooniaorkester dirigent Paul Mägi ja saami joigu ja vimma. Selle teosega osaleb Märt-Matis Lill ka maikuu alguses rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil Soomes. Selline oli nüüd muusikasaade Märt-Matis lillest. Mina olen saate autor, nelevasteinfeldja saade on järelkuulatav ka klassikaraadio kodulehel.