Kauge iidne võõras, kuum, põnevalt eksootiline, lapse, häälsete, lauljataride, ka India on suur ja uskumatult keeruline paik. Oleks vaja põhjalikke eelteadmisi, et pisutki orienteeruda selle skulptuuris ja erinevates usundites ilma selliste teadmisteta. Vahest ei sobikski sellessegi keerulisse maailma astuda, kui seal poleks neid põnevaid ehitisi, mis su tähelepanu otsekui magnetiga endale tõmbavad. Nii et pole midagi parata, asugem uurima Põhja-Indias Räsjastanis puuri lähedal seisvat Tammeri paleed millele lähenemiseks tuleks küll ehk veidi teistlaadi taust valida. Ajalugu selgitab kaheksandast kuni 12. sajandini valitsesid Põhja-India lääne osas Rich vutidünastiat, kes tõrjusid edukalt loodest ühte lugu ründavaid muhameedlasi. Aga tõrjumine ei osutunud ometi piisavalt edukaks ning pikapeale vallutasid muhameedlased peaaegu kogu Põhja-India. Sajandeid kestnud võitlustes võimutses kord veelisultanaat, siis väidise seisvaiks hindu istlikud vürstiriigid. Usbeki päritolu väejuht ja kirjamees, sahhirud linn, Muhammad pabuur lõi 1526. aastal panipaati lahingus veeli sultani ning aasta hiljem ka raiskutele vägesid alistas kogu Põhja-India ja rajas seal suure pikki sajandeid kestnud magulite riigi. Niisiis ei saa Ameri palee puhul rääkida üksnes India arhitektuurist, vaid India ja muhameedlaste arhitektuurikombinatsioonist, mis on ilmatu põnev ja paeluv. Meenutagem või Touch Mahaali. Ilusat pühapäeva jälle kord vikerraadiot Helgi Erilaid ja muidugi ajajalg. Ameri või ka Amberi kindlusloss seisab Põhja-India läänepoolses osas suures Räsjastani maakonnas 11 kilomeetrit maakonna pea Tallinnast puurist seisab uhkelt kõrgel metsasel künkal ning meenutab aegu, mil just siin asus tol ajal valitsenud kaitsva hõimuiidne tsitadelli. Iidne tundub umbmäärasena, selle täpsustamiseks tuleks kõnelda esmalt kuuendal sajandil enne Kristust esile tõusnud Matziia hõimust, kelle järglased kasutasid meena nime ning väitsid, et nad pärinevad otseselt jumal vihnust, kelle üks inkarnatsioon oli kala sanskriti keeles meen meenade dünastia valitsenud siis iidsetel aegadel resestan. Uurijate väitel uskunud nad ise oma kuulsusrikkasse minevikku, kuid keskajast pärit allikatest andmeil olnud meenad hoopiski Vägivaldsete rüüstajate ja röövijate metsikuvõitu hõim. Kuid just see hõim ehitas Amerisse esimese ema jumalat ärile hambale pühendatud plekk, mille alusmüüridele püstitati juba kaitsva hõimuvalitsemise aegadel Ameri kindlusloss. See juhtus kaitsva hõimust pärineva Haameri kuninga raadiomann singi valitsemise ajal. Kui kogu Põhja-India oli magulite võimal. Mancing esimene elas 1550 kuni 1614 ja oli mees, kelle lugu jutustab mõndagi tollasest Indiast. Ta oli umbes kaheksa aastat noorem kui kuulus maguli kuningas Akbar ja umbes 10 aastat noorem, kui Maharana bratab, kes mõlema vastu lakkamatult sõdisid. Need kolm ühte põlvkonda kuuluvat meest mõjutasid suuresti 16. sajandi India elu ja ajalugu. Põhja-India, muhameedlaste ja indiaanlaste sidemed ja suhted olid noil aegadel juba paratamatult tihedalt põimunud. Mansingi vanaisa raatia farmal oli esimene valitseja, kes andis oma tütre, mongolite soost mehele naiseks ja man singist enesest sai imperaator Akbari kõrgesti austatud ja usaldusväärne väejuht. Akver kutsus teda farsanud, mis tähendab poega ningmann, sing pida, Sakk pari vägede eesotsas mitmeid võidukaid. Lahinguid tähtsaimate lahingute seas olid jõukatsumised Maharana tapivägedega. Viimane pidas kuuleid India vallutajateks ning keeldus neile allumast. Maharene pretapp oli India loodeosas paiknenud Nevaari kuningas keda peeti julgeks rüüterlikuks härrasmeheks, sest ta oli otsustanud muhameedlaste valitsejale akvaarile vastu seista. Aga Meie ajaloo keskele väike kõrvalepõige. Rõivastuse põhjalik illustreeritud ajalugu, mida kanti millal kantlik näitab meile, millised 16. sajandi india härrasmehed välja nägid. Siin on kirjas, et 12. sajandil tõid türgi afganistani sultanid Kesk-Aasiast Indiasse riietumisstiili ning see hakkas mongolite võimu all laiemalt levima ka kohaliku kõrgklassi seas. Rikkad vana kultuuri ja suursuguse jõukonnaga. Mogulite valitsejad kandsid 16. sajandil kantseid rõivaid, mida valmistasid kõige osavamad värvalid, kanga, kudujad, rätsepat ning kuld- ja hõbetikandite meistrid. See Akbar kannab pildil puuvillasest riidest aga see võib olla ka siidist valmistatud erkkollast üleni tikitud pealisriiet jaamat. Sellel on liibuv pikkade varrukatega ülaosa ja lai pruugitud seelik, mis ulatub poolde säärde. Ümber vöökoha on seotud pik, mis Eeessellime sätiti, et selle rikkalikult kaunistatud otsad kõigile näha oleks. Pika ja laia, sageli volditud avara seeliku all kanti vöökohal nööriga kinni tõmmatud pikki pükse oma keeruliselt seotud turba. Neid kaunistasid valitsejad pärlite ja kalliskividega ehitud kuldse sulega mis oli valitseja rõivastuses asendamatu sümbol. Maguli siis ka india ülikud kandsid, rajati ka mitmekordseid, pärlikeesid jagaja, käevõrusid, kadurbanid olid kalliskividega ehitud ning jalas olid kõigil teravate ülespoole pööratud ninadega ilma kannata tuhvlid. Värvid olid eredad ja heledad. Palju oli punast ja kollast. Nüüd jääb üle vaid naid puhvis seelikutes väärikaid mehi tegutsemas. Kujutleda. Juhtus nii, et ühel päeval kutsus Brattap mansingi õhtusöögile, kuid ise kohale ei tulnud, vaid saatis oma poja niimann. Sing kui teised Räskute aadlimehe pidasid seda ohuvärgiks Räskult. See vajab ka ehk selgitust. See sõna tuleb sanskriti keelest Radžaputra ning tähendab kuningapoega ja Raczputid pidasid end Põhja-India sõdalastest valitsejate järeltulijad, eks kes tõusid kõrgklassi üheksandast kuni 12. sajandini ja valitsesid oma vürstiriike. Niisiis me vaari kuningas Maharana Brattap kutsus Ameri kuningamann singi õhtusöögile, kuid ise kohale ilmunud vaid saatis poja. Nii Mancing kui teised rats vuti ülikud pidasid seda ohumärgiks. Mancing tundis, et nii teda ennast kui mongolite valitsejad Akbari on põhjalikult solvatud. Õieti oli see viimane piir, sest mogulid ja Maharana Brattap olid aastakümneid vaenujalal olnud. Akbar saatis oma sõjaväemann singi juhtimisel Maharana Brattapi vastu ja otsustav lahing leidis aset 18. juunil 1576. Raana Brattap ründas üksinda mansengi, kes suutis tema eest kõrvale põigata. Mann singi elevandijuht sai surma. Ränabratapi kuulus ja kaunis lahingud ratsutšetakaga surmavalt haavata. Muidugi peeti lahinguid hobustel ja elementidel, see oli ju India, lääne bratab, ise siiski pääses. Õieti päästis ennast pettuse abiga tema armeesse kuulunud kõrgklassi sõjamees, ihalamann sing pani Brattapi kiivri endale pähe, teades, et mõistab end selle teoga kindlasse surma. Jama kooli sõjamehed muidugi lõikida maha, arvates, et on surmanud valitseja enese moguli vägi võitis lahingu ja väe juhtmann. Sing vallutas kama harana Brattapi kroonimispaiga kuid paaripiirkond oli mägine ja Brattak peitis end kaugete küngaste vahele. Magulite valitseja Akbar polnud päriselt rahul oma väe juhimann singi tegevusega. Küllap seetõttu, et põhivaenlane rannabratab, põgenema pääses kuid lahingu võitis mongolite sõjavägivalitseja Akbari kahtlused siiski hajusid ning 1580.-le aastal surus ta oma vägedega mann singi juhtimisel maha kõrgemate muhameedlaste sõjameestele mässukatsed Kabulis. Sama lugu juhtus 1585. aastal, kui mõned afgaani hõimud magulite impeeriumi vastu sõjakäiku alustasid. Ikka trallmann king, see, kes viis üles tõusnud hõimu rasketes lahingutes võitis ja viievärviline Ameri lipp lehvis uhkelt kaugete mägede kohal. Aastal 1594 lätlase valitseja Akbar realsemann svingi Vengaali vihari ihar Randy jaodisha kuberneriks. Mancing alustas uute linnade ja palee rajamist nendel aladel, kuid oma pealinnas Ameris ehitas ta üles ilmatu uhke kindluslossi, kuhu rajati ka jumalanna Schillandeeri tempel. Oma usus kriisnale andunud mann swing asutas mitmesse paikaga oma jumalusele Kristinale pühendatud templeid. Üks kaunimaid selliseid ehitati samuti Amerisse. Praegune Yammeri palee tõusis 16. sajandi algupoolel, kuid esimene valitsejate residents asutati siia juba aastal 1037 kui Amerist sai kaitsva hõimupealinn, mis viidi aastal 1727 üle Nisaid puuri. Mereajalugu on siinsete valitsejate elu ja saavutuste ajalugu ning siin sajandeid seisnud tohutu kindlusloss on ajalootormid ja tuuled väga hästi üle elanud. Arhitektuuriajaloo järgi arenes mogulite arhitektuur Indias 16.-st 18. sajandini kujutas enesest islamit Harris ja ja India arhitektuuride sulamit ning puhkes õitsele suure Akbari valitsemisajal 1556 kuni 1605 moguli stiilis ehitustel olid kindlad elemendid. Uhked sibulakujulised, kuplid, saledad, mina rätid, ehituste nurkades massiivsed saalid, suured võlvitud väravad ja kaunistuseks imepeened, ornamendid. India ehitus ja käsitöömeistrid lisasid sellele kõigele ka oma peent kunsti. Ratiivne nikerdus. Kunst oli magulite arhitektuuris eriti oluline kaunitar elementide kõrval kujutati taimi, lilli ja ammustest aegadest pärit faasi mustreid. Akendeeteni, terveti, fantaasiarikkaid, ilu võresid. Palju oli peent mosaiiki, elevandiluud ja glasuuritud kahhelkivi. Mongolite arhitektuuri tipuks Indias peetakse teadagi seitsmeteistkümnenda sajandi keskel rajatud roni paleed, thats Mahaali jamuna jõe kaldal Agra lähedal suurmogul šahhan laskis selle ehitada oma lemmiknaise Montazmahhaali mausoleum yks ning tõendiks oma jäävast ja igavesti kestvast armastusest. See ime lane valgem, armariga kaetud ja vääriskividega kaunistatud, lausa 20 korruselise hoone kõrgune ehitis on nii targalt konstrueeritud ja paigutatud, et tundub otse hõljuvalt kerge ja muinasjutulise paleena pisar aja valgel on ravinud rannata koore, selle kohta öelnud. Täidis Mahaalist vähem kui sajandi võrra varem said puuri lähedale ehitatud Ameri kindlus paleed ise kuidagi kergeks ja hõljuvaks pidada. See on uhke, imposantne ja väga suur künka tipul seisev ehitis mis koosneb neljast põhiosast. Igal neist on oma värav ja siseõu. Ameri palee ehitamist alustati raadisemann Swing esimese ajal umbes aastal 1592 Lõpetas üksmann singi järglasi Escing kuid muidugi on kindluslossiga järgnevatel aegadel uuendatud ja parandatud. Peasissekäik päikesevärav juhib tulija esimesse ja kõige tähtsamas siseõue. Siin pidasid sõjasaagiga lahingutest koju jõudnud armeed oma võiduparaade ning kuningliku perekonna naised jälgisid seda toredust oma võretatud akende tagant. Päikese väravas seisid alati valvurid, sest see oli ju kindluslossi. Peasissekäik taganes itta tõusva päikese poole ning kõik kuninglikud aukandjad ja tähtsad külalised saabusid paleesse selle värava kaudu. Esimese siseõues pidasid oma paraadega Maharacza ihukaitsjad ning õue servas asusid hobusetallid. Nende ülemisel korrusel olid ihukaitsjate ja valvurite eluruumid. Suure ja laia esimese siseõue paremas küljes seisab väike ja elegantne silland Eevi tempel. India usundite arvukate jumaluste ülikeerulisse panteoni pole praeguse loo pinnapealsuse mõtet astuda, see teeks asjad meiesuguste jaoks keeruliseks. Segasemaks muudab kogu loo ka see, et neil jumalustel on igaühel mitu nime. Aga Siila tee templist rääkides tuleks midagi sellest jumalate rist ikkagi ka teada. Ja ma loen, et siile tee või oli õieti jumalatele turg ka kuulus kujutis ning juhtus nii, et jumalata ilmus raalsemann singile. Unenäos käskis valitsejal üles leida oma sessori lähedal merepõhjas lamav kuju. See templisse tuua. Koju leitigi merepõhjast ning see oli plaadi ehk sillakujuline. Seetõttu hakati seda kutsuma ši Ladeviks. Koju puhastati ja paigutati 1604. aastal templisse. Millemann swing ehitas oma kindluslossi Ameris. Sheila tee vihkujutas sisemalatar turgat. See nimi tähendab kätte saada raamatut või võitmatut. Tema on hindu panteoni jumalanna Shakti kõige tuntum inkarnatsioon ja kuulub kõige tähtsamate jumaluste hulka turgaks hakanud tainud kutsuma pärast seda ja kui oli tapnud teeman nurgamaa sura ja tema kaunis tempel, seisab Ameri kindluslossi tähtsaimas siseõues. Sheila teeri templi sissekäigu moodustab kahe poolega hõbedane uks, mis koosneb väikestest ornamentidega kujutistega kaunistatud reljeefpaneelidest. Pühamu sees asuvat lilledega ehitud jumalat. Ärikuju valvab mõlemal küljel Hõbedane Lõvi. Templi sissekäigud kaunistab ka suurest korallist välja lõigatud jumal. Kannežaguju. Kanessa on üks tuntumaid ja armastatumaid jumalusi hindu usundis. Tal on elevandi pea, seetõttu on teda kerge ära tunda Kanežeon, tarkuse, teadmiste, kunstide ja uute alguste jumal. Schiladeemi templiga on seotud mitmed erilised rituaalsed toimingud, Nende seas ka loomade ohverdamine üheksa päeva pikkuste naabrathry pidustuste ajal, mida peeti kaks korda aastas kaheksani Nendel päeval ohverdati templi ees pühvel ja mõned kitsed. Selle rituaali juures pidid alati viivimaga kuningliku perekonna liikmed ja muidugi ka suur hulk jumalanna kummardajaid. 20. sajandi viimasel veerandil keelati loomade ohverdamine aameri Sheila tee Vi templis. Jumalanna turgale ohverdatakse sellest ajast vaid puu- ja köögivilju. Esimesest siseõuest viib anneri palee peahoonesse uhke soliidne trepp. Hindu jumalaga, nišš, nime kandev värav juhib tulija Maharachade paleesse. Lai ja kolmekorruseliste hoonesse, mis on ehitatud punasest liivakivist ja valgest marmorist palee fassaadi eelduvad keskosa katavad üleni peened graveeritud ornamendid, Arabeskid filigraanselt lõigatud geomeetrilised mustrid. Ukse kohal all paikneva suure kaare tagapõhja kaunistavad ornamendid leidub kalliskive ja säravaid peeglikilde. Ülemise osa mõlemal poolel tõusevad esile tugevad kolmetahulised piilarid. Nende vahele on kolmsakiliseks nikerdatud kaart ja kaks sammast mis eraldavad pitsilisest iluvõrest seinu. Seda paika. Värava kohal kutsuti Suhhaag. Mandiir ja selle võre tagant võisid kuningliku perekonna naised jälgida kõike. Missise õuedes toimub diilerite kohal madalad kuplid, fassaadikeskusega klik pooli Margatus. Palee fassaad meenutab värvilt heledaid kuldseid liivu, kuid siin leidub muidki toone. Sümmeetriliselt paigutatud kauneid sinirohelisi tahvleid, mille osas, kui all ja fassaadikeskusest kahel pool kulgevate ümar kaarealiste sammaskäikude tagaseinad ning sambad ise on värvitud küpse tomatitoonis kahel pool fassaadiseisvad tiibhooned moodustavad esiküljega täisnurga ja nende hoonete vahele jääbki siis nelinurkne siseõu. Ameri kindluslossi teises siseõues asub diivan I am vastuvõtuhall. Siin on ilmatu suur platvormil paiknev ruum, mida täidab 27 kaksiksammaste rida. Selles paigas kuulas Raidža oma alluvate palveid. Kolmanda siseõue ümber ehitati Maharaidža, tema perekonna ja abiliste eluruumid. Teineteise vastas seisab siin kaks hoonet. Nende vahel laiub kaunis mogulite stiilis aed. Lillede, tiikide ja purskkaevudega Marmariga ääristatud kitsad kana. Tabelit juhivad V tähe kujulisse basseini, mille keskel seisad purskkaev. Sissekäigust vasakul paiknev hoone on aiman dir. Imeilus oma seinapaneelidega, mille ma sai kaunistustesse, on inkrosteeritud, värvilist klaasi ja peegellagedega. Peeglid on kumerad. Neid on täiendatud värvilise lehtmetalliga, mille küünlavalgus eriliselt sädelema paneb. Mõned kutsuti ka peeglipaleeks, seda ehivad peeglikildudest ja säravatest klaasikildudest mosaiigid. Ta on öelnud, et siinsed ruumid on otsekui virvendavates küünlaleekidest sädelevad ehtekarbid, mille seinu katab graveeritud marmormosaiik. Ja muidugi avanevad hoone akendest võrratud vaated kaunile mahuta järvel. Kabeegli palee sissekäigu moodustab uhke sammassaal. Peeglipalee vastas, kolmandas siseõues seisab naudingute hall. Sellesse viib sandlipuust marmorkaunistustega Vuks ning läbi hoone voolav ning aeda suubub väike kanal hoiab ruumi meeldivalt jahedana. Siin saab nautida maagilist lille imekaunist, marmor, graveeringut, nelinurkse paneelil. Sellel lillel on seitse õit, mis kujutavad enesest kalasaba lootost kerra tõmbunud koobraat. Elevandi lonti, lõvi saba, maisitõlvikut ja skorpioni ja kõik need kujutised ilmuvad nähtavale vaid siis, kui osa paneelist kätega kinni katta. Nii et on lilli. Peab oskama vaadata. Võlulilli. Ameri palee kindluslossi kolmandas siseõue lõunaosas on selle ehitaja Mancing esimese palee kogu rajatise kõige vanem osa peapalee. Selle siseõues seisab kaunis sammas paviljon parathaari neli korda neli sammast, madalaim vormil. Paleed ennast kaunistavad freeskod, mosaiigid, graveering, ud ja värvilised kahhelkivid. Vaat haari paviljoni sai muust maailmast eesriietega eraldada. Nii tekkis siia kuninganna erakohtumiste paikmann singi paleest, Viisärav Ameri asulasse, kus oli palju templeid, ülikute maju ja mošeesid edasi. Meid ootab trip poolia värav. See tähendab õieti kolme väravat ja avanebki kolmes suunas. Üks viib esimesse siseõue teinemann singi paleesse ja kolmas lõuna poole vennana teorachisse. Neljanda siseõuehoonetes elasid kuningliku perekonna naised ametlikud ja mitteametlikud sõnadega sõnana tähendavat õieti naistesse puutuvat. Siis muidugi, mis puutub naistesse hindude ja moslemite perekondades tähendanud sõnasenana seda majaosa, milles elasid naised ja mida külastas perekonnapea siis, kui see talle meeldis. Ameri palee Senanas oli naiste elu asemeteks palju erineva sissekäiguga ruume, mis avanesid ühisesse koridori. Valitsejal oli vaba voli astuda sisse ükskõik millisest uksest. Peaaegu tervet künka otsas seisvate Ameri kindluslossi ümbritsevad kõrged enamasti ilma akendeta müürid ja lossiõuedes võib teinekord elevante kohata, sest külalised on heal meelel nõus nende majesteetlik ja üllate loomade seljas ratsutama. Elevandid liiguvad läbi kitsa päikesevärava kuid kindluslossis on olemas ka uhke endistel aegadel rangelt valvatud lõvivärav, mis viis valitsejate eluruumidesse. India ja maguli arhitektuuri võimas ja kaunis sulam. Vägev Ameri kindlusloss Tšaid puuri lähedal kotkaste mäel, mille ehitamist alustati 16. sajandil ja mis lõpetati 18. sajandil. Üks võrratu kingitus, mille ajalugu meile jätnud on. See on jutustus kunagise briti krooni kõiges haavama juveeli India Maharatsiade jõukusest ja nende sõjakäikude vahel prusest. Seda kindluslossimäe otsas on sajandite jooksul teadagi renoveeritud ja parandatud, sest aeg teeb oma töö. Kuid alati on püütud selle iidse ehituse ajaloolist arhitektuuri alal hoida, sest lood, mida ta meile jutustab, on liiga tähtsad ja hinnalised.