23. augustil möödub 25 aastat Balti ketist. Tänases saates meenutame 1989. aasta juulikuud, mil hakati balti keti ette valmistama. Saatekülaline on ajaloolane Küllo Arjakas, kes 1989. aastal oli Eestimaa rahvarinde volikogu liige ja ka 15 liikmelise balti nõukogu liige. Balti nõukogu tegigi 1989. aasta 15. juulil Pärnus toimunud koosolekul otsuse korraldada see tänaseks juba ajalukku läinud inimkett. Kõigepealt küsimus, mis huvitab ilmselt paljusid raadiokuulajaid, kelle idee oli Balti kett. Viis aastat tagasi augustis 2009 balti keti 20. aastapäeva eel otsis Eesti Päevalehe ajakirjanik Vallo Toomet tjah vastust küsimusele balti keti autor suusast ja Vallo Toomet kirjutas Eesti Päevalehes, et selle idee autoriks on pakutud nii Edgar Savisaart, Mati Hint, Rein Kilki kui ka Mart armakut ja Toomet kirjutaski viitega Mart armakule jääb peale rahvusraamatukogule kaablikraavi kaebamist 1988. Juuni. Et siis oli rahvarinde eestseisuses koosolekul tekkinud aru elu, et kuna kraavi kaevamine oli väga osavõturohke ja vahetati mõtteid, kuidas oleks võimalik veel rahvast mõnele suurele fraktsioonile mobiliseerida. Ja kuna mureks oli Ida-Virumaa, siis oli tekkinud idee ühendada inimestega Tallinn ja Narva. Aga 1988 oli veel mõte, et inimesed on nii-öelda kuulmiskaugusel, mitte päris üksteisel kätest kinni hoiavad. Ja tegelikult Mart Tarmak, kes oli ka rahvarinde juhtkonnaga üsna lähedalt seotud ja tegelasrahvarinde välissuhetega, tema rääkis sedasama versiooni, neid mälestusi ka siis Mati Talviku ja Toomas Lepa dokumentaalfilmil Balti loorbereid 2009 selle filmi valmistamise ajal. Ja nüüd Toomet kirjutas ka juurde, et ka Rein Kilk meenutab ühte koosolekut, kus tema mõtiskles inimketist, mille eeskujuks oli siis üks Ameerika Ühendriikides aset leidnud inimkett. Ja tõepoolest mitmesuguseid ideid, sealhulgas ka inimketi moodustamise mõttelendu võidi suvel 1988 pakkuda. Aga need taolised Nad kadusid kohe kõik võimalike muude ideede tulva alla. Muuseas, Vallo Toomet, artiklis ka Rein Kilk sedasama kinnitas, ma loen ette ühe väikese Frein kilgi lause. Sel ajal 1988 paisati õhku loendamatuid, ideid, kuidas rahvast mobiliseerida. Aga hiljem hakati aru saama, et idee peab ka kandma, et inimesed sellest tuld võtaks ja et on vaja ikkagi sisemise põlemisega ideed. Ja kui me nüüd natukene vaatame neid sündmusi laiemalt ega siis balti keti mõttet 1988 suvi sügis tekkida ei saanud, sest ega tollel ajal ei olnud võimalik Tallinn-Narva inimlik ja korraldada organisatsiooniliselt. Tollel ajal polnud veel ametlikult rahva rinnetki loodud, see oli oktoobris 1988, kuigi algatuskeskus agaralt tegutses. Interrinne oli alles loomisfaasis, noh, rääkimata ka sellest, et kolhooside sovhooside, kas siis juhid või esimehed ette võtate diret, doktorid, kes tegelikult 1989 augustis aitasid bensiini ja busside ja muuga balti keti kümnetele kümnetel tuhandetel inimestel minna ega 1988 olid ka need asutuste juhid veel üsna võimu truud. Ja, ja teine moment on selles 1988 suvel sügisel ka Läti ja Leedu rahva rinda tulid alles kujunemas ja tegelikult ühisaktsioon ehk balti kett saab toimuda pärast rahvarinnet, et koostöö formaliseerimist. Nii et siin võiks niimoodi öelda, et balti keti visioon jälgib väga selgelt ja väga nähtavat arenguloogikat. Kõigepealt kutsutakse ellu balti assamblee, see on siis Eestimaa rahvarinde, Läti, Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sa juudis, ühine kahepäevane suur üritus Tallinnas, mis oli mais 1989 seejärel osad ka selle balti assamblee käigus töötatakse välja balti tee kui rahumeelse poliitika elluviimise programm ja Balti kett on siis selle balti tee elluviimise vahend või tööriist. Ja, ja selles mõttes alates 1980 800 kõike, isegi paremini tahtmisel ei saanud olla. Tõsi, ega me ei saa öelda, et Balti kett oleks nüüd esimene inimkett sellelaadilise inimkett, aitäh kui poliitilise võitluse üks vahendeid, neid on loodud varem erinevates riikides kedes kaunis keerukas on jälgida, millal sellised esimesed poliitilised inimketi tulevad. Aga kui me vaatame Eestit? Ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et Eestis moodustati esimene poliitiline inimkett esimesel oktoobril 1988 ja see oli siis Eestimaa rahvarinde asutamiskongressi esimese päeva hilisõhtul, kui vabaõhuüritused tusel moodustasid kongressi saadikud ja ka arvukad külalised õhtupimeduses Tallinna linnahallist vanalinna suunduva kahe või kahe poole kilomeetri pikkuse küünaldega solidaarsust. Noh, hüüti loosungeid, Eestimaa on meie oma, Eestimaa on meie kätes ja nii edasi ja siis tuldi tagasi linnahalli juurde, sellisele meele olukale miitingule tõrvikute valguses. See muuseas on nüüdseks ilukirjandusse jõudnud näiteks aastal 2014. Aasta algupoolel ilmus ju Jaak Jõerüüdi värske romaan raisakullid kolmas ja neljas osa, mis käsitleb seda pöörde aega 1988 kuni 1991. Ja raamatus on sellest inimketist jutt. Muuseas, balti ketist on Jõerüüt selles ilukirjanduslikus teoses kirjutanud ja ma arvan, et teine inimkett oli Tallinnas 13. Mai 1989. Ja see oligi balti assamblee tuse miitingu järel, kui inimesed olid kogunenud raekoja platsile, oli selline üldine joovastus ja täiesti spontaanselt inimkett hakkas Tallinna vanalinnas raekoja platsilt liikuma Toompea poole aga vaatamata nendele inimkettidele ma julgen öelda, et vähimatki kinnitust ei ole, et mõni varasem inimkett või ka ütleme Eestis siis laulva revolutsiooni kulminatsiooni aastal 1988 need välja käidud Need või ideed või ka siis need mõned siiski suhteliselt lühikesed inimketid olgu see siis rahvarinde asutamiskongressil või isegi mais 1989, et need oleks kuidagi kandunud nüüd, 1989. aasta juulisse, kui hakati tõsisemalt kaaluma inimketi loomise aktsiooni ja selleks ajaks oligi pandud alus balti tee ideoloogiale. See oli siis 13 14. Mai 1989, kui kolme rahvaliikumise esindajad kokku tuli. Kui loodi rahvaliikumiste vahel selline esimene tugev sild ja allkirjastati ühiste eesmärkide ja koostöökava protokoll. Ja nagu öeldud, selle sammu 13. mai 289 sellel õhtul pidas ju rahvarinde eestseisuse liige Mati Hint Raekoja platsil ma julgeks öelda, programmilise kõne kindlasti ühe väga olulise kõne, see kõne oli balti tee ja seal ta meenutaski Baltikumi ühist saatust alates kusagilt 18. sajandi lõpus pust. Et Baltimaade saatust on läbi aastatuhandete mõjutanud meie geograafiline asend, Baltimaade ajalugu, see on ju ida ja lääne koostöö ja võimuvõitluse ajalugu. Ja Mati Hint rõhutas, et ainult ühiselt teostades enesemääramisõigust ja vabade rahvastena võiksid eestlased, lätlased ja leedulased olla siis selline ajalooline sild ida ja lääne vahel. Aga vägivaldne liitmine Nõukogude Liiduga on meid viinud ikkagi raudse eesriide taha ja selles alanud rahvuslikus vabadusvõitluses. Baltimaade rahvad tahavad oma eesmärkide, oma ideaalide eest seista ikkagi rahumeelsete parlamentaarsete ja demokraatlike vahenditega. Vat indil oli ka muuseas väljend balti tee on euroop, Badee balti tee on ida ja Lääne ausate kokkuleppima, olete otsimise tee rahvuste enesemääramisõiguse realiseerimise. D ja sellest edasi järgnev samm ongi siis, et kuidas balti tee kujund leiab oma kehastuse. Ja siin ma peaksin laenama ühe väljendi, Rein Veidemann neilt, kes oli ka Eestimaa rahvarinde esimese eestseisuse liige ja Rein Veidemann neil mõned aastad tagasi ilmus üks artikkel Postimehes ja tal oli minu meelest väga ilus väljend. Et balti tee leidis oma väljenduse siis seninägemata do inimvöö näol. Ja Rein Veidemann just kirjutab, et ta teadlikult ei taha kasutada väljendit balti kett sest kett seostub tema jaoks ikkagi aheldatusega. Aga Balti inimsee on tõepoolest siis selle rahumeelse parlamentaarse omariikluse taastamisele suunatud tee. Tõeline noh, kuidas öelda kroonijuveel mis oma suuruse ja mastaapsusega hämmastas kogu maailmas 1989. aastal. Tuleme nüüd Pärnus toimunud koosoleku juurde, kes seal osalesid, mida arutati ja mida otsustati. Balti assamblee järel moodustati viieteist- liikmeline kolmepoolne komisjon ja selle esimene koosolek toimus Pärnus 15. juulil 1989 aisa tänav 39, kus tookord oli seke ehk siis Eesti külaehituse pansionaat. See koosolek algas kell 11 30, kas kell 19 20 ja kui me vaatame delegatsiooni koosseisu, kes siis moodustasid selle kolmepoolse komisjoni. Eesti poolelt olid seal Edgar Savisaar, kes tollel hetkel oli Eesti kergetööstus ja kaubanduskontserni S tar projekteerimis- ja konstrueerimisbüroo. Mainori direktori asetäitja oli Rein Veidemann, kes oli ajakirja vikerkaar peatoimetaja. Kolmandaks Arvo junti, kes oli Tallinna teise õigusnõuandla advokaat, oli Mart Tarmak, keda sai juba mainitud. Aga tema töökoht oli kultuurileht reede ehk varasem ja praegune sir. Tema oli selle reede ajalehe korrespondent ja viies liige oli siis siinkõneleja Küllo Arjakas. Ametilt olin tollel ajal Eesti muinsuskaitse seltsi vastutav sekretär ja kuuendana oli siis rahvarindekantseleist tehnilise töö Dajana Sirje Trei. Nüüd lätlasi Läti Tautas Fronte, et nende rahvaliikumist oli samamoodi viis inimest. Ivars Kodmanis Daini sibands, Arnold klotents jaanis Lucans ja Valentiina tseile ja leedulasi jõudis Pärnusse kolm. Need olid siis virigiili baitis. Bronis loovaskus Mitskas ja Rum valdas oos hoolas ja kolmepoolse komisjoni liikmetena Pärnusse jõudnud Vytautas Lansbergis, kes siis oli sajudise liider. Tema oli tollel hetkel Ameerika Ühendriikides ja Pärnusse jõudnud metsis Laurinkus, kes oli Moskvas päevakorda võetud. Baltimaade rahvarinnete koostöö organiseerimise põhimõtted, balti assamblee otsuste elluviimine, koostöö majandusküsimustes, üritused 23. augustil, infovahetus rahvaliikumiste, rahvusvahelistest kontaktidest ja mõned üksikud küsimused, referendumi teema, kodakondsuse teema. Algul arutati reglement D ja selle põhimõtteid tutvustas Edgar Savisaar. Et komisjon võiks koos käia kord kuus samas koosseisus otsused peab ratifitseerima kõrgemalseisev organ meie tingimustes siis rahvarinde volikogu, et koosolek on konfidentsiaalne ja sellest helisalvestust ei tehta ja otsuse vastuvõtmise eelprojekti vaatab üle, siis jah, kolmeliikmeline redaktsioonitoimkond ja et koosolekud toimuvad järjest Eesti, Läti ja Leedu ja vastavalt sellele vahetuvad ka koosolekute, juhatas tajad. Leedulased pidasid vajalikuks kokku saada iga kuu teisel laupäeval ja lätlased pakkusid välja kava septembris 1989 siis Riias luua ka juba rahvarinnete koordinatsioonikeskus, kus alaliselt kolm referenti töötaksid ja nende põhimõtet heakskiitmise järel. Siis otsustatigi see kolmepoolne komisjon nimetada balti nõukoguks. Nüüd järgnevalt, mitu tundi arutati üldpoliitilist olukorda. Lätlased rääkisid, et Tautas Fronte programm on vananenud ja et nemad 31 Mai võtsid vastu üleskutse loobuda siis liidulepingu põhimõttest tõst loobuda senisest suunast Nõukogude Liidu föderaliseerimisele. Läti astub parlamentaarses võitlusse Läti täieliku poliitilise ja majandusliku sõltumatuse eest. Ja nende järgnev samm on siis ülemnõukogu valimised, mis tuleb võita. Samuti rääkisid lätlased õpetlasi ja ökonomist on hakanud tööle tõestada iseseisva Läti majandusliku eksisteerimise võimalus. Samuti, et Läti rahvarinne on valmis tegutsema ka majandusliku santaaži tingimustes. Kui Moskva poliitika peaks järsult muutuma, noh, siis rääkisid leedulased oma elu kõigepealt nad tunnustasid balti koostööd öeldes, et ka ilma balti assamblee Ta ei oleks Moskvasse valitud tud Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi liikmetel sedavõrd head koostööd. Nad rääkisid, et tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka lõunasse ja läände. Nimelt valgevene rahvarinne on Leedus loodud, samuti Sąjūdis, edendab poolakate solidaarsusega suhteid ja oli muuseas veel väga huvitav tähelepanek. Sai uudisejuhid olid Moskvas kohtunud Ameerika Ühendriikide suursaadik koga, mis näitab, et 1989 kesksuvel rahvaliikumiste juhid jõudsid ikkagi kõrgdiplomaatiasse ja Ameerika Ühendriikide suursaadikul oli olnud väga hea meel, et sa juudis ei palunud Ameerikast mitte mingit abi. Ja suursaadik oli muuseas ka uurinud, millal Sąjūdis moodustab uue valitsuse ja leedulased olid öelnud, et praeguse ülemnõukoguga uut valitsust ei teki. Tuleb korraldada uue ülemnõukogu valimised, need Ta ja küllap siis Sąjūdis uue valitsuse teeb. Tegelikult nagu läkski, ainult et aasta aega hiljem ja kolmandana kõnelesid Eesti delegatsiooni liikmed natukene Rahvarinde konsultatiivnõukogu tööst natukene avaliku arvamuse küsitlustest ülemnõukogus läbi viidud poliitikast ja peale lõunat arutama tati Baltimaade majandusliku koostöövõimalusi ja otsustati korraldada kaheksandal üheksandal septembril paneveesi, siis ühine seminar majandusekspertidega, et siis arutada natukene ajaloolist balti riikide koostööd ja samuti teeperioodi 1957 kuni 1965 ehk rahvamajandusnõukogude ajajärku. Kui suur osa Eesti, Läti ja Leedu ettevõtted olid vabariikliku alluvusega siis arutati nõukogude armeega seonduvaid küsimusi, alternatiivteenistuse asutamise võimalusi. Lätlased rääkisid, et edumeelseid inimesi kutsutakse Lätis üha sagedamini kordus Bustele. Arutati koostööd naisliikumistega, kes omasid teavet Baltimaadest pärit sõdurite tagakiusamisest ja nii edasi. Muuseas anti ka teada, et ühtekokku 13 lätlasest ja leedulasest Nõukogude Liidu relvajõudude ajateenijad ei täitnud kaheksandal aprillil Thbilisis antud käske astuda rahva vastu. Päris pika koosoleku lõpupoolel jõuti alles 23. augusti tähistamise aruteluni. Mina andsin ülevaate Moskvas Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil loodud MRP komisjoni tööst ja noh, üldiselt arvati, et oleks hea, kui see töö Moskvas lõppeks enne 20 kolmandat augustit tuleks Moskvas MRP hukkamõistev otsus. Tegelikult sama ootus oli ka Eesti ühiskonnas ja alles siis hakati arutama, et kuidas ikkagi tähistada seda 20 kolmandat Augusti kas eraldi või teha ühine üritus ja nii otsustati korraldada inimkett marsruudil Tallinn-Ikla, Riia, Vilnius, kuhu võiks tulla 600000 inimest. Siis arutati, mis oleks inimketi sõnum, mida siis üksteisele inimketis edasi öelda. Kõlasid variandid, vägivald ei sünnita õiglust, elukett vibad, Baltika. Ja neljandana jõuti siis variandi ini, mis hiljem ka käiku läks. Ehk siis vabadus rivima laisvee lühike gene, selge lör väljend, mida on võimalik ka skandeerida suhelda. Kogu aktsiooni nimetuseks Pärnus määrati muuseas balti idee ja selle organisaatoriteks nimetatud niisiis kolm inimest, Šveits Valka, Eesti rahvarinde esindajana, Arnold Klootints lätlaste poolelt, tema oli ka ju Pärnus kohal ning veri Kiilius Chapatis leedu esindajana, kes ju samamoodi Pärnus oli kohal ja arutatud temaatiliste märkide valmistamist. Leedu ja Läti tahtsid 500000 märki saada. Eesti delegatsioon armsat meile kulub 600000 märki ära ja märkide valmistamise korraldamine ka, see jäi Eestimaa rahvarinde kantselei ülesandeks päris koosoleku lõppu tunnita, seal olid siis kodakondsusega seotud küsimused ja ja veel mõned teemad. Ja selle koosoleku lõputunnil arutati muuseas läbi siis ühiskommunike põhipunktid. Need tipiti kõrvalruumis venekeelse kirjutusmasinaga valmis enne laiali sõitmist, kõik panid oma allkirjad sellele õige lühikesele kommuni keele. Kui ma nüüd vaatan üle selle balti nõukogu esimese kommunike siis balti kett tee selles kommunikees tähistab vaid pool lauset väga napisõnaline. Ja sa lause kõlabki nii moodustada 23. augustil sel aastal Eesti, Läti ja Leedu territooriumil inimestest ahel diviisi all Balti tee. Pärnu koosolekust on säilinud viie leheküljeline venekeelne masinakirjas koostatud protokoll. See tehti küll mõni päev hiljem ja samuti on siis Pärnu koosolekust säilinud siinkõneleja kohapeal tehtud märkmed kaheksal leheküljel. Pärnu märkmed ütlevad täiesti selgelt, Baltigi tee fraktsiooni eesmärgi otstarbekuse ja vajalikkuse üle Pärnus pikalt ei kõneletud. Ja seega oli esimene nii-öelda põhimõtteline otsus Baltimaade rahvarinnete liidrite vahel juba veidi varem tehtud. Pärnus otsustati seda pisut laiemas ringkonnas ja ees, et ikkagi kogu arutlus oli ürituse sõnumi vormi ja ülesehituse osas. Et kas teeme või, või, või milleks, teeme. Millal ja kuidas Eestimaa rahvarinde juhatuses balti keti ideeni jõuti? Seda on ilmselt tagantjärele üsna raske kindlaks teha. Seda on raske kindlaks teha, näiteks rahvarinde eestseisuse Toonane liige Lembit Koik kirjutab oma mälestustes, et kui Edgar Savisaar ja Marju Lauristin enne jaanipäeva 1989 Moskvast tagasi jõudsid ja hakkasid uuesti eestseisuse tööga tegelema, et siis hakati arutama, kuidas midagi ühiselt lätlaste ja leedulastega teha sellel kurikuulsal ümmarguse aastapäeval ning et ühel õhtusel koosistumisel Edgar Savisaar selle inimketi moodustamiseks aga välja tuli. Ma vaatasin ka nüüd rahvarinte protokolliraamatut ja selle järgi olid rahvarinde eestseisuse nõupidamised kuuendal juunil ja seitsmendal juulil. Aga nendel nõupidamistel protokolli raamatu järgi ei osalenud ei Savisaar ega Lauristin. Seega võis Savisaare idee kõigepealt arutlusele tulla märksa kitsamas ringis ja pigem ikkagi jaanipäeva järel. Kui saab selgeks, et Moskvas rahvasaadikute kongressil selle MRP komisjoni ka kiirelt läbimurre, et ei tule. Aga ausalt öelda, tuleb ka täiesti võimalikuks pidada, et hilinemisega kohale jõudnud rahvarinde eestseisuse liikmed ei olegi kantud protokolle. Marju Lauristin on kinnitanud, see oli aastal 2009 et tema mäletamist mööda sündis idee paljuski Savisaare ideena ja tema rääkis sellest rahvarinde juhatuses või eestseisuses ka Rein Veidemann. Mäletamist mööda käis selle idee välja rahvarinde eestseisusel Edgar Savisaar. Kas 28. või 29. juunil 1989 ja Rein Veidemann ütles, et esimest korda tutvustati seda ideed laiemalt kaheksandal juulil, kui Põlvas oli rahvarinde volikogu istung. Veidemann muuseas juhtis Põlvas volikogu istungit. Mul ei õnnestunud leida vähimatki dokumentaalset kinnitust ja sammud teega, teised usutletud isikud taolist episoodi ei kinnita. Ja kui ma vaatan Põlva volikogu materjale kahjuks mu isa ei olnud Põlvas kohal. Aga rahvarinde ajaleht Vaba Maa avaldas Põlva volikogus põhjaliku ülevaate kahel leheküljel. Balti ketist ei ole seal ainsatki rida. Rääkisin ka toonase rahvarinde volikogu liikme ja Põlva lase Georg Pelisaarega, kes 1989 oli siin sammas raadios tööd reporterina ja tema mäletamist mööda Savisaar võis pigem inimketi teemal rääkida selle Põlva volikogu koosoleku lõuna ajal koos ühe laua taga lõunatasid. Ja kui ma nüüd arvestan seda, et Põlvas rahvarinde volikogus otsustati käivitada tervet Eestit hõlmav allkirjade kogumise aktsioon ja teiseks hakata üle Eesti levitama rahvarinde tasulisi toetuskaart, et siis ma pean kaunis kaheldavaks suure volikogu ees kohe kolmanda ja, ja samuti väga suure aktsiooni välja käimist. Niiet pigem seda asja arutati. Rahvarinde eestseisuses juulis 1989 idee tunnistati sobivaks, peeti kõnelusi Läti ja Leedu rahvarinnete juhtidega, kes ka tulid asjaga kaasa ja sellega oli nagu teatud poon Pärnus 15. juulil aset leidnud koosolekuks loodud ja sealt mindi nii-öelda juba korralduslike küsimuste juurde. Kas lätlased ja leedulased on päri sellega, et balti keti idee sündis Eestis? Lätis on Tautas Fronte vastutav sekretär Sandra kauni, et kes hiljem oli suursaadik, välisminister, samuti europarlamendi eelmises koosseisus. Tema on mitmel avalikul üritusel nimetanud balti keti idee autoriks Edgar Savisaart. Ma vaatasin Kalniate mälestusteraamatut, mis ilmus aastal 2000, siis ta seal personaalselt nagu kedagi ei käsi, ütle teine Tautas Fronte juhtiv tegelane Dainis Ivants, tema oli muuseas Tautas Fronte esimees. Neil oli selline ametikoht. Meil oli rahvarinde ees seitsmeliikmeline eestseisus, Kadainis Ivansson korduvalt nimetanud Edgar Savisaart selle aktsiooni Torina nüüd leedulastega on lugu veidi keerukam. Nimelt Sąjūdis vastutav sekretär verigiilius Chapatis. Tema kirjutab siis aastal 2007 Leedus ilmunud mälestustes. Ma tooksin siit isegi väikesed tsitaadi balti assamblee istungite vaheaegadel. Jutt on siis 13 14. Mai 1989 kohtusid rahvaliikumiste juhtkonnad mitmeid kordi arutades päevakorra muudatusi kooskõlastades lõppdokumentide sõnastust ja edaspidist tegevust. Üheks arutlusel olnud teemaks oli lähenev Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäev. Pakkusime mitme teise kava seas välja ka inimkeha Tiidee. Lätlased olid sellega nõus, kuid eestlased nimetasid seda ideed Parockilikuks ja tüüpiliselt leedulikuks ning lükkasid selle tagasilepik kokku jätkata istungeid ühise ja kolmele rahvaliikumisele sobiva ürituse leidmiseks. Jorutada Ta panekuid assambleel loodud kolmepoolse komisjoni esimesel kohtumisel ehk seesama 15 juuli Pärnu, millest on täna ju päris palju juba juttu olnud. Aastal 2010 ilmus leedus torm Bronis loovascenseelise ja onko niita Rubsi koostatud koguteos leedu Sąjūdis 1988 kuni 1991. Ja selles laias laastus korratakse Chepaitise versiooni. Aga selles koguteoses ühtegi isikut, keda personaalselt nimetada. Ma tahaks kui balti keti idee autorit ei ole mul õnnestunud leedukeelsetest allikatest leida. Ja Virgiidlus Chepaitise mälestustest. Pärnu nõupidamise kohta saab muuseas lugeda balti nõukogu. Esimesel kohtumisel pöörati erilist tähelepanu Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeva tähistatavate üritustele. Ja vaevalt kaks kuud pärast Balti assamblees pakkus Eestimaa rahvarinne arutamiseks põhjalikult koostatud inimketi stsenaariumi. Nad tegid ettepaneku korraldada kolme vabariigi ühine raadiosaade. Luua ürituse ühine embleem, trükkida plakatid, katid ja valmistada ühine rinnamärk. Manifest statsiooni järel aga organiseerida suured miitingut, sealhulgas sõpruspeod Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiridel. Nad panid ette nimetada inimkett Balti ideeks. Tõsi, esimese variandi ärikooli nimetus pikem balti tee vabadusele ja sõltumatusele. Meie, see tähendab leedulased, kiitsime need ettepanekud muidugi heaks. Nii et leedulased, et ajakirjanduse tasemel arvavad siiamaani, et ikka nemad on selle balti keti idee autorid, aga mul ei ole õnnestunud osalt ka keelebarjääri tõttu leida, et kellele see au siis personaalselt võiks küll kuuluda. Milliseid ideid veel 1989. aasta kesksuvel balti keti kõrval välja pakuti? Neli päeva pärast nõupidamist Pärnus ehk siis 19. juulil tutvustati Balti inimketi idee, et esmakordselt Leedu televisioonis ja sai uudise. Tippjuhid kutsusid kõiki inimesi aktsiooniga ühinema, ehkki natukene oli ebaselge, milline üritus saab olema paar nädalat. Juuli teisel poolel 1989 kasutati Leedus sellaktsiooni nimetusena. Ela piir ja muuseas vaatamata Pärnus otsustatule väga palju sai uudise. Seimi liikmed ei toetanud inimketi ideed. Ja põhilised vaidlused. Juuli teisel poolel toimuvad Leedus kahes küsimuses. Kõigepealt kas tuleb vajalikul hulgal inimesi kokku? Siin olid leedulased oma arvamustes optimistlikud, küllap tulevad. Ja teine küsimus, kuhu need rahvamassid kogunevad ja millise sõnumiga. Ja tõepoolest, juulikuu teisel poolel kaaluti Vilniuses erinevaid ideid ja neil oli kaunis põhjalikult läbi töötatud kaba korraldada üritusi, tus elav piir. 23. augustil Eesti, Läti ja Leedu piiridel vastu Vene Föderatsiooni ja Leedu piiril vastu Valgevene Nõukogude Sotsialistliku vabariiki. Piiriäärse inimketiga sümboolsel moel eraldada Baltimaad Nõukogude Liidust ja päris pikkade vaidluste järel veel jäi see plaan kõrvale. Ühelt poolt oli selge, et ikkagi äärmiselt keeruline on viia sajad tuhanded inimesed läbi põldude, metsade, rabade või soode, kus siis kuskil tuleb luua veel inimkett ja leedulased andsidki endale aru, et see nii-öelda õige piir jääb ebamääraseks, sest ennesõjaaegne Nõukogude Liidu ja Balti riikide piir ei olnud ju see samma, mis 1989. Ja nii Eesti kui Läti oli teatud territooriumid loovutanud Venemaale ja Leedule teatud territooriumid loovutanud Valgevenele. Järgnevalt muuseas tuleb teine leedulaste ja tõeliselt krändi idee nimelt 23. augustil moodustada kolmes balti vabariigis kümnete või siis pigem sadade tuhandete inimestega kolm suurt M R-P ja seda siis kõrgelt õhust fotografeerida ja filmida. Tõepoolest, idee on võimas, aga jällegi küsitavused jällegi logistik ka see tähendab, kuidas ikkagi need inimesed maastikul kohale toimetada, et sellised suured tähed oleks võimalik kujundada ja teine ja väga lihtne küsimus, aga kuidas neid tähti filmida, kui sa juudise poolt otsitud või, või isegi müüritud lennukid ei saa õhkutõusmiseks lennuluba, mis on ka väga loogiline, nii et siis loobusid ka leedulased sellest ideest nii alles juulikuu lõpupäevadel, siis leedu rahvaliikumise juhtkond jõuab järeldusele, et ikkagi tuleb teha inimkett marsruudil Tallinn-Vilnius. See oli tookord, nagu öeldi maantee M 12 seal on kergem seda inimketti organiseerida, osalejatel kohale tulla samuti ajakirjanikel jaam televisioonil on hõlbus inimketti kajastada. Noh, arvestades, et tookord ikkagi Moskvast väga sageli väliskorrespondenti lubada digivaid liiduvabariigi pealinnadesse ja 25. juulil 1989 otsustas siis sa juudise seimi nõukogu nimetada sel aktsiooni palka ideeks ja moodustas koordinatsioonikeskuse, et alustada esimesi ettevalmistusi. Ja tõepoolest, nüüd, juulikuu viimastel päevadel, kui leedulased olid otsuse vastu nud, käivitati ettevalmistused ja Sąjūdis, seimi nõukogu iga koosolek algas aruteluga, milline on organisatsiooniliste küsimuste hetkeseis. Ja muuseas, kõige viimane vaidlusküsimus leedulastega oli, et kas korraldada balti keti aktsioon kolmandik päeval 23. augustil ehk siis Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle kurikuulsa salaprotokolli 50. aastapäeval või tehaseaktsioon 20. augustil, mis oli pühapäev ja nädalapäevad või isegi veidi rohkem püüdsid leedulased nii Eestimaa rahvarinde eestseisuse liikmetele kui ka Läti kolleegidele selgeks teha, et Saktsioon tuleb korraldada 20. augustil püha päeval siis tuleb rohkem inimesi. Ja olles augusti algul, kas siis esimesel või teisel augustil andsid leedulased lõpliku nõusoleku korraldada kogu üritus 23. augustil ja tegelikult aega oli ju selleks ajaks järelejäänud kolm nädalat, et või, või üks või kaks päeva rohkem. Kui nüüd Leedu sai uudis oli jõudnud inimkett tee osas otsusele, et seda tuleb korraldada, siis neil tekib uus ja jällegi täiesti grandioosne idee. Kuivõrd Sąjūdis omas ikkagi häid kontakte Poola, Valgevene ja ukraina rahvaliikumistega, samuti noorti asja tekkinud erakondadega Poolas ja nii hakkavad leedulased arutama võimalust teha inimkett koguni musta mereni. Kõik on MRP all kannatanud alates siis Läänemere äärsest Eestist, Lätist ja Leedust, aga ka Poola, Rumeenia ja niivõrd tõesti jõudu musta mereni. Ja nii palju, kui ma olen Leedu allikaid suutnud jälgida, sa juudise juhid ka konsulteerisid selles küsimuses Poola solidaarsuse juhtidega, aga solidaarsuse juhtkond loobus inimketi laiendamisest Poolasse sest nad leidsid, et sellise elava inimketi moodustamine üle rangelt kontrollib tavaNõukogude Liidu riigipiiri või ka siis isegi katsed ühendada inimkett riigipiiril. See võib tekitada ikkagi üsna ohtliku olukorra ja low variant Rumeeniast või, või, või isegi Ukrainast ei ole ju tõsine, sest polnud aega ja ega polnud ei Rumeenias või Ukrainas ka selliseid struktuure, kellel oleks saanud loota ikkagi kümned ja kümned tuhanded inimesed kokku tuua. Ning augusti esimestest päevadest siis, kui ka sellest tõeliselt suurejoonelisest ideest inimkett Tallinnast kuni Musta mereni loobutakse siis Sąjūdis juhtkond hakkab korraldama tegema ettepanekuid, kuidas aktsiooni kagi Leedus läbi viia. Ja kõige sellise läbimõeldumalt stsenaariumi, kus välja sa juudise seimi liige arhitekt Arturas Scudžas kes muuseas 1988 osutas ka leedus esimese sõltumatu info põlletajani ja arhitekt Scookias panijat, et jagada trass Leedu territooriumil, see oli 202 kilomeetrit. Jagada see 50-ks lõiguks, mis siis sümboliseerivad leedu rahva viitekümmet kannatuste aastat. Enam-vähem iga nelja kilomeetri järel rajada inimeste toodud kividest ohvrikünkad või rajada mälestusristid, kus siis pimeduse saabudes on võimalik süüdata küünlad samuti kiires korras püstitada teeäärsed ris talk tarit. See läheb kokku katoliiklusega, samuti koostada esinejate nimekirjad, kas siis sai uudise seimi liikmetest ja samuti Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi, Leedu saadikutest? Kui asi oli lõpuks ära otsustatud, siis algasid ettevalmistused kuidas need kulgesid. Peale 15. juuli otsust, siis Eestimaa rahvarinde laiendatud eestseisus tuleb kokku seitsmeteistkümnendal juulil ja protokolli raamatu järgi. Ehkki seitsmenda päevakorrapunkti all alles hakati käsitlema balti keti ideed, loodi Algne töötoimkond, kuhu kuulusid siis Heinz Valk, Andrus Öövel ja Mart Siilmann. Ja tollel ajal arvati, et Eestist on vaja kokku tuua 190000 inimest siis on Eesti kaetud inimketiga. Vaja on hankida kolmevärvilisi küünlaid ja mustalint. D kuivõrd ikkagi inimketis on tühikuid samuti, et Eesti on võtnud enda peale märgi valmistamise ka lätlaste ja leedulaste jaoks ja samuti seitsmeteistkümnendal juulil natukene täpsustub idee raadioprogrammi osas, et kogu seda üritust Eestis ohjata. Ta läbi raadio otsesaate ja 17, juuli muuseas arvati, et ka vene keeles teisel lainepikkusel peaks olema see samma saade. Aga kui vaadata seda tegevust, siis lühidalt öeldes balti keti korralduse osas juulikuu teisel poolel 1989 Eestis nimetamisväärset tegevust ei toimunud. Tõsi, Andrus Öövel toimkonna juhiks määratud, tema hakkas oma meeskonda looma, ta võttis kaasa kõigepealt Eestimaa rahvarinde turvateenistuse mehi, samuti rahva rinda kantselei töötajaid ja natukene ka planeeriti teelõik, mida siis rahvarindepiirkonnad peavad katma. Oma osa oli ka kesksuvisel ajal, mil veidigi üritati puhata lõputust poliitilisest tegevusest ja oli ka kõhklevaid hääli. Näiteks Peet Kask meenutas varakevadel 1990, et ka näiteks tema oli Balti kett ürituse vastu ja tema põhiargument olid lähenevad kohalikud ja ülemnõukogu valimised ja tema arvas, et mitme kuu jooksul tuleb valimiste ettevalmistamisega tegeleda. Aga uut ja täiesti fantastiliste mõõtmetega üritust korraldada, mis võib läbi kukkuda näiteks halva ilma tõttu. Too ja Edgar Savisaar meenutab tänud, et juuli teisel poolel 1989 hakkas tema asju korraldama sellisel moel, et sõitis Leetu ja rääkis seal, et näete, eestlased ja lätlased juba teevad ettevalmistusi. Lätis rääkis Savisaar, et leedulased ja eestlased teevad ettevalmistusi ja Eestist tuli välja ka jutuga, näete, käisin lõunanaabrite juures, nemad juba korraldavad. Peame ka meie alustama. Andrus höövli töögrupp, siis koostas Pärnus heaks kiidetud balti tee marsruudi esimese jao tuse ja mõned rahvarindepiirkonnad said ka oma teelõigud teada. Samuti Andrus Öövel kaks korda kohtus Eesti muinsuskaitse seltsi esimehe Trivimi Vellistega, et saada muinsuskaitse seltsi liikmete toetust ja, ja kaasatulekut rahvarindeaktsiooniga, noh, arutati ka liiklust, sidekorraldamist ja muud. Jaa. Sama seis on Lätis ja Leedus juulikuu teisel poolel ojal, kui leedulased oma suuri plaane arutavad, ka Lätis veel mitte midagi ei toimu. Üht-teist siiski rahvarindepiirkondades toimus, nii palju, kui mul õnnestus tuvastada näiteks plas 25. juulil oli siis laiendatud konsultatiivkomitee koos, kus rahvarinde kõrval olid ka rohelised, oli Eestimaa Kommunistliku partei Rapla rajoonikomitee Te esindatud ja arutati siis 23. augusti inimketikorraldust samuti üliaktiivne Kalama ehk Viljandi rahvarinne, kus 31. juulil kesktoimkond. Kui hakkab arutama, et kuidas ikka on võimalik siis tuhanded ja tuhanded inimesed kui saada ja Pärnumaa rahvarinne, seal hakati tegelema Heinaste, Tahkuranna ja Pärnu kõnekoosolekut ettevalmistamisega, sest sellel hetkel lähtuti veel balti tee marsruudist. Tallinn-Pärnu, Heinaste, Riia, Vilnius, nii nagu 15 juuli oli Pärnus otsustatud ja siis tulebki veel viimane suurem muudatus ehk marsruudi muutus, mine. Ja siin ma ehk toetada don Andrus Öövel meeskonda kuulunud Imre Arnold kiri mälestustele. Tema oli Tallinna Lenini rajooni rahvarinde eestseisuse liige ja ka rahvarinde turvateenistuses ja tema meenutas, et kui nad olid Andrus Öövel iga seda marsruuti lähemalt uurinud siis sai ta selgeks Tallinn-Pärnu-Ikla maan. Te ei sobi suure inimketi läbiviimiseks, sest see tee on ikkagi kohati suurte metsade vahel ja eriti problemaatiline on lõik Pärnust Iklani mereäärne tee ja väga raske on tuua 780-le kilomeetrile Pärnust Iklasse nii-öelda külje pealt inimesi, sest seal peaaegu et teid ei olegi. Ja sellel teemal oli ka rahvarinde eestseisuses paar vaidlust, kuivõrd lätlaste ja leedulastega oli see marsruut kokku lepitud. Ning neljandal augustil siis kell 17 rahvarindepiirkondade esindajad on kokku kutsutud, sest on vaja nüüd inimesed laiali jagada marsruudile ja Kalle Kulbok kas tollel ajal olid Tartumaa rahvarindeaktsioonitoimkonna juht, tema meenutas mulle veebruarikuus 2014, et tema mäletab, et kui tema sõitis neljanda augusti nõupidamisele siis ta oli Tartu bussijaama kioskist ostnud eesti kaardi tõestada selle esialgse kava puudusi ja tema tegi neljanda augusti nõupidamisel ettepaneku, et inimahel võiks minna üle Viljandimaal. D ja see trass läbiks, siis rohkem asulaid ja mujalt Eestist on võimalik piltlikult öeldes kahelt poolt sellele marsruudile sõita. Ja kuna sellel neljanda augusti nõupidamisel olid kohal ikkagi korralduskogemustega inimesed, siis pikalt ei olnud vaja veenda. Samal õhtul helistati lätlastele ja räägiti see küsimus üle ja näib, et kuskil neljandal-viiendal augustil siis plikult kooskõlastatakse balti tee marsruudi muutmine suunates selle Tallinnast Kohila ja Rapla kaudu Türile, sealt edasi Viljandisse, sealt Nuia ning Läti piirile. Aga marsruudi muudatus, nagu me aru saame, toob ka korrektiive lätlaste kavades, sest nüüd vunkles inimkett läbi põhjale. D tegelikult ka lätlastel oleks olnud raskusi mereäärse Ikla Riia tee täitmisega, sest samamoodi seal on väga vähe kõrvalteid, enamikus kitsad kruusateed. Ka seal oleks olnud suurtel rahvahulkadele ikke üsna keerukas kohale tulla. Nii et nii kummaline, kui see tänasel päeval kuulates mõeldes ei ole sisuliselt Balti kett. Marsruudini jõutakse alles augusti esimestel päevadel. Ettevalmistused on alles käivitamise faasis, ei midagi rohkemat. Kuulsite esimest osa saatest balti ketti meenutades. Stuudios olid ajaloolane Küllo Arjakas ja Marje Lenk.