Nädala eest anti Eestis esimest korda väljas selge sõnumi auhinnad. Ühes septembri lõpukeelesäutsus oli sellest kampaaniast ka juttu. Auhindamisest ega võitjatest ma praegu rääkima ei hakka. Huvilised võivad leida nii jutu kui ka pilte selge keele kodulehelt. Räägin ühest tähelepanuväärsest võistlustööst. Võimu keel on säärane ja ebaviisakas, ütles keeleteadlane Reet Kasik ühes ettekandes mõne aasta eest. Ta tõi näiteks politsei saadetud kutse kuriteo võimalikule Pealtnägijale. Kutse algas ähvardava vormeliga. Olete kohustatud ilmuma. Jätkus paragrahvide loeteluga, mida kõike hakatakse kohaldama, kui kutse saaja. Mitte kurjategija, mitte kahtlustatav, vaid ilmsüüta, tunnistaja ei peaks kohale ilmuma. Ei puudunud ka fraas kohaldatakse sundtoomist. Seda näidet lugedes mõtlesin, et ma ei oleks sellist kutset saades ei üllatunud ega solvunud. Arvan, et teiega ei oleks. Me oleme harjunud, et riiklikud ametiasutused suhtlevadki kodanikega just sellises keeles. Kõnealune võistlustöö on maksu- ja tolliameti ametikiri korraldus probleemsetele ettevõtetele, et nad esitaksid tollimiseks teatud dokumendid ja annaksid teavet nii et ebameeldiv teema kantseliidist puhtaks toimetada pole seda teksti küll õnnestunud, aga igatahes ei koonerdata seal sõnaga palun. Seletuste andmiseks ja dokumentide esitamiseks palume tulla, öeldakse seal. Ja mitte, olete kohustatud, vaid kohustame. Kirja saajal on selge, kes temaga räägib, talle ei esitata umbisikulise käske. Samuti ei peeta vajalikuks kinnitada iga lause tõsiseltvõetavust seaduses klahvide loeteluga. See on suur samm selgema ja viisakama suhtlemise pool riigi ja kodaniku vahel.