Lähme fotokooli edasi käis eelmisel nädalal kuulis siis tema sai teada, kes on Edward Weston ja milline on tema töö, mis siis 100 aasta tagant veel meid kõnetab ja on üks väga kallis Photo täna jutuks peeterlik, keda sa võrdled, Eduard vestoniga Kobohikas. Just täna räägime ühest kummalisest fenomenist, nimi on peeterlik ja kui eelmisel nädalal rääkisime Edward vestonist, kes on pidanud täielikult ajaproovile vastu ja kelle tööd on läinud hinda iga kümnendiga pärast tema surma aina enam ja enam kelle tööd on kõikides maailma muuseumites siis täna räägime mehest, kes on sündinud aastal 1959, ehk on oma parimas loome eas kelle tööd maksavad juba praegusel hetkel üle miljoni dollari. Aga Ma ehitasin selle võrdluse meelega niimoodi üles, tegelikult võiks öelda, et see on üks kõverpeegel, kui me neid kahte meest võrdleme, sest peeterlikki karjäär on, on arenenud hoopis teistmoodi ja tema pildikeel on midagi absoluutselt teistsugust. Kui me rääkisime Edward Estoni puhul ajatust väga kaunistest eetikast, mis on, ütleme, pärit näiteks seesama kuulus töö Nautilus on siis 27.-st aastast siis pärast seda on maailma kunsti teoorias ja reaalsuses väga palju muutunud. Moodne kunst on liikunud tegelikult sellest esteetikaste ära ja loodetavasti on ta täna uuesti liikuma Sesteetikude tagasi, aga seda me saame rääkida võib-olla 20 aasta pärast. Aga kuna vahepeal on toimunud teine maailmasõda ja pärast seda Moodsa kunsti puhul selline Est eetikast kaugenemine Sis peeterlik, kui on üks mees, kes on tabanud ja selle, et inimhing vajab enda ümber ikkagi midagi ilusat, esteetiliselt kaunist ja sellest on võimalik teenida väga suurt raha. Ja peiterlik on üks selline mees, kellest ei pea lugu mitte ükski maailma muuseumega ükski galeristega kuraator, sest et tema pildid on liiga ilusad. Ta pildistab maastike loodust. Ma kompositsioonid on tõesti väga kaunid, võiks öelda lausa perfektsed. Aga tema pilte vaadates, kellel on väga suur kunsti ja piltide vaatamise kogemus võib tegelikult lõpuks tõdeda, et peale selle ilu tõepoolest seal midagi muud ei olegi. Ja ausalt öelda olen ma ise sellega ka päri. Et pilte on alati tore vaadata. Ta on need, need pildid on ka tehnilises mõttes absoluutselt perfektsuse lähedased, aga kunstnik ei ole mitte peeterlik, vaid nende piltide autor ja kunstnik on ikkagi loodus. Nii et alati tekib mus väga kauneid looduspilte vaadates tunne, et ta justkui kõnetab mingit hoopis teist närvi meie sees kui mõne tõsise vana ajaloolise kunstniku töö. Sest justkui ühel puhul on see fotograaf loonud akna läbi oma piltide, selle imelise looduse nautimiseks, aga teisel puhul on justkui kunstnik loonud mingisuguse peegli, kus ta peegeldab läbi enda hoopis teistsugusel moel ja kõnetades hoopis teistsuguseid, sinu mingisuguseid närvi, otsakesi, seda reaalsust tagasi. Ja peeterlik on siis selline nii-öelda aknalooja, ehk siis ta näitab meile maailma kõige kaunimaid maastikke väga kaunite värvidega, isegi liiga värviliste värvidena kohad. Ta on saanud seetõttu väga kuulsaks. Võib-olla kui moodne kunst oleks siiski jätkanud mingisuguseid esteetika otsinguid, võib-olla siis ei oleks inimeste nälg nii suur ja nad ei oleks jooksnud ja jookseks täna ka maksma sadu tuhandeid dollareid miljoneid dollareid peeterlikki looduspiltide eest maksma. Sest näiteks, kui me nüüd rääkisime eelmisel nädalal sellest samasta Nautilus merekarbi või teokarbipildist, siis peeterlikki miljoni dollari pilt on samuti väga esteetiliselt väga kaunis. Selle nimi, vann ehk üks mulle tundub, et Peterlik. Ma nüüd ainult saan rääkida, mis, kuidas mulle tundub, sest et fakte kahjuks maailmas keegi ei tea, tundub, et eeterlik on selle pildi algusest peale konstrueerinud üheks vägevaks storiks või vägevaks loo. Üks. Kui ta selle pildi pildistas, siis ta otsustas, et ta teeb sellest pildist ainult ühe ainsa koopia. Nii et seda pilti saab maailmas omada üldse üksainus inimene ja see on siis selline sügisvärvide peegeldus jõeveelt, kus me näeme selliseid punaseid, oranž, rikkaid, rohelisi toone ja ka selliseid kasetüve valge musta laigukest, mis siis kerge veevirvendusega muutuvad selliseks ilusaks tõesti Impressiivseks värvidel, värvilaikude koguks. Ja kui ta on öelnud, et see on tema kõige parem foto, mida ta on kunagi teinud ja ta otsustas sellest teha ainult ühe koopia selle maha müüa ning siis vastupidiselt kõiki ootusi üllatades kõike ootusi ilmus kuskilt välja üks täiesti anonüümseks jääv ostja ja maksis selle eest miljon dollarit. Vandenõuteooria ütleb, see on kõik üks hiigelsuur konstruktsioon, selle vandenõuteooriat kinnitab ka see, et juhul kui see on selline konstruktsioon ja ta ise selle töö nii-öelda ära lasi kellelgi osta, siis ta on selle miljoni dollari eest saanud tohutult tohutult tähelepanu populaarsust. Ta on pääsenud maailma kõige kallima loodusfotoga kõikidesse edetabelites, seda, seda on ilmunud väga palju lugusid. Nii et see võis kõik olla üks mull. Ega me ei tea seda ja kitli mitte. Kindlasti saame seda väita, et see kindlasti nii on, aga vaadates, kuidas ta oma karjääri vääri äärmise detailsuse professionaalsusega on kujundanud, kuidas ta hakkas pihta Austraalias esimesest fotogaleriist, tänaseks on tal üle maailma kümneid isiklikke fotogaleriisid, kes müüvad ainult tema töid. Ja uskuge või mitte, aga inimesed seisavad sabas, et osta endale kahemeetrine maastikufoto ja maksta selle eest näiteks 100000 dollarit. Et selline kummaline fenomen on, on Peeter. Ja kui me vaatame korraks üldse sellele kõige kallimate fotode tabelile, siis selliseid anomaaliaid leidub siin tabelis küll ja küll kasvõi esimesel kohal paiknev Andreas Kurski, kes on juba nüüd päris mitmeid aastaid olnud maailma kõige kallimalt müüdud fotokunstnik. Tema töö, Rein kaks sisuliselt juba siin on kaks korda hinda tõstnud, viimane hind on 4,4 miljonit dollarit ja kui te vaatate lihtsalt seda rohelist triipu, heledat taevatriipu ja jõetriipu, millest me oleme kunagi rääkinud, siis ei suuda ta mitte kuidagi uskuda, miks keegi peaks selle eest 4,4 miljonit dollarit maksma. Aga siin tabelis on veel palju toredamaid autoreid, nagu näiteks hetkel kaheksandal kohal paiknev Dmitri Medvedjev, kes on kuulnud teatavasti üks maailma kuulsamaid fotokunstnikke maailma kõige kuulsam vene fotokunstnik, olles sealjuures ka Venemaa peaminister. Ja siis selle töö on saanud Peterburi oksjonilt ostnud ära keegi, kes on lihtsalt tahtnud härrale meele järgi olla maksnud selle eest 1,75 miljonit dollarit. Kui nüüd me jätame sellesama Dmitri Medvedjevi pildi kõrvale, siis ütleme enamus muid töid, mis siin ümber paiknevad nagu näiteks Alfred stiilitsi tööd, seesama Edward vestoni TÖÖ Cindy Sherman ja jaga Atškee ja mättasse orp. Need on kõik sellised maailma fotograafia alussambad ja nende eest eelkõige ei maksta mitte raha seetõttu, et keegi saaks sellest pildist niivõrd suurt naudingut vaid ikkagi eelkõige selle loo eest. Nii nagu vist Konrad Mägi, kelle hinnad eesti maalikunstiturul on ka päris absurdini lähedased on oma isiksuse oma tegudega ja oma kultuuriloolise tähtsusega see mees, kelle eest seda raha makstakse, mitte lihtsalt tema nii-öelda punktuaalselt Lõvi laigud ei ole need. Nii et maailma kõige kallimate fotode edetabel näeb väga naljakas tegelikult ja, ja vahest on seda tore vaadata ja mõtiskleda, et mille eest ollakse olnud valmis maksma miljoneid dollareid ja proovida välja nuputada, mis võis olla see päris põhjus, miks keegi selle raha välja käis. Kas oli investeering, kas oli emotsioon, kas oli pettus, kas oli kellelegi meeldida tahtmine? Ei maksa sellepärast väga muretseda, et neid pilte vaadates aru ei saa, miks see pilt nii kallis on, sest me tegelikult ei tea absoluutselt, miks seda raha maksti? Aitäh sulle, Kaupo Kikkas täna.