Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab nüüd kokku teisipäeva, 21. oktoobri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Tervishoiutöötajad on riikliku lepitaja pakutud kollektiivlepingu palgakomponentidega nõus. Haiglate liit soovib aga lisaaega, et veenduda, kas haiglat sellist palka maksta. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud Vjatšeslav Leedo-le kuuluva Väinamere Liinide vaidlustus praamihankele mitte kvalifitseerimisele. Rootsi kaitseväeotsingutega Stockholmi saarestikus liitusid ka sukeldujad. Ajakirjanduse andmeil on otsingud keskendunud saarestiku lõunaosale. Lähedal on Musk mereväebaas. Rootsi kaitsevägi on lubanud anda Eesti aja järgi õhtul kell seitse Stockholmis pressikonverentsi. Eesti ja Rootsi on julgeolekupoliitika suhtes väga sarnastel seisukohtadel. Arendavad edukad majanduskoostööd, öeldi täna kahe riigi valitsusjuhtide ühisel pressikonverentsil Tallinnas seoses allveelaevajuht jahiga Stockholmi saarestikus kinnitas Rootsi peaminister, et Rootsi kaitsevõime vajab tuge kohtumist. Venemaa, Ukraina ja Euroopa Liit peavad Brüsselis kõnelusi, et lahendada vaidlused gaasi hinna üle. Kui Euroopa Liit, Venemaa ja Ukraina kirjutavad täna alla gaasi hinna ja tarnete lepingule siis Euroopa riikide jaoks tähendaks talvel gaasitarnete kindluse suurenemist. Eksperdid usuvad, et juhul, kui Euroopa riigid nõustuvad Ukraina gaasivõlga tasuma oleks siiski tegemist laenuga. Lähisuhete ja seksuaalvägivalla uuringust selgub märgatavalt rohkem naisi tuleb rasedatena peksmisjälgedega vastuvõttudele. Spordist Lõuna-Aafrika vabariigikohus mõistis paraolümpiasportlase Oscar Pistorius oma tüdruksõbra tapmise eest viieks aastaks vangi. Ilm on öösel Päeval pilves selgimistega, öösel võib kohati sadada lörtsi või tulla ka lund. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus viis, homme päeval miinus üks kuni pluss kolm kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Riiklik lepitaja Henn Pärn ootas tänaseks tervishoiutöötajate ning haiglate liidu vastuseid välja pakutud kollektiivlepingu variandile. Milliste seisukohtadega osapooled välja tulid, räägib lähemalt Reene Leas. Riikliku lepitaja välja pakutud kollektiivlepingu palgakomponentide osa järgi oleks tuleval aastal arstide miinimumpalk üheksa eurot, õdedel viis ning hooldajatel kolm eurot tunnis. Varem oli haiglate liit haigekassas prognoosist lähtuvalt pakkunud tunnitasuks arstidel 8,5 eurot, õdedel 4,78 eurot ja hooldustöötajatel 2,76 eurot tunnis. Katrin rehemaa arstide liidust ütles, et riikliku lepitaja pakutud palganumbrid on neile vastuvõetavad. Kriimik lepitaja pakkumine oli nüüd selline, mille pealt me nägime varianti, et on võimalik selle läbirääkimiste protsessiga üldse edasi minna. Me leidsime, et on siiski meie poolt ka mõistlik teha kompromiss ja, ja aktsepteerida neid palgakomponendi numbreid, mis lepitaja pakkus. Rehemaa sõnul tuleb kindlasti edasi tegeleda töökoormuse teemaga, sest regulatsioon ei ole kaugeltki paigas. Kõigepealt oodatakse aga, kas riikliku lepitaja pakutud palgakomponendid haigekassas ka kinnitatakse. Nüüd on siis seis selline, et see pall on nii-öelda haigekassa ja valitsuse väravas, sest loomulikult on vaja kinnitust, et et ka nemad aktsepteerivad need numbrid, mis lepitaja pakkumises olid ja meie ettepanekus sisalduvad ka väga selged tingimused mida siis oleks nüüd väga kiiresti vaja teha. Ühesõnaga, et saada kinnitust, et tõepoolest tõepoolest niisugused numbrid meil meil nagu kehtima hakkavad ehk siis vajalikud muudatused haigekassa eelarves, tervishoiuteenuste loetelus ka riigieelarve projektis. Haiglate liit palub aga riiklikult lepitajat konsultatsioonideks lisaaega, et veenduda, kas haiglad saavad kollektiivlepinguvariandis välja pakutud palka maksta. Haiglate liidu juht Urmas Sule. Sellele leppele allakirjutajad peavad veendunud olema, et lepe on realistlikud, täidetud ehk siis maakeeli öeldes on samas ka riigieelarves ja Eesti haigekassa eelarves vajalikud vahendid siis Eesti Haiglate Liit pöördus riikliku lepitaja poole palvega, et lepitaja annaks meile lisa aega konsultatsioonide läbiviimiseks. Sest et noh, kolm päeva või kolm tööpäeva on selleks selgelt liiga lühike aeg. 28. novembril kogenud Eesti haigekassa nõukogu, kus on arutluse all siis haigekassa eelarve, teine lugemine selleks hetkeks loomulikult peavad kõik asjad selged olema. Riigihangete vaidlustuskomisjon ei rahuldanud Väinamere Liinide praamihankele mittekvalifitseerimise vaidlustust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus ja merendusosakonna juhataja Jaak Kaabel rääkis intervjuus Maria-Ann Rohemäele otsuse sisust lähemalt. Otsuse sisu on see, et ühtegi vaidlustaja etteheidet hankijale, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ei ole leidnud kinnitust see tähendab seda, et majandus ja kommunikatsiooniministeerium on hanke korraldamisele oma tööd teinud korrektselt, põhjalikult ja õiguspäraselt. Ja sealhulgas on majandus ja kommunikatsiooniministeerium kohelnud osaühingut Väinamere Liinide õiglaselt. Et siis Väinamere liinid ei kvalifitseerunud sellele pakkumisele Just et Väinamere Liinide kvalifitseerumine oleks olnud mitte õiguspärane tegevus Jaak Kaabel lisas, et Väinamere Liinide vaidlustus ja rahandusministeeriumi järelevalve menetlus, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile erinevad menetlused ja neid ei saa üksteisest sõltuvaks pidada. Rahandusministeeriumi menetlusega uuritakse, kas majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi hilisema läbirääkimistega riigihanke alustamine oli õiguspärane või mitteläbirääkimistega Ühenduse hanke võitis Tallinna sadam. Nüüd aga tänaste sündmuste juurde Rootsi rannikul ja arvatavast välismaa allveelaevast teeb ülevaate Kristi Sobak. Rootsi kaitseväeotsinguid tega Stockholmi saarestikus on liitunud ka sukeldujad, kirjutab Rootsi päevalehe Dagens Nyheter võrguväljaanne. Uudisteagentuuri TT andmeil on otsingud keskendunud saarestiku lõunaosale otsingupiirkonna lähedal on Musta mereväebaas. Ajaleht Dagens Nyheter kirjutab ka, et Rootsi relvajõud on saanud kontakti millegagi. Lehe andmeil on väikeses piirkonnas koos kolm merele alust lehte ei kirjuta. Samas mis laadi kontaktiga tegemist on. Alused on lehe teatel ühes paigas juba mitu tundi. Sündmuspaigal viibiva ajakirjaniku sõnul näib, nagu kuulaksid nad midagi. Meedia esindajatel on antud käsk püsida vähemalt kilomeetri kaugusel. Rootsi kaitseväe ülem Sverker Göransson ütles pärastlõunal antud pressi printsile, et peab väga tõenäoliseks, et Rootsi vetes on olnud või on võõrriigi veealust tegevust. Samas ütles ta, et on raske leida tõendeid selle kohta, mis täpselt juhtunud on. After vaadet spekuleeris varemete otsinguoperatsioon Stockholmi saarestikus käivitus pärast seda, kui mereväe alus põrkas reedel kokku pinnale tõusnud saatjaga. Jürgenson lükkas selle teate ümber, öeldes, et alus põrkas kokku valguspoiga. Rootsi kaitsevägi on lubanud anda Eesti aja järgi kell seitse õhtul Stockholmis uue pressikonverentsi Rootsi merele. Otsinguoperatsioon käib viiendat päeva ja kaitsejõud on öelnud, et välismaa allveelaeva avastamise korral kasutatakse selle pinnale tõusmisele sundimiseks, vajadusel relvi. Täna hommikul kohtusid Tallinnas Rootsi ja Eesti peaministrid Stefan Loveeni. Taavi Rõivas arutasid ennekõike julgeoleku ja majandusega seotud Mall Mälberg, kes pressikonverentsile Stefan Loveeni ja Taavi Rõivas kohtuvad kahe viimase nädala jooksul juba kolmandat korda. Täna oli esimene kahepoolne ametlik kohtumine. Eesti valitsusjuht tõstis esile kolme tähtsamad teemad, mille üle aru peeti. Need on meie regiooni julgeolek. Majanduskoostöö ning Eesti ja Rootsi seisukohad Euroopa Liidu poliitikas. Eesti ja Rootsi seisukohad julgelt praegu poliitiliselt on traditsiooniliselt olnud ja on ka praegu väga sarnased ja me näeme väga sarnaselt ka neid ohte, mis meie piirkonda võib kogu Euroopat kapitsevad. Ja majanduskoostöös ei ole vist suur saladus, kui ma ütlen, et Rootsi on kõige olulisem välisinvestor Eesti jaoks 26 ja pool protsenti esimesel poolaastal tehtud välisinvesteeringutest Eestisse tulid Rootsist ja, ja see on Eesti jaoks suur asi ja kari Eesti ekspordis on rodsi esimene sihtriike pisut enam kui 17 protsenti, nii et Eesti majandus jaoks on Rootsi väga-väga õnnelik ja ka Euroopa ülemkogu kohtumiseks me valmistume küllalt sarnaste vaadetega. Nii Eesti kui Rootsi on mõlemad seda meelt, et Euroopa kliimapoliitika peab olema ambitsioonikas. Me loodame, et me jõuame ülemkogus kokkulepeteni ja mul oli hea võimalus tutvustada ka peaminister Refonile Eesti kogest riikliku huvi ja plaani, kuidas põlevkivitööstust ühelt poolt muuta tasuvamaks, aga teiselt poolt ka oluliselt keskkonnasõbralikumaks tootes põlevkivist elektri kõrval ka järjest rohkem õli ja oli hea võimalus ka seda tutvustada. Rootsi peaminister rõhutas samuti kahe riigi head koostööd ja eriti kaitsekoostööd. Mis puutub Rootsi ja NATO suhetesse, siis kinnitas Stefan Loveeni järgmist. Me jääme NATOst väljapoole, kuid me tahame säilitada ja arendada koostööd NATO riikidega, säilitades samal ajal oma positsiooni artikkel viie osas. Ütle sloveen. Seoses viimaste sündmustega Läänemerel ehk allveelaevajahiga Stockholmi saarestikus küsiti Rootsi peaministrilt, millised on Rootsi kaitsevõime tugevdamise plaanid. Hommikul esitame Me parlamendile oma eelarvekava ja seal täpselt summad kirjas, kuid põhimõtteliselt. Me oleme Parlamendis partneritega kokku leppinud, et me vajame võimekuse suurendamisse ja kaitsesse rohkem ressursse. Arendamist vajavad mitmed strateegilised valdkonnad, näiteks lennuvägi, ma mõtlen hävituslennukeid või Need on kaks otsustavat valdkonda, kus me arengut vajame, aga on ka teisi asju, ütles Stefan Löfven. Venemaa Ukraina ja Euroopa Liit alustasid Brüsselis kõnelusi, et lahendada vaidlus, et gaasi hinna üle ja teha lõpp hirmule, et Venemaa võib peatada talve energiatarned Euroopale. Läinud reedel jõuti Milanos kokkuleppele nõndanimetatud vahe hinnas 385 dollarit 1000-lt kuupmeetrilt, millega Venemaa hakkab Ukrainale talvel gaasi müüma. Uus hind on 20 protsenti madalam kui hind, mida Moskva Kiievelt algselt nõudis. Energiajulgeoleku ekspert Andres Mäe ütles, et Ukraina ja Euroopa Liit nõuavad eraldi kokkulepet, mis kehtiks esimese aprilli või esimese maini. Kuid Venemaa ei ole sellise kokkuleppe allkirjastamiseks valmis, sest kreml soovib. Gaasi hind alanes tollimaksu arvelt. Saksamaa kantsler Angela Merkel ütles eile, et liitlased peavad aitama Ukrainal Gazpromi arveid maksta. Ukrainaga gaasivõlg Vene Gazpromile on üle kolme miljardi dollari ja Kiiev loodab võla tagasimaksmisel rahvusvahelisele abile. 2,4 miljardit tuleb ära maksta juba sel kuul, mistõttu palus Ukraina täna Euroopa Liidult ja rahvusvaheliselt valuutafondilt kaks miljardit laenu. Andres Mäe sõnul kardavad eurooplased, et võla tasumata jätmisel on õhus ka Kesk-Euroopa riikide gaasiga varustamine. Mina ei usu, et Ukraina sõdur võlga ilma eri kokkuleppeta on nõus tasuma erikokkuleppes sätestatakse siis mingisuguse madalam hind, mille alusel see Ukraina selle võla tasub. Ja juhul, kui Stockholmis otsustatakse, et Ukraina peab tasuma veel midagi, siis siis maksab ülejäänud osa võlast ja ma ei pea tõenäoliseks, et Euroopa Liidu, et leitakse mingi raha, mis niisama Ukrainale kingitakse, vaid tõenäoliselt saab see olema ikkagi laev ja Ukraina ei taha võtta täiendavat laenu puhtalt selleks, et maksta ära mingisugust võlga, mille suhtes pole veel lõplikku kokkulepet nii-öelda. Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles, et juhul kui leppe allkirjastatakse, tähendaks Euroopale suuremat tarnekindlust. Ukraina gaasivõla tasumise kohta ütles Veskimägi, et see on ühelt poolt küll solidaarne, ent mündil on ka teine külg. Eks Ukraina peab ikkagi oma gaasisektorit oluliselt liberaliseerinud, kolmanda muidugi see, et, et Euroopa liitu müüdav gaasinud Gazpromi poolt, et minu jaoks on see muidugi ka ministeerium, kui me vaatame täna läen Lääne-Euroopa turupõhiseid gaasi hindasid, siis me oleme sisuliselt sel aastal näinud kogu aeg sellist gaasi hinda 20 eurot megavatt-tund meie näiteks ostame 32,24 eurot megavatt-tund gaase sisse Gazpromi gaasi hinnastamise poliitika muidugi totaalselt diskrimineeriv ja see on asi, mida ei saa pikas vaates ma arvan, mitte ükski riik aktsepteerida. Tagasi Eesti teemade juurde riigikogu põhiseaduskomisjon toetas peale põhjalikku arutelu seadusemuudatus, mis võimaldab Eesti-Vene ajutise kontrolljoone määratleda vabariigi valitsusel. See loob eelduse kontrolljoont paremini märgistada, korras hoida ja tõhusamalt valvata. Täna Narvas ida prefektuuri juhtidega kohtunud president Toomas Hendrik Ilves ütles Ago Gaškov vile, et tema hindas idapiiri olukorda heaks. Siinkandis ei ole midagi, mille üle nuriseda on, praegu juba käivad tööd, kagupiiri parandada nähtavust, et siis me teame, kus, kus piir täpselt tasub, nii et Narva piir, erinevalt kogu piirist on kindlamini kaitstud. No siin on juba see, et on jõgi teeb oma töö ära, nähtavus on siin olemas ja see kõik need need kaamerad ja anduritega, kaamerad ja muud asjad näitavad täpselt, mis toimub seal. Kagu-Eestis on väga palju võsa piirilepingust, aga vist ei ole praegu eriti mõtet rääkida, kuna on näha, et viimased sündmused näitavad ka Rootsi piirkaalust väga hästi kaitstud ei ole. Aga kas see piirilepingu puudumine mõjutab kuidagi siiski turvalisust? Mitte, kui me mõtleme, et Nõukogude liidul oli siis 40 taastat, kuni sõlmiti piirileping Norraga umbes ma kaua aega võttis siis piir Hiinaga ja tuleb alati meeles pidada, kui me räägime turvalisusest, et Jaapan ja Venemaa on ikka sõjaseisu, isegi pole rahulepingut kahe riigi vahel. Täna tutvustatud lähisuhte ja seksuaalvägivalla uuring näitaks justkui, et vägivald on Eestis kasvanud. Eksperdid leiavad aga, et see võib hoopis tähendada, et arstid on teadlikumad ning oskavad paremini märgata vägivalla juhtumeid. Maria-Ann Rohemäe teeb kokkuvõtte. Lähisuhte ja seksuaalvägivalla uuringu puhul on tegemist kordusküsitlusega ning selle tulemused peaks näitama 11 aasta jooksul toimunud muutusi räägib Eesti avatud ühiskonna instituudi ekspert Helve Kase. Kui me näiteks 2003 korraldasime analoogse küsitluse kusagil 30 protsenti meedikutest, need on siis naistearsti, temal mõõdad, ütlesid, et nad on oma praktikas kokku puutunud näiteks isegi selliste kurbade juhtumitega, kus naine on vägivalla tagajärjel kaotanud lapse ja kahjuks tänasel päeval aastal 2014 on see protsent jäänud samaks. Ka nüüd vastas 30 protsenti küsitletud teemannatutest ja naistearstidest, et jah, et nende praktikas on seid kurvad juhtumid esinenud. Ka see lisas, et täna esitletud uuringust selgub, et märgatavalt rohkem naisi statena peksmisjälgedega vastuvõttudele. Kase sõnul võib ühelt poolt väita, et vägivald on Eestis kasvanud, kuid teisalt võib see tähendada seda, et arstid on teadlikumad ning oskavad paremini märgata vägivalla juhtumeid. Kasega nõustub Eesti avatud ühiskonna instituudi juhataja iiris Pettai, kelle sõnul ei ole arstid enam lähisuhte ja seksuaalvägivalla teema osas nii tõrjuvad 95 96 protsenti paigaldatud naised. Ohvrid on nende patsientide seas 56 protsenti mehi ohvreid 20 protsenti lapsi märganud ja reaalselt vaat hindavad 17 protsenti perearstidest, et perevägivalla ohvrid on reaalne osa 70 protsenti Nende kogu patsientide hulgast. Mida veel näitas uuring, et pooled arstidest on täiesti valmis selleks, et nad võiks seal ohvriga rohkem tegeleda. Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli juhataja Ruth Kalda teiega uuringut kommenteerides välja ka põhjusi, miks näiteks perearstid lähisuhte ja seksuaalvägivalla juhtumitega teinekord kuskile edasi pöördu. Isiklik nagu negatiivne kogemus sellest, et kui kordan, pöördutud, siis ei ole asjad edasi läinud. Endal näiteks on selliseid kogemusi, kus öeldakse, et kui, kui täiskasvanud isik ei ole teinud avaldust, siis ei ole enam edasi eksju midagi teha. Nüüd ka see asi, et ka sotsiaalindeks tood töötaja poole pöördumine, et ka see on üsnagi selline aegavõttev. Kalda lisas, et tegelikult ei ole olemas ka selget kohta või inimest, kelle poole selliste vägivalla juhtumitega pöörduda. Lähisuhte ja seksuaalvägivalla uuringu üks eesmärk tegelikult ongi ühtse süsteemi ülesehitamine lähisuhtevägivalla tõkestamiseks Eestis. Ruth Kalda pakub välja omapoolsed lahendused. Ilmselt on ka siis justiitsministeeriumi ja siis sealt edasi juba kohalike omavalitsustega koos võib-olla siis ära ära nagunii-öelda, defineeridagi või öeldagi, et vaat et, et see on see initsiatiivi keskus või sihukene nagu aktiivne partner, kes peab selle vastutuse võtma mingite juhtumite lahendamisele. Rakveres algas täna uue muusika ja kultuurifestivalfaas, mis kestab terve kuu, aga Gaškov rääkis festivali korraldajaga. Küsisin festivali peakorraldajalt Remy Bruvalilt, kuidas näeb see festival välja tänavu? Ta on jätkuvalt samasugune, nagu ta on olnud alates aastast 2003. Põhifookus võib öelda, et seal festivalil on tuua Rakvere inimesteni muusikalisi suundi või muid kultuurinähtusi, mida Rakvere inimesed, kas siis ei ei ole üldse seni nagu olnud võimalusi kokku puudutamiseks või siis või siis ei ole seda nähtud piisava tihedusega. Meie arvates? Tänavu ei ole kontserdid teatri väikeses saalis vaid üle Rakvere laiali. Sel aastal teatrisse ei ole ühtegi üritust plaanitud, kõik üritused toimuvad Rakvere linna peal, erinevates, võib öelda siis söögikohtades või, või siis selliste meelelahutuskohtades ja ega ei saa välistada, et järgmisel aasta laseme teatrist tagasi. Avakontsert on rakvere guess populaarsemas moodsa muusika paigas, nimelt karakondsis. Kära kantsis on meil tegelikult avakontsert, toimub meil alles laupäeval. Aga me täna siis alustame selliste aktsioonidega, mis on seotud nagu festivaliga, et kes on nagu muusikahuvilised, et nendele Me soovitame laupäeval tulla kära kantsi, kus on üles astumas hulk suurepäraseid Eesti. Võib vist üldistada neid elektroonilise muusika artiste. Võib olla mõnedele ütlevad sellised instrumendi nimed nagu Roland kaheksa, null kaheksa või kolm või kolm või, või erinevad Acai MPC versioonidest. Et artistid siis kannavad ette oma lugusid. Otse ja vahetult. Täna on meil selline aktsioon, et Rakvere uues burgerirestoranis nimega grillers on siis päev otsa Voa festivaliga seotud muusikavalik, et me oleme täiesti kindlad, et Rakvere linnas sellist muusikavalikut üheski teises kohas tavapärasel päeval kuulda ei saa. Ehkki festival algab juba täna, ei ole kõik esinemispaigad veel kindlad. Kuu aja jooksul, mil festival kestab, võib esinemispaiku ka juurde tulla. Vaatame, kuidas reaktsioonid on, siis saab, et pakume kõigile võimalust osa saada, et selles mõttes, kui mõni Rakvere huvitava meelelahutuskoha omanik või programmijuht kuuleb, et on võimalus vahast osa saada, siis võtke meiega ühendust ja räägime läbi. Ja ilmast räägib nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Soome põhjaosa kohal tugevnev kõrgrõhuala laieneb vähehaaval lõuna suunas ja ulatub juba üle Eesti kuid selle kõrgrõhu all servaalas sajab meil kohati veel nii täna õhtul, öösel kui ka homme hommikul. Need võivad esineda nii lume, lörtsi kui vihmana ning suurem on saju võimalus Põhja-Eestis. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati, peamiselt rannikualadel võib sadada lörtsi ja lund. Puhub valdavalt kirde ja ida tuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli kuni miinus viie kraadini. Saarte rannikul jääb kohati pluss kahe kraadi juurde pidama. Homme päeval on vähese või vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 16 meetrit sekundis. Saartel ja looderannikul puhub ida- ja kagutuul seitse kuni 13, puhanguti kuni 18 meetrit sekundis ja õhutemperatuur tõuseb nulli kuni pluss kolme kraadi peale. Tänased spordisõnumid võtab kokku Karl Mihkel Eller. Lõuna-Aafrika vabariigikohus mõistis paraolümpiasportlase Oscar Pistoriuse oma tüdruksõbra rõivas Steenkampi tapmise eest viieks aastaks vangi. Eelnevalt oli prokurör nõudnud Pistoriuse kümneaastast vangistust. Kaitseväetis peab Pistorius reaalselt vangis veetma 10 kuud ning jätkab pärast seda karistuse kandmist koduarestis. Kohtunik ütles otsust välja kuulutades, vangistamata jätmine oleks saatnud ühiskonnale vale signaali. Pistorius tappis Steenkampi mullu 14. veebruaril. Mehe enda kinnitusel tulistas ta naist läbi tualettruumi kinnise ukse, kuna pidas teda sissetungijaks. 27 aastane Pistorius on mitmekordne olümpiamängude võitja saja-kahesaja 400 meetri jooksus. 2012. aastal sai temast esimene kaheproteesjalaga sportlane, kes olümpiamängudel osalenud, kui ta kuulus Lõuna-Aafrika Vabariigi meeskonda nelja korda 100 meetri teatejooksus. Läti korvpalliliit teatas täna Eesti korvpalliliidule, et nad valisid 2015. aasta Euroopa meistrivõistluste Riia alagrupi. Just Eesti koondise. Eelnevalt sõlmitud kokkuleppe järgi on põhiliseks tingimuseks seitsmeteistkümne 1500 pileti broneerimine Eesti poolehoidjatele, millele Eesti alaliit pidi andma tagatise. Korvpalliliidu peasekretäri Keio Kuhi sõnul on lõplik rahaline tagatis väiksem, kui alguses nõuti, kuid kui piletimüük kujuneb Eestis edukalt, siis alaliidule rahalisi kohustusi. Eelnevalt pidas Läti läbirääkimisi ka Soome ja Leeduga, kuid kui esimest neist soovis oma grupiga Prantsusmaa, siis Leedu puhul jäävad lätlased lootma õnnele. Nimed pole tugevamas loosigrupis endale alagrupi saanud veel Leedu ja Hispaania ehk leedukate võimalus pidada alagrupimängud Riias on 50 50. Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. Broneerisime 17500 piletit küll, aga garantii, millele me pidime andma, oli palju väiksem. Et küsimus on siis selles, et Lätil on vajalik, et need ettemaksu usutavasti siiski tuleb väga inimesi, vaata Eesti koondise mänge siis puhtalt Eesti Korvpalliliidu vahel, eks, et et see tuleb piletimüügist. Loodad vahendeid tagasi. Jalgpalli meistrite liiga põhiturniiril jätkatakse täna mängudega alagruppides E. Kunihhaa põnevus. Kohtumisena võib välja tuua AS Rooma Müncheni Bayerni kohtumise E-grupis, F-grupis võõrustab FC Barcelona. Hollandlaste Amsterdami Ajaxi G-grupis võõrustab Schalke, Lissaboni Sportingu ning H-grupis kohtuvad Porto ja Bilbao Athletic. Eesti sulgpallur Raul Must alustas Pariisis peetavaid Prantsusmaa lahtiseid võiduga, kui alistas kvalifikatsiooni avaringis kohaliku mängija Luka kobree 21 19 21 17. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite teisipäeva, 21. oktoobri Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.