Tänasele muusikalisele tunnile annab ainet koorilaul. Seda põhjusel, et möödunud reedel, esimesel aprillil tähistati Taaralinnas Eesti NSV teenelise õpetaja Tartule noortemaja Sõprus lastekoori kurekell peadirigendi ja Tartu poistekoori dirigendi, Tartu seitsmenda keskkooli muusikaõpetaja Lennart Jõela viiekümnendat sünnipäeva. Tartu Ülikooli pilgeni täis aulas astusid üles Lennart Jõela praegused lauljad ja ka kaks tema endist kuuri. Oma juubelikontserdikutsele olid valinud sa sellise mooto Mu isamaa armas, kus sündinud maa. Selle lauluga olen kasvanud üles. See on niisugune laul, mis on väga kaua aega seda eestlased laulnud ja see on lapsepõlvest tuttav ja tänase peale Nonii see laul elab meie inimestes edasi. Olin kontsertreisil tüdrukutega, siis nad laulsid terve tee tagasi tulles seda laulu ja nüüd on selle laulu väga kenasti seadnud kooriliikidele Heino Kaljuste ja paistab, et see laul nüüd kooride repertuaari. Sinu juubelikontserdikava on üles ehitatud ka vastavalt sellele motole. Reeglina. Esitavad koorid, eesti heliloomingut. Siin on tegemist üsna mitme koriga, kes pakkusid oma abi selle päeva sisustamiseks ja tuli välja see niisugune eesti heliloojate repertuaar, mis võib-olla oma nii mõttelt kannab taaži seda motot, mis on seal kutse peale, sest need laulud on tõesti loomulikult tekst, räägib meie maast, meie rahvast. Ja seetõttu pinge soojaks. Alustame kontserti, millega tähistame Eesti NSV teenelise õpetaja Lennart Jõela viiekümnendat sünnipäeva. Kõigi kuure juhatab juubilar. Alustavad kurekell ja poistekoor Arved Haug, Heldur Karmo Rahu hällilaul. No need laulud, mis sul tänasel juubelikontserdil kõlavad kas need on olnud ka varem kooride repertuaaris või on need spetsiaalselt selleks kontserdiks? Osa laule, nendest on spetsiaalselt õpitut, osa on muidugi kooride repertuaaris ja näiteks naiskoor kommentaare. Laulu pakkus välja tema praegune dirigent Anu kebas, hotelliski laul aga Caromio pen. See laul sai võetud kavasse siis, kuna kaugete aastate tagant tegin tööd selle kommentaariga. Ja Gaudeamuse meeskooriga on pakutud välja niisuguste lood, mis on justkui koori raudvaras. Neid on lauldud enne minu tööle asumist selle kooriga ja lauldakse ilmselt seni, kuni üldse eksisteerib koorma, mõtlen. No järelikult lauda siis ka sinu kääneid. Loomulikult. Oma koori repertuaar, oled sa ikkagi alati valinud reeglina kas klassik, et või eesti heliloojate loomingut. Sul on olnud väga toredaid eesti autorikontserte suisa näiteks kurekellaga Raymond lätte kontsert, mis mõni aeg tagasi teoks sai. See räägib sellest, et sul on ka ilmselt olemas ühine side ja koostöö meie heliloojatega. Ja see töö käigus on kujunenud välja tõepoolest Raymond lätte, et oleme väga palju laulnud kurekella tüdrukutega. Ja üks teine niisugune lemmikautoreid, kes on just noorema põlve lauljate jaoks ma mõtlen siin mudilaskoori on saanud Hans Hindpere ja Rene eespere laulud. Need on kuidagi väga-väga huvitav, Sa oled väga hea laulda ja lapsed väga tahavad neid laulda. Kui me laulame eesti keeles oma emakeeles, siis laulu omandamine läheb mitu korda kiiremini. Kui me laulame võõrkeeltes, siis oma suure osa ajast võtab just keele õppimine ja viimistlus muidugi peale eesti autoritele laulnud vene autoreid. Viimasel ajal KiK laule, kellega tutvusin Vigala laagris koorijuhtide laagris kinkis maanduri kogumikku ja neid laule laulame. Koorijuhtide segakoorisuvised laagrid Vigalas on andnud ka sinu juubelikontserti terve rida uusi laule. Jah, see on üks väga tore ettevõtte igale laager selles mõttes, et seal kõik heliloojad tulevad suurte mappidega, kus on uus looming sees ja seal on võimalus kohe kuulata neid laule ettekandes seetõttu on sealt kõige ligem teekooride repertuaari. Ja nüüd selles kavas on ka üks, laulab Aarne männikult. Laulu pealkiri on Me oleme, see sai niisuguse esiletõstmise just Vigala laagrisse ja siis ma palusin, et ta seaks selle lastekoori seadeks, oli segakooriseades, mida ta ka tegi, aga Peep Sarapik rukkivihud rehe all. See on üks väga-väga kena laul, ta on üsna lihtsa helikeelega, mis on jõukohane paljudele kooridele ja paistab, et sellel laulul on suur tulevik. Sest nagu praegu juba on teada, väga paljud koorid on võtnud selle enda repertuaari ja see sai ka nüüd uusloomingulaulude võistlusel ergutuspreemia kasseedenud vigadest. See tuli ka Vigalast ja särav Jätkab poistekoor Peep Sarapik, Juhan Liiv rukkivihud rehe all. Veljo Tormis, Eesti mees ja tema sugu Ei ma ei kao. Ja. Ei kao. Ja. Sa oled oma juubelikontserdil ära kasutanud kõik need koorid, mida sa oled juhatanud, kõik vist ei ole siiski õige öelda. Omalajal juhatasid saga Anvelti nimelise Tartu Pedagoogilise koolikoorile, poori paraku sellel kontserdil ei ole. Aga astuvad mudilaste kuni naiste ja meeste nii välja, kõik Tartu juhtivad koorid alustavad siis lastekoor ja poistekoor, jätkab poistekoor. Siis on Tartu seitsmenda keskkooli mudilaskoor, naiskargantaare meeskoor, Gaudeamus ja lastekoor Kurekell. Kuivõrd suure osa ükski nendest koolidest on sinu elus? Nad. Peaks ütlema, et üsna olulise osa enne neid koorema juhatasin veel. Aparaadiehitustehase meeskoori see oli niisugune esimene katse põlenud LEGO, lõpetasin konservatooriumi 65. aastal sidega, ma tegin tööd, pärast ühendasin need koorid Simmi nimelise meeskooriga, sellega tehtud tööd. Kantaaria naiskoor, mida ma juhatasin üheksa aastat ja meeskoor Gaudeamus sai kool 1019 aastat dirigendiks, nii et see on üsna-üsna määrava osa elust on hõlmanud need koorid. Muidugi praegu viimane koor, lastekoor Kurekell, mis Tartu seitsmenda keskkooli põhibaasil töötab nüüd juba algusest peale seda tööd teinud kurekella algust võiks lugeda niimoodi kahe ajaarvamise järgi võib olla. Seoses koorikooli loomisega 80. aastal, mille eestvedajaks oli Uno Uiga undel kokk. Siis oli võimalus organiseerida vastavalt nii nagu poistekoorile ka lastekoor. Aga meie alustasime tööd noortemaja sõpruse all 82. aastal, niiet eelmisel aastal pidasime viienda aastapäeva kontserdil. Ja see mudilaskoor, mida ta kahasse Anugebasega juhatate, kas see on kogu aeg paralleelselt eksisteerinud kurekellale Jansess kurekellad? Ja jah, see on tõepoolest niimoodi. Meil on töökorraldus juba esimese klassi koor laulab seal eraldi. Ja teise klassikoor, kolmas, neljas klass moodustavad siiski hüppelauakooridele siis poistekoori jaoks ja lastekoori jaoks. Poistekoori juba võtame kolmandast klassist alates seest poiste laulu iga enne häälemurret on väga lühike ja seda peab maksimaalselt ära kasutama. Tüdrukutel on siis alates viiendast klassist tulevad kurekella laulma Tartu poistekoorile oled sa ka kahel etapil alad seotud, seostati 61, aga ma tulin Tartusse alles 65 ja siis töötasin kuni 69. aastani niisugune esimene etapp ja pärast siis selle koorikooli loomisega 80. aastal hakkasin uuesti tööle. Poistekooriga annab eelkõige võimaluse valida repertuaari. Sest on ju kõige rohkem kirjutatud segakoorile asju ja tõepoolest oleme laulnud ka üsna üsna ulatuslikke teoseid just klassika raudvarast. Ja see muidugi on niisugune muusikaliik, mis väga palju koorile annab ja edasiviiv. Ma olen näinud sind seismas tüdrukute puhul. Ühes olen näinud, kuidas koor on ärev olnud ja kuidas oma niisuguse püha rahulikkusega oled suutnud selle väikese naisinimese ära taltsutada ja tema kired maandada. Aga väikemees, inimene, tema on ju niimoodi, et sa ei või iial teada, mis tema peas parasjagu toimub ja mida ta seal välja mõtleb. Ometigi allutad seal need poisid oma käe alla ja see on kindel märk sellest, et poisid ka ikkagi mitte ei laula sellepärast et ema-isa nad sinna kooli klassi toonud poistekoori pannud vaid nendel sees ikka midagi ütleb, et ma tahan laulda. Veri on see, mis viib rähnipoja puu otsa, nii on selle laulmisega ka. Ja kui ta juba sinna on tulnud ja saanud osa sellest Bertuaarist nendest lauludest ma arvan, et iga inimese hing hakkab kaasa helisema. Ja kui üks õnnestunud kontsert on, siis see annab ka väga palju sellele poiside. Vaata nad tohutult rahutu hingega, aga siiski muusika minu arust märgatavalt kasvatab. Neid, kui me vaatame praegu vanema astme mehi, meil on seal meesansambel tegutseb juba ja kasvõi meie kooli oli komitee, on kõik poistekoori kasvandikud ja missugused ettevõtmised ja mis on aktiivsus ja jää, tahe nendes kõigis avaldub, siis ma arvan, et seal on suur osa sellel laulul. Ega siis see erudeeritus, mis nad on nüüd sellest poistekoorist kaasa saanud ega see ju neid eluteel maha jätta. Kui sa nüüd kasvõi mõtled nende meeste peale, kes sinu kehal on kaudaamuses laulnud need mehed, kes elus, mitte millelegi alla ei vannu ja kes on ka ikkagi oma emotsionaalsuse ja rudeerituse kaasa saanud just lapsepõlves kaasa antud lauludest. Ja on tõepoolest niimoodi nii nagu viimasel ajal räägitakse just et me oleme justkui väga paljust ilma jäänud, inimese niisugune emotsionaalne külg ja südamlikus ja ja halastus ja kõik need probleemid on viimasel ajal väga teravdatud üles ajakirjanduses. Ja tõepoolest muusika aitab väga oluliselt seda lünka täita. Ja see on ju nii kaunis kunst, et ta tõesti paneb inimese kõige hellemad ja sügavamad tunded helisema ja see helin jää inimest saatma, kui ta on juba lapsepõlves selle tunnetanud oma hinges, siis ei kao kuni elu lõpuni. Lihtsalt kahju nendest lastest, kes on jäänud sellest kaunist bussist kõrvale. Kuid poisid olnud seal enne häälemurret, siis vaevalt et et pärast keegi hakkab selle kauni kunstiga tegelema. Et seetõttu on tarvis juba maast madalast lapsepõlvest peale seda helinat saada oma rinda ja seda edasi kanda. Kui veneseise olid, kui sa laulmaksid No nii nagu ema on rääkinud ikka päris varakult koos rääkimaõppimisega kus, nagu emapiimaga peaks see tulema ja kahjuks viimasel ajal on siiski praktika näitab seda, et kodudes väga vähe lauldakse, tehnika matab nagu selle loomuliku musitseerimise enda alla. Seda näitab kasvõi konkursid ja vastu võetud koolides, nii et muidugi raske proovitud, aga iga ema peaks oma lapsed, lähed laule laulma. Laval on mudilaskoor. Uno Naissoo, Ira Lember, metsa Telegram. Sa oled õpetanud muusikaõpetajaid või siis oled õpetanud lapsi õigesti laulma. Tartu pedagoogilises koolis töötasid ka üksjagu kaua aega, kuniks siis Tartu seitsmes keskkool asutas oma juurde kooriga klassid, siis tulid sina ka sinna õpetajaks, mida see pedagoogiamet on sinu jaoks tähendab või mida see sulle on ka andnud sinu koorijuhi töös? Ma peaksin rääkima tööst Tartu pedagoogilises koolis, kus ma olin dirigeerimise õpetaja ja seda tööd sai tehtud 14 aastat. Ja see andis tõepoolest palju, sest kui õpetada näiteks ka dirigeerimist ja laulu tõlgitsemist, siis kahtlemata see töö paneb ennast uurima, põhjalikult vaatama, kõiki asju põhjendama. Ja seetõttu oli see minu arust väga kasulik dirigenditöös. Just see periood Koolitöö pole paraku mitte meelakkumine, kas sa oled kohe algusest peale juba muusikakoolist õppinud koorijuhiks või on sul olnud teisi erialasid, mida sa oled õppinud? Mul on erialasid natukene rohkem olnud, jah, ma lõpetasin muusikaga kooli akordioni erialal ja sinna juurde käis ka tööorkestriga. Millega riigieksam tehtud, siis oli meil Vanemuise muusikakooli ühine orkester. Seal ma dirigeerimist õppisin. Tolleaegse Vanemuise dirigendi Jaan hargeli juures kes oli väga sisukas inimene ja, ja väga palju suutis anda. Ja sealt õliga huvi orkestrimuusika vastu peale lõpetamist. Ma töötasin natuke aega Haapsalus, kus tuli ka ette juhatada Radioorkestrit ja puhkpilliorkestrit. Ja sealt siis sai nagu algus konservatiivid, kusjuures sai ka Pille õpitud. Seetõttu nagu ei ole võõras ka kestri juhatamine, mida mul tõesti tuli vahepeal lihtsalt asjaolude sunnil teha. Kui pilk heita tagasi siis sinu kui koorijuhi loomingu tees, missugune ajajärk või etapp on sulle endale olnud loominguliselt kõige enam pakkuvam. Tööd meeskooriga Gaudeamus. Seda sai siiski üsna pikk periood tehtud ja see töö pakkus väga palju. See on niisuguste suurte kogemustega koor kes on tipus olnud ja see sundis ennast ka kokku võtma ja mõtlema ja pingutama ja seetõttu siin on niimoodi kollektiiv, kasvatab ka juhti, see oli 75. aastal, mil on Eesti NSV rahvakunstnik Roland Aasmäe. Kahjuks tervislikel põhjustel jäi kõrvale sellest tööst ja rääkis mulle, et ma asuks töölisele kooriga oma aja kohta küllalt, noormees, võtsin seda kutset niisugusena, et tal on ajuti tervis natukene kehv, tahab ravida, aga siis ma muidugi ei kujutanud, et see, see on pöördumatu, see lihtsalt tema elu lõppes. 75. aasta sügisel. Töö naiskooriga ja töömeeskooriga, need on ju sootuks erinevad. Ja üldse ei saa neid vist võrrelda tööga laste koorides. Probleemid on jah, mõneti erinevad. Puutub meeskoori, siis oma niisuguse mehise tüseda kõlaga on ehk tõepoolest kõige südamelähedasem neist koorides, siis see annab võimaluse loekaid asju juhatada, mis on üsna hingelähedased. Muidugi lastekooriga on probleemid, ehkki ehkki teistsugused. Kuid siiski peab, ütlevad noorusel on see eelis. Iseenesest juba noorus on suur pluss laulmise juures ja nii nagu praeguse töö käib. Lauljad saavad hariduse koorikoolis ja selles mõttes on see töö niisugune lihtsam ehk selles mõttes, et ei pea kõiki asju puust ette tegema, vaid töö käib noodi järgi meil põhiliselt, kus isegi harva kasutanud klaverit niisuguse õppimise juures. Ja see annab võimet vanusega niisugused huvitavad ja raskemaid teoseid esitada. Olgem ausad, ega meil eriti palju ei ole selliseid koorijuhte, kes on meeskoori jätnud ja hakanud lastekooridirigendiks, sa oled need kõik oma nahal üle elanud, aga sinu praegune töö lastekooridega näitab, et sa ei ole seda sammu kahetsenud, vähemalt sa ei ole seda mitte kuulajatele välja näidanud. Mõnikord on olnud ka selline sisemine tõmmet, tahaks ikkagi minna tagasi meeskoori või naiskoorijat. Noh, need koorid mulle ikka meeldivad, aga elu on elu ja siin on omad reaalsused. Sest kõiki töid ei suuda ju inimene ära teha ja tuleb lihtsalt valida, et mitte ennast nii tohutult killustada. Järgmine laul tuletab küllap kõigile meist meelde mõnda kaunist kohta kaunil Eestimaal juubilarile kindlasti ainuvõimalikule, ainult kaunist Kärgula küla Põlva mail. Gennadi Podolski. Mu lapsepõlvekodus. Kantare kroonikas on sõnad. Pärast kestvat viljakalt koostööd jätab Lennart Jõela koori maha. Kõik naised ohkavad mõnede küllap paljude silmas. On pisarad. Ma pean kauda hammustasena teie ees vabandama, seda valt, süüdi oleme meie, kes me Lennart Jõela ära meelitasime ja enda poole tõmbasime, ma arvan, aga, ja usun kindlalt, et see lahkumine oli ainult väline. Seesmine side on säilinud tänapäevani. Tartu esinduslastekoor on kurekell ja oma esimesest etteastest alates juba. See tähendab seda, et muidugi lauljad peavad olema võimekad, nad peavad olema muusikaliselt haritud aga õpetajad on pidanud tegema ka ikka väga suure töö ära see programm, mis meil praegu koolides on. Kas see annab nii palju võimalusi muusikaõpetajale koori kohe panna niimoodi väga hästi kõlama ja väga hästi lapsi laulma? Kui võtta tavalist kooli, siis sellest nendest tundidest ilmselt ei piisa, et midagi põhjalikku omad lastega ja teha. Seal peab lihtsalt olema väga suur entusiast. Nii nagu neid vabariigil vabariigikoolides on ju muusikaõpetajaid, keda vabariigi üldsus teab ja tunneb. Kui palju näiteks peaks olema iga nädal tavalises klassis laulmise tundi? Mina muusikaõpetaja pakuks välja muidugi igal päeval ühe laulmistonni. Aga vaevalt, et see kunagi reaalsuseks muutub. Kui siin käis Ameerika Cherry Hilli puhkpilliorkester, see oli kolledži orkester, kolledži õpetaja rääkis, et nendel on tõesti iga päev kolmveerand tundi tavalises koolis muusikaõpetust ja nad ei ole sellega midagi kaotanud. Vaevalt et meiegi midagi kaotaksime, kui meie lapsed iga päev tõesti 45 minutit tegeleksid laulmisega. Aga mis sa ise arvad, kas lastele see meeldiks? Kindlasti meeldiks näiteks mudilaskoori, seal laulab kaks tundi ära ja siis tuleb seal tüdruk, ütleb õpetaja, mul on niisugune laululusti tahtmine, et ma lihtsalt ei saa lõpetada ta nii hoogu läinud sellest laulmisest, et ja ma mõtlen, et see kahtlemata meeldib nendele. Sa oled ka oma sünnikoha Põlva rajooni kooride instruktor. Kui rajooni koorida instruktor läheb läbi viima laulupeoeelset esimest rajooni kooride üldproovi. Missugune see pilt siis tavaliselt on, on see jahmatamapanev? Või on see tõesti niisugust lootustandev ja sütitav? Lootus, et pead ikka olema jääma, see sõltub palju jällegi rajoonist ja koolidest ja kaadrist, kes on ühes või teises koolis sest on väga väikseid koole ja on väga häid koore, näiteks viimase laulupeo eelproove tehes oli seal Jõgeva rajoonis, seal tuleb 12 13 last, laulavad väga ilusti suuri koore, kes ei jõua selle puhtus ja nii on muusika niisugused viimistletud ette kanda ning see on väga mitmepalgeline. Aga peab ütlema, et see laulupeo ootusõhin lastes maksab väga palju ja nad väga innukalt ja suure hoolega teevad seda tööd. Sa oled olnud Tartu laulupidude üldjuht, sa oled olnud Tartu poistekooride laulupäevade üldjuht ja nüüd möödunud suvel ka koolinoorte üldlaulupeo üldjuht. Ütle, kas sa üldjuhi puldis natukene närveerisid ka, ikkagi nii suur mass käe all? Võib-olla kui algul ma sellest teada sain, et niisugune ülesanne tuleb täita, siis siis oli ehk närveerimist kõigi rohkem. Aga praktiline töö, kui sinna pulti juba korra lähed, siis ei ole aega mõelda seal enam närveerimise peale, vaid seal tuleb kõikuma vain panna. Selle. Sa teadsid eelproove läbi, viies et sa juhatad Aarne Oidi igavest tuld. Laulupeol kuulsime hoopis aga, et sinule jäid Šaynski pioneerid. Georgi Struve laul kodumaa ja noh, nii nagu ikka see kõiki asju nähtavasti ei anna paika panna nii varakult ja selle kava laulude vahetamise ja ümberkorraldamisega juhtub ka samamoodi dirigentidega, kes või midagi peab tegema. Seetõttu, ja see laulud nagu tulid teised juhatajana, meil on nõupidamised ja, ja need niisugused seminarid, kus on laulupeo kava paika pandud ja ette lauldud. Seda tegi Ellerheina koor Heino Kaljuste juhatusel ja seetõttu nii nagu see üldine interpretatsioon on pandud paika ja sellest tuleb ikka lähtuda. Jaa, muidugi ei saa lubada luksust endale seal ühte laulu lihtsalt viimistleda või tehasest terve laulupeo kava on tarvis ette valmistada ja minu arust ei ole päris aus, kui nii ainult vaadata selle pilguga, et mida nüüd mina juhatamisest laulud peavad olema. Ühendkooriga laulu viimistlemine ei ole ju sugugi niisama lihtne, nagu on näiteks oma konkreetse kooriga selle töö tegemine. Jah, see nõuab tõepoolest suurt tööd ja seal on lihtsalt tarvis väga täpselt teada neid nõudmisi, mida on tarvis paika panna. Ja mitte seal kuidagi uppuda ära pisiasjadesse, vaid jäänud tarvis nii kõige olulisem kõige vajalikum paika panna. Kas selle koorijuhi pingelise töö kõrval jääb sul aega ka millegi muuga tegeleda, mõnda muud muusikat kuulata? Seda aega jääb ikka, jah, meil on õnneks töökorraldus on nii kenasti pandud paika. Et me õhtud on ikka vabad, me saame käia teatris, kontserdil. Seetõttu saab tõesti kuulata muusikat teisest vallast. Nii palju. Meil Tartus on võimalik sümfooniakontserte. Tuleb ERSO Tartusse mängima ja saab kuulata muidugi ka mitmepalgelist muusikat, mis tänapäeval üsna lihtsalt kätte tuleb, arvestades tehnika, tead, mul on niisugune tunne, kui noortega töötada, siis peab teadma või kodus olema ka kergemas muusikas mis on nagu teada noortele omasem. Ja seetõttu võimaluse korral püüan kuulata kõiki muusikat ja, ja nagu selgusele jõuda, nendes asjades. Konstantin Türnpu, Lydia Koidula. Meil aiaäärne tänaval. Tuudur Vettik, helilooja sõnab muistne võitlusvanne. Kui sa vaatad tagasi oma dirigendiajale, kui kaua sa siis dirigent oled üldse olnud? Peale muusikakooli lõpetamist, kui ma läksin tööle Haapsalu juba tehtud orkestrit ja õppimise konservatooriumis mitmeid ansambleid ja, ja seejuures ka koori näiteks loo linnuvabriku segakoori Valdo Ratassepaga seal tegime vaheldumisi ja peale lõpetamist kohe nii et praegu on nagu muusikapõllul. Üle 30 aasta töötatud. Ülepeaaegu juba rohkem kui pool oma elust, oled sa muusika sees olnud? Kas mõnikord on tekkinud ka niisugust tunnet? Et nüüd juba aitab, neid koore on siin juhatatud. Tahaks natukene rahulikumat tööd. Kummaline, aga niisugust tunnet ei ole täiesti tulnud isegi kõige suurema aastus hetkel sest ka neid on elus ette tulnud. Aga et seda ametit jätta siiski just mõtet ei ole pähe tulnud. Ja kontserdi lõpuks. Hans Hindpere, Erika Esop kevadevärvid. Maestro Ernesaks on öelnud, kes on laulule andnud väikese sõrme, sellelt võtab ta kogu südame ega anna seda enam tagasi, vaid ainult edasi edasi. Lennart Jõela on selle väite kõnekaks tõestuseks. Tagasihoidlikult igat tegu saatva kõmuta on ta ikka ausalt oma tööd teinud. Seda kinnitasid ka lillesülemid ja tänusõnad, mida jagus ajaliselt pea terveks tunniks. Rohkem kui ilust pakatav lilleõis. Tänust tulvil sõnad soojendas juubilari südant ühislaul, mis jäi kõigi saalisolijate hinge helisema, andmaks lootust. Selle mehe käe all elab meie koorilaul üle veel palju sädelevaid aegu.