Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest. Rahva tervist minul on Urmas Vadi algab soode muusik sealisist. Positiivset. Otsust asi, mitte sajad. Inimesed, kes tahavad et nende sisse ära oma Et nende silmis mahtuda Nähtamatud paati aariad teeninud, aga sellest arusaamiseks on miini mäne, aga igav. On inimene liig alla? Inimene. Treiolek, tere, ütle Miksu artistinimi on seal liis bändi nimi ja see on sellepärast soliidset, see on ilus nimi, Salisson, tähendab, tähendab kanepipiipu, nagu me teame, siis ta tähendab karikat. Nagu me teame ka sellepärast kõigi nende põhjustel. Ja, pluss veel see, et ikkagi ilus nimi, naise nimi, peaaegu sellepärast ta on ka minu bändi nimi. Me istume praegu sinu köögis ja viisid kõvasti tiksuv Kello minema ja et ta ei segaks meie lindistamist. Istume sinu köögis ja kas sa siin köögis muidu elus, kus sa oled, Jarek Kasar, oled midagi muud, kuid Chaliis loomulikult. Jarek Kasari na. Ma käin, teen. Räägin oma sõprade ja, ja oma vanemate ja vanavanematega ja ja, ja kui ma linna peal vastu tulen, siis ma olen ka tegelikult ikkagi Jarek Kasar Chalice olema lava peal ja ja vahest mõnikord intervjuud andes. Ja ja kui ma teen stuudios muusikat, siis ma olen Kansambetsialis. Kui 2003. aastal ilmus sinu debüütalbum ühendatud inimesed, siis oli see sinu tõeline läbimurre ja tähelend, palju muusikaauhindu ja hakati kohe rääkima uuest eestikeelsest räpist, mille sa siis nagu lõid või mul on selline natukene tendentslik mõtteavaldus, sulla, et noh, kui mingisugust muusikastiili üle vaadatakse, noh, olgu see mingi räpp või hip puped. Et mina ei ole nagu väga kursis, et kui sa nüüd ütled, et aga too näiteid, siis ma nagu väga palju näiteid ei oska tuua, et selles suhtes see ongi nagu selline tendentslik mõtteavaldusega mulle alati tundub, et kui ma vaatan neid läbimehi siin Eestis, et siis nad on justkui needsamad mustad mehed, kes kuskil Emmdeeviison, et samasuguste suurtel lõkendavate pükstega, mis kohe kohe alla kukkumas, aga et noh, et nad ei ole mustad, vaid need on valged ja, ja kuskil eemal on läikima löödud auto ja, ja vähendavad napilt riietatud kohe-kohe anduvad tütarlapsed ja ja mulle tundub, et sinu muusikas on selline eesti asi olemas, mis ei ole nagu lihtsalt copy veist võetud üle läänes, et nisu minu selle mõtteavalduse peale ütled, no on kultuur ja elustiil. Ja selle alla kuulub peale muusikapala, ütleme siis noh, kõik need elemendid EMS-i ehk siis räppimine Dioi ehk siis plaadimängijate taga istumise kunst grafiti, breiktants, biit, box ka. Lisaks sellele on seal veel mood ehk see, kuidas me riietuma siis kõne, kuidas räägivad need noh, ütleme siis nii, et ma ei ütle, et mustanahalised ka valged on selle kultuuri üle täiesti võtnud. Et see on ta, on niisugune eestlaste mingisugune väike rassistlik mõtteviis, et kui sa näed nagu mustanahalist käituma just ütleme, eks ole, mustanahaliste ostmas poest piima ja sa näed, et valge inimene läheb, ostab seda täpselt sama piima, et siiskil tahab olla nagu mustanahaline, noh tegelikult vahet ei ole, kuidas sa kottpüksid, on väga ägedad, ma käisin ka kunagi kottpükstega. Aga, aga mul on. Mul on hästi sobinud, sellepärast ma neid ei kanna. See sinu võrdlus selle piimaga oli minu meelest natuke demagoogiline, Lennart oli, aga ma mõtlesin selle küsimuse all seda, et mis asi on see eesti osi, mis sina sellesse muusikasse toonud. Et, et see ei ole sellele lihtsalt ületoomine, vaid et, et need asjad tihtipeale mingid asjad. Ma ei mõtle isegi ainult muusikat, vaid üleüldse mingeid nähtuseid, mis kuskilt Laanast või ükskõik kuskohast võetakse. Ülatuuakse nad tihtipeale ei pruugi noh, meie keskkonnas või meie kultuuriruumis töötada, mis asi see Eesti liikus või oma hiphop, mille, millest need kriitikud rääkima hakkasid, kui sul see esimene album ilmus, et mis asi see on? Ma ma ei, ma ei tea täpselt, mis asi see on. Võib-olla see teemavalik, millest ma räägin, ma räägi vast sellest, millest ma kuulen, et räägitakse lombi taga, vaid ma räägin sellest, millest ma mõtlengi. Et minu jaoks on see ikkagi üks väljendusviis on. No ütleme, kui me räägime puhtalt praegu räpist, kõigis on üks väheseid väljendusviise, mis mul on sellepärast, et mida edasi ma olen läinud, seda, seda rohkem on sinna Räpile lisandunud mul igasuguseid muid muusikastiile ja, ja nende kisselli sellest kõigest muusikastiilidest, mida ma tean. Aga et see on ikkagi siukene skisofreeniline muusika minu puhul, et et lihtsalt räpist rääkida oleks võib-olla pat, aga aga jaga räpimeeste sihukeste tõeliste räppi meeste jaoks ei ole ebaaus, kui minu puhul räägitakse räpist ainult. Aga see eesti asi. Ma võib-olla olen seal selles muusikastiilis õudselt teadlikult sees, et, et ma ma samastan ennast sellega nagu võib-olla niivõrd palju. Et minu puhul see ei ole, ei, ei näe välja see, et ma tahaksin olla keegi minu puhul see näeb välja nagu ma ise olengi see. Ma täpselt ei tea, mis asi see on, aga aga üks võimalus on selline. Ja on tuju heategija, sellepärast olen esineja, olen täht, olen esinemas tegelikult mina olen kirjand, võimsana, närvihaige külalistele tuim meister, räpirütme südames. Puhastus näiteks kaks, neli, seitse mõttetodanud lubati, tulistan kõigile pidudele, kus tuleb räppmuusikat vaid unistada, aga porgandipõllul hästi läbi tulevikust. Rahvarandagedsin hoida lusikas, jube möll on ainus tunne minus. Soov on siin üks originaal saavad kohe mäletates, kütab midagi ärevat, ma ei püüa. Jäljendarg, ma lihtsalt ei suuda reegleid. Nagu segi peaga autorooli Te olete kõik, et päike paistaks taevas, vastasine, koomiline, Tiia, laisad, saarlaste hoopis kiirelt aega ei loobi kive. Jänesekapsaaeda koodistiile on vaja armastust tarvis olla, väga julm. Kimbutama unistus jõuaks olema ära munn. Läbimees kirjutab, viime, läheb autogrammi, mul isegi plaadilepingu allkirjastamiseks. Kiire tarbekaupu vahelisi lende pole, rahva sõber maitseb siia, siis kuulaks presidendi vana aasta seletama ükskaks, rahvas hüppab pihku, su värgi järgi liigub mikrit välja enne kui näpu läbi või siis kui mikrofon ise väsib. Aga see on nagu tulid vanema klassi naised ja võtsid kaasa kasti õlut, mis ta siit parteid ülejäänutega gruppi sünnist poeg meile Kalevate nuuskas kirjutama tungib, mingi vana menüü poes ikka vanemate rõõmuks akrobaat. Lömastan, võiksime siit nagu karukomandost on nii laia kaliibriga kahurit, maakera optimu, padrun. Ma tean väga paljusid inimesi, kes ei ole hiphopi, mehed aga kuulavad sinu muusikat ja tunnevad sellest suurt rõõmu. Ja samuti on see väga kitsas huvigrupp just need Hipupparid, kes tunnevad samuti sinu muusikast suurt rõõmu ja mis selle räppimise juures ka ju üks oluline asi on, on see, et, et sul on mingi väga konkreetne sõnum, mida sa tahad edastada Salotki eesti keeles. Et võib-olla see on ka see põhjus, miks sa öelda oled nii populaarne? Jah? Jah, ei no ma ei, ma ei tea selles suhtes, et et näiteks mina ei, mina ei ütle iialgi, et ma eestikeelse räpi nagu tõin. Ühesõnaga esimesena hakkasin täppidega esimesena hakkas eestikeelset räppi tegema, nagu niimoodi teadlikult hakkas tegema, kuuldi, kes esimesena lindistas. Ja lihtsalt ma arvan, et kuuldi koodi, võib-olla ei rääkinud nii populaarsetest asjadest kui mina või noh, eesti rahvas, populaarsetest asjadest kuuldi, rääkis nagu meil nüüd hästi, mõtleme siis tegelikult nende ilgelt populaarsed asjad, millest kuuldi, rääkis naised, viin, joomine, kõik see. Aga, aga ma mul võib-olla on esimene, kes läks niimoodi avalikult, läks süvitsi. Noh, kui neid asju kõiki võtta, millest ma esimene oli Eesti mõttes, siis noh, neid on päris palju, aga, aga kas, kas me saame niimoodi öelda, et et see oli mees, mees oli esimene, kes Eestis hakkas tegema sellist asja minu meelest nagu lame või noh, igav, et miks seda vaja üldse öelda on? Et tegelikult tehti ammu seda süvitsi pikaajaliselt lihtsalt nüüd tali jõudis ka Eestisse oleks varem või hiljem, et mingid vahetused, pakun, et oleks keegi teine minu asemel see koht eesti kultuur, millesse ulad, see on sinu jaoks oluline ja miks juba sellepärast, et et siin on ju siin on kõik minu juuregi ja kui sai nagu sa ei tea ju, mis sul kunagi oli, mis, mis, mis su maa kunagi oli, miks sa selline oled nagu praegu siis vaevalt ka midagi tulevikus ägedat juhtub, et selleks, et saaks teha ju minna. Mis ennem oli, ma arvan, et seal et selle, et sellepärast ma olen nii nagu kindel selles, et et ma pean ikka seda asja tegema eesti keeles ja sihuke selline südameasi ta sisse kodeeritud, et ma niimoodi teen. Olen mõelnud, et noh, loomulikult inglise keeles õppis õpiks inglise keel, et inglise keelt rohkem ma kunagi tegin inglise keeles, alguses ma tegin seda muusikat inglise keeles, aga siis ma sain aru, et ma ei mõtle selles keeles ja ma mõtlen ümber, et seal on mingisugune lisavigur veel, et ma pean tegelema tõlkimisega, tegelesin, mul olid kaks kapsaks loetud Silvetit ja, ja ma tegelesin mingisuguse tõlkimisega kogu aeg oma mõtteid eesti kirjutasin eestikeelset teksti, väljusin, tõlkisin inglise keelde, panime riimi, tõid veel mingid sihuksed, lisanaljakad, riimid. Inglise keeles on see sõnavara ikka kõvasti suurem, laiem, aga ma arvan, et Eesti on eesti keel on ilus, näiteks üks põhjus kindlasti. Jaa. Mulle meeldib siin kodu. Mastikani kodust ära tulla tuleb alati tuleb koduigatsus, südametu inimene, kui sul ei tule koduigatsus peale, sa ise olid ju ka kuu aega. Hispaanias olid Itaaliast, no sul tuli ka ju koduigatsus, kuigi ma olen Itaalias olnud ja see on jube ilus maa ikkagi mingi väike kripeldus on sees. Ma ei tea, mis seal. Ma olen välisturistidele eelne laadake sadadega teravdatud vääreme. Ta on kogu südamega hommikut nuudi lihakombinaadi tähtede seis hoiatena mitte kirjaviga teha ja siin on igal pool tundi isegi veerand. Me vajastasid bussistajaid, Mahanov Kristjan Jaak Petersoni käe-jala näeks oma pillimäng isaseks kadedusest siniseks, peab olema palju ringi käinud siiski see, mida praegu saab kuidagi kummaline, napitaksin vaimud. Pole vist olid, kus saavad aset, paneb unustama kõiki halbu asju, et kas sinu kodulinna vana sellised lood või. Hääd mõtted kutsuvad külla isegi sisaliku lindudest müüa pääs palju nagu Paide on Eesti süda risti tagurpidi kellelegi siin tegeleb muusika kunstiga, vaatamata sellele erinevad eksisteerinud sõbralikult kõrvuti nagu platsi ja buss ja meile meeldib, siin ei saa rääkida. Viimane saurus mõtleks kolme mintsale lauljana. Start oma meediomeni suuga. Tallinnas vana Tallinnat kasvatame munakivil porgandeid. Tartlaste. Mis paneb sind laulma, tungisid sisemine põlema, Sa oled, kui mul tekivad mingid mõtted, kui saad nii palju laule kirjutanud, see on tegelikult harjumus, kus nii palju laule kirjutanud nagu mina, ma olen kirjutanud üle 500 laulu kui üle 500 laulu ja kindlasti et kui võib rohkemgi, et kui sa lihtsalt kõnnid tänaval ja sa näed mingisuguseid asju, sa teed sellest kohe kassis laulu või laulu mõte tuleb kindlasti, mul on näiteks ma olen ikka üks vana telefon, millega ma helistan ja räägin selle just sellepärast, et mul on seal sõnumi mälu salvestatud sõnum, mälu täis, lihtsalt mingisuguseid laule või juppe lauludest kirjutatud, võtan telefoni kätte ja muudkui kirjutan. Et Meie mittenoote sõnu ja tekste ja siis võib-olla mingit viisi lahendusi. Laulan siis ise sinna mällu sisse ja sa mõtledki laulus selles mõttes, et kõik, mida sa näed, on sinu jaoks laul, mitte mitte nagu niisugune. Ei saa öelda, et reaalne sündmus tegelikult laulangi minu jaoks reaalne sündmus. Et mõtlen selles keeles, see on üks keel, kui sa hakkasid just sellest rääkima, et sa kõnnid tänaval ja see ongi sinu keel ja see laulmine siis minu tõesti naudin seda sinu teksti või mõttevabavoolu, mis justkui haarab kõike või jumal teab mida kõike, mis silma puutub, aga on seal mingid teemad, mis on sinu teema, hommikused ajalehed või toidupood või kellelegi telefonikõned või, või kõik on sinu teema? No loomulikult tahaks öelda, et kõik on minu teemaga, kui ma vaatan, millest või kellest ma olen kõige rohkem Raul laule kirjutanud siis pean tunnistama, et need naised ühel või teisel moel. Aga nende naised naistest ma kõige rohkem kirjutanud või naistele. Naised, naised, mis te teete? Naised, naised, mis te teete, meie näeme täna kluppi tantsima nagu Peeter aega millegagi tegeleda meil, naised massi, no mis, ma ei tea, meie kohe. Kahju kõigist luterlastel, kellega olen tutvunud, arvul lahku läinud, mõelda vaid, ka kogu selle raha ja energia eest, mille olen kulutanud perspektiivi, suhete läks uuele, räägib tõtt-öelda, mis meelel, parem lase oma mehel osta mikrofoni reaktsiooni asemele või siis kas või autodest mitte närvilistest jõmmidestatu tavaliselt ütlen, et ütelda sulle, siis on päriselt kõigile, nii et naised, naised, mis te teete nii, käin koolis. Naised, naised, mis tähendab nuki tantsima? Tunnetad seinast kui sellist keset, kes laseb mingeid sündmuseid või nähtuseid endast läbi ja filtreerib ja kanaliseerib ja ja tekitad sellest mingit teksti, muusikat. Mida vanemaks ma olen saanud, nagu ma alustasin, ütleme, et siis rahva teadvuses alustasin oma muusikat, muusika levitamist, siis, siis ma absoluutselt kõigest rääkisin, kõik, panin riimi, Mayna, kui ei noh, lahmi sind võib seda öelda. Aga nüüd on see filter muutunud niivõrd paksuks, et mai näiteks selle uue albumiga, mis mul nüüd valmis sai. Et ma tegin tegelikult kolm korda, kui ma varem tegin ükskord rohkem materjali veel juurde, siis sellega ma tegin kolm korda rohkem materjali ja ma lihtsalt õust, paljud asjad lihtsalt jätsin välja sellepärast et nad tundusid kuidagi mingisugune filter minu sees ütles, et, et need asjad ei ole õiged, vaid see mõte on aegunud mõtte sinu jaoks. See, see on jube raske, kui sul nii palju filtreid igatsen, seda aega ma olin süüdimatu noor poiss, laksis kõike, mis nägi, rääkis kõige kohta, mida nägi ma ise, näiteks. Ma ise näiteks isegi räpimehe tõuseb palju friistailivad, see tähendab seda, et sa mõtled kohapeal välja mingisuguseid riime asju mais, isegi sellega. Ma kunagi sellega tegelesime isegi sellega enam tegeleda, sellepärast et ma analüüsin igat oma sõna ja kolm korda rohkem. Jaa, täpselt intervjuud andes ja sellepärast lähevad mõned mõtted hakkavad kattuma ja siis juhe peascock Kõresk ongi vaikus, et see filter, millest sa rääkisid seal jube ja see on jube asi segab loovat tööd, selle toote nimi on Inemise sisu, ka see iseennast identifitseerinud või nimetatud sõnast näiteks rahva laulikuks või räppariks või muusikuks või kas sa tegeled selliste küsimustega? Ei, selle selle küsimusega ma tõesti tegele, kuidas, kuidas ma nimetaksin, mis muu amet siis on, lõpuks rahvalaulik, see on? Seda ma kohe kindlasti ei ole. Ühe laulu minu inimesed et ma olen meie, meie meeet, et ma siiski avaldan omi mõtteid, mitte teiste inimeste mõtteid ja kui see kui haakub, siis on äge, aga samas seda, seda suurem võib olla inimestel pettumus, kui ma teen mingisuguse laulu mis räägib mingisugusest asjast, noh, täiesti täiesti ebapopulaarne idee ja, ja mingisugune teema, millest kõik mõtlevad teistmoodi ja siis, mis hetkel ühel hetkel siis see rahvalaulik siis pöördub ja see pettumus on nagu hästi suur, et mõni selline sellist tiitlit endale ei tahaks. Siis paar on öelda, tulen alati väikest sihukest põlgus, tunnet kui mulle öeldakse, Tartu räppar. Kurat, ma teen nii palju muid asju ka, et, et see mu Juss muusikalises plaanis ma ei räägi absoluutselt neist asjadest, mis ma veel Chalice'i kõrvalt teen. Et muusikalises plaanis ma teen nii palju muid asju ka, et öelda räppar on nagunii kitsas. Ei. Noh, õudne. No see on nagu elevandil öelda lont. Ja siis muusik, muusikuks ma ennast ei pea, sellepärast et et mul on nii palju, et sõbrad, kes on muusikud ja kes kellel on peas sihukesed armoonia käigud, ei oska nii hästi instrumente mängida ja kõike seda, et ma pean seda muusikus, kes seda valdab, neid hästi mina olen, noh. Kõige rohkem võib-olla, ma ei tea, kas kontseptualism. Manipulaator maid aga igatahes nendest kolmest asjast ma ei ole küll ükski, mis sa nimetasid. Et ma ei, ma pigem jätan selle tiitli just nimelt, et las ütlevad, rahva laulikas, ütlevad muusiklasetavad räppar. Ma võin tunda ennast halvasti, aga see on nende jaoks, mitte minu jaoks. Mina olen antud olukorras ansambli Chialis solist. Tere, teine küsimus sellest muusikast, alustades sellistest lihtsalt Leelotustest või sõnamängudest, kuni noh, väga viimistletud Jatsu Polodeni. Et kas sa seda, neid stiile ei liigita? Enda jaoks tundub tegelikult mõttetu tegemist vist samamoodi, sest veel on nagu niivõrd palju asju koos. Vastasid tegelikult Isamaa küsimusele ära, praegu tundub mõttetu tegevus sellepärast et seal on niivõrd palju asju koos. On huvitav lugu nende lugudega mõtlegeetile pääle, oh imet, kui vahel juhtub seda, aga mul on mõned Halle, liites oma armastuse pärast raha vastu, mängime orkestris. Muidugi on veel mõned projektid huvitavat, peabki mõtlema, mis küll võib publik arvata. Tähtsam tööalast, ma räägin seda muusikapala, mis käib. Mul on see laul täidab klubis kohustuslik, kohkusin kiigu, ühel peol olin natuke järjena, õhtune piinse panin alla. Ehk siis ma automaatselt nagu roboti, kellel on signaal antud, et imelik, et kui tahaks olla su lemmikansambel, kui mängitakse, keerad kohe eripõhja nagu Tõnisson, parvetis. Milliseid laule tasub üldse teha? Paremad tihke sõnu täiskaadriga, mis koht ja muu mart sander k hitimeistrit. Saavad tulidki? Hitimeistrid. Teevad haavatuid heiti. Tere. Ja kes valis aastahitti, esined rahva lava eesruumis, kuusk, tripil, Eesti meelelahutuse koorekiht, rääkisin neid taga, ütlesid, et kaks tükki saad läbi, son pandavad. Ja eks see ole populaarsusega must, räägiti rohkem head, kui neid siiski raadiod mängivad rohkem Leiko maalide respekt. Helistage mu väiksele vennale meeldima, näiteks ninjad rohkem elamust, Edgarile ka. Ja see nüüd ei ole põhjus, miks keskerakonda mitte valida, tegelen hobi käia, ei peale neli nippe matkima Baszeki, kuidas supermuusikud oma tööd teevad, leiavad keskmine raam, lase lihtsalt seda maitsta rõivaid ja sai aru saada nagu pimedate raamat, mis on mõeldud pidurite vastu, viipekeelsed subtiitrid alla vabaduse annad mulle meili seminari samuti seda. Inimene, hitimeistrid teevad. Saavat tuli Spliti. Päeval hitimeistrid. Teevad saavad tulis hiti. Ja. Valmise Leeltel ära meenute notarikaitsele ei meenuta üldse Entel-Denteli, kui, siis milles mure, palju sellest maailma muusikast midagi nii väga uut tule kuulab, kõik muutused on üks restaureerimine, see, kuidas segatakse, teevad kultuure ja tead, kus ikka peab higi tegema ikkagi väga suur surve. Helistan Tanel Tatter ja et kas tekib mingi tunne, kas sa 10 jagu temaid jahmuga, Ines Karu number, et kontrollida üle? Pane plaadikaane peale kleebeegaatsesse sadab Meghaniga inimene, vaiki, meistrid, emad-isad intensiivselt ja kogu selle puldiga läks halliks, paberi ja pliiatsi, keegi väike laps asjast ilma tädi rotte näinud peab, edasi teeb kõike plaadifirma ja siis tal uuel aastal jälle muusikaauhinnale. Küll ma ei näe hea välja pimedas. Nii et ei jää muud üle, kui pea lihtsalt head musa tegema. Tähistrid. Vaat. Saamatulis heiti vaata, oligi. Kuule. Hitimeistrid. Teevad tahavad tulistasite. Ja ei ole seda muusikat vaja, kui kõla meie endi laugul. Oma muusikasse kasutud väga palju helilisi tsitaate ja tekstilise tsitaate ka erinevatest muusikapaladest, Hillar Palametsa raadiosaatest või mingitest vanadest filmidest või muidu muusikapaladest, mis tähtsusega need tsitaadid sinu jaoks on, miks sa neid kasutad? Ma olen kasutanud fragmente ja sämpleid teiste inimeste loomingust õudselt palju ja sama selle minu inimese puhul, mis tegelikult nüüd on nagu pärisorkestriga sisse mängitud, aga tegelikult see on üks vana padi lugu, mis on mul tehtud lihtsalt uue viisiga ja ja noh, uue mõtte õue sõnade helistik on ka uus ärandan noh, üldse väga palju kasutanud teiste inimeste loomingut enda muusika tegemises, et sellepärast ma ei nimetakski ennast ka nagu enne küsimusena seda muusikuks, et ma ise teen, maised mängin uue plaadi peal on mul põhiliselt kõik asjad ise sisse mängitud, aga siiski siiski varem ma ei, ei usaldanud enda pillimängu oskust niverdada. Kasutasin sampleid rohkem. Aga nüüd minnes selle küsimuse juurde, mis sa nüüd küsisid? Kui mulle miski jääb silma, jääb kõrva mingis filmis mingisugune koht kus ma tunnen ära ennast, tunnen lahjenda mingisuguse mõtte sellel hetkel mingi laul, mis mul näiteks käsil on või mingi, mis on Hauldi peal mingisugune laul. Ma tunnen selle sealt filmist või kellelegi muusikateosest ära. Või siis teisalt ma tahaksin tunda, või just mõtlen, et sellest võiks mingi laheda asjad, krattagasen, arendamata mõtet sellest võiks nagu kasvatada mingisuguse puu mingisuguse laulupuu ja siis siis ma lihtsalt kasutan, võtan julmalt selle ja kasutan seda, et titaan, küsin ka luba selle autori käest, tavaliselt autor on mõni sõber, aga et ma ei peagi lubaks ta teha sihuke värdjas, kes kahe kasutab seda. Aga täpselt sama lugu on ka selle minu uue plaadiga taevas ja perse. Võib-olla see pealkiri jää, aga ma täpselt veel ei tea. Igatahes seal selle plaadi peal on vastusest Faust Von Krahli teatri lavastusest ja Taavi Eelmaa kirjutatud on, see tükk on kolm või neli muusikapala ja, ja see plaat on kirjutatud kõik selle etenduse mõtlemise või vähendamise ja kogu nende proovide perioodi perioodide ajal ja nii edasi sellest ajendatult. Et sellepärast mul tuligi see pealkiri taevas ja perse, mis on tegelikult Taavi Eelmaa väljamõeldud sõnapaar. Taavi kindlasti tahab, et ma seda rõhutaksin, mitu korda sündinud varss helistas, ta helistas mulle, ta on siuke natukene siuke närviline piss, helistas mulle, sobis sünnipäevaks palju õnne ära ja siis küsis, kuidas paadiga lõbutseda, kohe tuleb välja ja siis siis tuli natukese aja pärast tuli mul sõnum. Kuule, aga taevas ja perse on ikkagi minu väljakiri. Pane see kuhugi plaadi kirge. Oli hästi naljakas. Et totma laenas singi Taavi, kes selle ja, ja, ja, ja siis mõtlesin, et minu laulud on Kaju kirjutatud samamoodi, et ma olen kassis olnud mõtetega taevas või ma olen siis teine võimalus on, et ma ei ole mõõdetega nagu kuskil põrgus olnud. See on valesti öeldud, et ma olen ikkagi mõtetega samas kond perses täiesti. Et perseta muidugi uue plaadi peal rohkem. Et nagu sa rääkisid, ma olen ikkagi laenan sõprade käest tihti mõtteid ja nii edasi, nendest laul, aga sõbrad ei kunagisest laulu mingitest väärt mõtetest, samas need ei jõua mitte kunagi siis ka inimesteni. Et minu meelest seal nagu üllastega muidugi tsitaatide nende mõtete kasutamine sinu poolt täiesti teadlik, no kas mingite tähendustega või tsitaatidega mängimine, kas mina peaksin sellest kuulajana midagi veel välja lugemata, oh see on sellest filmist võiks ju, selle filmiga kaasnes mingi sees, ma usun ja sina laulad veel mingitest teistest asjadest mingit tsitaat. Et kas mina peaksin kõik selle kokku lugema või sinu jaoks on kõik lihtsalt muusika ja teda saabki võtta lihtsalt sellise muusikana ja ongi kõik, minu arvamus on see, et alati on seal midagi muud noh, minu jaoks, aga kui mina olen laulu valmis teinud, siis see laul elab oma elu edasi ja ma ei saa kontrollida, kuidas see mõjub sulle. Et loomulikult noh, sul ei saa käia näiteks ma kirjutan laulu mingisugusele naisterahvale, keda, kes on mind ma ei tea maha jätnud. Et sul ei saa tulla sellest laulust täpselt samasugune emotsioon või sa ei saa seda laulu nagu läbi kogeda samamoodi nagu mina. Et, et et võib-olla sind ei olegi kunagi maha jätnud, aga sulle see laul meeldib näiteks. Et laul elab oma elu edasi, sa ei saa kontrollida, kui saaks kontrollida, siis noh siis ma teaksin täpselt siukseid igavesi millegist astmelisest laule teha ja see ei ole huvitav. Ta on aeroobikatreener ja taimetoitlane maadega. Meil klappis ja panime leivad ühte kappi. Päike ei olnud, ma ikka pole. Kui üks kaart koju käes kinopilet. Allergia. Kuidas mulle see vaatrina, ma lihtsalt ei saa aru mida. Naised. Kannika laval jooksevad rikkumisest omaduste. Ei, no aga see pole teema võiks oma. Kodu jõudes laps on kergelt peas ja väike sirge seljaga. Peale valamist. Kuivõrd palju sinu jaoks, et see on oluline see, et see arvatavasti on iga muusik või artisti jaoks oluline et tema tehtud, keegi loeb, ootab, kuulab, aga kui palju sa selle kuulaja peale mõtled või et kui palju sa tahad näiteks meeldida? Ma olen mõelnud sellele hästi palju varem rohkem, nüüd vähem. Et kas ma, kas ma tahan meeldida, et miks ma siis nagu piinan seda inimest niivõrd palju, kelle meeli tahan, sest ma teen ikka vahepeal sest muusik musikaalselt nagu mingeid sihukseid hästi tasti hulle lükk ja lahendusi, mis nagu võib-olla noh, vahepeal ma teen lihtsalt mingi hästi halva kvaliteediga loo lihtsalt sellepärast et mul lihtsalt on tunne selline. Aga, aga ma ei tea, kas on, see on kuulaja mõnitamine lausa. Et ma vist ikkagi. Ma mõtlen ja ei mõtle tema, ma ei oska öelda. Ma pigem siiski ikkagi mõtle, et mulle meeldib, kui mu kontserdil on inimesi, kes minuga suht minuga suhtlevad ja samastavad end minuga ja mulle meeldib, kui inimesed tulevad tänaval juurde öelda, et kuule, see laul oli jumalast kõva ja ja, või siis vastupidi, et kulatse laule jumalast halvet. Et mis juhtus või, või siis mulle üldse muusika ei meeldi, aga vähemalt kuidagi nagu mõjub. Et sellist ükskõiksust ei fish maid alus küll välja, kõige hullem asi maailmas on minu arust ükskõiksus. Või sihuke leigus. Mul on praegu sinu kodus ja siin kodus oma stuudios teetsega muusikat oma viimase ja vist ka kõik loodid. Kõik loodide erinevates tubades olen ma teinud need plaadid, et esimese tegin teisel korrusel ja siin esimesel korrusel viimased kaks oran teinud keldris. Ja aga see viimane, kõige viimane, seda ma olen teinud ka tegelikult, et oma sõprade juures laululaval forward stuudios ja, ja siis Vaiko Epliku juures on mingeid asju tehtud, kaan, trummid mängitud ja, ja Vaiko põhi Vaiko mängis ise seal enda juurest sisse. Et, et see on nagu niisugune laiali valgunud, aga kõige paremini ikkagi on see, kui sa teed ühe plaadi ühes keskkonnas. Ma ise arvan esimeses imema lindistasin lausa väljas. Taoline nagu kuku, on ju siin maja tagant lindistatud ja kuidagi lahe kajalisin või ei, lae aja puudumine. Sellepärast ma lindistasin. Aga noh, sellise odava mikriga ei olnud erilist vahet. Mõtte äge Need, loetelud siin kodus stuudios teinud. Noh, muidugi, seal on päris palju külalisesinejaid, oled seal ka endo Blootides kasutanud aga see artistlikus või see, et sa oled kuskil loo peal või laulad kontserditel või et sa Von Krahli teatri lavastuses Faust olid lava peal ja oled teinud ka sellel suvel etendunud no 99 teatri lavastusele Ubu muusikat ja sellel suvel hakkadki ise Tõnismäe asemel kuningas mängima, kas see, et sa oled kuskil lava peal nähtaval kohal ja laulad või teed midagi, et kas see on sinu jaoks midagi muud kui see muusika tegemine või, või on see kõik Chaliis kõik kokku? Ma kontsert titel? Kui neid on harva, siis nad on hästi nauditavad. Aga aga sel hetkel on, peab midagi ette võtma, kui sa hakkad mõtlema kontserdite ajal nagu millegile muule kui sellele sellele muusikale, sellele sõnumile, sellele kogemusele, mis sa seda laulu tehes kirjutasid või mida laulu tehes nagu mõtlesid kindlasti ma olen üks sedasama et küsimusele on vastus, jah, aga, aga ma lihtsalt mõtlen, et kuidas ma, kuidas ma ennast nagu tunnen sel ajal viimasel ajal, kui ma seda kontserdil mulle meeldib, kodus stuudios vist rohkem istuda, tõsiselt ka, et mulle meeldib kodus rohkem seda muusikat teha. Samas on jumalast äge vahest olla siuksel kontserdil, kus on. Jube hea vaib, et seda tasub, pisar tab silmi tulla, kuidas kõik rahas nagu kuulab ja saab nagu üheks mõtlevad nagu ühtemoodi ma ei oska seda seletada, otseselt see ongi, see ongi tegelikult see muusiku, tänu et kodus üksi stuudios olles seda ei tunne, aga koduseks stuudios olles ma saan nagu endaga mingisuguse jutu peale. Mulle praegu nende küsimustele jah, segaseid vastuseid, et mis teile arutusele oma sõbra Rein paku pool, et et kes on ka siin saates käinud sor huvitavat juttu ajamas. Et just arutasime, et mida vanemaks ma olen saanud, seda nagu segasem muusika muutunud segasemaks ja ma ise olen muutunud ka segasemaks. Ma ütlen vastusevariante või neid mõtteid on nagu ühe asja kohta, mida rohkem sa näed, seda rohkem on, neid tuleb ma ei, ma ei teagi. Kasse. Ta on ikkagi vist hea asi, aga, aga endale praegu tundub, et on üks suur mess pärast. Mul on natukene niisugune depressioon ja ma olen paljude inimestega läinud tülli, aga ma ei taha tülli minna. Üldse, mulle ei meeldi tülitseda, aga kuidagi niisugune iga, iga inimese, iga asja kohta nagu hästi palju erinevaid mõtteid, et sellepärast. Lauseehitused ja kõik asjad praegu hästi sassis. Pean vabandama selle pärast. Nad on head inimesed, nad meeldiks sulle ka. Ma ei usu, et sa kõiki neid tunned ja vaevalt nad üksteistki tunnevad, äkki tõesti klapi, samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega? Nad mõistavad ja peavad endast lugu ka siis, kui neil puudub kontaktis sinuga kudeida. Kat siduvas jagades iga mure mõõtmatas selle tõsidust ja vahel piisab pilgust kaabule tundeid sõnadesse tõlgitud ei karda. Hoolida ei hoia häid emotsioone alla, kunagi ei soovinud halba, juhtub, siis juhtus kogemata juba möödas, unustatud, nad on kõiges sünges üle argipäeva mured rõhuvad ümber, nende omavahelisi suhteid tegelikult ei mõjuta üldse, või ma eksin, siin on minu teiste eludes segi läinud. Kui päriselt ongi teisiti paremat, siis kõik oleks mängult. Muidu on igalühel oma asjad ajada alandlik selles osa, moodustades rahvat, nad on minu inimesed ja mina olen. Siis on vahemaad väiksed, head sõbrad, võib-olla mujal ongi parem seikle, aga ära jää võõraks koos kaas koos koos vallandame talgusaid koos palkame spetsialistid, kuid keegi ei tee meie eest otsuseid, kui puruks kisti. Verstapostid on ikka keegi läbime juuri. Tean, kes ma olen, kui mäletan, kes ma olin elaval mitt Aini võta ruumi. Tuul rannaliivalt uhtus jälje inimene, ükskõik kui suur, kui väike järjend kukkunud on, inimene, ükskõik kuhu lähed. Liigita neid nagu muusikat, tema nahavärvi vaimu, tema religiooni, rikkuste, hariduse, mis iganes, mille järgi sa võid unustada maha, jättes selle nime ainult uppunud laevale. Sa võid öelda, et seesama maa, mis elab ja hingab, tegelikult, kuulub pangale kuskil raamatus on see rida või keegi ütleb, laulab ja ei hoia ainult endale, mõtleb. Kas sina seda teeks iga päev, näe, mis koht on maailm tihti, millised võivad olla teised ikka päris suur õnn, et nemad on minul. Tahan, et nad teaksid. Vanematele inimestele, kes on ühendatud, see on pühendatud kõigile, kes tunnevad, et neile pühendatud otse kontrollkeskusest kasutamata ütleja hääle privileege. Pühendatud kõigega, mis, mis on, niipalju kui paju tähendab kõige kõrval üks inimene, räägin, sest nii hakkab kergemkuningatele küla keeles lihtsalt enam võimalusest näidata, mis meelel südamel kirjas toored tavaliselt ma olen kirjutanud alla, see on rahvale, mitte ei lähe mehega hauda teeninomani. Mesi jäid erandit, ütlen veelkord minu inimesed ja ma ei unustanud mitte kedagi. Su esimese plaadi pealkiri oli juhendatud inimesed mingitest inimestest saavad ka vabariigi aastapäeva kõnes, mis on väga populaarseks saanud, kui sa räägid minu inimestest, mis inimesed või ühendusse on. No see on kõik minu sõbrad tegelikult. Et ma nimetan sõpru pühendatud inimestest, on kõik nii erinevatest valdkondadest erinevate mõtetega erinevad inimesed, täiesti erinevad inimesed. Ja nad kuidagi et kuidagi nad saavad kõik minuga läbi ja, ja ma ütlen, et keegi saab rohkem või vähem noh, mõnes olukorras kõige rohkem mõnes olukorras keegi vähem, et aga, aga kõik on nagu kuidagi võrdsed ja seepärast ma nimetan neid ühendatud inimesteks, et nad on nagu minu tähendab inimesed. Selline iroonia on, on sul olemas. Ja selline positiivsus ka, et väikesest irooniast, et ma tegelikult ei ole irooniline. Ma, ma olen selline, mulle tegid iroonia, ei meeldi iroonian, igav, minu meelest just kõige värskem olla iroonilised ja sihukesest natukene küünilised sitapead. Tigme, oskan olla seal, aga see on igav ja seda. Ja see kõige-kõige hullem asi on kõige munade rohkem munadega asi on see, kui sa oled, suudad olla selline, nagu sa oled oma puudustes ja kõigest sellest. Et ma viimasel ajal püüdlen selle poole, et väljendada muusikas kõige rohkem seda Müncama nagu päriselt olen ilma igasuguse irooniata vaid lihtsalt enda egotripp täielik, aga lihtsalt selles mõttes kõiges kõiges, mis ma usun ja kõiges, mis mul ei ole. Et, et võib-olla ma ei ole nii väga irooniline olnudki kunagi, aga noh, nüüd kindlasti mitte absoluutselt Savisaare valimisplakatid mööda linna laiali nagu seal esimeses plaadis oli öeldud, et see oli võrdlus, sest Savisaare valimisplakat oli igal pool ja, ja, ja noh, oled igal pool nagu Savisaare valimisplakatid, mis on olnud liimani, ma ei mäletagi, et saan võrdlusi, võrdlustes ma kasutanaatega mainitud iroonia on, see on see, mida ma olen näinud ja mis mul kohe pähe läheb. Ahah. Ahah. Noh, võrdlus nii et ei peaks mingisuguseid noh, sinu suhtumist nendest asjadest, kuid kindlasti on see ju, mida ma olen näinud sellest, mida inimene näeb, see on ju tema suhtumine ka samas, et, aga aga mingit irooniat või sellist asja ei ole mõtet otsida, kui ma olen, ma oskan olla irooniline, olen olnud irooniline, see on minu meelest juba kui niisugune möödanik paigal, et kas sa oled muusikat õppinud ka? Jah, ma olen, ma olen õpetatud, muusikat ma õppinud väga ei ole. Et ma lihtsalt laisk ja jobu sel hetkel. Aga ma olen õppinud viiulit seitse aastat mis tähendab, et ma ei oska seda üldse mängida, hobusetükk aega mänginud ja olen vist plaanis osta endale üks viiuli, hakata tühistama, mõistma mingisse mingitesse lugudesse vaja lihtsalt, ma pean õppima seda mängima veel uuesti. Aga siis ma olen õppinud koorijuhtimist Alo Ritsingu käe all. Kes on minu jaoks kõige parem õpetaja, kes on kunagi üldse olnud, on muidugi ta kõikide teiste õpetajate vastane, ebaviisakas, aga, aga Alo Ritsing jättis mulle nagu hästi sügavale. Hästi sügava, ma ei teagi oma oleku ja kõige kaitsesse sügava sihukese templi mällu. Ja see, kuidas ta armastas seda muusikat, armastab siiamaani. Kõik see oli hästi äge, et sellerikoolis ja Tartu esimeses muusikakoolis. Mu viimane küsimus on selline, et kunagi sõitsin vist Võrru bussiga. Raadiost tuli sinu esimesed loodi ühendatud inimesed. Üks lugu, kus hästi kiiresti räppisid, mulle meeldib see või? Võib-olla tõesti, noh. Ja siis seal oli üks noh, mitte väga vana naisterahvas, aga noh, ütleme keskealine. Ei ta imestas siiralt, et, et kuidas ta saab. Ega see ei ole ju mingisugune, no minul on, ma olen järjest kiiremaks läinud ja kuni selle ühendatud inimesteni siis see tuli välja ja siis maks neljast järjest aeglasemalt räppima, nüüd ma viimase albumi palgum parrabile, kui mul on nagu ilgelt aeglaselt minu jaoks. Sa oled sa kiiresti rääkimine ei ole mingisuguse mingisugune sellepärast, et et ma pean hullult kiiresti rääkima, sellepärast, et keegi mingit ma pean nende sõnadega kedagi taga ajama rütmi või, või, või ma ei tea, mida rütmi, millele ma pihta ei saa. Muidugi rütmitunnetus, et et sellega mul probleeme ei ole, jätan täielikult minu jaoks on, see on lihtsalt minu omamoodi rütmi rütmist arusaamine, et mul on kuidagi nett sõnad mahuvad teistmoodi takti sisse kui teistel, siis kes siis räppivad noh, nii-öelda hullud rütmi, et see on ka minu meelest on kaserütmi Räpime, sest mul ma võin seda täpselt samamoodi nagu see laul on momendi, täpselt samamoodi. Veel korra räppida, et noh, see ongi minu mingi rütmitunnetus, minu enda asi. Aga aga mingi eesmärk, et ei ole, et kuidas ma nii kiiresti ma räägin sinuga, siis ma räägin tavaliselt, ega ma ju ei kiirusta oma jutuga. Teine asi oli see, et, et sa kuulad lihtsalt mitu korda seda laulu. Sa nagu niisugune väike turundusnipp kuulad, mitu korda avad, mis ta, mis ta nüüd, mis ta nüüd ütles, ma pean ühe korra veel seda laulu kuulama huvi, tekib, huvi tekib siis, kui refrään on aeglane ja aru saab. Arusaadav, et miks ma, miks ma, kuidas meil kiiresti rääkida saan, sellepärast et ma saan jorek. Kelle käest ja mida sinu kui saatekülaline tahaks küsida? Ma küsiksin väga saate teemakohase küsimuse. Taavi Eelmaa, miks sa tapsid mu jumala. Miks see ei ole võib-olla vot sellel mina nüüd ei saa päriselt vastata, sest ta mingit erilist tapatööd ma ei ole sooritanud ja pigem peaks selle küsimuse järel formuleerima, nii et miks ta lasi siis mul tappa. Aga üldiselt isegi see on võib-olla liiga palju öeldud, et et see oleks seda ma loen juba peaaegu et süüdistuseks mõrvas, mida ma ei tahaks enda õlu õlgu õlgadele võtta, sest ma ei ole seda teinud, et kui ikkagi markidest saad, on öelnud nii, et see, keda piitsutatakse, ongi väärt seda, et teda piitsutatakse. Lisaksin juurde sellele, et ilmselt Jarek küsib seda Von Krahli etenduse Faust kontekstis, mille lavastajaks ja autoriks oli mina ja kus Jarek Kasar ja Rein Pakk mängisid siis vastavalt Faust ja mees Pihlak. Ma arvan, et kuna näidend rääkis usu kaotamisest, siis võib-olla Jarek küsib seda selle kohta, aga mu vastus jäi siiski samaks. Miks seadeklasid? Üks kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse pöialpoissi seisikey moraadile Berliini teepeenral pöialt hoidsid üleval stiilne viisik. Korjake meid üles ehk ei lähe raskeks. Kaheksa, üheksa, 10 11 12. Kas sulle meeldiks näha seda värdjat piinlemas, kes peitis plaadile sile kileraadio, olime minemas kemplema kemplema, kes, mis meil all halvast, kui keegi kontrollib üleval, et siis kui jah, nii kaua, kuni ei jõua ära oodata. Kiuslik haige inimene, kes torkan krutsifiksi läbi nagu kiuksi, haiseb tee äärele. Väike sorts, viha sünnitab, pea, suudle vaenlasteks. Anna parti. Mõistan sind, julm mõrvar, tean, mis tähendab, kui pead valmistama rõõmust rõõmu rõõmustama, näe sa, rõõmsaid oma südamerütmid, murtud vastuhäält ei tõsta nagu bändid, kes on nunnud. Elan endast maailma kõntsa, sinna pole miskit parata. Räägib, avaldab siile, pole raisata seal mitme ja palju ärasegaja. Sa palvetad, hakka elama ja ela nii, et viimasel päeval ei taha teha midagi erilist, sest alati on need mõned teise jobu matused. Mis siis, kui leiadki värdja üles koguda vastuseid, analüüsi, automaatvastaja sisu. Tere, ma ei saa hetkel vastata, jäta oma teade peale piiksu piletid ära. Aadceri tagasi meeldiks näha seda värdjat mitte kunagi. Te kuulsite soodet muusik Chaliisist. Saate panid kokku helirežissöör maris Tombach ja toimetaja Urmas Vadi. Inemise sisu on võimalik kuulata ka internetist. Vikerraadio koduleheküljelt saates kõlas muusika tsialisi albumitelt ühendatud inimesed, süsteem, süsteem ja peatselt ilmuvat plaadilt taevas ja perse. Kõike head ja kohtumiseni. Hiljem ise sisu on saade sisukatest inimestest.