Tere hommikust, head raadiokuulajad. Jutusaade alustab ja meil on hea meel, et te olete oma raadiot vikerraadio lainele keeranud. Meil on stuudios väga tore külaline. Tere hommikust, Hendrik toompere juunior. Tere hommikust, muide praegu on nüüd niimoodi, et pojaga leppisime kokku, et minu nime tagant me võtame selle auväärse tiitli juuniori võtame nüüd ära, et aitab sellest mingi tohutu segadus on kogu aeg sellega, tähendab, või kes on juunior juunior juunior ja nii et, et mina olen lihtsalt Hendrik Toompere nüüd ja, ja poeg on juunior, niiet alusta uuesti, palun. Kusjuures ma tegelikult tahtsin selle nime kohta küsida suled oma suguvõsa kuues Hendrik, mis tähendab, et sa peaks viie kord. Juunior olema nojah, just, et siis muidugi seejärel järel tiitel läheks nagu liiga metsikuks. Aga on siiamaani veel mingisugused segadusi selle nimega juba olnud ja tulnud ka et pöördutakse nagu poja poole ja tegelikult umbes satud sina või vastu. No üldiselt mingeid suuremaid jamasid nagu ei ole, aga mulle suhteliselt tihti on helistatud ja siis räägitud mingisugust üsna segast juttu ja ma saan ikka siis poole minuti jooksul ikka aru, et, et see ei ole mulle. Aga no et, et see on aga teine ah, seal on need siuksed asjad, mis tulevad kuskilt, nagu muidu hakkad ajakirjanduses segamini minema ja, ja kuskil arhiivides ja nii et. Sa oled täna hommikul meil külas eelkõige sellepärast, et neljapäeval esietendus Jaan Toomiku debüütfilm täispikk film, siis maastik mitme kuuga, kus sa peaosalist kehastad. Sa käisid ise esilinastusel ka, kuidas sulle meespeaosaline meeldis? Oh ma no ma olen seda filmi selles mõttes ikkagi nagu varem näinud ka ja aga ainult üks kord ja siis oli nüüd enne esilinastust ütleme niimoodi, miks kolm nädalat. Ja siis endalegi üllatuseks ma olin suhteliselt nii-öelda nagu erutatud, kui ma käisin seda vaatamas, et, et mul on nagu niisugune erutusevärin ei läinud kohe praktiliselt terve päev ei läinud nagu üle veega hommikul käisin õhtuni välja, tuli kuidagi sees. Ma ei oska seda nagu seletada, sest et noh, iseennast mul vaadata ei ole mitte mingisugust probleemi, ega ma ei näegi nagu iseennast enam, või noh, see ei ole mina ju, keda ma vaatan, et see on hoopis mingisugune muu nähtus, eks ole, mu inimene, olen küll mina, ega ma loll ei olemas, saan aru, et ma ise mängisin seda seal ja aga ma nagu ma, ma ei vaimustu üleüldse nagu iseendas, nii et et see, kui ma seal mõned nädalad tagasi nägin, siis meil oli nagu õige mitmeid nii-öelda nagu ettepanekuid Monteerijatele ja lavastajale, et kuidas võiks nii-öelda nagu ümber neid asju teha. No, ega nad suurt mind ei kuulanud, nii et esilinastus oli siis, nüüd on see, et, et ma mõtlesin, et nojah, noh käib kah, võib olla. Ma mõtlen just nagu enda seisukohast. Hinnata nüüd seda filmi on väga keeruline, pealegi noh, et no ma ei tea, inimesed võiks proovida lihtsalt, et aru saada sellest endale peegli eesotsa vahtida lihtsalt poolteist tundi jutti ja siis anda hinnang sellele, mida nad näevad, noh näiteks sina, Anu läheb peegli ette, seisad, vaatad poolteist tundi endale otsa ja siis proovid anda sellele hinnangu, tähendab, et mida sa nägid saha ja minu käest küsida seda, mis ma nägin, seal jõledat tüütas mind ära. Seda lugu me vist ümber jutustama ei hakka, siin ühe keskealise mehe sellised piinad. No piinad jah, võib öelda ka, et ta on sellise jah, keskealise mehe. Nüüd ütleme selline maailm, mis täiesti ootamatult, läki nagu avaneb sellepärast et see film tegelikult ju käivitub sellest hetkest, kui suhteliselt lähedane sõber on ootamatult surnud. Ja see on nüüd nagu kogu selle nii-öelda nagu selle filmi selline käivitav sündmus tähendab selle, selle sündmuse järellainetuses hakkab ta tegelikult nagu kogu seda maailma nagu teistsugusel kujul nägema. Kui me seda filmi vaatama, ega me ei näe, me ei saa teada, et mis tööd see inimene teeb, mis on tema igapäevased tegevused, me näeme küll, et ta elab väga nii-öelda nagu korralikus keskklassimajas aastal on suhteliselt korralik džiip, millega ta sõidab ringi enam-vähem tip-top, ülikond on seljas aga küllalt segased nii-öelda siis suhted kodus. Nüüd kodunt väljapoolnahk erinevate naistega ja ja ka erinevate sõpradega meestega. Nii et, et ta ei ole mitte keskealisuse piinadest, vaid tähendab sellest, mis ühele inimesele ühel hetkel nii-öelda nagu, mis väravad lahti lükatakse, kui ta teadvustab seda, et ega lõpp ei ole enam kaugel. Küsimus ei ole mitte siin selles, et, et selle peale peaks inimene nii-öelda nagu mõtlema päevast päeva lakkamatult, aga kindel on see, et mingisugused väärtushinnangud kujunevad ja muutuvad ja kujunevad ümber. Nii et selle filmi puhul me tegelikult näeme nii-öelda nagu seda kriitilist olukordade, kriitilist situatsiooni inimese jaoks, kus ta ei oska anda vastuseid enam, et mis eluda tegelikult elab, mis eluda tahaks elama hakata, mis teda nii-öelda nagu võiks ees oodata ja mis oleks see nii-öelda nagu see see positiivne programm nii-öelda nagu järgi jäänud eesootavatest päevadeks on need siis 10 20 30 aastat, vahet ei ole, igatahes mingisugune murrangupunkt on nii film tegelikult räägib sellest murrangupunktist minu meelest. Sa saad järgmisel aastal 50 kui palju sa ise nende teemade peale mõelnud alad oled sa paremas seisus oma filmi peategelane. Ma arvan niimoodi, et. Üldiselt tähendab see inimene, kes seal selles filmis on minu näoga. Et see on absoluutselt erinev minust. Seitseteistsugune inimene. Sellepärast et meid eristab üks asi, see inimene, keda me filmis näeme, võtab elu minu meelest sellise nagu püha tõsidusega. Minul on, huumorimeel on tunduvalt suurem elu suhtes. Ma minu minu jaoks kõik inimlikud hädad on naljakad. Aga selle inimese jaoks ei ole inimlikud hädad naljakat, tähendab seal on ikka nii-öelda nagu pateetilises tõsidusega nii-öelda liigub ringi ja teine asi tähendab kuna tal huumorimeelt ei ole, eks ole, minu meelest või eriskummaline veider huumorimeel siis ta siis tal on üks jama veel sellel mehel tal ei ole enam, sealt ta ei taha, ei oska midagi tahta. Ottab tähendab kogu aeg kannatamatult, et äkki kuskilt kukub taevast alla mingisugune noh, nii-öelda nagu mingi variant, et et vohh ei hakka seda tegema või hakka kolmandat tegema või mine minema või kõnni siit minema, pööra vasakule. Ostra endale uued püksid, näiteks. Minul on kuidagi niimoodi, et ma nagu tea, isemis vana taha ja mul on mingid sihid, on ikkagi olemas. Et see ongi nüüd see, mis mind eristab sellest mehest seal filmis. Ma tahaks veel seda küsida, et kas esilinastuse esietenduse puhul on mingi oluline vahe muide ka või mis mõttes? No ma ei tea, kui sa oled nagu esilinastusel esietendusel või see tegelikult on, on üks, üks asi kõik, et üks, üks esimene tulemine kõik. Ei no ikka on ikka suur on lihtsalt niisama vaatamisele esilinastusele ja erinevus seisneb ju selles, et sinu ümber istuvad ju selle filmivaatajad ja, ja neid on palju, need ei ole lihtsalt. Esilinastusele on küll palju sõpru, kolleege, tuttavaid, inimesi, kellega noh, kinokunsti, kultuuriinimesed nagu ikka, eks ole, ja ja mõne mõningad muututavad kuskil kõrtsides, keda on nähtud mõned advokaadid ja arstid ja umbes mingi selline segane seltskond. Aga et nad on ikkagi esimesed sellised kõrvalseisjad või vaid need vaated ja sellest sa tegelikult tajud. Intuitiivselt ära selle hingamise, mismoodi filmi vaadatakse, ostetakse vaikselt, kas seda vaadatakse tähelepanuga, kas seda vaadatakse vaikselt magama jäämiseeelses seisundis või, või noh, ühesõnaga sa tunned sära selle energeetilise taseme, millega siis seda inimesed vaatavad ja sa saad ka aru, kuidas nad reageerivad, isegi kui ei ole avalikku reageeringut no näiteks suure naeru või, või vilistamise näol, eks ole. Sa saadi sellest hingamisest aru, sa kuuled tegelikult ka seda, kuidas tool nagiseb ja, ja kuidas istmed krõmpsuvad ja no ühesõnaga terve see, selline see emotsioonide pakett on nii-öelda nagu tol hetkel on siis selle saali kohal ta varitseb osatäitjaid alati, ta varitseb seal laes, ta võib seal mingi küünistega kaela kukkuda lõhki rebida. Siis need vaesed nii-öelda nagu tegijad, aga võib ka kuidagi nii-öelda nagu mahedalt pale langeda, silitada, paitada ja olla üldse noh, umbes niimoodi nagu sukeldub sooja ookeani või midagi sellist. Vaat et see esietendus on jah, selles mõttes selline ikkagi erakordne sündmus ja räägitagu palju tahes, et tahe ei huvita või, või et ikka mulle endale pilt selge. Ega ta ikka väga selge ei ole ka. Räägib nii emotsionaalselt sellest hiljutisest esilinastusest, aga, aga kui läheks tagasi tsirka 20 aastat, kui sa tegid oma esimese filmirolli. Leida Laiuse Arvo iho filmis naeratame D ja seal olid just lavakasse sisse saanud. Ja pärast seda filmi ei saa, muutusid ikka üle vabariigi seks sümboliks. No kõige ihaldusväärsemaks poisiks üldse, kes maailmas olemas oli, kas sa ise tundsid, kaks võtab nagu natukene nagu jalad nõrgaks ka. Katuse sõitma, vaat see oli, selles mõttes oli natuke teistmoodi aeg ju, et nõukogude aeg siis ei olnud mobiiltelefone ei olnud ei olnud Facebooki ühesõnaga sellised nii-öelda nagu otse Direct laineid nii-öelda nagu puudusid, et inimeseni jõuda, et kui saadeti kirju, siis need tulid postiga ja ja, ja, ja, ja nad võtsid mitu nädalat aega, kui nad kohale üldse jõudsid ja ja, ja telefoni teel inimesi kätte reeglina ei saadud ja, ja üldiselt. Ma ei tajunud füüsiliselt seda nii-öelda nagu seda populaarse seda populaarsust noh mitte eriti ütleme tähendab, peaaegu üldse ei tajunud. Pealegi oli niimoodi, et ma ikkagi õppisin tol ajal ju ka. Kas, eks ole, edasi oli meil vist oli ikka kolm aastat vaja veel õppida, või on umbes niimoodi oli, eks ole, ja see kool selles mõttes on selline nagu klooster. Me me sulguma sinna hommikul kella üheksa läheme ja õhtul kell 12 tuled või kui mitte ööseks ei jää. Ühesõnaga, et, et selles mõttes oli lõike kloosterlik värk, tähendab et ollakse nagu pikalt ühes kohas kinni ja sa ei puutu inimestega kokku. Ja kui pidusid peeti, siis peeti neid kuidagi nagu omakeskis ja, ja ütleme, sellist linna pealt tollerdamist noh, seda oli vähe ja kui ta oli, siis ta oli öösel täiesti täis peaga, et, et selles mõttes need oli, mingit vahet ei olnud, siis oled sa kuulus või mitte siis. Ühtemoodi tähendab Hendrik Toompere. Ma saan aru, et sinu kooli lavaka suhtesse roll just väga palju plusspunkte ei andnud. Erialatundi sulle lisahinnet selle eest ei saanud. Erialatunnis oli, juhtus hoopis pigem vastupidi, et, et, et, et pigem õieti nagu hinnet nagu vähemaks või et aga see ei olnud mitte sellepärast, et kuidagi. Taheti kuidagi mingit kohta kätte näidata või no et igaks juhuks tiibu kärpida, et ülbeks ei lähe, või noh ma ise tegin ka nagu seal valearvestusi, ühesõnaga, et, et ma kuidagi kujutasin endale ette, kui ma olin selle filmi nagu ära teinud, et nüüd ma hakkangi niimoodi mängima, umbes nagu filmis, et kuidagi hästi-hästi orgaaniliselt ja praktiliselt mitte midagi tehes, aga noh, et, et vaat, kool nõuab hoopis inimesed teistsuguseid oskusi, sa pead õppima hoopis midagi muud seal tegema. Nii et ma ajasin kaks maailma segamini ja see mingeid ühe semestri ma sain ikka kolme miinus endale erialahinda, nii et muidu oli viieline olnud, eks ole, aga noh, nii ta siis nagu läks, et siis ma sain omasele õpetusega, Ta ka, et aga uhkeks minekuga seal ei olnud mitte mingit pistmist, sellepärast et samm ülbe olema niikuinii olnud ka ilmus filmitud. Üks huvitav asi selle kooli suhtes erinevates intervjuudes rääkinud sellest, kuidas tegelikult selle esimesed aastad teatrisse tegelesid, tegelikult sellega, et maha kraapida seda, mida sa oled lavakas õppinud ja üldse Oklahoma ja kuusemuusikalivärk tegelikult ei olnud nagu päris sinu teema. Pidasid seda nagu isegi vist jamaks või mõttetuks. Nojah, see see on, et, et see on selline ütleme teatri näitlemise spetsiifiline, väga spetsiifiline jutt, aga et sellest kuidagi nagu lihtsamalt aru saada, vaata siis Ega meile tegelikult ja see on õiged, niimoodi õpetati, õpetati tegelikult selgeks selline asi, et, et sa pead absoluutselt igasuguse lavastajaga või igasuguse, nii-öelda nagu näidendiga, mida tegema hakatakse päris nagu toime tulema, et sul peab olema mingisugune oskuste hulk, tähendab, et kui vaja, viskad muusikali, eks ole, ajada, et Tšehhovõtja ja edasi mingis mõttes on see mitmekülgsus on nagu väga hea. Aga see on jällegist nagu see, et, et kui sa nagu oskad igast igast asjast, nagu sa oskad ooperist natukene, kui sa oskad, estraad estraadile, Paulus natukene, et no siis sa ei ole ei Pavoroti, ega sa ei ole Joala, noh, sa ei saa mitte midagi, see, sa, sa oled imitaator, tore, kes nii-öelda nagu oskab, ainult imiteerida ooperi naa ja ongi kogu minu obene, eks ole, see ooper, eks ole. Et see oligi nagu see, mida ma pidin siis hakkama, mida ma hakkasin teatris nii-öelda, nagu ma alustasin, uut õpingut, oma treeningsüsteemid ja kõik see, et ma lammutasin ennast uuesti lahti ja panin uuesti kokku tagasi. Et kuidas siis need ikkagi ikkagi osata mängida inimest niimoodi, et et ta on ikkagi nagu päris inimene ja usutav ja ta mõjub ka ja et aga ma õppisin uuesti pliiatsiga joonistama. Et mitte niimoodi, et, et oleks nii-öelda nagu äratuntavad need laia pintsliga, et meenutab mingi tooli, sarnane asi on paberile joonistatud, vaid ikka ikka korralikult con pliiatsiga ravir. Seda õppisin tegema uuesti. Elu on kummaline ja siis sa sattusid ise lavakasse tegelikult tagasi õpetajaks. Ja 24. lend on, on sinu lend. Kas sa muide ise end oleksid vastavad? Näed ja ma arvan küll, jah. Ilmselt küll jah, sellepärast, et ma olen nagu hiljem nagu mõelnud, analüüsinud, et mis asi see siis nagu on, et see Mis on nagu määrav või oluline, see on ikkagi reaktsioonikiirus või, või, või selline nagu võime olukorda sisse minna ja mul on see olukordadega sulandumine olnud. Üsna hea tegelikult või et kõike muud sihukest. Ega mul see ütleme nagu see hääleaparaat nagu väga tugev ei olnud ja, ja samas jällegi suhteliselt nii-öelda nagu okei liikumisega sporti teinud ja no ühesõnaga ei olnud mul häda seal suurt midagi, aga noh, nii nagu need asjad on, kõik on hästi subjektiivne ja sul peab olema lihtsalt joppama, sul peab õnne olema. Et sa sobid nende inimestega, kellega koos sa sisse astud, üks tekib mingisugune üks kom lekt, mingisugune üks muster ja need, kes vastu võtavad nendega ka tekkima. See oleks veider asi nagu elus üleüldse on selline asi, et noh, et inimene on nagu soosingus, mõnikord on soosingus soosingus soosingus, siis käib kuidagi äkki nagu lõigatud nagu nipsti, ta satub ebasoosingusse. Näiteks otseselt ei ole temaga mitte midagi, ei juhtu keegi teda vangi taha panna, aga kuidagi kõik mingil imelikul põhjusel hakkab viltu minema. Ja see võib mingi periood olla, läheb halvasti, läheb halvasti, läheb halvasti, õnnestuks käsi ja siis äkki läheb jälle muutub. Nii et, et see on niuke seletamatu asi. See ongi see õnnefaktor, mis on noh, mitte ainult kunstiinimestel, vaid noh, üleüldse inimestel elus on kuidagi selline, et räägid sa enda eest. Muidugi ikka, millest siis veel ja et seda peab nagu ikkagi nagu arvestama, et seal mingi mingit karma seadused eksisteerivad ja tuleb olla tähelepanelik. Tahtsin veel nende noorte näitlejate kohta küsida, kas need näitleja, need noored, kes praegu näitlejateks tahavad saada ja siis, kui sinu põlvkond tahtis näitlejaks saada, kas need on erinevad inimesed, ka need erinevad motiivid ja ajendid, miks tahetakse saada, või tajud sa seda, et sina oled ikka vanakoolitegija? Minu meelest ei ole, need on täpselt samad inimesed, nad on täiesti seal, on mingisugune noh. Ma ei tea, see on seletamatu asi, kuidas iga siukseid koosluses mingisuguses nii-öelda nagu ühiskonnas noh, on ikka üks protsent, on, just on mingisuguseid kunstiinimesi, üks protsent on siis nii-öelda inimesi, kes oskavad, suudavad nagu äri ajada, siis on mingi konstantne protsent neid, kes tahavad teisi juhtida hirmsasti. Kurjategijaid on üks, mingisugune konstantne hulk ja no umbes kuidagi nii see on ja jaa. Ja, ja need on, minu meelest on needsamad täpselt samad näod või noh, kui sa nüüd aru saada sellest, et, et, et see pilk või see soov või see tahtmine või kuidagi need unistused on tegelikult samad, mis olid nagu meie meie ajal või et, et seal nagu ei ole see muutunud. Minu meelest küll. Nad on ühed samad inimesed, kõik kuidagi nagu taas sünnivad pidevalt uuesti. Nii reinkarnatsioon seal on jah. Teie kursuses särgid on väga legendaarsed olnud. Sinna peale oli kirjutanud, et aeg liigestest on lahti, selline lausa 84 kuni 88 oli siis see aeg, kui sina lavakas olid, eks ole, kui aeg liigestest oli väga lahti ja kõik olulised sündmused olid alles ees. Nojah, jah, aga see oli, me tegime ju seda Hamletit ka siis see, eks ole, ta Hamletist, eks ole, see aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paika panemist. Ah, see on selline lause, et see reklaamlause seda iganes arvad või seda, et, et nagu ta maailmaparandaja ja õunarevolutsionääri üldse noh, et selle maailmakorda, kui kui ainult oleks tarkust ja kui ainult suudaks, tähendab, Jaaguant pumba juurde saaks, siis oleks noh, nemad on esimesed, kes selle asja korda teeksid, sest kõik need, kes on enne meid elanud, need kuradi idioodid ei oska mitte midagi teha, pole kunagi osanud teha. Et noh, selles mõttes nii tüüpiline asi, et las ta olla adra särgi peal see aeg liigestest. Kannaksid särki, tahan uut poliitikat ja ma ei usu poliitikuid ja kõik on räpane. Milleks? Need poliitikud on, noh, kui me vaatame mingisuguseid näiteks kirjandustekste võime vaadata seda, mida, mida kirjutati Rooma Rooma keisririigi ajal poliitikutest mida arvati nendest ja mismoodi on need tolleaegse kirjad, need on täpselt samad kirjeldused, mis on noh, mis käivad nagu meieaegsete inimeste kohta, selles mõttes mingit vahet ei ole. Nii et lootus, et midagi selles vallas nagu muutub või vananeb, ei ole, see on ainult nende poliitikute enda sisemine asi. Ühesõnaga see koer peab ise oma saba ära sööma ja nad teevad seda niikuinii. Tähendab tulevad uued hagijad poliitikud peale ja, ja lihtsalt närivad vanadel kõrid läbi ja väga hea tähendab minema. Selles mõttes mina ei pea näiteks sellega üldse tegelema. Ma olen kaugel sellest, et mina, teatriinimesena või kunstiinimesena peaksin kuidagi nagu poliitikast osa võtma noodiat ütlema, tuletama kuidagi meelde. Kuulge, halloo, poliitikud, kuulake nüüd, siin kunstimeister räägib ja ütleb teile, minu meelest olete te väga rumalasti käitunud ja te olete üldse lollid. Lõpetage maksumaksja raha kulutamine. Ärge ostke endale minu raha eest ülikondi siukest lollust rääkima, aga ele paljud proovivad seda ikkagi teha, tähendab endiselt, et ometigi nad näevad, et see ei ole mitte mingit mõtet. Aga noh, see on meelelahutus, ütleme niimoodi, see on meelelahutusväär, nad saavad selle läbi kuulsaks, eks ole, pistavad pappi taskusse, sest inimesed tulevad, vaatan, et oh, jõle kihvt, kuradi kunstimehed on. Panevad poliitikutele pasunasse, siin poliitikutel on üks savi puha, mida tahes, räägitakse. Henrik sobivad ainult omasugustega maadelda, nii et, aga hea, las kaklevad. Sul ei ole, muretses selle pärast, mis Eesti riigis saab ja kuhu me tüürime niimoodi vaata, mis Ukrainas toimub ja Venemaa näitab. Aga meil ei ole suurt häda midagi, sellepärast et üldiselt asjad liiguvad ju täiesti normaalselt, mis meie riigil viga on, tegelikult on, meie riik on suhteliselt liberaalne minu meelest on päris head seadused, meil on vabaduse hulk, on meil meil tegelikult meie korruptsioon kui hakata nagu vaatamas seal olematu. Kui me räägime kas või sellest mingisugustest, nende poliitiku poliitika korruptsioonist, et noh, et kilekotiga toodi raha ja no see, mis teha oligi sellised, tookord olid sellised seadused kuidagi niimoodi ja see kõik oligi sedasi ja seda tegid nagu kõik ja ja ei, ma olen ise ka oma noh, põhimõtteliselt ise kilekotiga raha saanud tinglikult ümbrikuga, mitte kilekotiga ja nii edasi, et, et me ei ole päris puhtalt mitte keegi sellest head, nendest saab rääkida, nendest räägitakse ja ega siis ju kõik see muutub, et võrreldes muude riikidega, mis meie ümber on, noh me oleme suurepärases seisus, tegelikult ei ole mul häda midagi, see, et me peame seda Venemaad kartma ajalooline paratamatus, ega siin nagu midagi muud teha ei ole lihtsalt sõpru hoida, et äkki ikka ameeriklastel on need püssid olemas. Et kui nagu madinaks läheb, no ei leia muud üle meil jääb üle ainult loota, et noh, Venemaa ise kokku kukub oma selle suure agressiooni ja viha all. Et noh, mind nagu hämmastav on see, et kuidas ikka täiesti intelligentsed ja arukad inimesed, mul on seal üksjagu nii-öelda nagu tuttavaid ja sõpru on ikka täiesti segi pööranud ja noh Kohe kurb on nagu vaadata, et neile kohe nagu tundub, et jah, et pool maailma neile võlgu. Tuleme kodusemalt asjadega. Mis sulle veel peale teatri ja filmipinget pakub. Hobideks on. No mis, ma ei tea, mis mul, no ma teen süüa, mulle meeldib süüa näiteks teha. Noh, vägagi ma olen su söögitegemisest nii huvitavaid asju lugenud, et sa kunagi hakkasid toidu vastu huvi tundma, sellepärast et tahtsin teada, kuidas eestlased sadu sadu aastaid tagasi toitusid, kas oli karvadega. Ah, ma olen sellise versiooni rääkinud. Võimalik, ilmselt oligi nii, noh see oli päris ilus versioon, tuleb välja, ei no ma ei tea, põhjust tegelikult on väga lihtne, et kas on mul meditatiivne tegevus, et ma puhkan sel ajal, kui ma sigidel ma tulen teatris proovist või muult nii-öelda nagu töölt. Ja ma tahan täielikult väljalülitamist saada ja ma päris niimodi nurgas mediteerima ja ei viitsi hakata, et panin küünla põlema ja jälitan ühte punkti. Aga et, et söögitegemine on väga hea, see haarab sind täielikult ju, sa oled siis kontsentreeritud, keskendunud, sa pead vaatama, et tuli liiga tugev või ei ole või liiga nõrk ei ole, või ütleme, rai kõrbe või, või kui palju sa soola vanem või pipar, konen, maitseaineid lisada ja missuguseid boonuseid ja nii edasi, nii edasi, nii edasi, et erakordselt nii-öelda nagu tähelepanu nõudev tegevus. Ja siis sa avastad äkki, et sa oled lihtsalt kaheks tunniks oled täielikult välja lülitunud, oled täiesti puhanud sellest muust muudest mõtetest, mis muidu võivad pähe tiirlema jääda kaasa arvatud need mõtted, et maksud maksmata on ja, ja miks arved on maksmata ja nii edasi ja nii edasi. Miks remont tegemata? Nii et firmaroog on paremini välja? Mulle väga meeldib teha tegelikult siukest Itaalia kööki või. Tead, mul tuleb kõik välja. No mul ei olegi enam niimoodi, et ma kunagi jah, ma proovisin niimoodi aastaid-aastaid tagasi, et tekkisid mingisugused vaimustumised aetud, võtsid ette näiteks mingi mingi aasia köök, näiteks mingi India köögi võtsid, et sai nagu põhjalikult seda nii-öelda nagu fännatude tehtud kaifitud, eks ole siin mingit haiget. Ja nii edasi, väetis on Kreeka ja Vahemere maad üldse ja siis vaadetama, mida iirlased teadis Vene köök, aga nüüd on täitsa niimoodi, et, et kuidas, kuidas nagu parajasti tunne tuleb. No praegu antud hetkel näiteks ma just mõtlesin tulemas mõttesse. Aga muidugi ma parema meelega Olfoodileid. No vot sellepärast, et ma tahtsin süüa teha kodus, et ma praegu teen, hetkel teen linnateatrist Gogoli surnud, hingesid sihukest lavastust, valmistan ette ja mul tuli meeletu seenepiruka isu ja ma juba tähendab noh, tee peale, kui ma siia seitsme, ma mõtlesin, et kuidas ma selle selle taigna sealt niimoodi nüüd panen hakkama ja mismoodi need kuuseriisikad peale panen, tähendab mõtlesin, tähendab siukest vene seenepirukat. Kas sulle meeldib siis rohkem süüa teha või süüa? Aga ei, mulle meeldib ikka, mulle meeldib tegelikult niimoodi. Mulle meeldib süüa teha, et mulle meeldib vaadata, kuidas teised söövad. Aga ise ma muidugi seal on ka, aga ma ma viimasel ajal vähe näete. No sellisena teen valmis, aga siis näed, et sellise nii-öelda Väiksemate koguste kaupa või või noh, ei ole jah, enam ei lähe taldrikutäied sisse enam. Ei, ei, ei ole üldse ei, see on keha ise ütleb, et ma ei jälgi, ma ei jälgi, ei oska teadlikud tervislikku joont jälgida, et, et noh, suitsetamise jätsin maha, eks ole, noh see on ka olude sunnil, eks ole. Et aitab küll, et ei tohi, ma olen nii palju suitsu teinud. Aitab küll. Vot see on nüüd ka minu ainukene säilitav tervisliku toitumise järgimine vist või kuigi ma ei tea, eks ma olen ikkagi nagu õppinud ka söögitegemise juures, et kui arvestades näiteks noh, Vahemere köögiga siis ega ega oliiviõlid ja, ja korralikud lihad ja samas ka nii-öelda nagu teatud ikkagi loomsed, rasvad, mis tulevad võist ja nii edasi. No need on ju täiesti need ja, ja Citrus, et paljud nii-öelda nagu avokaadod näiteks, eks ole, kuulanud minu selliseid nagu igapäevase toidusedeli juurde korralikud singid, juustud et need on ikkagi kala, et. Ma olen ise õppinud neid kasutama neid toiduained ja need on lihtsalt kehva nendega harjunud armsaks vajalikuks saanud, nii et, et ma tegelikult enam nagu ebatervislikku toitu selles mõttes mul ei lähegi täna enam sisse. Ja ma ei näe, see ei ole nagu niimoodi, tähendab et ma pirtsutaks nina või kirtsutakse, et oh, ma ei taha, vaid ma lihtsalt, et ta ei söögi seda lihtsalt. Ei kuigi ma ei noh, toidu suhtes, ma ei, ma ei ole pirtsutaja, üldiselt ma sain kõike, mis nagu ette antakse ja ei jäta inimestele halba muljet, et nad on kehvad kokad. Ma tahaksin veel kord tagasi tulla selle juurde, mida sa oma jutu sees praegu mainisid, et sa jätsid suitsetamise maha. Kuidas see käis sul, ma tean, et inimesed, arst ütles, minu sõbrad on väga paljud püüdnud suitsetamist maha jätta, aga see ei õnnes. Arst ütles, et jäta, jäta suitsetamine maha. Ja ma jätsingi ja Ma ei ole kuu aega ei ole tegelikult teinud, aga see ei ole küll teab mis hull aeg, eks ole, aga tegelikult päris korralik ikkagi, arvestades, et kui ma minu kogused olid juba hakkasid liigenema niimoodi nagu kahele pakile päevas. Ja ma mõtlesin, et huvitav, mismoodi see asi nüüd nagu käib mulle, et kas nad oleks mingeid plaastreid või asju hakkama tegema, et ja nii naljakas, kui see ka ei ole. Mul ei ole mitte mingisugust probleemi sellega seoses välja arvatud see asi. Et minu teadvuses tuleb kogu aeg läbi, et sellist asja, et ma näiteks sõidan autoga, vaatan, et ahah, ma jõuan kohale, mul on üks, 10 mintsa vaekoja, oh väga hea, ma saan paar suitsu õues teha ja me ei tee suitsukülamees DC 10 minutiga siis noad ja tihti on see mõõdet. Nii ma teen selle asja ja oh, olen suitsu, et istun natuke, oota, aga sul ei ole seda suitsu, mida sa ette ja ühesõnaga, siis ma sain aru, tähendab, et kuidas mina olen nii-öelda nagu reaalsuse külge tegelikult seotud sigarettidega tähendab, et, et selle suitsuga ja mis on suitsu seal kahe sõrme vahel. Et see, see on nüüd see ainuke asi, mis mind ühendab reaalsusega kõige intensiivsemalt, sest noh, kui ma nüüd selle järgi, et siis selgub, tähendab, et sidemed lihtsalt on nii-öelda nagu väga tihedad olnud siiamaani. Aga, ja ma saan kuidagi hakkama sellega, et see on puhas, niisugune psühholoogiline probleem ja sellise füsioloogilisi vaevusi ei ole, ma ei tea, mõni on mulle rääkinud mõni, kellega nad on sama lugu, et. Ta näeb öösel unes ja siis higistab ja, ja kohe valu ja vaev on ja mõjutani endale mõnusa nikotiini kogus oli ikkagi päris korralikega, väga lahja, suitsu ei tõmmanud ka ega ikka kämelid ja nii edasi, et see et järelikult nagu ei ole vaja. Maire Ervin õunapuu jättis või niimoodi suitsetamise maha, et, et tema ka temale veel kõvem suitsumees kui mina. Me olime koos Nepaalis ja siis ta läks juuksurisse. Juuksur lõi talle kurat rusikaga kuklasse ja seda Erfinis ühtegi suitsu tõmmata. Alguses mõtlesin, et ta kaebab selle kohtusse. Saab aru, et Nepaalis on see mõttetu, aga kui oleks eesti juuksur teinud, et sa oled kindlasti kohtusse kaevanud. Aga pärast seda ei teinud ühtegi suitsu, järelikult see juuksur sai aru, tähendab, et midagi talle tuleks teha ja siis õigesse kohta lõi lihtsalt. Et sa oled, ma olin jõle kahju, et ma ise tol hetkel ei olnud seal juuksuritoolis. Sa oled suurepärane lugude juttudest, Hendrik Toompere, kes on sinu Facebooki sõber, näiteks, võib lugeda toredaid kirjeldusi ja lugusid, mis sinul maa, kuidas juhtub ja kuidas sul need lood tulevad, näiteks, äkki sa tahad mingi loo jutustada, näiteks torusiilis tõi viltuse silmaga naabri kassist. Ei, ma täna ei hakka praegu jutlustama, siis ma räägin muinsete, aga, aga põhimõtteliselt on see nii, et no see on, minu elukutse on olnud ju selline, mis sunnib mind selles mõttes vormis olema, et ma pean inimesi ja maailma jälgima ja ma üldiselt no ma olen põhimõtteliselt, ma olen selline selline pidevalt salvestav videokaamera salvestab selle 360 kraadi, noh umbes nagu see kuul löödi see tänavakaamera. Et see on, see on nagu sisse programmeeritud ma kogu aeg nagu salvestanud kõik, isegi kui ma sellega nagu vahetult ei tegele ja siis ühel hetkel ma lihtsalt nagu sellest reaalsusevoost nopin välja mingisuguse sündmuse. Ma ütlen, et tegelikult juhtub inimestel neid, selliseid asju, mida jutustada, mida rääkida, millest loo saab päevas umbes neli-viis. Põhimõtteliselt no kui tänaval käia, kui olla, ütleme kaks tundi, umbes nii-öelda nagu inimestega suhelda. Tegelikult juhtub ka siis, kui inimene kodusem ja puht nii-öelda nagu profülaktika mõttes ma teen seda endaga tihti, ma võtan sellest reaalsusevoost siis ühe mingisuguse sündmuse välja ja üritan siis seda nii-öelda nagu piltlikult jutustada ehk siis visualiseerida seda sellisena kas siis läbi sõnade, et ma suudaksin selle loo jutustada niimoodi, et seal tekib nagu teatud nii-öelda nagu pinge huvi selle asja vastu. Teema viimine mingisse sellisesse kohta, mis tundub, et saab juba sellise lahenduse, siis on kulminatsioon ja saab hoopis mingisuguse teistsuguse lahenduse ja siis mingi filosoofiline kokkuvõte. Ja ma teen seda lihtsalt treeninguks, kuidas enda jaoks tähendab, et niimoodi tegelikult mina näitlejana õpin jutustama inimese seisundeid lavastajana õpin jutustama inimeste omavahelisi suhteid, lugusid ja jutustama niimoodi, et saalis istuval inimesel oleks huvitav vaadata, et tal säiliks pinge. Tegelikult teen seda lihtsalt sellepärast. Ja see on puhas treening, selles mõttes ta on noh, saan noh, minu nii-öelda nagu jumalateenistus või see on selles mõttes minu palve, mis on tihtipeale väga koomiline, eks ole, ja, ja groteskne välja, et ma teen seda sellepärast. Need on väga lõbusad lood, ei ole tõsisena, mulle endale meeldib muidugi mulle endale meeldib teha. Nii et kes on nagu Facebookis sõbraks saab, saab siis lugeda neid lugusid, praegu ei jutusta neid muidugi suur tehnikainimene, sa oled kohe Facebooki, vaatan siis ma vaatan, et sa oled väga ägedasti seal sissekandeid, et oled sa selline, on sul juba, ma ei tea, uus Haifa on kuus ja tahvelarvuti ja e-luger ja siis kõik need muud asjad. Mul on vajalikud asjad, jah, selles mõttes mitte nüüd enam ei ole päris niimoodi, et kõik nii-öelda nagu niisugune nagu päris viimane sõna olema, aga aga on oma töö ja tegevuse jaoks on mul vajalik aparatuur selles mõttes ikkagi olemas, et jah, Aifun viis, mul on ja sellega ma arvan, mul eelmine telefon oli, esimene oli eelmine telefon oli muidu Aifoun kõige esimene Aifooniga, see pidas mul neli või viis aastat vastu ja ma ei vaheta telefoniga, ma arvan, et ma seda juhetega, enne kui see lõplikult enam mitte ükski nagu uus asi sees jookse või ei tööta või ta katki läheb või maha kukub ja no üldiselt hoian oma asju. Minu Mc, see on viimane, mis mul on, selgus, et on ka kuus aastat vana. Ma vahetasin talle ära. Kassid lõhkusid mul selle klaasi ära ja selle ma sain, vahetasin ära, töötab mul korralikult, tal on kõik tarkvara uuendused tehtud, et ma, ma selles mõttes ei jahi uusi asju. Et kui ta, kui ta mul teeb need asjad ära, mida ma saan mingisugused muusika asjad ära lõigata pildi fotode töötlused. Kui ma saan oma videod ära monteeritud, eks ole, noh, sellisel kujul nagu mul vaja on, sest noh, selline profitasemel salemini võletavad muusse stuudiosse, eks ole. Et siis on mul nende jubinaid vaja, mul on vaja korraliku fotoaparaadi, ostsin hiljuti, ostsin endale näiteks. Mul on muidu niisugune ja, ja geno on, eks ole, aga ma ei jaksa sellega igal pool käia, tähendab, et nad on ikka päris suur kuradi kahur, seal kaenlas, peab vaev olema. Ma tahan salaja pildistada mõningaid kloostri sai kirikus ja siis ma ostsin endale uue sellise korraliku fotoaparaadi pintsaku taskusse ja mis teeb pilti, niimoodi ta häält ei tee ja mis teeb pilti niimoodi, et ma võin sellest teha tohutu suure plakati. On sellised mänguasjad, peavad nagu olema. Aga tundub, et, et ma nagu ei liialda sellega, et mul naine ütleb küll, et, et ma olen omale tähelepanu, robot mul on üks kott, on mingisugust kuradi raudvara, juhtmeid ja asju. Ilmselt ongi robot oma aparatuuriga. Tagasi tulles filmi juurde, muide sa ise lähed filme teinud ja sina esimene film esilinastus 2002. aastal, pääsemine oli selle nimi Peeter Sauter, ega ka selle vist kirjutada stsenaarium. Lühidalt film, rääkisin sellest vangist, kes vangist vanglas tahtis pääseda, fekaaliauto see siis sõna otseses mõttes eksperimentidega, koosta sealt paagist. Põgenes, aga lõpp on ikka, ei ole õnnelik. Ei võta sealt õnnelik lõpp näha, issand loo lõpp oli ajutine, ei olnud lohed ja see on väga otseselt loo lõpp oli ta sõita, põgenes vanglast sitta tünnis ja ta sõitis sellega tükk aega ringi mitu päeva ja seal ta ja ta teda ei võetud sealt välja, kus oli kokku lepitud, pidi välja võetama, nii et vaene mees oleks nagu oma otsad seal andnud. Nii et kui ta lõpuks auto jõudis vanglaõue peal tagasi seda välja sai, ta oli tõeliselt pääsenud, nii et otseses mõttes pääses ikkagi. Ta jäi ellu, suurem pääsemine, eks ole. No aga noh, jaa, aga mulle õudselt meeldis see silm endale ja tore oli seda kõik teha ka ja, ja ja nii edasi ja, aga jama on selles, et inimestele ikkagi ei meeldi vaadata, kui teine inimene, sitakott potis terve pool tundi ei taha, oleks olnud vaarikamoosi vannista näiteks või noh, see oleks nagu palju toredam. Üritan vangi üritab põgeneda moosi autoga näiteks. See, ma arvan, sellel oleks vaatajamenu olnud suur, aga seda ei taheta. Kas sellepärast ongi see jäänud peaaegu viimaseks filmiks? 12 aastat tagasi? Ei, ikkagi sinu meedium. Ei ma ühe, ma tegin vahepeal veel ka seal, ma tegin Inglismaal sellise Mercedes't püha Mercedese päev aga see oli ka õudne film, seda ka vist inimesed ei taha vaadata sellega, seal on niimoodi, et üks mees ostis endale Mercedese ses mõttes, et ta peab selle ikkagi kuidagi nagu tegema kindlaks, et seda keegi nagu ära ei varasta ja midagi seal siis 500 kirikusse ja lasi kiriku kirikuõpetaja lasi siis noh, püha veega üle pritsida ja, ja peale lugeda ja suur episood oli, kuidas siis käidi viirukit suitsetatud, et ja palveid loeti ja siis noh, autole tehti kõik täis niukene, noh, turvakontroll, jumalik kontroll pandi peale, aga see mees oli ise paras pätt, nii et kuidas kirikust täna sõitis, siis sõitsiks valge kaubik kõrvale. Ja, ja automaatidest lasti see mees sõelapõhjaks, aga ime seisnes selles, et auto oli väljaspoolt terve. Selline film kui eriala inimesed ei usu, et selline asi on võimalik ja siis ma mõtlen mingi väljamõeldud lugu, sest nad ei taha seda vaadata. Filme jah, ma teen hea meelega siin. Ma olen päris palju nagu kunagi olude sunnil reklaamfilme teinud ja nii edasi. Ja väga edukalt, seal on päris mitmeid tiime tegelikult rahvusvahelisel areenil variana juurtega. On olnud jah neid juhuseid, aga ja siis ma olen mõelnud seda, et, et nojah, aga mis asja ma trügin sinna, sel eesti kitsale filmimaastikule, siin on nii palju toredaid nii-öelda nagu poissi, kes BFM-i lõpetanud ja kes kõik tahavad filme teha ja ja, ja nad on õppinud seda ja, ja siis ongi niimoodi, et, et kui sa saad ühe filmi lõpuks teha, siis on sellest esimesest päevast, kui sa hakkasid filmi tahtma teha, see on stsenaariumid olnud, möödus viis aastat järgmist filmi, sa teed ka viis aastat ja nii edasi ja mida te siis minusugune trügib ka sinna vahele veel ja noh, kuidagi võtab need olematudki rahad nagu ära ja. Eks ma ikka teen ka ükskord ikkagi ära trügin sinna kuskile vahele ja selles mõttes mul nagu teatrilavastajana. Mulle meeldib see elu nagu rohkem. Aadeeenn. Ma saan teha väga korralikku tööd. Ma saan teha väga häid lavastusi. Kujutlusvõimet rakendada rohkem kui filmis sest teater on palju fantaasial ikele kujutlusvõimelisem ala. Ja pealegi filmi ja teatrit eristab muuhulgas veel üks asi on see, et, et vaata teatri säili teater kaob ja ta läheb õnneks ta kaob ära ja temast jääb järgi legend. Headest lavastustest jäävad järgi legendid ja legendid on võimsad. Legendid on selles mõttes puhastanud igasugusest elu rämpsust. Filmidel on see probleem, et ükskõik mis filmis aga valmis teed, see kuradi jääb ju alles. Ja ma ausalt täiesti siiralt ütlen, et minu meelest peaks 90 protsenti maailmas tehtud filmidest. Ma arvan, et need režissöörid ja kõik tahaksid, oleks ära põletatud ja hävitatud. Sest noh, kui me vaatame ikkagi seda, mis saasta on toodetud kasvõi terve meie mõnda Eesti filmiajalugu. No tule taevas appi. Parem on, kui me ei näeks neid jõletisi, mis omal ajal võisid olla väga kihvtid. Tegelikult sa praegu vaatad, kui jubedad need on, tahtsin, et ei, ma ei ütle seda. Aga ma arvan, et paljude filmirežissöörid oleksid väga õnnelikud, kui nende filmid oleksid kadunud. Siuksed lood muide sind üldse käida. Minti hävitavad sellised lood. Mis pööravad minu arusaamise hetkeks hetkest reaalsusest teistsuguseks, ühesõnaga et ma, ma vaatan selle maailma peale, ma näen seda kuidagi sellisena ja äkki mingi üks detail või mingisugune selle mingi sündmus või mingi valgus, mis seal juhtub, pöörab selle hoopis teistsuguseks ja, ja ma näen seda maailma. Absoluutselt teistsugusena. Ühesõnaga mind huvitab see. Ma tean seda, et, et meie Meie ümber on mitmeid ja mitmeid paralleelmaailmu, ma ei räägi mingisuguseid esoteerilises maailmast, vaid seal kas või sellest samast asjast. Et kui mina vaatan praegu sind, siis mina näen sinu selja taga, eks ole, täpilist valget seina ja paremat kätt, ühte kõlarit. Sina oled seda maailma hoopis teistmoodi vaatama, minu selja taga on neetud. Et need kuidagi nagu neid erinevaid vaateid nagu kokku panna ja, ja seda maailma erisust tajuda. Need lood mind käivitavad selleni. Aga need lood peavad olema selles mõttes sellised, et ootad, et nad ei ole väga filosoofilised, Nad peavad olema ikkagi sellised, mis on inimlikult arusaadavad. Noh, et sa võib-olla vot need tavalised argi argilood minu arust need argipäeva lood sisaldavad endas väga võimas nii-öelda nagu kosmoloogiks mudelit. Absoluutselt sinu sõnade kinnituseks ma vaatasin lavastajate leheküljelt sinu lavastuste nimekirja. Sa tead, mitu lavastust seal seal kirjas. Sel suvel said sa pihvtneri võitšekiga 50. lavastuse täis esietendust, asjad nii. Ja tegelikult see võtsin, on ju ka veel väga näitemäng sinu elulas. Aga tead, keda sa oled kõige rohkem lavastanud? Teisel kohal on kolm autoreid, kellelt kõigelt sa oled kolm tükki teinud, on Stoppard, on Kivastik, jaan, Calderon kõiki, sa oled igalt poolt kolm teinud, aga ühelt autorilt, sa oled viis lavastust teinud. Tõsi, jah, ja mis tegelikult räägibki nagu täpselt sinu sõnade kinnituseks, vot sellised lood on väga hea, et see on, see on iseenesest nagu, nagu huvitav asi. Aga mis sul praegu käsil on, sa ütlesid, et sa linnateatris tegelikult lavastajad. Jaa. Praegu on jah, linnateatris on valmimas 15. novembril, on siis esietendust oodata, on? Nikolai Gogoli surnud hinged ja see selle instseneeringu ma tegin. Sel suvel romaanist ma ei olnud seda romaani tükk aega lugenud, me noh, mingi paarkümmend aastat ja kuidagi oli midagi ähmaselt häguselt oli meeles, et kuidas seal need asjad nagu käisid ja no põhivärk oli nagu nagu uuesti üle lugesin, siis siis oli suur Rõõm jabur üllatus, et mõtlesin, et no palun väga, et kool on ikka hea kirjanik, küll näed, et kõnetab jätab küll veel ja, ja siis. Ja siis tegingi suvel mõtlesin, et ma peaks selle instseneeringu tegema ja tegin sellest siis instseneeringu nii-öelda nagu vana variandi, millega siis proove alustada. Aga teater oli muuhulgas tellinud ka Mihhail Lotman, Heltsis kirjutise tähendab kavalehele. Et tema ütles, et tema ennem seda kirjutasite kirjutatud tema tahab seda instseneeringu ka näha ja siis kirjutas selle kavalehele või siis jutuanalüüsi kalt rääkis sellest, et kuidas on ikkagi seda koogolit nagu interpreteeritud ja et nõukogude ajal üritati ikka ühtemoodi seda asja näha ja tsaar ja teistmoodi ja, ja ikka sedaviisi kolmandat moodi on tehtud. Seekord täiesti uus lähenemine on sellele koolile leitud. Mul oli vaja diamehele, mõtlesin ossa kohatuid, jõle originaale, tähendab, et väga au, väga tore, et ma ise nii kursis, nagu nende lähenemistega ei ole. Ja et hakkasin vaatama, millesse lähe uus lähenemine siis, nagu tingitud oli. Tegelikult on see uus lähenemine tingitud sellest, et ma ei tahtnud hakata lihtsalt kohale erinevaid nii-öelda nagu siit kohavahetusi tegema ja nii et mõtlesin välja süsteemi, et tahtsitsikov alustab nii-öelda nagu romaani lõpust, et ta on juba kõik oma nii-öelda nagu eesmärgid täitnud, kätte saanud. Aga kurivaim, need, need tondid hakkavad talle öösel lihtsalt kummitamas käima. Kuidagi niimoodi tekkis nagu täiesti ootamatult täiesti uus versioon, siis maailmas koogoli instseneeringu veenos, googel romaani tõlgendusest. Aga seda saavad kõik need kuulal vaatama minna. Kui peaksime tänase hommikumine muusikalooga lõpetama, siis kui palju, kui palju sa üldse muusikat kuulad, kas muusika on nagu sinu jaoks oluline või sa helistad näiteks kui sa mõtled võiksingi omaette olla diski vaikuses, olla? Jah, ma eelistan, jah, põhiliselt ma eelistan olla vaikuses, aga ma kuulan tohutult muusikat. Et ah näiteks väga, ma olen nüüd siin, olude sunnil kuulan Ooperi neid erinevaid oopereid, erinevaid aariaid ooperites mul oli vaja ühte ja siis proovis oligi meil kasutuses üks. See on see lakmee lillede duett, et nad seda seda võiks nagu täna siis kuulata, kuna pool proovi kumises nagu peas, lõplik tüdrukud laulsid, Evelin Võigemast laulis. Aitäh Hendrik Toompere täna hommikul jutusaatesse külla tulemast. Tere, tänan kutsumast, kutsun kõiki kinno, teatrisse, kohvikusse. Aitäh head kuulajad. Tore oli teiega olla ja uute kohtumisteni ilusat pühapäeva.