Vana-Kreeka muistendite järgi oli Europe imekaunist printsessist foiniikia, kuninga agenuri tütar kreeklaste peajumal, Zeus armunud temasse esimesest pilgust, kuid selleks, et oma armukadeda naise Hera ees nii-öelda jälgi segada muutnud end sõnniks eriti uhkeks lumivalgeks, aga ja väikeste sarvedega idendiks. Siis liikunud ta kuninga loomakarja seas rannale, kus liibinud Europe koos sõbrannadega neiule jäänud suursugune sõnn peagi silma ning kartmatult hakanud ta looma toitma ja talle sarvede vahele lilli põivima. Lõpuks söandanud Europe sõnni turjale ronida, siis aga tormanud loom, et ja hakanud üle mere ujuma Kreeta saarele jõudes moondanult Zeus end tagasi endiseks ja avaldanud nõnda röövitud neiule, kes ta tegelikult on Kreeta, Kreeka ja neist veel lääne poole jääva piirkonnaAga nimetanud Euroopaks, et printsessi nimi muutuks surematuks. Muide, tänapäeval meenutab teda muistendid Kreeka kaheeurose mündi rahvuslik tagakülg. Keeleteadlased pole aga tänini ühel meelel sellel nimetuse Euroopa päritolu suhtes. Ühe teooria järgi tuletis kreekakeelsest sõnast Eurus, mis tähendab laia avarat ja sõnast hops või OP tähenduses silmnägu. Kokku saab nendest näiteks avara vaatega. Teine teooria peab nimetuse aluseks iidses Mesopotaamias ehk tänapäeva Iraagi Süüria aladel kõneldud Akkadi keelset sõna kerepuu mis tähendab laskuma, langema, kui jutt on näiteks loojuvast päikesest. Sarnane sõna Ereb oli ka muistsetel foiniiklastel, kes tähistasid sellega pimeduse maad, see tähendab endast lääne poole jäävat ala, kuhu päike looja läks. Geograafilise mõistena on Euroopa võeti kasutusele kuuendal sajandil enne meie aja arvamist. Kreeka ajaloolase Heroodotesse järgi jagunes maailm kolmeks. Euroopa, Aasia ja Liibüa. Viimase nimetusega tähistas ta toona tuntud põhjapoolset osa Aafrikast. Kui Euroopa mandri lõunapiiriks oli selgelt Vahemeri idapiiriga, on läbi sajandite ikka segadust olnud. Mõistel ajal peeti Euroopat Aasiast eraldavaks piirjooneks jõge baasis. Nii nimetati Gruusias voolavat rajooni jõge. Kipusse joon ida poole nihkuma. Küll peeti kahte maailmajagu eraldavaks piiriks Uurali jõge küll tonni. Teadusmaailmas pani Euroopa idapiiri paika saksa päritolu, kuid peamiselt Rootsis elanud geograafia kardiograaf. Filipp Johann tabel, kes aadliseisusse tõusnud, võttis endale nimeks fon straalenberg. Too mees sattus Põhjasõja ajal Poltaava lahingus venelaste kätte vangi ning saadeti 10-ks aastaks asumisele Siberisse. Seda aega kasutas ta nii geograafilisteks kui ka antropoloogilisteks uuringuteks. Nende põhjal kirjutas tagasi Rootsi jõudest raamatu, mis äratas suurt tähelepanu ja tõlgiti mitmesse keelde. Fonist Rosenbergi määratletud Euroopa Aasia piir piki Uurali mäestik Šemm jõge ja Kaspia madaliku sai 1730. aastal heakskiidu Vene tsaarikoja poolt ja nagu öeldud, võeti kasutusele teadusmaailmas. Lisaks meie kodusele eurole Pole siin maa peal on aga ilmaruumis olemas neil üks Euroopa. See on nimelt üks planeet Jupiteri neljast suuremast kuust, mille avastas Galileo Galilei aastal 1610. See jääga kaetud taevakeha on samuti saanud oma nime müütilised Zeusi poolt röövitud kaunitari järgi.