Võiks arvata, et mootorikütuse on saanud nime esimese automobiili patenteerija järgi. Eriti saksa keeles on tuletis, justkui eelne isa nimele Bent järel ide in ongi käes bensiin ehk meil siin. Selline mõttekäik ei pea siiski paika, nagu peagi seletan. Kõigepealt aga tutvustaksin seda saksa inseneri, kelle nimi on tänapäeval ilmselt kõige tuntum ühendis Mercedes-Benz. 1844. aastal karsruuest sündinud Karl Benz õppis sealsamas polütehnikumis masinaehitusinseneriks. Naiseks leidis ta endale samuti tehnikahuvilise neiu Berta kes toetas mehe ettevõtmisi uut laadi liikumisvahendi leiutamisel oma kaasavaraga. Nõnda sai bens 1885. aastal valmis sisepõlemismootor Riga ja elektrilise süütega sõidukid, mida võib pidada esimeseks auto mobiiliks. Tänapäevases mõttes. Saksakeelsena ongi see patenteeritud, kui bens patent mootorvaagen numer ains. Auto oli kolme rattaline ees, üks taga kaks ratast. Sellel oli ühesilindriline neljataktiline mootor ning sõidukiirust arendaste maksimaalselt 16 kilomeetrit tunnis. Avalikkuses ta Pence'i leiutis esialgu naerualuseks, seda vilgati kui hobusteta vankrit. Siiski kirjutati mõne aja pärast ajalehes, et arvatavasti ootab säärast sõidukit suur tulevik, kuna sellega on võimalik Pikema ettevalmistuseta sõitma asuda. Ja head kiirust arendades saab sellest ilmselt kõige odavam edasi liikumisvahend proovi reisijatele vahest ka turistidele. Küllap arvas nõndaga Karl Benz, kes jätkas oma leiutise täiendamist ja parandamist. 1888. aastal tegi Berta Bent abikaasa ehitatud autos koos kahe pojaga esimese pika sõidu Manhaimist Fordsaini umbes 104 kilomeetrit. Selleks kulus 12 tundi ja 57 minutit. Tõsi, vahepeal korraga tangiti viis lõhi linna apteegis, mida sestpeale võib nimetada maailma esimeseks tanklaks mootorikütust antud juhul Ligroini müüdigi tollal just apteekides. Samal 1888. aastal esitleti Prince'i uuelaadset sõidukit Münchenis jõu ja töömasinate näitusel reklaamlausega hobuvankri täielik asendaja kuid võimalikud ostjad jäid paraku skeptiliseks. Aasta hiljem nägijaga pentsi, uusi mudeleid Pariisis, maailmanäitusel ning just Prantsusmaal, kus olid toona paremat sõiduteed hakkas automobiilide kasutuselevõtt siis ka levima. Karl Benz ei jäänud muidugi ainsaks auto ehitajaks. Tema põhiliseks konkurendiks kujunes 19. sajandi lõpul konstruktor klipp Daimler. Viimase uue mudeliga osales ärimees Emil Jelinek nii Eestis toimunud võidusõidul registreerides end varjunimega Mercedes, mis oli tegelikult tema tütre nimi. Ta võitis. Ning kuna võistleja pseudonüüm jäi rahvasuus autole külge, ilmuski aastal 1900 müügile mudel Daimler Mercedes. Samal aastal Gottlieb Daimler suri Pence'i nõnda lahti konkurendist, keda ta küll isiklikult ei tundnud, kuid kellega oli ammugi automudelite arendamisel vägikaigast vedanud. Esimese maailmasõjajärgse majandus inflatsiooniaeg oli Daimleri firma jaoks keeruline. Kehvemini läks äriga Pencile kompanjonidel. Oma rolli mängis sellest Odessast pärit autoärimees Jacob Shapiro, kes omandas mõlema firma aktsiaid ja spekuleeris nendega börsil. Nõnda läks paradoksaalsel kombel nii, et edasitegutsemise nimel ühinesid 1926. aastal endiste konkurentide firmad aktsiaseltsiks Daimler Benz ning uue ettevõtte uus automudel sai nimeks Mercedes-Benz. Kust siis aga ikkagi tuleb stena bensiin, kui mitte tuletisena pelsi nimest. Selle nimetuse võtnud kasutusele saksa keemik Ailhart mütšarlism aine jaoks, mida tänapäeval tuntakse küll penseenina ja mis on üks bensiini koostisosadest Michijad lihtestelleeristele 1833. aastal pen soehapet kuumutades. Ben soe happe omakorda saanud nime puu järgi, mille vaigus teda on eristatud. Eesti keeles kannab see troopiline puunimetust Ben Soes. Tüüraks ladina keeles Sthlaks pen sõin.