Seda kaunist lillekorvõieliste sugukonnast, mille erisuguste vormidega värvikirevaid esindajaid leiab kindlasti ka Eestimaaaedadest on varem kutsutud jorjaniks, mis omakorda ilmselgelt nii-öelda maakeelne mugandus kas saksakeelsest nimetusest geor kiine või vene Jörg Hiinast. Kummagi nime taga peitub üks 18. sajandi teadlane. Daaliaks on taim nimetatud rootslase Anders Stahli järgi. See 1751. aastal sündinud mees hakkas juba varakult tundma huvi loodusteaduste vastu. Uppsala ülikoolis sai temast kuulsa Karl Fonline õpilane. Isa surma tõttu jäi tal botaanikastuudium lõpetamata, kuid viis aastat hiljem, mida edukalt ära eeleksami meditsiini alal linn ei soovitusel, sai ta tööd ühe erabotaanikaaia kuraatorina ning töökohustused liisita reisidele nii Rootsis kui ka välismaal. Eesmärgiks koguda taimi ja täiendada nõnda botaanikaaiakollektsiooni. Mõni aasta enne surma. Taal elas vaid 38 aastaseks sai temast Soome esimeses kõrgkoolis Turu akadeemias meditsiini ja botaanikaprofessor. Turusti oli ta kaasa toonud oma herbaariumi, millest paraku suur osa hävis linna suures tulekahjus 1827. Siiski on osa Taali herbaariumi siis tänapäeval hoiul Helsingi Ülikooli botaanikamuuseumist ja osa Šotimaal Edinburghi kuninglikus botaanikaaias. Ladinakeelne taime nimi Dalia krinita on antud ühetaolist hõbra botaanik Karl-Peeter Sumbergi poolt kusjuures lepiteed krinita, mis tõlgituna tähendab pikajuukselised olnud hoopiski vide Anders Stahli pikale habemele. Taimesaksakeelne nimetus, geor kiine või venekeelne Georgina on seotud sakslase Johan Kotli Giorgiga sündinud 1007 129 tollasel Pommeri maal. Tänapäeval kuulub see osa Poolale. Kõigepealt räägi orgist apteeker, kuid teda huvitas ikka geograafia ja botaanika ning 40 aastaselt kolis ta elama Venemaale Sankt-Peterburgi. Sealt käis ta kahel Siberi ekspeditsioonil. Teisel neist leiti muide igikeltsa konserveeritud ninasarvik, mis läkitati Peterburis uurimiseks. Georgi põhitööks kujunes aga Baikali järve uurimine ja kaardistamine. Hiljem sai temast Sankt-Peterburgis keemiaprofessor ja ta võeti ka Vene Teaduste Akadeemia liikmeks. Tainerististele mehe August Georg ineks saksa botaanik Karl Ludwig Vilde nõu, omaaegne Berliini botaanikaaia direktor. Laskmata teaduslike liiginimetuste andmise keerulisse süsteemi, tuleb tõdeda, et saksa keeleruumis jäise nimetus püsiva külvaid mõneks aastakümneks. Siis tuli kasutusele ja püsib tänini nimetus Stahli ehk siis daalia kuid teinegi ennegi orgina säilitab mälestust Johan kott, Lipp Georgist. Koduselt jori nihukesi iste on aga algselt pärit Mehhikost, kus muide rahvuslill asteegid olevat pruukinud taime epilepsia raviks selle õõnsaid Warciaga kasutanud vesipiibu jaoks. Euroopasse jõudis Itaaliat tänu Hispaania maadeavastajatele. Esimesed kirjalikud ülestähendused on säilinud 16. sajandi lõpust arst Francisco Hernandez sulest, kelle kuningas Felipe teine oli saatnud ookeani tagant uusi ravimtaimi otsima. Aastal 1787 õnnestus Madridi botaanikaaia direktoril Antonio hostee kavaneljastil esimest korda kasvatada daaliaid Mehhikost toodud seemnetest sest peale hakkasid need lilled levima endist maal Prantsusmaal, Saksamaal, saades peagi lausa suurmoeks. Daaliatest aretati järjest uusi eriilmelisi ja värvikirevaid sorte. Keiser, Napoleoni naisel Joseph liinil oli suur Taali aed. Uus lillemood jõudis ka Venemaale ning näiteks juba 1842. aastal võis Moskvas või Sankt-Peterburgis osta Dahlia kollektsiooni. Piss koosnes 200-st sordist.