Tere hommikust, on pühapäev, 18. november, aeg, mil ööd ja päevad on ühtviisi pimedad ja inimesed peavad päris palju vaeva nägema, et rõõmsad olla. Ma loodan, et raadio aitab. Täna hommikul on jutusaates Margit Kilumets ja minu külaliseks hilja laud. Tere hommikust. Tere hommikust. Ma kõhklesin teie eesnime. Hääldades on see Tsiilia. Eesti keeles on Silja jah, aga juudi keeles juudi keeles sundteistmoodi on supporasse, tähendab, laulab lind. Kas eestlased sageli küsivad, miks teil on niisugune nimi ja kuidas te siis neile seda põhjendada? Ei, nad ei küsi, sest nad hääldavad Escilia võitseelia võiscilia. Venelased ütlevad siile ja see ongi õige. Te olete rahvuselt juut ja, ja sellel nädalal toimub üldse Eestis väga palju erinevaid kultuurisündmusi toimub ka juudi kultuurifestival ja see on ka tegelikult minu niisugune sisemine ajend. Miks ma tahan tänases saates rääkida juudi rahvusest inimeste elust Eestis? Me jõudsime enne saate algust veidi kõnelda sellest, et eestlased millegipärast tunnevad juudi kultuuri vastu väga sügavat huvi. Kas te olete kogu oma elu jooksul sellist huvi tunnetanud? Noh, niivõrd-kuivõrd, ma ei tea, mis te selle all mõtlete, huvi või, või üldse kuidas suhtutakse meisse. Jah, ma mõtlen laiemalt, kuidas suhtutakse teisse? Kui me alustame juudi ajaloost Eestis, siis ma võin uhkusega nagu Eesti kodanik öelda, et mis on hea. Hea on see, et Eestis pole kunagi olnud antisemitismi riigi tasemel, mitte kunagi ei olnud eesti ajal, ei ole ta Nõukogude okupatsiooni ajal ja ei ole ta taas vabas Eestis ja see on muidugi väga meeldiv. Aga ma ei saa öelda, et igapäevases elus meekohtu antisemitismi ka see juhtub hiljuti oli viimane, see oli vist üle Eila. Ma kuulsin raadiost, et Haapsalus oli jälle kirjutatud juude ja see oli vist nõukogude sõduri mälestusmärgi peal. Vot nii, nii et või olid kirjad juudid, ahjunooli neid palju sündmus, ma olin 10 aastat Eesti juudi kogukonna esinaine ja nende aastate jooksul ma olen näinud niivõrd head kui halba. Aga ma pean ütlema, et võrreldes teiste maadega Eestis, juutidel on hea elada. Ja ma arvan, et juba see, et kogukonnal ei ole security see näitab seda, et eestlased on. Ma mõtlen ükskõiksed vastu vōi, vana põlvkond võib-olla tunneb rohkem huvi, sest esiteks oli väga palju võimalusi läbi viia igasuguseid üritused olla, koos olid igasuguseid klubid ja nii edasi. Nõukogude ajal oli kõik absoluutselt suletud, aga jälle üks hea näide, mida ma võin tuua, et aasta 1988 Eesti oli esimene vabariik, kus avas uksed juudi kultuuriselts. Siis ma tahan öelda kuulajatele, et me leppisime kokku, et kui ta eksib mõne sõna või väljendi vastu eesti keeles, siis ta ütleb seda kas inglise keeles või vene keeles ja mina siis üritan teda aidata ja parandada, et me juba kasutasime sõna security, et see tähendab seda. Juudi kogukonnaga dealised eesti keeles eesti keeles elava, tead, ma võin seda korrata muidugi. Valve. Kui te vahepeal kuulete sosistamist, siis see tähendab seda, et me kontrollime teineteise peale väljend ei muidugi valve. Kui palju Eestis on juute? NSV Ta oli ligi 5000, kogukond oli, aga tänapäeval on 3000. Me arvestame, et on 3000, sest need on need inimesed, kes tulid kogukonda, kes tunnetavad ennast juudina. Võib-olla neid on rohkem ja meil on ju väga palju segaabielu. Ja täpselt teie ise ka, eks ole. Ja mina ise ka. Jah, mulle meeldivad eesti mehed, ma kunagi ei tea, millal võiks neist oodata, see on väga huvitav. Nii, aga miks juudimeestest ma juba kõik Diannet. Kui Eesti mehel ja juudi naisel sünnivad lapsed, kas nad on siis juudid? Kui eesti mehel juudi naisel sündivad lapsed, sest meie usu järgi laps peab olema juut ja vot sellepärast mu lapsi ei olegi mitte võib-olla võib-olla ma valetan või, või nuuskan natukene? Võib-olla mitte ainult sellepärast, sest ma tõesti ma oleks võinud saada lapsi, ma seda tean. Aga oli nõukogude aeg ja ma tõesti ei tahtnud, et minu lapsest saab nõukogude inimene, ma ei tea, kas te saate sellest mõistest ja sellest ma saan väga hästi ära. Teate, mul on, mul on Eestis juba neljas põlvkond ja Ma ei ole kunagi olnud kommunistliku partei eest, no mul see kõik istu ja Ma ei tahtnud, et laps on selline selline noh, ideene komsomol ja pärast taani teene, kommunist ma ei tahtnud, aga ma sain aru, et teistmoodi võib-olla ei oleks saanud. Aga me käisime mõlemad mehega tööl ja ma ei saaks niimoodi, et ma ise jään koju ja kasvatan oma last. Ja sellepärast no võib-olla soonega ei tea. Igatahes, vot kõik kokku on ka, aga muidugi rahvuse pärast ka. Sest ma olen tõesti ehtne juut, mul meeldib olla juut ja Ma armastan oma rahvast, oma rahvust ja. Sest ma ütlen teile, sest meil on ka nagu igal rahval head ja halvad omadused ja meid ei ole vaja armastada või vihata aga ma tahan öelda, et mis siiski hoiame kokku ja teatavatest sünagoogi ehitamine näitaski seda Te ei kujuta ette, et meil on ka vaeseid inimesi, muide keegi ei taha seda usku. Juudid peavad olema rikkad, kavalad ja nii edasi, iga öeldab olema õunapuu algast kuldmüntidega hästi, kas ainult üks? Aga igatahes see selleks, aga meil oli ka palju Vaese inimesi. Ja kas te teate, mis oli, see oli nii liigutav inimene tuleb, tal on 20 krooni ja ta ütleb rabile või koguduse esimehele vooria oksele. Palun võtta, et mina tahan ka osaleda, mina tahan ka osaleda. Ja see on ju väga meeldib siia tõesti, rabi ütles väga ilusti, teine inimene toob 20 krooni. Aga Meie jaoks ma mõtlen, juhatuse jaoks või koguduse jaoks on palju tähtsam, kui mõni võib annetada 16000 miljonit, nagu õnneks tegi Mihhail kronsteini poeg Aleksander Bernstein oma ema mälestuseks on väga ilus muidugi. Ja mis meeldiv, siinsamas jälle integratsioon, paljud eestlased ja venelased aitasid kaasa. Ja muide, meie peaminister annetas ka raha isiklikult, see on ju ka. Ja see on väga meeldiv, kusjuures inimestele, kes elavad väljaspool Tallinnat, aga kuulavad raadiot, ütlen ma Tallinnas aedvilja tänaval on, on või karu karu ikka karu kus just, et, et on väga ilus uus hoone, juudi sünagoog ja samal ajal, kui Tallinnasse kerkib uskumatul hulgal koledaid maju on teil õnnestunud kuidagi ehitada kitsastes oludes väikesel krundil midagi, mis lihtsalt paitab silma. Siis meil oli kaks noort eesti arhitekti, nad tegid minu meelest väga ilusat tööd, nad tegid seda südamlikult. Sa ei saa, teate, on asju, mida ei saa osta raha eest. Ja nad tegid seda tõesti. Neil oli endal huvitav ja see oli kohe tunda ja pärast, kui sünagoog oli valmis ja nüüd me avame detsembris, ma loodan, meie Kossar Ma pärast seletan, mis on koššer, restoran siis disainer, selle firma disainer Liis, ma ei mäleta ta perekonnanimi, kahjuks ta tuli ja andis oma nõu ja ütles, kuidas seal peab olema, seal ei olnud, ükskõik kuidas saab nüüd see tema lapse sülogu, et kuidas seal saab sees kõik olla paigutatud ja kuidas seda on vaja kaunistada ja ta tegi seda lihtsalt tegi, sellepärast et tal meeldib, seal väga meeldib ja ta on noor inimene. Kas see tehti, arhitektid, projekteerisid selle hoone, kas see oli juhus? Ei olnud, meil olid tender konkurss ja lihtsalt see firma võitis. Kuidas nad. Et oma tööd tegid, kas nad viisid ennast kurssi teie arhitektuuriga sünagoogi arhitektuuriga? Jooga ja, ja nad sõitsid Iisraeli, teate, ma ei oska täpselt ütelda, noh, 10 korda kindlasti. Jah, sest neil oli vaja uurida, kuidas ehitada Eestis Mikk Mikk on vaja hääldada, ma ütlen, et see on selline vann kus peab olema läbijooksev vesi kogu aeg. Ja see on omaette väga raske ülesanne, sest meil ei ole analoogi siin Eestis. Ja siis nad sõitsid ja vaatasid, kuidas peab olema ja nad seda õppisid ja ehitasid. Ja nüüd meil on see olemas siis meie usu järgi. Naine, kuid tal on halvad päevad ja nad lõppevad siis ta peab käima ära Mikvas ja teha ennast puhtaks ja ainult peale selle, tema tohib minna mehe juurde. Ja kui meie rambid tuli siia, oli aastal 2000, mil seda ei olnud ja siis tema oma abikaasaga, Igagu sõitsid Riiga, kus juba vanast ajast sünagoog seal säilis ja siis ta käis seal. Vot niisugune raske olukord, aga ta on ju väga noor naine, muidu ma mõtlen rabi naine ja väga hästi haritud, ta on programmist ja neil juba jaanuari alguses tuleb kuues laps, kujutage ette Kas selles mitmes käib nüüd suurem osa juudi kogukonna naistest või kuidas? Naised, kes tahavad, panevad ennast kirja ja seal on vastav kord ja see rabi naine, selle eest vastutab ta seal nagu perenaine. Ja siis ja igaüks võib minna, kes tahab? Palju sellist vana ortodokssed juudi kombestiku praegu üldse kaasajal eestiste kohta. Ta Eestis pole kunagi olnud ortodoks rabi. See on kõige raskem inimestele, kes ei ole sõda ortodoksi elu elanud varem ja Eestis enne sõda oli konservatiivne kogukond, mis see tähendab? Ja Me istusime sünagoogis eraldi. Mehed ja naised, mehed pidid kandma kiipats pisikene mütsike jah. Me nimetame seda kiipaks, venelased ütlevad hirmuga, teinekord. Ravi peab olema meesterahvas. Ja väga palju inimesi juudi soost Eesti ajal pidasid laupäeva missioon meie usu järgi. Reede õhtu, kui päike läheb looja. Kui ta on abielus siis ta katab oma pea ja süütab kaks küünlad ja kaks küünalt. Ja palvetab, et kuninganna laupäev tuleb iga peressisse. Sellel päeval ei tohi mitte midagi teha, ei tohi elektrit sisse lülitada, ei uks kinni panna ei tohi midagi. Absoluutselt ei tohi mitte midagi teha. Ja Iisraelis ja nüüd ka rabi majas kodus on selline pliit, mis ta paneb põlema reedel ja ta ise lülit välja. Laupäeval õhtul. Ja Iisraelil on tööpäev-pühapäev, sest laupäev kestab reede õhtuks, kui päike läheb looja kuni laupäevani õhtuks ja siis on spetsiaalne rituaal. Me saadame seda laupäeva ära. Ja mis see tähendab? Kõik pere tuleb kokku. Lapsed, vanemad, mees, naine mängitakse, lastega, lauldakse, süüakse ja terve nädal võib olla väga tagasihoidlik toit. Aga vot laupäeval sulama rikas laud, väga rikas laud. Ja kui sa tead, et kuskil on vanniinimene või keegi vajab sinu abi sa pead teda kutsuma oma juurde ja pakkumatele seda ilusa laua. Laupäeva päeva jaoks on spetsiaalne nõud, kõige huvid tavam kõige maitsvam roog pannakse laupäeva laua peale siis terve reede õhtu ja laupäev inimesed puhkavad, nad on koos, nad ei vaata televiisorit, ortodoksid üldse, vaata televiisorit, mitte kunagi ei, aga nüüd kasutavad kompuutrid. Ja, ja ma ütlen teile rohkem näiteks kui on mingisugune lavastus noh, nagu meil väga tihti tänapäeval ilma selleta üldse ei saa, et ei oleks kuskil seksseen või, või niimoodi siis muidugi rabi ei tohi seda näha ja üldse ortodoksid seda ei vaata neid ehtsat ortodoksid. Nagu kõik me siin oleme ja need eesti juudid ja kes me siin elasime ja neid teised juudid, kes tulid teistest maadest siia Eestisse elama. Ma mõtlen peale teist maailmasõda. Siis muidugi nemad teevad kõik nagu kõik teised nagu eestlased, venelased, ukrainlased, hiinlased, kõik me oleme kahjuks sellised, et me alles nüüd võib-olla tuleme tagasi oma juurte juurde juurde juurde oma juurte juurde. Täpselt nii, kas see pidulik söök, laupäeva pühitsemise söök, kas sa tehakse sellisel juhul valmis reedel, kui pliidid? Välja, ja kui on ortodokse on perekond, siis seda tehakse varem ja seal on spetsiaalne režiim pliidil ja ta säilib soojana. Ja mis on veel huvitav, ma ennem kasutasin sõna Kooser ja juudid ei söönud jälle ortodoks, juudid, söö liha ja kala, piimatoitu ei tohi ajada segamini seal väga tervislik, muide kui sa sööd kala siis juurviljaga ja palun, see on kõik võimalik, aga kui sa sööd liha, siis sa ei tohi kasutada ei või ei piima, ei koort, ei midagi, peab olema eraldi. Ja eraldi lauad on eraldi, pliidid on meie rabi, kodus on näiteks kaks külmetuskapi, kaks valamu, valetan, kolm valamu, sest laupäeval ennem kui sa istud laua taga, tahad sa pesed oma käed puhtaks ja selleks on spetsiaalne kruus kahe käeotsaga ennem sa oled siia vete pärast paremale käele vasakul ükskõik ja vot siis sa pead vaikima, enne kui sa ei tule laua juurde. Ja siis on palve siis hakkab vestlus, ega see vesi ei ole ometi tavaline v tavaline vesi, see on tavaline, tavaline, aga eraldi valamu. Kuidas koššer, restoran, kuidas see hakkab toimima detsembrikuus, kas? Igaüks võiks sinna tulla nii ja muidu ta juba praegult töötab ennast siis, kui võib öelda eesti keeles ja seal kõik toidud, mis on seal, Nad on tõesti Kossar ja see on muidugi kokkadele väga raske, sellepärast et näiteks noh, kui me teeme näiteks juudi toidu, selline nakkugi akti heering, see on, no nagu on seal heeringaga Pihlist midagi ja, ja, ja see on selline juudi moodi heering. Ja siis sinna on vaja panna hapukoort ja kõik juudid, kes siin Eestis elavad, panevad aga ortodoksid ei tohi panna, see, siis ei ole Kooser. Ja üldse juudid võivad süüa kala soomusega ilma soomlased ei tohi süüa näiteks angerjad ei tohi krevetid süüa nii edasi. Aga vot selle heeringa juures, kui sa teed seda juudi moodi sinnagi kindlasti kuur, aga ortodoksid ei tohi seda kasutada ja siis nemad kasutavad soojad ja kui tihti te ise kodus teete? Mina? Nalja, mina olen täitsa tavaline inimene ja ma söön absoluutselt kõik ta, ma vältin, mitte süüa sealiha sest juudid ei tohi süüa seal ja muide, mis mu silma, nii et ka nemad kahes nii-öelda moslemid võimu sultanid, kuidas eestlased ütlevad muhameedlased või meedias ja Kristjan kõige parem lihtsalt võib-olla ütleme. Aga teie abikaasa, siis läheb salaja teise tuppa ja vitsutab karbonaadi või. Kõige naljakam on see, et minul endal sealiha meeldib rohkem, kui abikaasale ema vahestada söön ka, kui ma ütlen, et ma ei söö, siis ma valetan. Tänan, aus saade, aga nüüd me kuulame ühe loo juudi muusikat ja need muusikapalad, nagu ikka pühapäeviti on saatekülalise valitud. Nii et, et kõik, kes tahavad Ennast juudi muusikaga kurssi viia ja ei ole jõudnud millegipärast kultuurifestivali kontsertidele, need saavad tänasest jutusaatest väikese aimu, mismoodi see kõlab. Jätkame jutuajamist Tsiilia laul, vot kuidas käänata nüüd pahandage demend lauaga. Launiga eesti keeles jäetakse ikka kunagi eesti keelt õppinud, nüüd ma lihtsalt räägin, aga ma ei tea. Ikkagi käänatakse nii, et jäädakse nimi nii nagu ta on, laad ja siis audiga. Aga millises koolis teie olete muidu õppinud nägulis ja kui praegu juudi soost laps saab kooliealiseks, siis on tal põhimõtteliselt võimalus Eesti vabariigis minna ka juudi kooli. Loomulikult, ja see on tegelikult väga huvitav ja tore küsimus sest Eesti seadusandluses ei ole sellist mõistet nagu muulaste, see, see on kole sõna, mitte-eestlaste kool on Eesti kool ja on kool vene keelega, ütleme niimoodi. Ja see oli spetsiaalne valitsuse otsus. See oli aasta 1990 kus meil lubati avada juudikuul ja see on väga tore. Kahjuks ta on praegu venekeelne, sest enamus lapsik, kes seal õpivad? On ju juutidest, kes tulid siia elama peale teist maailmasõda. Aga see on mee majata, Eesti ajal oli ka juudikuul. Ja mis mulle tõesti, mul on hea meel öelda, et selle kooli direktor Mihhail Beilinson hästi valdab eesti keelt ja ta on kohalik ja mis on väga tähtis, et meie eesti keele õpetajaid on eestlased väga, hoiame neid ja nad väga armastavad meie lapsi, ma ei tea, võib-olla meil on täitsa tavaline kool, aga vot mis meil on, mis meie kool eraldab teistes koolides. Meie õpetajad armastavad lapsi, ta, laps, ta lihtsalt. Ta on lihtsalt ümbritsetud armastusega. Teinekord ema või isa jääb hiljaks, et võta pisikest last koolist ja siis õpetaja temaga istub ja meil on pikapäevarühmaga pikapäeva rühm ka olemas. Ja meil on olemas kogukond, sealjuures kus ta viibida ja leida omale vastav tegevus. Ja ta ei ole üksinda, ta ei oksi ringi ja tal on tegevus. Ja ükskõik, kes seal kogukonnas ei ole või koolis ei ole. Laps teab, et teda armastatakse, et ta on vajalik. Kas need lapsed, kes lõpetavad juudi kooli, kas te julgete öelda, et nemad oskavad eesti keelt? Ja julgen küll, sellepärast need viimased viis, kuus aastat, kõik, kes tahtsid ülikooli said Eesti ülikooli, õpivad eesti keeles suurepäraselt, valdavad keelt tõesti kohe kadestusväärne ja mitte ainult eesti keelt, nad on palju rikkamad. Nad räägivad ka heebrea keelt ja inglise keelt suurepäraselt, sellepärast et meid siin Eestis. Ma mõtlen, juudi kogukonda toetab sellin organisatsioon nagu Ameerikagi müstik, kribišenkoviidi Joint kes toetab väga tõsiselt igasuguseid programme, kaasa arvatud ka noorteprogrammid. Ja neil on võimalus sõita, õppida mujale. Aga enamus jääb Eestisse. No kõik teavad, et juudid on rahvusena millegipärast väga andekad, väga targad, maailma parimad maletajad on juudid. Ja see kõik on suhteline, igasuguseid on, aga lihtsalt meid on nii vähe, et võib-olla see torkab silma. Ma oleksin tahtnud küsida selle saladuse kohta, milles peitub, aga tegelikult on tõesti nii, et kui sa ikkagi võtad maailma tippteadlase või tipphelilooja, siis lõpuks selgub ikkagi, et ta Aga ma ütlen, miks see on nii. Juudid on raamaturahvas ja väga ilus. Ja näiteks ma ütlen iseendast ma manni tahtsin olla juuksur. Ei kujuta ette, kui ma olin väike, makamisid oma nukke ja tõesti, ma tahtsin olla juuksur, mulle see nii meeldis. Aga ema ja isa ütlesid ja sa võid olla. Aga meie jaoks on seal lihtsalt tragöödia. No kuidas ma teen oma vanematele ja loomulikult ma lõpetasin ülikooli loomulikult, ja teatav väike laps, kui ta sünnib, vanemad ei jäta teda niimoodi, nad temaga tegelevad, nad loevad talle raamatuid, nad viivad teda diaatril, nad viivad teda loengutele. Ja laps saab aru, et ta peab õppima, et õppimine on kõige tähtsam. Ja teate, lapsel teinekord ei ole, ma ei tea Virtsatši kleiti või sellorani, ripsmevärvi või dushi. Aga tal on väga hea raamat ja ta sõidab Moskvasse või Leningradi, ma ei saa seda nimetada Sankt-Peterburgis. No vot, ja, ja käib Ermitaažis ja ta, tal on hoopis teine silmaring ja lapsed hoiavad ka kokku ja see on väga oluline. Ja mis on veel tähtis, laps peab teadma, et õppimine on prestiižne. Et sul ei ole diplom raha pärast vaja. Aga kui sul on diplom olemas, see tähendab seda, et sa oled isiksus, see on tähtis, et kui sa loed, sa saad aru, mis on öeldud ridade vahel. Kui sa vaadati etendusi, siis sa tead, miks see näitleja mängib seda osa niimoodi, aga teine hoopis teisiti ta oskab, mõtled, mõtiskleda. Ja see on väga oluline. Ja vot võib-olla sellepärast ja kuna meid on ajaloo jooksul niivõrd piinatud ja me oleme näinud nii palju halba, meie ajalugu on nii jubedad leheküljed, see panni rahvast hoidma kokku. Kas te teate, et meie koolis, lastel klassis on selline pisikene karp? Iisraelis me saime seda seal on peale kirjutatud taga see on heebrea sõna, ma hääldasin praegult, see tähendab seda, et vot laps päeva jooksul paneb sinna kasvõi kümmet sendi. Aga ta teab, et kellelgi on kuskil raski, keegi ei saa võib-olla osta raamatut, keegi võib-olla ei saa minna diaatri ja ta korjab seda raha. Ja kui on näiteks uusaasta, ma mõtlen, mitte meie uus aasta, meie uus aasta septembris. Teata aga kui on noh, Sylvesteri me seda nimetame jah. Et siis klass otsustab, mis ta selle rahaga teeb siis kool ja koolilõu kogu istub ja otsustab, mis ta sellega teeb. Ja näiteks ma mäletan vist Misso, ütles mulle, et eelmine aasta nad viisid selle raha, laste vähiliitu, et aidata haigeid lapsi, see oli väga vajalik, see on väga liigutav ja laps saab aru ja tal vanavanaema või vanemad andsid raha, vaata natukene. Meie vene keeles on selline sõna nagu distsitsiila. 10. organdik, kümnendik paneb sinna kellelegi aitab, vot see on tähtis. Kui te käite mööda maailma, olete te palju reisijaid väga palju ja lähete mööda võõrast linna, ükskõik millises maailmajaos, kus see on ja teile tuleb vastu inimene. Kas te saate aru, kui ta? Aga loomulikult, aga loomulistile seda ütleb mitte nina pikk lina. Aga mitte ainult seda ma ütlen, võib-olla võib-olla kuulajatel on huvitav kuulata seda, kuidas ma esimene kord sattusin Ameerikasse ja väga lihtsalt kohutav. Teate, seal on tänavanimetused teistmoodi. Ja nende inglise keel on ka teistsugune. Korraga ma saan aru, et me ei saa mitte midagi aru, jumal hoidku, ma ju räägin inglise keelt, ma saan ju kõik. Ei, ma ei saa mitte midagi aru, mis teha ja ma pidin leidma oma hotelli, kuigi see oli Hilton, aga seal iga kvartalis on oma Hilton ja ma pidin seda kuidagi leidma. Esimesse rahuneb maha, ütlen mina ise endale valinila, vaatasin aha, leidsin, lähen tema juurde ja ütlen, Aims, soorik, soovisassinungug nagu ma ütlesin, siis ma olen juba kodus. Tähtsus, mis maal on see jõud? Me niikuinii hoiame kokku. No vot, ja siis ta kas ka, et täna on reede, et ma lähen sinna ja siis ma sain aru, et no ja muidugi täna on ju reede Jomzeži heebrea keeles ja ja me läheme sinna loobugi, pole küsinud, mina olen ju. See oli, mis aastal see oli, oli 91 või 90, ütlen ma alati ei mäleta, aga ma ütlen, et no ta oli riides, ta ei olnud noh, nii nagu need ortodoksid lihtsalt riides kostüümis. Ja mina ütlen, et, Ja ta ütleb, aga sina olid ka Nõukogude liidus, sellepärast et ainult teel on kodakondsus. Kas sa mõtled, et see on rahvus, rahvus, olgu, sina oleksid mu käest küsinud, kas ma usun, hüüda eesmi oleks olnud ja et täna on reede, mina lähen sünagoogi. Aga sina küsisid, mis rahvusest ma olen, ma olen ameeriklane, vaid seal on, siis ma olen? No vot, aga see oli jah, aga ükskõik, teate võt. Ja paremini võib näha, kuidas rahvas hoiab kokku Iisraelis ja näiteks seal on ju noh, kogu aeg midagi toimub, seal on kahjuks väga rasked ajad ja teate, kui kuskil midagi onud inimesed tunnetavad, et midagi võib kuskilt olla, siis see ei ole üldse arusaadav. Oled sa ilus, kole rikas, vaene maa on nagu üks rusikas, kõik hoiavad kokku, kõik abistavad. Ja see on selline imelik tunne, kui mina praegult oleks Noorma muidugi sõidaks siis rail päriseks, päriseks, miks? Miks seal on vaimne elu? Meil on ikkagi väga suur provints, aalsus siin Eestis, teate, ma ei tea, mikspärast tuleb ja kuskohas see on praegult? Eriti viimasel ajal, teate, me oleme nii kibestunud, me kõik vihkame. Vaadake, mis toimus aprillis, see on ju nii kole, see on nii kohutav. Milleks seda? Ehkki oli vaja, inimesed elasid rahulikult, inimesed püüdsid aru saada üksteisest, me räägime kogu aeg. Kuidas peab elama, kõik ju tahavad rahu, eks. Muidugi oli väga raske ajalugu, eesti rahval oli küüditamine, ma saan kõigest aru, oli nõukogude periood, piik, kole-jube, aga uskuge mind, kui palju elas üle ja kui õnnelik oli vene intelligents ja lihtsalt lihtne vene inimene, kui Eesti sai vabaks, me sõitsime koos balti ketis, ma töötasin Donald Pöögelmanni tehases. Meid oli seal kolm ja pool 1000, nüüd seda arvu võib välja öeldes, oli ju sõjatehas jah. Kõik seisid nii venelased kui ukrainlased ja, ja me saame praegu kokku meie endise kolleegidega. Meil ei ole kunagi juttu, mis rahvusest inimene on. Loomulikult peab olema eesti keel, loomulikult see on Eesti riik ja jumala andis, et ta on. Ma mäletan, kuidas mu ema nuttis, kui ta nägi jälle sellel sinimustvalge lipu. Loomulikult Me tundsime ju sedasama, mis d sate haru. Täpselt sedasama oli seda viha vaja. Kellele ja kas need olid, kes olid need tänaval, see oli ju provokatsioon. Kas need olid vene inimesed, kulge, mina näiteks olen väga uhke, vaata seal vene kooli, sellepärast et vene Turun üks suurem kultuur maailmas ja ärme unustame, et Tsaari-Venemaa räägiks kõik prantsuse keeles ja näiteks selline kirjanik nagu Nabokov või protski kirjutas nii prantsuse keeles kui vene keeles või inglise keeles. Teatrimaailm peab olema jagatud head või halvad inimesed ja las iga inimene säilib oma identiteedi, kui mina tahan olla juut, see oleneb minust, kas mul on see vajalik või kas on mul tähtis, et minu laps teab, et ta on juut, et mis on vaja selleks teha, et säilib keeld oma traditsioone, oma ajalugu võib-olla, kui me räägime iga rahvuses, kes siin elab väikses Eestis, meid on ju nii vähe, kõik koos jälle kasutan seda sõna muulastega. Meid on vähem kui poolteist miljonit, see on vähem kui üks rajoon või üks, üks rajoon Leningradis või Moskvas on ju niimoodi, mida jagada, mida jagada? Oh, ma ütleks kõik nii nagu täie, aga vähemalt saime pühapäeva hommikul inimestele rääkida asjadega mille pärast kõik tegelikult ju tegelikult päris sügaval sees võib olla ikkagi suurem osa Eesti inimestest valutavad ka südant täpselt samade asjadega. Loomulikult. Ma olen selles absoluutselt kindel. Teate, ma ütlen, et rahvas on palju targem kui poliitikud. Ja inimeste vahel ei ole mingit pinget. Praegult ma tulin teie majja, kes alistub. Newt Ta valdab eesti keelt. Suurepärane inimene peab aru saama, et õppida eesti keel on prestiižne ja ta ei ole lihtsalt teine keel koolis vaid ta on riigikeel ja teda on vaja teada. Teate, vot need juudid, kes sõitsid Iisraeli viis-kuus aastat tagasi, nad võib-olla tõesti vaatavad Venemaa televisiooni ja loevad vene lehte. Aga uus põlvkond? Ei, nemad on sõbrad. No see on see ehtne Iisrael, kes seal sündis, õppis ja nii edasi, nemad räägivad ainult heebrea keeles. Nemad ei taha rääkida vene keeles ja vot täpselt samamoodi teate kui hästi räägivad vene noored eesti keelt praegult. Kui ma töötasin haridusministeeriumis. Ma olin vähemusrahvuste haridus, rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja ja meil oli üks projekt, sõprusrong Moskvasse. Ja me võtsime 180 last eesti koolidesse, 180 last vene koolides ja pärast me tegime Filbek, kuidas siis tegime sellise küsitluse, me saime nii ilusad kirjad, teate, mis eesti lapsed ütlesid, mis neid üllatas, et kui hästi vene lapsed valdavad eesti keelt, Nad tulid giidi Tretjakovi galeriis, Kremlis relvapalatis ja nii edasi, aga see oli väga meeldiv, tähendab, tuleb teine põlvkond. See on oluline. Aga vanad loomulikult neil on raske, seda enam, et keele eest tuleb maksta ja. Tulevad jõulud ja mida teeb ja, ja ma tahtsingi küsida, aga jõuluaeg selline aeg, kui kuusepuud pannakse raekoja platsi ja tänavatel on tuled. Kas juutide jaoks nende tavapärases elus muudab midagi see selline ajavahemik, ütleme enne meie uut aastat 10 päeva? Tähendab jälle mee jaoks näiteks minu kodu jaoks, loomulikult ma teen jõuluõhtu, sest mu mees on eestlane ja nii edasi ja ma usun, et see on lihtsalt väga ilus aeg ja loomulikult tavalised inimesed, ükskõik mis rahvuses loomulikult peavad sellist ilus õhtu või kaks või rohkem püüavad läbi viia aega oma peredes kodudes. Hea, et nii nagu te tohite seapraadi teha. Ei, ma seda ei tee, ma teen oma mehele, aga mina seda ei söö sellel ajal. Aga vot võib-olla nemad söövad verevorsti, mida ma lihtsalt ei, süda. Ei see mulle mulle ei maitse see. Aga meil on ka üks ilus püha Haanuka, kus me paneme kaheksa küünlad iga päev üks küünalt tuleb juurde, see tuleb ka detsembris. Nii et meil on ka üks ilus püha detsembris. Aga muidugi jõulud on väga ilus aeg ja mul tuleb sõbranna siia Iisraelis, Saksamaalt, aga ta on eestlane, meeson tal juut, minu lapsepõlvesõber ja tal on 23. detsembris sünnipäev. Me peame sünnipäeva sellel päeval ja võib-olla siis ma sünga sealiha. Aga täna õhtul on Tallinna juudi sünagoogis, eks imeilus kontsert. See on vist selliseks avaliku ruumina ja mis meie koolis. Ja et avaliku kontserdil on see vist esimest korda, kui sünagoogi uksed on lihtsalt. Ja aga see kontsert, meil on ta niimoodi ehitatud vutt, kui te tunnete, et te näete seal eesruumis nagu suures fuajees on tehtud nagu selline väike kontserthall või vot see kontsert, ma usun, toimub seal mitte selles saalis, kus palvetatakse mitte seal, tead, seal on igasugused üritused võivad toimuda, see pole keelatud. Aga ma väga soovitan. Ja kui keegi tahab, palun tulge, tehke sellise selline ekskursioon, mida rohkem te mees, teate, seda paremini te suhtute, meil on sõpru vaja. Aitäh teile, et tulite täna hommikul eestikeelsesse raadiosse ja teile kõigile armsad kuulajad. Soovime siit mõlemat, ilusat ilusat, rahulikku pühapäeva ja mingi õhtul kontserdile.