Tere hommikust, on pühapäev, 22. aprill, kell on pisut üle 10 ja jõudsalt alanud kevad ei anna mulle eriti valikuvõimalust, kuna ma tahan olla looduses ja tahan rääkida loodusest ja täna ma seda teen ka ja stuudios siis Margit Kilumets koos kauaoodatud Eesti kotkaklubi esindajaga. Tere hommikust, Riho Männik. Tere hommikust. Kauaoodatud sellepärast, et ma olen ühte teie klubi liiget püüdnud nüüd umbes niisama valvsalt nagu teie kotkaid jälitanud ja seilanud ja üritanud teda Tallinnasse meelitada ja see on olnud peaaegu võimatu, Urmas, sellise puhul. Aga, aga sina, ma sain aru, tuled kusagilt lähemalt, tuled Raplamaalt? Jah, just nädala sees ma kipun siin Raplamaal olema, aga nädalavahetusel katsun ikkagi Viljandisse oma kodukohta minna, et et paraku jah, juhtunud olema nädala sees Tallinna-Rapla-ga seotud oma töökohustustega ja ja sellepärast Urmas mind siia sokutas. Aga mis see on, mida sa muidu teed? Olen looduskaitsesüsteemis Eesti riikliku looduskaitsekeskuse Harju-Rapla regioonides. Et põhimõtteliselt töö on ikkagi ka loodusega seotud, et mitte nüüd, kui see oleks näiteks öelnud, et sa oled raamatupidaja või midagi, siis ma oleks ikka natuke ehmatanud, aga et töö ja hobi käivad käsi. Käes see on täna ja minu õnneks saanud, et alates detsembrist sain sellise ameti, mis, mis on seotud ka hobidega Ma viibisin täna hommikul päris pikka aega sellises virtuaalses kotkaklubi maailmas. Jõudsin veendumusele, et kõikides nendes artiklites, kõigis kontaktides kõigis sõprade nimekirjades on hästi vähe naisi, et mitte öelda, et neid pole üldse. Miks on kotkaklubi nii meestekeskne, kas siis tõesti ei võta naisi jutule või naistele ei meeldi linnud või, või naised ei oska seda teha või põhjenda, palun. Siin võib ju igat moodi seda põhjendada. Võib-olla mehed ei ole nii leebed nagu naised, et kui kotkamees on päevad läbi ja kõik oma vabal õhtul metsas, siis naine suudab talle selle andeks anda, aga, aga kui, kui naine seda teeks, võib-olla siis mehed ei suudaks seda andestada ja kui on söök tegemata ja pesu pesema. Ja võib-olla see klubis oleks väga pikalt, ei kestaks. See on maailma kõige ilusam põhjendus, nüüd ma usu ja nüüd ma annan andeks ka. Aga räägime nüüd sellest klubist, nii palju, kui ma tuvastada jõudsin, olete te ametlikult tegutsenud kaheksa aastat. Jah, 89.-st aastast. Jah, siin võib-olla oleks surmast vaja, kes neid neid kuupäevi täpselt mäletab ja, ja ja mis aastal ta täpselt asutatud sai, mina nende asutajate seas kahjuks ei olnud, kuigi ma olen terve elu olnud olnud lindudega seotud, et see võib olla õige küll. Ja liikmeid on teil praegu kusagil 25 kandis, aga kas see on niisugune, sinu arvates selline optimaalne hulk, et oleks ka vist hullumeelne mõelda, et Eestis oleks näiteks 500 kotkaklubi liiat. Võib öelda, et optimaalne arvult, aga kahjuks on niimoodi, et inimesed, kõik vanemad ja ja paljud neist liikmetest juba puu otsa ei roni. Et, et siin on natukene niukseid, aktiivseid noori, töökäsi on, on võib-olla puudused tervet Eestit ja, ja seda kotka elu kaitsta ja katta. Kas puu otsa ronimine on esimene eeldus, et oleks kotkaklubi liikmeks? Isiklikust huvist kallustatuna? See ei ole eeldus, aga, aga see on, see on vajalik, et kuna kotkas on liik, kes pesitseb puu otsas, mitte maa peal, siis üks meie tegevusi on, on nende pesapaikade inventeerimine suvel, kui pesapojad on rõngastus, ealised, et et siis on nagu vaja puu otsa tõesti ronida. Nii, aga nüüd ma tahan kuulda lähemalt tronite puu otsa ja ma sain aru, et poeg on rõngastatud ealine, et siis on ta seal põhimõtteliselt pesas või. Ta on pesas, ta veel välja ei lenda, sest tal ei ole tiivasuled veel nii kaugele välja arenenud ja siis on teda võimalik kätte saada, sellepärast et hiljem, kui ta on juba lennuvõimeline siis ta lihtsalt lahkub pesast, kui, kui sina oma nina üle pesaääre pane. Nii, aga nüüd hakkavad tulema rumalad küsimused, mida küsib naisajakirjanik, kes ei tea, kuidas asjad käivad, et, et te sinna üles ronite, kas siis see kuri emakotkas ei tule ja teile lihtsalt nokaga pähe ei löö selle eest, et te lähete tema poega rõngastama? Noh eks ka linnud arenevad ja eelmine aasta oli tõesti juba ja juba üks juhus, kus meil üks kotkapaar, kes on kuri olnud kogu aeg ennem ta lihtsalt vaatas puu ladvas ja ründas siis mees, kui ta pesabele jõudis, aga eelmine aasta ei lahkunudki pesa pealt ja ja tõesti tahtis ühele meie meie kotkamehele Kunnarile nokaga pähe anda kaitstes oma poega. Noppisin sellest eelmisest jutust välja niisuguse lauset, et kurikotkapaar, kas kotkad erinevat iseloomu poolest täpselt niisama värvikirevat nagu inimkondki. Kindlasti, võib-olla jah, me ei saa neid nii lähedalt neid tumma Sõruna lihtsalt ei lase ennast võib-olla katsuda ja vaadata nii lähedalt, et et aga kindlasti on nad erinevad ja ja, ja üldjuhul nad arglikud ja põgenevad vanalinnud pesa juurest olenevalt liigist teevad siis erinevaid hädakisa hääli. Aga kaljukotkad näiteks, millest siin juttu oli, kes on üks kuri, ma arvan, et emalind, et kaljukotkad tavaliselt lahkuvad üldse oma oma pesa juurest jättesse oma poja, siis inimkäte vahele. Ta ei kisa ega, ega ründa, aga üks lind on tõesti, kes, kes siis ründab kotkamehi. Ja noh, nüüd me oleme loobunud siis tema poegade kätte. Milline see kotkasituatsioon sinu isikliku kotkamehe pilgu läbi praegu Eestis on? Kotkastele noh, kui me võtame ikka seda eelmise sajandi algust ja, ja keskpaika, kui, kui alguses oli siis kulli seda nii-öelda, kus inimesed, et neid neid armutult tapsid ja siis tulid need keskkonnamürgid, mis ei lasknud kotkastel järeltulevat põlve ilmale tuua, välja haududa, munakoored olid pehmed ja, ja mis mis kõik põhjused olid munad viljastamata. Et kui need kõik asjad ümber said ja 80.-st aastatest, kui hakati veel kotkaid kaitsma Eestis aktiivselt siin just vanemate meeste, Tiit Randla ja Vret jussi ja, ja veel paljude teiste eestvedamisel, et et peale seda nikku kotkastele päris hästi minema hakanud, et. On teil enam-vähem aimu, kui palju neid Eestis on? Jah, ma arvan, et meil on mingisugune ülevaade, kui täpne ta on. Meie need arvestused seda muidugi ei oska, oskan ma siin 100 protsenti öelda, aga aga meil on ka liigid, jagad meeste kaupa ära ja iga mees siis, kes oma liiki täpsemalt uurib siis nagu siis annab selle hinnangu, et, et palju on näiteks minul on nagu see kalakotkas põhiliik klubi poolt nagu minu kätte usaldatud, et neid on siis kuskil seal jah, 55 60 paari juures võib-olla juba Eestis, et ja nendel halbadel aegadel oli neid alla 10, seal viis paari, võib olla väga jõudsalt on, on neil paremini hakanud minema. Kas kõik need 55 60 paari on nii-öelda sellise vaikse jälgimise all, et sa tead enam-vähem, kus nad elavad, kus nad pesitsevad, kuidas neil läheb ja kui mõni näiteks hukka saab, siis tead seda ka. Päris nii ei ole, et noh, sinna hinnangus on ikkagi pantud kümmekond pesa või territooriumi lisaks, et et kus on meil pesa leidmata tihti ei ole see pesani leidmine nii lihtne. Aga seal jah, 40 45 vahel on neid territooriumi, mida siis iga aasta ja ükskord külastame ja ja kui tõesti kuskil järves kalavõrkudesse või kuskile keegi juhtub jääma, siis me praktiliselt saame välja tuletada, kus pesast pärit on. Aga iga aastaga me õpime ja saame rohkem teada neist ja, ja mitte ainult rõõmustavat, nii et, et on igasuguseid igasuguseid teadmisi, mis, mis alati rõõmusta. Aga mis teadmine näiteks siin viimasel ajal kõige rohkem kurvastanud on, kui sa nüüd ise juba sinna jõudsid? No see oli see eelmine aasta, kui me püüdsime mitmeid liike just saatjatega varustamiseks ja ja muidu, Me käime ühe korra kalakotkaste pesapaigal, aga siis käisime rõngastamise ajal ja siis käisime natuke hiljem, et vanalinde püüda ja neile saateid panna. Ja siis selgus, et pojad pesas on hukkunud, ainult ütleme jah, nende maised jäänused on osaliselt veel pesal, et mingi teine röövlind või loom on olnud siis ära tapnud, et kotkastele on ka vaenlased kalakotka puhul kassikakk ja, ja kanakull. Et kui ta sealt pesalt alla tõugatakse, siis ta on juba abitu ja kaitsetu ja lähebki loomad teisele loomale saagiks. Aga vähemalt see tundub kuidagi niisugune normaalne looduse ringkäik, ehk siis omavaheline võitlus, eks ole, et, et see, kui inimene läheb nende tegevust ja eluolu häirima, see tundub kuidagi niisugune, see vihastab või see tundub ebaõiglane, aga, aga see, kui toimub niisugune liikide omavaheline võitlus, siis sinna sa ju inimene midagi parata. Jah, eks ta nii on ja muidugi inimene on ennast siia loodus sisse nii-öelda trügin siia sisse ja ennast vahele seganud ja tihti tuleb tal nüüd ütleme, selle liigi heaolu parandamiseks. Teha siis neid tegevusi, mis, mis leevendaksid seda, millega ta on nagu halba teinud linnule, et kalakotkaste puhul me teeme neid tehispesi, noh võib-olla ta ei ole õige, ega me oleme omavahel ka klubis vaielnud, et kas ta on õige, aga aga kui inimene on need puud maha võtnud, kus kotkas saaks seda pesa ehitada talle, ta ei leia seda võimalust, siis me arvame, et, et me peame mingil määral neid neid abistama sealt. Kas kotkad suures osas pesitsevad puude otsas? Eestis küll, et kuigi meile jah, kaljukotkas on või võiks arvata, siis pesitseb kaljudel, aga nagu teate, siis Eestis kaljusi ei ole. Et ta pesitseb jah, Euroopa mäestikualadel, kaljudel ja Norras kaljudele, aga meil on ta rahvakeelne nimetus maakotkaset. Ja pesitseda jah, niukses suurtes metsa rabamassiivides jäika puudel ja, ja ka merikotkas kalakotkas kõik konnakotkad, kõik pesitsevad puudel ja. Milline kotkapesa välja näeb? Olenevalt jälle liigist merikotkal kaljukotkal üks hästi suur pooleteistmeetri diameetriga võib olla suur oksahunnik kuskil puu viimases kolmandikus kalakotkal kuivadest, männimurdeokstest pesa ka, teinekord isegi meeter paksust kõrgust puu ladvas. Madukotkapesa meil Eestis ei ole leitud viimased kolm-nelikümmend aastat, et noh, temal on ta natuke tagasihoidlikum ja üldiselt jah üks hästi-hästi suur, aga konnakotkaste puhul on ta on ta natuke väiksem sageli kiirevjuu või muu liigi pesa sarnane ja ka suuruselt võrreldav, nii et mitte nii väga suur, aga ka ikka meeter meeter 20 läbimõõdus. Jah, röövlinnud kaunistavad nii-öelda, nagu me ütleme oma pesa siis värskete puuokstega. Mul on nad okaspuuoksad vähemalt kevadel kuusk, mänd teeb siis oma munale nii-öelda pesalohu sinna, kus ta siis teda haudub ja, ja hiljem siis tuuakse siis neid pesa oksi veel kaunistuseks, eriti konnakotkaste suur-konnakotka puhul, kes siis toob ka ilusaid lehti, poksi seal haaba ja kaske ja ja kalakotka puhul. Ma nagu ma ütlesin, annab kuivadest murdeokstest need pesad, siis tema kasutab siis pesa, Woodatuseks, sammalt nagu ka meie klubi nii-öelda veel üks, üks liik, keda hirmsasti tahame kaitsta ja kellel läheb võib-olla halvemini kui kotkastele must toonekurg tema pesa vooderdus on ka samblast, et et väga mõnus ja pehme Ja must-toonekurg pole nüüd mitte see lind, keda me näeme igal pool katlamajade korstnate otsas ja mööda sõites mööda maanteed niimoodi tee ääres elektripostide otsas. Ja see must-toonekurg on jah, valge toonekuresuguvend natukene väiksem ja hästi pelglik linn, nii et teda kohata Ta on, on suur õnn ja tema ei ole ka mitte Kurgja, mitte kure suulane, isegi see suur ja hallsookurg, kes meil põldude peal on ja, ja ilusat ilusat häält hommikul teeb, et inimesi äratada. Et tema on väga vaikne ja pelglik lind, keda harva võib kohata. Me räägime kurgedes tänase saate jooksul veel sellepärast, et nii nagu ma välja olen nuhkinud, oled sina üks nendest meestest, kes käis hiljuti soomlaste palvel ekspeditsioonil jälitamas just ühte kure külge pandud kaduma läinud saatjat oli ju nii. Nii ta oli jah, ja, ja tegelikult, et kui võib lobiseda, siis lobisen niimoodi, et poisid käisid ju ennem seda Sudaanis teelel järgi ja ja, ja teele oli nagu minu püütud Kotkas ja huvitav kotkas, sellepärast et ta oli suur ja väike-konnakotka hübriid. Ja ma olin just äsja tööle saanud ja ma ei julgenud küsida, et ma saaksin ka oma Teelele järgi minna. Ei julenud küsida, suur ja tugev mees ja lihtsalt hoidsid suu kinni. Aga siin ei, eks, eks ma, aga ma arvasin, et nii on õige. Ja, ja nüüd Urmas helistas ja ütles, et kurg siin on soomlaste kurg Venemaal ja et lähme tule ka kaasa ja ma ütlesin kohe jah, ja, ja ma mõtlesin, et kui Urmas seda, kus, siis isegi kotkamees võib vahel eksida, ma arvasin, et see on must toonekurg, aga aga soomlastel ju ometi seda liiki pesitsegi. Ja ja siis, kui me hommikul sõitma hakkasime, siis selgus, et see on hoopis sookurg. Aga noh, see ei tähendanud, ei vähendanud minu hindu ja, ja tore seltskond ja ja kõik, kõik oli tore, võib-olla oleks tulevad kummisaapad kaasa võtnud ja ja natuke varustust teistmoodi täiendanud, omal on minnes, aga, aga muidu oli kõik kõik väga kenasti. Urmas soomlastega suheldes selle tööpakkumise vastu võttis ja nii me läksime ja sattusime siis ühte Pihkva oblasti suurt rabamassiivi. Nii jätkub nüüd me kuulame vahele ühe väga mõnusa Jaan Tätte loo minemise-tulemise, vaatame, mida sa parasjagu meile ütleb ja siis räägime edasi Riho männikuga sellest, kuidas käia kurgede selga pandud kadunud saatjaid otsimas ja mis sellisel teekonnal juhtuda võib. Tundub, et on löönud ära mingi, kel ja sellest märkamatust hetkest olen hell. Kui ma kuulen, et mul kõik on alles ees Et valla, minu kõik tee, diabeet. Kui juhtub ka, et miskit on veel ees siis on see ammu juba varjul minu sees. Isegi kui keegi juhuslikult just jääb seisma ja puudutad mu ust mad Tartu pea juba teel ta ja son noole minu sees, kuid tunnen, kuis puudutab, kust sisse ja see on tema just. Ma otsustasin täna armuda ja seisundisse sessettarduda. Olen tühi, olen vaba, olen siin. Ja ootan. Kell venessegagi ei mõtle sind, lõppeda, võiks retk. Mind erutab kohtumise hetk. Ma tahan tunda, see on tõesti tema. Ja jää seda hetke igatsema. Maantee ja tuulepea juba on teel ta ja oksad noole mas pääl mõju sees, kuid tunnen, kuis puuduta pust. Siis teha see tema just. Ei mõtle enam halvale või heale. Mat tahan olla lähedal, ta peale. Ei mõtle oma tunnet häbeneda. Tahan õelda mida näen kui vaatalt teda. Ma luban, et Wraithi väikse viivu mas seisan talle liiga lähedal. Juba lehvitavad tiibu. Ükskõik viste mate lähedal Mateo Tartule ja juba ta ja noole mas pähe minu sees, kuid tunnen, kuis puuduta buss. Siis teha see on tema just. Mu jaoks ei ole eilsetega Käidud ununevad teed. Kui istusid mu süles Maial kombel. Siis istud nõnda ega riku. Kui oli seal minu, oi ta siis alati hull loojumas päev kui aknaruudust hõbevalgus, koidab see nüüd jälle oma ukselävel. Mate ja Tartul pea juba teel ta ja san noole mas pähkli sees kuid tunnen, kuis puuduta buss. Tunne ära ennast Sutulemises tunnen ära sind man lükanud sõnupaadi lahti, ilmast. Selgemini võiksin näha siin. Ja kohe teha igaveseks ilma. Mac kõigest, mis võiks olnud olla tee. Fel pahuta korraks rohepruunis silma. Et süteksid kõik tuled üle tee. Mate ja Tartule pea juba. Ta jaoks ole mas pähe sees, kuid tunne, kuis puuduta, kus. Siis ta sai tema just. Nii ja sellel imelisel hommikul algas teie ekspeditsioon, kust ja kuhu? Minul algas oma kodust, kus siis meie kotkamehe Gunnar ja Georg mu peale võtsid. Siis suundusime Urmase juurde. Kolisime Urmas autosse. Ütle perekonnanimed ka muidu võib-olla kõik? Ei, Diana Urmas on sellisega, kes teised mehed on. Georg Anartmaja ja Gunnar on sein. Et ja nii ta neljakisti meil läks natukene siis toidumoona ja, ja mõned mõned saapad ja kuivad riided kaasa. Plaanisimegi ikkagi ühe-kahe päevaga selle asja korda teha, et see saatega, et ta saaks. Ja nii ta oli vene piiri peale, seal vist siis läks meil kaks tundi küll päriti, et kuhu ja milleks ja me ütlesime, et neile ei meeldi, ei, sellest me üldse ei rääkinud, me ei julgenud ometi seda rääkida ja, ja ütlesime, et me lähme tantsima Novgorodi ja, ja ilmani Rebele linde vaatama. Et niukse jutuga me sealt pääsesime, vaadati ka autosse ja ja eriti midagi sügavalt ei otsitud sealt, ega meil ei olnud ka, ainult neli väsinud meest oli, et kuna me alustasime öösel kell 200 minekut, siis osa mehi ei olnud üldse sõba silmale saanud ja mõni mees oli siis tunnikese maganud, et aga meil see reis läks päris sujuvalt, kuigi kohapeal, kus oli kaardi peal tee, proovisime siis seda teed mööda sõita, tuli välja, et seal oleks oli jõgi, Feliika jõgi, aga silda ei juhtunud seal peal olema ja sellepärast arvasime, et lõikama ennem, aga siis tuli väike ring teha ikkagi üle Pihkva. Et, et see oli niuke kõige üllatavam seik siis selle selle mineku ajal ja siis jõudsime siis kaardi järgi oli nagu sihtpunkt määratud, kuhu me pidime jõudma ja ja läbitud rööbaste, siis saime oma auto seal paika ja, ja nime otsesuunas nende viimaste, soomlaste poolt antud punktide või, või Urmas saab ise ka netist alla laadida, et kus need viimased saatja punktid seal jaanuari lõpus veebruaris oli, oli see saatja andnud, et selles suunas siis hakkasime minema ja laskuda jala, siis läksime jala, jah. GPS-i järgi oli kuskil viis pool kilomeetrit seda maad. Aga ega see tee nii väga sirge ei saanud, sellepärast et algul oli asse toominga võsa meil ees ja, ja siis tuli kopra paisutatud kraavid ja, ja vilisevad kuivanud oksad ja murtud mädanenud kasetüved. Ja muidugi siis jalge all oli, oli lirtsuv soo kummikuid. Mul olid head saapad, millel olid kõvasti püksid peale tõmmatud, lahinal sisse jooksnud, aga nii nagu vist, Urmas siin on kuskil ajakirjanduses ka välja öelnud, et ega pikalt pidada ei saanud, et et tuli kogu aeg liikuda, sest et tuul oli tõesti vinge ja ja kraad kiskus sinna nulli lähedale, et pidi liikuma, et mitte päris külmavõetud saada. Ja teekond ei olnud jah muidugi otseselt see oli siis aga mööda mättaid ja jõudsime noh, mis me nägime, me oleme, ma nägin elus esimest korda rabakana või rabapüüd, need ilusad linnud, kes talvel valgeks läheb, lähevad ja eks niukseid sähvatusi, mis, mis oli, oli, oli küll. Ja siis me jõudsime selle paiga peale, näitasin Kunnarile, et et seal ees peaks see koht olema ja olidki need suled seal maas. Siis ootasime, et kõik kokku saaks ja mõtlesime, et nüüd lähme, teeme pilti ja võtame saatja ära, aga võta sa näpust ei olnudki seda saatjat seal. Ja siis olime algul täitsa mures, et kuda meda nüüd leiame ja kas ta üldse on siin aga aga siis võttis iga mees oma oma jalad uuesti jälle kõhu alt välja ja hakkas ringi tatsuma ja õnnestus mul jah just selle saatja peale siis üks 50 meetrit siis sellest Kure lõppemist kohast siis mätta pealt see saatja leida, et ta oli küllalt märkamatusel roheline saatja seal rohelise mättakese peal. Eureka ja suur rõõm. Aga jah, ma karjusin päris kõvasti, aga kuna lagedat raba oli seal 10 kilomeetrit igale poole, siis keegi vist peale sõprad ei kuulnud seda ja ja siis pildistamised ja, ja siis siis käis peast läbi mõte, et oleks nüüd juba auto. Aga mis selle kurega siis juhtus, olete te mõelnud? Mõelnud muidugi olema ka ka ei oska üldse arvata, et eks ta mingisuguse vigastuse kuidagipidi saama aga seal oli niuke lagerada, et või soo, et ega ei oskagi arvata. Võib-olla ka siis mõni suurem röövlind või või sai ta kuidagi teistmoodi vigastada, et siis mingi rebane või, või mingi loom siis talle öösel sai ligi hiilida, et ta ei saanud lendu tõusta või ei oska tõesti arvata. Kas te sellisel ekspeditsioonil olles olete nagu hästivarustatud mõnusate söökidega ja telgiga või te käisite ära ja tulite kohe õhtul põmm oma sooja autosse tagasi ja minema, et nagu sellist karmi nihukest looduses ööbimist ei harrasta? Noh, eks me armastame, aga tõesti see koht seal ja lihavõttepühad ja pere kodus ootamas, et seal me nagu ei plaaninud ka ja ja see ilm oli tõesti vastik küll vinge tuul. Aga kui söögist rääkida, siis noh meil on erinevad toitumisharjumused. Kui siin suvel siis väljas ka käime koos ja, ja tihti tihti siis ka Urmasega, siis mina tahan ikkagi Niukest lihasemat toit, aga Urmasele on esimene asi, on jogurt jogurtikotis olev ja, ja noh siis kommid muidugi käivad ka neile, aga noh, mina sellest magusast jogurtist eriti ei hooli. Et minul on suur suurem nagu ma olen teistega võrreldes, siis mul on liha vaja ja õhtul ikkagi, kui telki ronimine on, siis üks pudel õlut käib ka kindlasti asja juurde. Aga teete siis lõkete, kas te käite nagu selles mõttes jahimeeste moodi jahil ka kui mingit sellist? Noh, kui nüüd lihast rääkida, oh otsesõnu. Ei, ausalt, meie meepäevad, suvised päevad on ka nii pikad, et, et ei tehta seal mingit lõket ja kui telk üles pannakse vahel võswist juhtub ka niimoodi, et tõmmatakse lihtsalt magamiskotid puu alla ja magatakse ära, kui, kui sa oled hommikul kolmest-neljast välja läinud ja õhtul lõpetad seal 11 12, siis ei ole seal mingit mõnulemist ja kui sa tead, et järgmine päev tuleb jälle välja minna varakult et lihtsalt kähku magama ja ja puhkama. Aga mida te siis teete, siis te ometigi enam neid linde rõngaste, eks ju, ei käi ju nende pesi koristamas, millesse pikk päev seisneb. No seda ma just rääkisingi nüüd just suvest, et kui me käime just see aeg on küllalt piiratud igal liigil on, on ju just see optimaalne poegade rõngastamise pesa kontrollimise aeg on küllalt lühikene mingi kümmekond päeva seal ja kui need liigid ütleme küllalt järjest, siis ütleme, merikotkas kaljukotkas seal juuni algul, siis kohe tuleb kalakotkas must toonekurg seal juulil algus, siis tuleb kohe konnakotkad. Kui neid mehi on üle Eesti üle Eesti, siin 10 15 vahemikus, kes, kes üldse välja lähevad, käivad ja tavaliselt me käime kahekesi, noh, see ronimine, kõik on ju seotud riskidega. Ronime ju raudadega puu otsa, laseme köiega mehe pärast alla puud vähem vigastada. Et noh, seda aega on vähe. Ja tegelikult noh, mis ma olen ka siin tundnud juba viimased aastad, et sellest mõnusast hobist vahel, kui sa oled kaks-kolm päeva järjest ära olnud, et siis on nihuke tunne, et see enam ei ole hobi, vaid see on raske töö. Kas see käib kõik selle põhitöö kõrvalt selles mõttes, et selle peale läheb sinu puhkus ja selle peale lähevad sinna vabad päevad. Või noh, eelmine aasta oli nüüd teistmoodi, et kuna riik võimaldas mul töötuna natukene olla, olla kodus, esmapuhkasin ennast välja ja siis ma mõtlesin nii jaan puhata, et siis ma tegelen ainult kotkastega ja ja olin nagu kotkaklubis kuus kuud palgal, et, et siis ma sain nagu teha seda asjatööna, aga muidu eelmised aastat jah, töö kõrvalt enamus puhkusest ja, ja vabad õhtud siis kodukandis seal uusi pesi otsides ja midagi nihukest tehes. Oh, aga ikkagi, kõlab hästi, kõlab paremini kui korterit remontida või, või isegi kõlab paremini kui põllutöö. Vähemalt praegu mulle tundub, et see on selline mõnus viisama vabasid päevi veeta. Jah, eks elus on saanud remonttöid ka tehtud, aga need käivad ikkagi mingisuguse viie aastase ega mul, et noh, vahepeal on vaja ju raha koguda ja mis iganes ja ja põllutöödest ja, ja loomapidamisest on ka loobutud, ajapikku Urmas on meil niisugune tõsine lambapidaja, et et aga sellega tegeleb ka enamusest ikkagi tal abikaasa, et aga ka ega, ega me eriti jah, need põllumehi meil ka ei ole. Et aega lihtsalt ei jätku, et mehed on kogu aeg metsas ise isegi siin muruniitmise, mida algul saju hurraaga tehtud nädalas kaks korda nüüd on vist üle nädala käib, et pole aega. Sa pead ka lambad võtma, siis võivad muru niitmine ära. Ka puuder? Jah, lase oligi nali, aga sellest kotkaklubi suhtlemisest veel, et, et kas teil näiteks mingeid semusid sõpru kamraade kusagil välismaal, kes eestikotkastele nende käekäigul silma peal hoiavad, on? Kindlasti noh, minul neid niukseid isiklikke tuttavaid ei ole, aga meil on ju kaks doktorit siin klubis Ülo Väli, kes tegeleb konnakotkaste geeniuuringuga ja temal on hästi palju hästi palju sõpru. Nii Valgevenes, Lätis, Leedus, Tšehhis, Slovakkias, Poolas, mulgi õnnestus Urmase ja Ülo Väli ka siis novembrikuu, sest siis käia ühel niisugusel väiksel ringreisil, kus me nendega kohtusime Slovakkias, Tšehhis ja Poolas. Et meil on see suur kõigel asi, projekt ka käsil ja, ja seal on niisugune rahvusvaheline koostöö, mille raames siis Me viisime konnakotkaste värvilisi rõngaid näiteks Slovakkidele, et ja see on plaanis ka teiste riikidega meil edasi ja ja, ja Ülo ja Asko Lõhmus olid ju kunagi need, kes julgesid, et välja öelda Euroopa piires, et suur- ja väike-konnakotkas omavahel moodustavad segapaare ja ja nüüd on muidugi kõik nende öelduga nõus ja, ja võib-olla peavad ise iseennast ka selle asja asja välja, käiakse seal, aga tegelikult on see jah, nende meeste ja eriti Ülo suur töö, kes on nüüd juba uurinud seda, et ka need hübriidid või ütleme, suure väike-konnakotka järeltulijad annavad järelpõlve ja ja, ja noh, see on tegelikult väga suur ja mahukas töö, mis käib kuskil nõmedast laboris laua taga, mina ei, mingi hinna eest, ei läheks sinna. Et noh, paraku on niipidi, et noh, ma pean tööalaselt võib-olla olema rohkem või varemgi olnud kogu aeg laua taga, et siis siis iga vaba hetk käib hoopis metsa. Millisel positsioonil Eesti on, ütleme maailma teiste selliste kotkariikidega võrreldes, et kas me oleme ikkagi selline, et suhteliselt hästi säilinud oma kotkaste hoidjatena, et, et on selliseid riike maailmas, kus neid kunagi palju oli ja kus neid pole praegugi enam praktiliselt järel või kuidas sulle tundub? Ma arvan, et see on nii, et Eesti on hea koha peal, ütleme seal pingereas seepärast, et Poolas siin näiteks selle kalakotkad. Et meil oli võib-olla mõõnaperiood, aga siis oli neil mingisugune 300 paari, aga, aga neil on nüüd väga väga jõudsalt Ta alla kukkunud hoopis ei teagi, mis põhjustel võib-olla ka, et kalakasvatused, võib-olla inimeste poolt siis nende vaenamine tekkimine võib-olla muud põhjused. No muidugi, me ei tea, mis meie suur idanaaber, et kuidas seal see olukord, et seal on tükk uurimata tühja maad, et et kuidas neil seal need trendid käivad üles või alla või siis seda me ei tea, aga, aga siin Euroopas tuppa ja Ida-Euroopa piires ma arvan, et me oleme, oleme heal järjel ja, ja, ja on hästi uuritud ja, ja meil on tõesti niuke tugev tugev klubi, kes seda asja siin korraldab ja, ja nüüd on õnneks siis ka riik ja seesama riiklik looduskaitsekeskus siis üle võtmas just seda korraldavad ja finantseerivad poolt, et just need seireid on nagu looduskaitsekeskuse ülesanne ja, ja ta otsib ka siis ütleme läbi projektide ka nende nende tööde tegemiseks finantsi, sest et siiamaani pidime me nagu ise kõik need projektid kirjutama ja, ja ka selle aruandluse pärast valmis kirjutama. Tegelikult on see väga-väga raske, raske ja tüütu töö ja Urmas ei saagi sellepärast siia tulla, et ta selle suure Lifi projekti aruannet praegusel kodus kirjutab ja ja noh, nüüd pean mina siinsele Tavapäraselt selle asja ära ajama, et kuulge, te peate ikka rääkima aeg-ajalt, kuidas teil läheb ja mida te teete, sellepärast et maailmas, nagu selgub, on väga palju kenasid inimesi, kes kotkaid armastavad, ega Eestis neid on, et mind siiski vapustas mõni aeg tagasi, kui ma ajakirjandusest lugesin, et lihtsalt üks Eestimaa naisterahvas, kellel siiamaani elus pole kotkastega suuremat pistmist olnud, et talle nii kohutavalt meeldib see, mida te teete, otsustas teile annetada päris kopsaka summa raha oli niisugune lugu. Oli jah, ja noh, see liigutas mind ka, et tõesti on, on häid, armsaid tublisi inimesi, et kes ei mõtle ainult seda raha paigutada siia Tallinna külje alla mingisuguse linnakusse. Pensionisambasse eks ole? Jah jah, et ta mõtleb hoopis teistmoodi ja, ja see on tõesti väga armas ja me uurisime nendelt, et noh, et mida me võiksime siis nende vahenditega teha seal klubis ja vist vist oli nende poolt ka paar asja seal välja pakutud, et noh, praegu me ka oma prosüüridesse igale poole ju laename pilte või ostame soomlastelt ja et noh, tegelikult on puudus Niukest fototehnikast ja teise variandina jutud, et me nüüd tahame saada kuskile nupuga, siis kas koduleheküljelt või ilme eest siis selle ühe musta toonekure pesa pealt, siis nagu otsepilti pidevalt live. Et võib-olla siis veel üks selline komplekt kuskile kotkaliigi pesa juurde siis nende vahenditega paigaldada või noh, igal juhul me tahame selle raha kasutada sedasi ära, et et inimesed saaksid ka seda tulemit näha, et, et noh, see on tõesti nii suur heategu, et nad peavad siit midagi tagasi saama. Et siis nad saaksid kodus arvutist vaadata või, või me saaksime saata neile pilte Mis see on, mis on nende raha eest ostetud aparaadiga teie poolt tehtud? Et kuna nad on võib-olla eakad inimesed ja, ja kõik inimesed ei tohigi minna, et noh, meil on ministeeriumi poolt antud luba sinna pesa juurde minna, et et me teame selle kotka nii-öelda bioloogiat ja millal minna ja kuidas, et noh, seda ei saa kõigile lubada, et, et siis on see ainus võimalus Mis on sinu unistus, kui sa saaksid unistada vabalt, millist kotkast kusagil maailma otsas, millist lindu võtame laiemalt kusagil maailma otsas, sa tahaksid oma silmaga näha? Vana niuke teistmoodi inimene, ma olen võib-olla paar korda siin tõesti välja saanud ja nüüdki käisin need üle vene piiri. Aga Mulle on Eesti armas ja, ja mul on Eestis nii palju veel neid nurgataguse ja suuri metsi ja, ja rabanurkasid käimata, et, et ma tegelikult tahaks. Unistus oleks kotkana lennata. Aga aga kotkana lennata, see, see meenutab mulle sellist, kuidas ma ütlen sellist metafoori, et inimene, noh praegu ma andsin sulle võimaluse unistada mai tea Peruust mingitest kaugetest saartest kusagil Indo-Hiinas, eks ju, ja iseenesest on mees, kes ütleb, et ta tahaks Eestimaa metsasid paremini tundma õppida. Jah, tahaks neisse jõuda natuke ennem, kui sinna jõuab saag. Et tihti on niisugune tunne, et sa jõuad kuskile raielangile, vaatad neid kände ja näed seda metsa seal kõrval ja siis on nihuke tunne, et just selle kohaga, aga siin oli, oli niisugune noh, niisugune sisetunne ütleb, et siin võis olla kas musta toonekure või mingi kotkapesapäevad on lühikesed ja ja aega on antud nii vähe, et lihtsalt ei jõua igale poole, kuhu tahaks jõuda. Mul on mõttes nii palju kohti, kuhu minna ja juba kaarditki välja trükitud, aga, aga lihtsalt ei jõua. Aga äkki sellel suvel siis kui need 10 päeva pluss 10 päeva pluss 10 päeval pluss 10 päeva möödas? Raske. Sellepärast, et noh, kalakotka, seire on nüüd ka kõlav kotka kaitsekorralduskava on kinnitatud mille, mille mul õnnestus ise ise nagu tegevuskava koostamise juures niuke juhtoinas olla nii-öelda, et see on kinnitatud, selle järgi on laiendatud seire neid ette nähtud ja ja ma arvan, et mu puhkus läheb, läheb selle seirega seonduvalt ja, ja kuna ma ei saa üksi minna seina kunni jälle omale appi võtma, sellepärast et kõikide kolmekümnemeetriste mändide otsa minusugune mees ei taha ronida, siis Gunnar poole kergem must on, siis on lihtsam teda sinna ajada. Aga samas ma pean vastuteenena minema talle appi, kaljukotkaid võib-olla kontrollima, nii et et meil on niisugune läbi põimunud seltskond ja tegelikult on aastatega välja kujunenud, kes kellega käib ja väikega. Küllalt vähe, et noh, mina olen üks suuremaid siin klubis, et teised on ikka niuksed, tõelised kotkamehed nagu urmast võib telekast vaadata niuke kõhetu ja habetunud, et, et ma ei ole niisugune klassikaline väljanägemiselt ja võib-olla jutukese poolelt olen ka suurem lobamokk kui teised. Järgmisel nädalal on teil kotkaklubi aastakoosolek kas seal on rohkem niisugune formaalsus või, või noh, et korra aastas peate kokku saama või on see selline vanade sõprade mõnus omavahel olemine, et igaüks räägib, mis ta viimase poole aasta jooksul teinud on? Formaalsuseks on ka vajadus ja, ja minu teada on sügiskoosolek meil selleks, kus me siis niukseid, kui kotkad on juba ära läinud ja, ja ilm on vilets ja siis me istume ja, ja peame plaane ja, ja räägime Niukest, ütleme ka ka projektidest ja, ja niuksed, niuksed majandusküsimustest ja asjadest, aga kevadkoosolek on, on just niuke, et et kes on mida juba näinud ja, ja kuidas siis talv möödus ja ja linnud on kohal ja, ja, ja siis selle pika päeva siis Me veedame kuskil puu ladvas kõikudes. Noh, mul on ka üks, 12 tundi vist on rekord, et kui, kui pole puu otsast alla tulnud, et tuule käes seal kõikuda ja binokliga igasse kaarde vaadata. Et siis avastada uusi uusi või, või kadunud kotka või musta toonekureterritooriumilt. Jah, et need õhtused ajad siis jäävad jälle, kokkuvõtteks tulevad mehed metsast ja arutavad, et kes, mis keda keegi nägija. Päeval jälle siis üksipäini seal üksinduses tuule käes. Aga üksindusse, kui me oleme harjunud. Nagu kotkadki kotka hingeelu peab teil ka olema mõnes mõttes. Jah, eks meil peab olema vodka hingeelu ja me peame suutma kotkana mõelda, et noh, ega me muidu neid pesi, keel ei jaksa üles, et noh, me peame oskama ära tunnetada, et kus tal on hea olla. Aga must toonekurg on keerulisem. Tema pesi on raskem. Ei oska kurg olla lihtsalt järsku liiga lühidalt. Aga tänase saate, ma kahtlustan, tuleb meil lõpetada linnulauluga, sellepärast et kui ma sulle helistasin mõned päevad tagasi ja küsisin, et mis on sinu lemmikmuusika, mis selles saates võiks kõlada, siis sa ütlesid, et sinu lemmikmuusika on linnulaul. Et kas sellel kevadel oled juba saanud varahommikul näiteks mõnda vahvat lindu kuulata? Ikkagi olen need kõik on vahvad lemmik lemmik, sama õuepealne kuldnokk, mida mul on seal kodus, ma arvan, mingi 15 paari küll, et noh, ka nende laul on võib-olla ilus ja võib-olla rahva rahvale niuke läheks ka peale, sellepärast et, et see, mis, mis mulle ka meeldib, see kodukaku Kuige Suldselt sauna tagant, et et, et see võib-olla ei ole nii, nii musikaalne ja pikk, aga aga ma siin ju juures tahan kahetseda seda ühte asja, mida ma eelmine aasta kogesin, et ma olin Meelva rabas madid püüdes seal ma ei tea, mitu tundima seal telgis üksi olin ja, ja ma kuulsin ära siis vanalindude omavahelise suhtluse poega hääled, kalakotka puhul ja see oli nii võrratu ja ma võisin kahetseda ainult seda, et mul ei ole ühtegi riista, millega seda linti võtta, et et seal oleks pidanud olema Freed võib-olla oma aparatuuriga, et et selleks kaduma kahjuks. Aga ilusat kuldnokavidinat siis teile tänasesse hommikusse ja aitäh sulle, Riho, et sa tulid saatesse ilusat päeva.