Keelekõrv. Tere päevast, siin toimetaja maris Johannes. Juulikuu järgneval kolmel laupäeval tahame kõnelda sõna- raamatust. Milline on sõnaraamatutase seis Eestis? Mis tüüpi sõnaraamatuid on olemas? Milline on ideaalne sõnaraamat? Millised on veidrad sõnaraamatud. Ja seda teemat aitab meile avada leksikograaf. Eesti keele Instituudi raamatuosakonna juhataja Margit Langemets. Kõige rohkem ma olen rahul muidugi sellepärast, et, et iga kultuurkeelt kaunistav suur seletussõnaraamat hakkab lõpuks ameti valmis saama. See on üks tõeline pidupäev ühele ühele keelele, et Ta saab valmis oma oma keele suure põhjaliku seletava sõnaraamatu, aga moodsana raamatut ei absoluutselt meile ka mingisugust läbi suur hulk oskussõnastike, mis on ilmunud ja, ja kõik sõnastikud ei pruugi üldse ühest kohast välja tulla, nii et instituudist ja kirjastusest, valgus või kirjastusest tea, igalt poolt on tulnud täiesti korralikke sõnaraamatuid. Noh, siis võib teid ju vabaks lasta, sõnaraamatud on kõik valmis, maailm on üles ehitatud. Ja nii see põhimõtteliselt ei ole, sest et sõnaraamatute maailm ei saagi mitte mitte iialgi valmis elu meie ümber, muutub kogu aeg ja elusabas, muutub ka keel ja vaja aina uuesti neid sõnu seletada, tutvustada, õpetada. Kui suur tähtsus on sellel, milline on sinu kasutuses olev tehnika või kui suured on inimeste teadmised. Lõpuks, kui sõnaraamatud on ümberringi üsna mitmed, siis mis seal enam tarkust koguda, muutku trüki ümber ja pane uued sõnad sisse. See, et üks inimene hakkab oskama sõnaraamatut teha, see, see tuleb suhteliselt pika aja peale ja kuna meil nagu otseselt sõnaraamatu tegemise kunsti mingi erikursusena ülikoolides ei õpetata, siis siis tuleb see nagu omandada siis, kui tullakse tööle selle ala peale. Aga seal on, seal on suur hulk oma nippe, kuidas seda teha, aga teiselt poolt see tehnika valdamine on tänapäeval ikkagi äärmiselt oluline, et arvuti abil kaevata siis tekstikorpustes või internetis, et seda osata teha, et sealt osata näha mingisuguseid musi ja, ja siis neid jällegi arusaadavalt ära kirjeldada, nii et kõikide maade puhul on see ajalugu olnud suhteliselt üks ja see sama, et algul hakati sõnaraamatute oks koguma sellist käsitsi näitematerjali suurt hulka sõnu ja kasutuse näiteid, mis siis pabersedelite peale üles kirjutati. Näiteks seletava pool on ajaloo ajalugu selline, et kui umbes üks miljon sedelit oli kokku saadud, siis hakati sõnaraamatut koostama. Ja siis selgus, et see üks miljon keelekasutuse näidet on liiga vähe, et sealt ei tule välja neid näiteid, erisusi, tähendusi, mingid sõnad jäävad oluliselt puudu. Nii et ühe miljoni T4 kogum on hästi väike. Kui esimesed korpused või tekstide kogumit pandi kokku arvutisse, siis nende suurus oli ka algul üks miljon sõna seal korpuses. Aga nende puhul on täpselt sama asi, et vahet pole, kas pabersedelite kogu või arvutis olev kogu, et üks miljon on sõnaraamatu tegemiseks liiga väike. Suure üldkeele sõnaraamatus on liiga vähe ja korpuste ajastul masinate arenguga. Hästi kiiresti muidugi areneb, nii et hästi kiiresti on toimunud hüpped siis 10 miljoni peale 50 miljoni peale miljoni peale, mis omakorda toob kaasa sellised uued hädad, et üks leksikograaf, kes peab sealt siis midagi mõistlikku nende Nende põhjal välja tooma, ei suuda lihtsalt seda seda sõna massi läbi vaadata. Upud sõnades upud otseses mõttes sõnadesse ära ja siis on jällegi tööd tänapäeva nendelgi Pille tehnoloogidele programmeerijatel, kes siis peavad leiutama ja välja mõtlema selliseid abiprogramme, mis siis, nagu seda nimetatakse Filterdamiseks filtreerimiseks, mis nagu aitavad natukene tehastab poolt leksikograafi musta tööd ära, et ühesuguseid näiteid võtta kokku siis üheks juhtumiks et ühelt poolt on arvuti olnud väga hea abivahend leksikograafiline, teiselt poolt toonud jälle uusi peavalu asju juurde. Tiim sõnaraamatukultuuris see tehakse seletavat sõnaraamatut juba pool sajandit vist on see nii, sest kuskil viiekümnendatel hakati seda seda tööd. Korraldama jah, 50.-te lõpust, ütleme nii, et need mõtted hakkasid siin inimeste peades ringlema. Aga otsene, see esimene töö oligi materjali kogumine, see selle alguseks on öeldud, siis 61. No ikkagi peaaegu et pool sajandit saab varsti täis, sellest ajast on muutunud, mõttemaailm on muutunud, keel on muutunud hoopis teine tehnika on tulnud ühelt poolt olid sedeleid, nüüd on tekstikorpuse sellise üleminekuajaraamat üldse kui terviklik ta on, mis aega ta siis lõpuks peegeldub? Nii suure aja peale koostatud raamat mingis mõttes ei ole terviklik mingis mõttes me oleme üritanud siin teatavat sõnaraamatusisest terviklikkust hoida, näiteks kui tulevad need uuema aja õigekeelsuse normid lubavad teistmoodi, suure ja väikese algustaja kasutust, siis on seletava sõnaraamatu tegijad kohe probleemi ees, et mida, mida nemad selle asja peale peavad ütlema, kui enne on olnud teistmoodi ja meie siis omavahel nõu pidades oleme otsustanud oma sõnaraamatukorrast kinni pidada minnes mingis mõttes vastuollu, siis keelenormi nõudmistega, aga noh, keelekasutuse mõttes muidugi 50 aasta vältel nähtav sõnaraamat ei saa ühtne olla. Teoorias on põhimõtteliselt öeldud umbes nii, et keel vahetub olulisel määral umbes 30 aastaga. Rääkimata juhtumitest, mis meil siin on hiljuti olnud, et kui terve elu ja terve ühiskonnakord vaheldub ja piirid lähevad valla, tulevad sisse igasugused uued asjad, mida, mis mujal. Ta on tasapisi olnud, aga meile tulevad nad sellise äkilise vooga, et noh, siis siis ei saa ka mitte 30-st aastast rääkida, et siin muudes keele uurimise asjadest ikka tihtilugu räägitakse just 90.-te aastate muutustest keeles. Nii et selles mõttes see sõnaraamat ühtne muidugi ei ole. Ja kui kuuekümnendatel hakati seda kartoteegi koguma, siis suur hulk sedasi raamatut peegeldab ikkagi 20. sajandi algupoole kirja, kirjakeelt, kirjutatud keelt, millal ta muide, laste lõpus ilmub viimane vihik, muidu ta viimastel aastatel meil ilmas suhteliselt korrapäraselt üks vihik aastas. Liiatigi lahkus meil üks, üks põhitegijaid siin eelmine aasta, kes oli selle sõnaraamatu koostaja ainus koostaja, kes oleks olnud selle juures algusest lõpuni, aga nii et tema töö siis Karlssoni töö jäi ka teiste teha, mis siis noh, natukene natukene veel venitas, aga no igal juhul on plaanid sellised, et selle aasta lõpus saab siis Eesti kirjakeele seletussõnaraamat kaante vahele. Sellega võrreldes. Papa Kreutzwaldi töö, kes üheksa kuuga kirjutas Kalevipoja, on täiesti väike noh nii-öelda nina nuuskamine teie vaeva kõrval. Aga maailma mastaabis meie vaev ei ole midagi erakorralist, et teiste keelte, need sellised esimesed suured sõnad, raamatud, need on üldiselt noh, 50 aastat on üsna tavaline mõõt. Kuigi võiks öelda, et ka juba arvuti on tulnud mängu jätkas arvuti nüüd ometi kiirenda seda asja. Aga eks ta mingil moel võib-olla kiirendab, aga nagu juba öeldud, et ta toob jälle oma portsu probleeme kaasa. Nii et esimene ring ühele keelele põhjalikult peale teha kõikide tähenduste ja tähendusvarjunditega näiteks 50 aastat kuulub selle peale tavaliselt ära, ütleme nii, kas siis võib öelda, et seletus Sõnaraamat on siis keeleelus umbes samasuguse tähendusega samasugune alustekst nagu võib-olla Kreutzwaldi Kalevipoeg on olnud eesti kirjand. Ja kindlasti on, kindlasti on, sest ühelt poolt on ta nagu sõnavara läbitöötatus, nii et kuigi siin on olnud keeleinimeste hulgas vaidlus, et kas sõnaraamatu tegu on teadvuse tegu või ei ole teadvuse tegu et ühelt poolt ta ikkagi on teadvuse tegu, et siin on mingil poel nagu üritatud läbi mõelda, mismoodi tähendusi esitada, kuidas on, tähendab teisest tulnud, mis on suuremad tähendused, mis on väiksemad tähendused. Aga teiselt poolt on seal nii palju keelematerjali koos, et ta lihtsalt ongi selline keeleallikas, kust saab vaadata, kuidas eesti keelt kõneldakse, räägitakse, millised näited seal on. Ja nüüd tänapäeva igasugused muud uurimised on väga palju näha, et lihtsalt kasutavadki seletussõnaraamatut nagu keelenäidete kogunenud mõnes mõttes võõraldavana ka tekstikorpusega näiteks seletavad Sõnaraamatut kultuurkeeled inglise, prantsuse keel, nemad said sellega juba mõni sajand tagasi hakkama ja väiksemad nüüd riburada järele. Kas sedalaadi sõnaraamatu tehaksegi nagu ükskord, et nagu teisele ringile sellega ei minna, noh nagu entsüklopeediaga näiteks, et ühe seeria lõpp tähendab praktiliselt teise seeria alguses. Mõnel maal on nii tehtud näiteks meie naabrid, soomlased on teinud, ütleme meie mõistes siis esimese seletussõnaraamatu, millele on järgnenud teine suhteliselt samal ajal Algne seletavat tüüpi sõnaraamat. Aga meie plaanid praegu on võtta natuke teine joon, iseasi, mis sellest välja tuleb, aga meie üritame etapi vahele jätta, et teise sama suure teha vaid vaid üritame. Nüüd hakati ehitama sellist muudele keeltele tuntud üheköitelist seletavat sõnaraamatut, millega me tahaksime siis võib-olla kunagi jõuda ka kõikide eestlaste riiulite peale õigekeelsussõnaraamatu kõrval. Inglise kirjastused on siin tuntud suured kirjastused, kellel on igalühel oma ükskeelne seletussõnaraamat ja see on nagu selline keele sõnaraamatute põhitüüp, et eesti keeles see igal juhul kui puudub ja see on siis meie siinsete tööde edasine kulg. Kui te planeerite seda üheköitelist seletussõnaraamatut kas see on siis mingisugune sümbioosis sellest seletavast ja kõigile juba tuttavaks? Saanu tõsist, kuidas see sümbioos välja tuleb, eks see paistab sellepärast, et vaatenurgad on siiski hästi erinevad, et seletav sõnaraamat üritab kirjeldada keelt, nagu me teda kuuleme, nagu me teda näeme, nagu inimesed räägivad ja kirjutavad, aga õisi Ta on teise suunaga, et tema nagu üritab kasutajaskonnale ettekirjutusi teha ja suunavaid soovitusi anda käske ja keelde mingil määral. Ja kuidas need kaks kokku lähevad, muidugi peaks üritama seal leida mingit kuldset keskteed, aga kuidas ta täpselt üles leida, eks see paistab, praegu on siin küll näiteks kuju, uus uss annab soovitusi mitte kasutada tähenduses teatavat vatele. Sõnadele on sellised märkused lisatud siis, kui võtame nendesamade sõnade koha pealt lahtiseletussõnaraamatu, siis seal on need tähendused rahulikult kirjas. Niiviisi võib juba sellise vastuolu välja tuua, võib-olla mingite eriplokkidena erimärkidega siis öelda, et keelenõu soovitab nii või naa või eks see paistab, aga külapoiss ilmub ka omasoodu edasi, nii et siis miks mitte ka kaks kor võttis sõnaraamatut olla. Nojaa, aga sa tegid kohutava segaduse tarbija asjad, mida ma usun ja kus siis see tõdevasest, vaat inimene tahab saada seda lõplikku. Kui tõdenama tahab, tahab, see on mingis mõttes paratamatu, et seda võib lõputult inimestele rääkida, et sõnaraamat ei ole mingisugune karistusvahend või, või jah, Vastulaud, kuigi, kui meil vaadata igasuguseid kohtulahendeid, üritatakse just seletada ja lõpetada ja lahendada sõnaraamatute toel sõnaraamatu mõte, nagu pole päris see, aga inimeste tarve sellise korrastatuse ja et keegi ütleb, kuidas miski õige on. See on lihtsalt nii suur, et ja kuna sõnaraamat saab lahti võtta ja teisele inimesele öelda, et näe, siin on niiviisi kirjas, siis paratamatult tekitab sellist tunde. Nii et tegelikult ei peaks sõnaraamatusse päris nii suhtuma. Või oma keele tunned ka usaldada. Aga, aga noh, see on mõnevõrra lihtsalt paratamatu, kuigi kohtuekspertiisi asjad need lähevad põhiliselt sinna õigekeelsussõnaraamatu seltskonnale. Aga ka siiani jõuavad mõned Tanumised, et palun, palun aidata lahendada mingit küsimust, et mulle isiklikult näiteks kunagi tuli kiri, et keegi oli kellelegi öelnud seltsimees ja siis taheti tõestada, et ta solvas teda ja seletav sõnaraamat ei andnud absoluutselt tuge selle hinnangu kinnitamiseks. Seltsimehel on eriti läbi ajaloo olnud igasuguseid sõbralikke tähendusi ja mis on solvamisest väga kaugel, nii et ei saa päris toetuda sõnaraamatus kirja pandule. Selliste asjade puhul on ka see väga tuttav, keegi kirjutab sulle mingi lause ja nüüd sina ütle viimase instantsi tõena, kas tema solvas ikka hoopis hoopis peenem kunst alates näoilmest ja žestidest situatsioonist ja ja intonatsioonist just nimelt, et, et seal nagu sõnaraamatust vaadata, jääb ikka õige pähe. Kõnelesime sõnaraamatutüüpidest ja erivõimalustest, mida nad meile pakuvad. Nüüd Margit Langemets, paluks tuua mõne näite, kuidas siis töötab, mida meile ütleb näiteks õigekeelsussõnaraamat ja mida selle kohta öelda seletavale sõnaraamatule, et kuulajale siis puust ette ja punaseks teha, mis on nende vahe. No võtame siis ühe sellise näite, mis nüüd viimase aja õige keelereeglite muutustena näeb kahest sõnaraamatust pisut erinev välja. Näiteks selline sõna nagu Rootsi varem on ilmunud seletussõnaraamat ja kui me vaatame seletussõnaraamatusse, siis näeme me seal sõna rootsi ühte sõna rootsi väikese tähega ja mille tähenduseks öeldakse, et sellise väikese tähelise käendumatu omadussõnana on tulnud siis riigi või maanimest suure tähega maainimeste, Rootsi ja kõik näited siin all, nagu Rootsi rahvas, rootsi helilooja ja Rootsi murded, Rootsi kannel, Rootsi kärbes, on on väikese tähega seletava sõnaraamatu järgi ja artiklis on ka siis nendele üksikutele näidetele või mitmesõnalistele näidetele, nagu rootsi kannel on ka tähendusi lisatud, et rootsi kannel on siis teatavat tüüpi hiiu kannel kaasRootsi, kärbes kirjeldab väikest läikivmusta viljakahjurid ja rootsi laua tähendus on siis teatav serveerimise viis kust iga sööja valib laua pealt endale ise toite ja sööke siis on omaette tähendusega selline ühend nagu rootsi redel, mis on teatavat tüüpi võimlemise redel või siis rootsi värv, mis on siis punane värv, siis on ka toodud sinna ära kaks liitsõna, üks Rannarootsi ja riigirootsi siis on, mis on mõlemad siis keelenimed Rootsist ja fraseoloogia rootsi kardinad ka samamoodi väikse tähega kirjutatud. Ja nüüd, kui me vaatame selle kõrval, siis õigekeelsussõnaraamatusse siis meil avaneb hoopis teistsugune pilt, et seesama sõna otsi nagu ei moodustage ühte ühte terviklikku sõnaartiklit, vaid on sõnaraamatus viies Erineva märksõnana, kui nii võib öelda, väline pilt on ka hoopis teistsugune, et nüüd on otsi nagu, soovitatavalt nagu kõik teised kohanimedest tulnud omadussõnad kirjutatud suure tähega ja märksõna täna siin on välja toodud siis suure tähega rootsi aeg suure tähega rootsi kardinad suure tähega rootsi laud ja suure tähega rootsipunane. Et nende kahe sõnaraamatu võrdlusena siin siis ühtegi neist ei ole eriliselt nende tähendus seletatud, aga me näeme lihtsalt siin seda välist õigekirjapilti ja siit saame me siis korrektse kirjakeeles võitlused, sellised sõnad tuleb kirjutada nüüd suure tähega, ainsana on Väike-Rootsi esindatud siis rootsi keele näite puhul, see eristub siis muudest juhtumitest, et siin on siis võimalik edasi selle väikese tähega minna. Siin on probleeme vaidlemist, keeleteadlaste jälgib, kuidas siis nüüd see inimene, kes tahab lihtsalt kirjutada seda rootsi keelt või rootsikaardina käituma, peab? Nõnda kui tema kirjutab eksami teksti mingi mingisugust eksami teksti, kus hinnatakse tema keele õigekirja siis peab tema vaatama ikkagi õigekeelsussõnaraamatust, kuidas praegused normid on kehtestatud ja siis peab tema igal juhul kirjutama suure tähega. Samas kui kui tema on näiteks ajakirjanik või kirjanik, kellel on oma oma kindlad nagu soovid oma keele ja stiili väljendamiseks siis tema võib endale kindlaks jääda ja kasutada põhimõtteliselt ikkagi, nagu ta ise keelt soovib, kasutada, aga eeldusele. Et ta, et ta teab, et ta teeb seda teadlikult, et siis tal on nagu oma põhjendus. Ja kolmandana võib muidugi ka öelda seda, et see ongi nagu lihtsalt teatavate inimeste teataval ajal tehtud kokkulepe kord me kirjutame suure tähega, kordme, kirjutame väikse tähega. Läbi ajaloo on selliseid muutusi olnud kogu aeg, et kui inimesel on sellised teadmised olemas, siis võib ta nendega manipuleerib keerida teatava maaniaga. Muidugi ta peab arvestama, et ikkagi, mis teksti ta teeb, kuhu ta teeb ja kus see siis ilmub ja teksti eesmärki peab ta ikkagi, noh, ta peab kõigest teadlik olema, mingis mõttes võib nii öelda. Aga vaatame ikkagi sõnaraamatuid edasi, oleme siis arutlenud kahe sõnaraamatut tüübi üle võib neid tüüpideks nimetada siis seletav ja. Jah, jah, võib küll. Ja Tiiu Erelt on kirjutanud oma hiljuti ilmunud raamatu eessõnas Õissi lätteil on nagu välja toonud, et eri keeltel on eri tüübid oma keele põhisõnaraamatuteks ja eesti keele jaoks on ta nimetanud, et eesti keele põhitüüp on õigekeelsussõnaraamatut, aga Euroopa keelte põhisõnaraamatuid on seletavad, millele mina tahaksin ja olen juba natuke vastu vastu ütelnud, et noh, minu meelest nii ei peaks olema, et minu meelest on üsna üldine, võiks olla üsna üldine, põhisõnaraamat on ikkagi sõnad koos nende seletuste kirjeldustega, õõs õis on teistsugune. Nii et noh, lihtsalt tõsi, traditsioon on meil hästi käia, pikk ja seletav ei ole veel valmis, aga nüüd, kui seletab, saab valmis, siis me hakkame kindlalt võitlema selle eest, et seda. See oli saada lugejana, mulle tundub, et mida rohkem mul neid on tegelikult, seda uhkem, sest iga sõnaraamat, see on mingil määral selline süstematiseeritud nähtus ja mida rohkem on ühes maailmas korrastatud süsteemi, seda kergem on ju ka endal orienteeruda. Aga kui nüüd veel kuule randa, paar märki kergelt sinna ajaloo poole peale, enne kui ma siis selle tänapäevani jõuame, siis missuguseid sõnaraamatuid teeb? Vot selliseks eesti keele kultuuri mammer. Kõikideks suur himu oleks alustada maamärkidest kohe päris varajasest ajast eesti keele seisukohalt, näiteks. On hästi uhkeks esimeseks eesti keelt kirja pannud, et sõnaraamatuks nimetatud vestringi sõnaraamatut, mis on iseenesest kakskeelne eesti, saksa, aga et eesti keele osa on seal nagu hinnad väga kõrgelt ja see on umbumbkaudu ilmunud 1720, ei olegi Wiedemanni esimene. Ei, ei ole, ei ole Wiedemanni esimene, aga, aga, aga ühesõnaga Wiedemanni on muidugi ülimalt tähtsaks peetud oma oma eesti-saksa sõna raamatuga. Ja siis vahepeal hakkas 1918 see ükskeelsete õigekeelsussõnaraamatute voor peale. Aga uhkeid kakskeelseid sõnaraamatuid on veel Silveti inglise-eesti sõnaraamat ja mägiste soome-eesti sõnaraamat, mis on seal siis eesti ajal ilmunud ja, ja siis veidi hilisemast ajast saagpaku sõnaraamat, eesti-inglise sõnaraamat ja siis see suur uhke Saareste, mis on teist tüüpi sõnaraamat, see mõisteline sõnaraamat. Nii et ja noh, siis tuleb juba õigekeelsussõnaraamatute rida jätkub ja siis juba hakkab tasapisi seletav sõnaraamat ilmuma, nii et noh, kas need on kõige suuremad ja olulisemad, mida, mida üles lugeda nii käigu pealt? Kui palju ühest sõna- raamatust oskab teadja inimene ta keelelugu nagu välja lugeda, kas see sõnaraamat fikseerib siis selle mingisuguse ajastu keele või? Eks ta ikka fikseerib ja, aga kui palju inimene sealt seda infot välja oskab lugeda, see sõltub ikka inimese enda teadmistest. Kas ta oskab näha, et mõni sõna on tänaseks juba vananenud, mõni sõna kõlab kuidagi imelikult või ei oska, seda on näha, võtabki, võtabki üheselt, et sõnaraamatus on kirjas ja ei oskagi mingit vahet teha. Ühe teise sõna vahel räägitakse ka nii-öelda kummitussõnadest. Et mingid sõnad on sõnaraamatus, keegi ei tea, kes neid kasutab, kus neid kasutatakse ja lihtsalt käivad sõnaraamatust sõnaraamatusse. Ja tegelikult eile õhtul ma omast arust ühe sellise leidsin juhuslikult. Et sõna Tammne nimelt tamme, mille tähendus tammine tammest tehtud või tammepuust tehtud. Ja see on viimases õigekeelsussõnaraamatus olemas, see on seletava sõnaraamatus olemas kasutust absoluutselt sellele ma ei leia, viskasin internetiga täna ja ühtegi selle sõna kasutusest välja tule, siis ma avastasin, et see on Saareste sõnaraamatus, mis on hulka maad varasem, täiesti olemas. Ja täna hommikul siin töö juures avastasin, et seal selles samas vestringi sõnaraamatus kah olemas. Need on kogu aeg algusest peale on meie sõnaraamatutes olnud. Teda varasemal ajal on veidi rohkem kasutatud, aga võib olla ka mitte. Igal juhul on tema algusest peale kuni nüüd nii-öelda eile ilmunud Essini kõikidest sõnaraamat on see sees, ilma ühegi kasutas näitata ta lihtsalt ebamugav hääldada raadiotoimetajana ma kohe vaatan tammine, ma saan öelda, aga damned jälje niukene nahaalsus jah, aga mingil põhjusel võib-olla ka lihtsalt, et on jäänud kahe silma vahele, ega tema pole temast ka loobutud. Tema praegu uhkeldab uhkelt meie meie sõnaraamatutes teda nagu keeleelus tegelikult ei ole. Küsimus sellest valikust, millal see sõnaraamatusse sõna tuleb ja millal sa pead ta sealt välja võtma, et kas see dilemma on teil nagunii-öelda tutta? On küll tuttav, esialgu on ta tuttav sedapidi, et mida sisse võtta, Ta, mida veel mitte sisse võtta, seda on ikka päris raske otsustada, et siin on selline tunne, et tahaks kuidagi mõõta ja mõõta, põhimõtteliselt saab, aga mõõta saab siis, kui on just see paraja suurusega, noh, ütleme tekstikorpus ja siis teatavate ravimite toel ütleme, sellise suurusega tekstikorpuses korpus peaks ise olema hästi tasakaaluline igas mõttes, et esindama igat sorti tekste. Ja kui on selline nii üldaktsepteeritud tasakaalustatud korpus, siis saab seal teatava valemi abil öelda, et jah, siin ta esineb näiteks viis korda võtame sõnaraamatusse sisse. Kes leksikograafia kongressidel on selliseid ettekandeid tehtud ja näidatud, et kuidas sõnu valida. Aga meil ei ole veel sellist, korpus ei ole nii suurt, sest see korpus peaks ikka olema päris suur. Et siis noh, seletussõnaraamatu mõõtu sõnad selle najal nagu sisse tõmmata. Nii et noh, tegelikult ei ole nii, et tegelikult jääb ikkagi inimese otsustada, et mida ta sisse võtab või, või mida te siis ei võta. Näiteks kui meil praegu uusi sõnu kogume nüüd seletava sõnaraamatu tarbeks siis me siin märgime seda sagedust, mida me võrgust otsides sellele sõnale näeme, nii et me põhimõtteliselt seda vaatame võrgusse tähendab Google'isse otse Google'isse sisse lisanud tekstikorpus, see võib ka vaadata, ka tekstikorpus on lihtsalt nii palju väike, et see nagu meid ei aita. Lähme lihtsalt Google'isse sisse ja vaatame, kuidas, kui palju seda sõna kasutatakse. Ja noh, seal ikka numbrid erinevad küll, kuigi seal on väga palju müra, ühed ja samad tekstid korduvad erilehekülgedel, nii et noh, ega sealt mingit adekvaatset numbrit või infot küll ei saa. Aga noh, natuke nagu püüame. Ja noh, samas õigekeelsussõnaraamat noh, nemad noh, natuke vaatavad ka seda kasutust või vähemalt ütlevad, et nad vaatavad. Aga nende mõte on jälle üritada üht-teist, nii et nemad on kõiges ei pea sellest kasutusest kinni pidama. Aga seletava puhul, justkui me üritame vaadata nii, et kui sõnal on on ainult üks, üks kasutus, siis noh, see tõenäoliselt ikkagi küll välja. Et me kuigivõrd seda üritame teha, aga, aga noh, tahaks mõõta, aga, aga hästi mõõta praegu veel ei õnnestu. Milline on sõnaraamatutegija suhev keeleuuendaja, aga no kui teie oleksite sattunud elama Aaviku aega, kuidas sellises olukorras käituda? Ei, no siis ilmselt peaks ka mõtlema, et mõtlema sellele sihile, et mille pärast või millist sõnaraamatut tehakse, et kui ma teeksingi sellist sõnaraamatut tahaksingi tutvustada igasuguseid uusi ja huvitavaid sõnu, siis ma muidugi korjasingi just selliseid, siis võib-olla võiksid kaaluda tehagi spetsiaalselt uute sõnade sõnastik, mida on mitmeid ilmunud. Tegelikult tuleks ikka alati kasutust vaadata seletussõnaraamatu puhul, nii et kui ikkagi kasutust veel ei ole, no siis nagu ei ole alust sisse panna, mis ei tähenda, et see kasutusse või viia ja aasta pärast või 10 aasta pärast kas ootamatult või mõne juhuse või ei tea mille najal äkki äkki tulla. Nii et noh, siis pannakse siis sisse mõne sõnaga võib ka juhtuda, et nagu näiteks meil värskelt tekkinud uus sõna nagu pronksiöö mida sõnaraamatutegija praegu peaks tegema, kas juba kirjutama selle sõnaraamatusse või, või veel mitte, kui kasutajatelt küsitakse, et mida nad tahavad sõnaraamatus näha, et nemad just ütlevad, et nad tahavad seda laadi kultuurilisi Antsüklopeedilise asju näha, kuidas justkui selle surveldajaks pronksi igal juhul sisse panema. Aga noh, mõnes mõttes peaks nüüd natuke ootama vaatama, et kas see järgmine aasta inimeste peades nagu eraldi mõistena figureerib, kas sellel oma tähendus või kui ta jääb püsima, siis loomulikult tuleb ta panna sõnaraamatusse. Ja nüüd selle pronksiga seoses on igasuguseid uusi uusi sõnu tekkinud siin pronksisündmused ja pronksmees ja mida kõike nendega teha, seda ei oska niiviisi ette ennustada, et eks see tõesti lihtsalt ühel hetkel tuleb vaadata praegu sinna uute sõnade andmebaasi sai ta igal juhul sisse kirjutatud omaette artikliga. Nii et kui seletavale ilmub uute sõnade täiendvihiku ise uute sõnade loend ilmub, siis noh, esialgse esialgse valikuna on ta seal juba sees. Kuidas teie, kallid kuulajad, suhtute sellesse, et uued sõnad kohe sõnaraamatusse satuksid? Kui tahate sellekohaseid mõtteid kuulajatega jagada, siis keele kõrvafoorum ootab teie kirju vikerraadio kodulehel ikka. Aga aitäh täna Margit Langemetsale. Kuulas, küsis maris Johannes ja sõnaraamatuteemaga jätkame juba järgmisel laupäeval kuulmiseni.