Kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku laupäeva, 25. oktoobri olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toomvalitsusega koosseisu võimaliku muutumise või mitte muutumisega kohtadena uudised puuduvad. Reformierakond kinnitab, et küsimusega tegeletakse ukraina homsetel, valimistel pole üllatusi oodata. Porošenko blokk on kindel võitja, aga rahvas pole päris kindel, mida temalt oodata. Narvas arutasid Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamendi liikmed energiajulgeolekut ja Euroopa Liidu energiaturu arengut. Eestis oli käsitöö, seal toimus üle 100 ürituse. Teatrumis esietendub ühe huvitavama vene nüüdisautor Ivan Repajevi näidet. Joobnud lavastas Lembit Peterson. Jalgpallimeistrivõistlustel olitena. No Flora ja Nõmme Kalju võidukad kaks vooru enne hooaja lõppu on tiitlikaitsja Tallinna Levadia edu Flora ja Nõmme ees vastavalt kaks ja kolm punkti. Ilm püsib pilves selgimistega, läheb veidi soojemaks. Öösel on veel kohati kuni kolm kraadi külma, homme juba üks kuni 10 kraadi sooja. Alustame siis sellest, millest kogu tänase päeva ei ole rääkinud. Ega praegugi pole midagi eriti rääkida. Oleme oodanud, kas tuleb uudiseid peaministri peaministrilt ja peaministriparteilt ja mida reformierakond otsustab rahandusminister Jürgen Ligi suhtes ning millisele kokkuleppele jõutakse koalitsioonikaaslastest sotsiaaldemokraatidega, kes nõuavad Ligi tagasiastumist. Aga peaministri büroost on kinnitatud, et küsimustega tegeletakse. Uudiseid praegu veel ei ole. Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid omakorda ütlevad, et nendega täna mingeid kõnelusi peetud ei ole. Nii et uudised tulevad kas täna hiljemalt või palju tõenäolisemalt. Homme-ülehomme aga läheme Rainasse, kus homme on valimised, ennetähtaegsed parlamendivalimised, Astrid Kannel on Kiievis ja Kai Vare küsis temalt, missugune on inimeste meeleolu. See, mille pärast sind muretsetakse, okei, et mida see Porošenko blokk endast täpselt kujutab, Ühed kardavad seda, et ta võib-olla hakkabki mingeid suuri reforme läbi viima, teised ütlevad, et ta eriti ei erinegi see tema seltskond sellest, kes siin enne võimul on olnud ja et miski ei muutu, et ikkagi tal on nagu seda ärihuvid Venemaal ja ta on selles mõttes natukene nagu Moskva loa otsas, ütleme sellist pessimistliku meeleolu on siin tegelikult ka päris palju, et inimesed nagu vastu talve, kõik tunnevad muret, mis nendest endist saab ja kuidasmoodi nad oma perede oma eludega hakkama saavad ja et jätkub ikka samamoodi see majanduselu, kus kõik peavad kõigile mingisugust, et altkäemaksu maksma ja et kuni Ukraina neid probleeme ei murra, siis nagu mitte midagi. Tegelikult ei muu. Aga seda kahtlust kellelgi ei ole, et Porošenko võiks ka mitte. Ei, seda ei ole põhimõtteliselt need ennetähtaegsed parlamendivalimised on ju ka Porošenko enda samm, et saada endale parlament, mis oleks ukrainameelne, aga siin on ka mitmesuguseid agasid tegelikult ikkagi see valimissüsteem on siin selline keeruline ühemandaadilistes süsteemide kaudu võivad parlamenti saada ka ühel või teisel moel jälle siga, regioonide partei esindajad, aga loomulikult nad ei hakka seal mängima mingisugust rõhuvat enamust. Küsimus on lihtsalt selles, kui suure numbriga võidab need valimised, Porošenko blokk, uudisteagentuurid ja ajakirjandus pakub välja, et ta saab kuskil 25 protsenti ja ka siin kohapeal kõik analüütikud iga pakuvad, et noh, 30 peaks ikka ära tulema ja ikkagi Porošenko nähakse inimest, kes on nagu sild uue ja vanaaja vahel. Ja arvata, et on nüüd selline suur ja äkiline reformaator, et pigem ta hakkab asju mõõdukalt ajama ja see on väidetavalt hea, sest neid inimesi, kes mõtlevad vanameelselt ka siin Kiievis ja ka lääne pool, olevat ikka väga palju, aga väga palju räägitakse hoopis sotsiaalsetel teemadel, räägitakse ikkagi see, et kust inimesed võtavad oma raha, et oma elu edasi elada, siin lähematel kuudel räägitakse kütmisest, valmistutakse selleks talveks ja inimesed on ikkagi väga mures, sellepärast et kuidas see kõik üle elatakse, aga ma arvan, et inimesed muidugi mõtlevad selle sõjaväele ka väga palju, see, millest mulle isiklikult tundub, mis on ukrainlaste jaoks kergendav või lohutav moment, on see, et Euroopa praegu ikkagi toetab Ukrainat ja noh, tõenäoliselt ikkagi arvestatakse ka sellega, et kui on väga kehvasti, sest siis Euroopa annab raha. Aga noh, eks Euroopa ootab ikkagi, et aasta pärast on mingisugused reformid läbi viidud. Ja mis saab umbes aasta pärast, kui neid reforme näiteks ei ole läbi viidud või nad ei ole olnud piisavad, siis ma arvan, läheb jälle väga huvitavaks. Ukraina teemal võib veel lisada, et nagu teame, on osa ja Ida-Ukrainas separatistide kontrolli all ja keskvalimiskomisjoni teatel ei toimu valimised Donetski oblasti 21-st valimisringkonnast üheksas ja Luganski oblasti 11-st ringkonnast kuues ja kokkuvõttes toob see kaasa selle valitakse kokku mitte üle 423 saadiku, aga valimiste teemal ilmselt siis homme pikemalt. Ebola palaviku nakatunute arv on ületanud 10000 piiri ja viiruse ohvriks on langenud ka juba pea 5000 inimest. Nii ütleb Maailma Tervishoiuorganisatsioon toon oma raportis väljaspool sierrale hoonet. Libeerijaid tegin head on registreeritud küll vaid 27 haigusjuhtu ja peaaegu kõik ohvrid on siis nendest riikidest. Seega kes surnud on. Nii et väljaspool Aafrikat on surnud ainult 10 inimest, vahendab BBC. Nagu me teame öösel pöörame kella ja läheme üle talveajale. Me oleme, sellest jõuame me siin veel õhtul rääkida. Aga Venemaa naaseb 10 aastat kestnud alalise suva eksperimendi järel pühapäeval püsivalt talveajale keerates kella tunni võrra tagasi. Venemaa läks 2011. aasta märtsis toonase presidendi Dmitri Medvedjevi algatusel püsivalt üle suveajale. Paljud venemaalased olid selle vastu ja Venemaa hiiglaslikul territooriumil Kamtšatka poolsaarest Kaug-Idas Kaliningradi oblasti. Nii Kesk-Euroopa territooriumil tuleb nüüd taas kasutusele 11 ajavööndit. Medvedjevi reformi järel oli neid alles üheksa. Putin allkirjastas kogu selle alalise Talva seaduse juulikuus, aga Eesti asjade juurde tagasi. Mida rohkem on erinevaid energiaallikaid, seda vähem on võimalik Euroopa Liidu energiajulgeolekut väljastpoolt mõjutada, tõdeti täna Narvas Eesti, Läti, Leedu ja Poola parlamendiliikmete kohtumisel nelja riigi parlamendis. Saadikud tutvusid Eesti põlevkivi energeetikaga ja arutasid energiajulgeolekut ning Euroopa Liidu energiaturu arengut ja sellest nüüd. Ago Gaškov. Nii Baltimaade kui ka Poola energeetika jaoks on oluline, et gaasitarnija oleks palju, ütles Poola seimi Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Anžigalasevski. See muudaks ka Venemaagaasi müügipoliitika senisest palju paindlikumaks. Poola üks võimalusi oleks kildagaasi kasutuselevõtt Anžigalasevski. Kildagaasiuuringud on praegu siiski veel algstaadiumis. Me pole selle maardlaid veel põhjalikult uurinud ning aeg, mil kildagaasi tähendab Euroopa energiaprobleeme, on veel kaugel, ütles Poola seimi Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Andrei kalasevski. Naaberriikide parlamendisaadikutele jäi silma ka see, et Eestis püütakse energiat saada erinevatest allikatest, märkis Leedu seimi Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Linas Balzis. Vaatamata sellele, et põlevkivi moodustab teie energeetikas lõviosa, on Eestiga väga suur tuuleenergia kasutaja. Nende kahe energiaallika kombineerimine annab väga hea tulemuse, ütles Leedu seimi Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Liinas Balzis. Riigikogu liikme Kalle Pallingu sõnul on Euroopa Liidu ülemkogu lõpuks leidnud lahendusega Eesti diislikütusevaidlusele põlevkiviõlist. Tulevikus toodetava diislikütus on Euroopa Liidus müügikõlblik. Tõesti ka Eesti põlevkivist toodetud vedelkütused on tulevikus lubatud müüa Euroopa Liidu territooriumil. Teatavasti meil ju käis alates 1009.-st aastast tõsine vaidlus sellel teemal, kas põlevkivist toodetud vedelkütused on müügikõlblikud või Euroopa Liidu territooriumil või mitte. See oli üks põhjus selleks, miks nii Eesti energia kui ka VKG kindlasti kaalusid tõsiselt, kas investeerida rafineerimistehasesse või mitte, nüüd on siis selge. Euroopa liidus on enam-vähem hakatud aru saama ka põlevkivitööstuse olulisusest. Ja see tähendab siis seda, et Eesti võib osutuda ka üheks Euroopa Liidu diisilingutusega varusteks. Jah, see on tõsi, et Eesti ametnikud ja poliitikud on teinud tõesti väga head tööd selle nimel, et tõestada, kui oluline on põlevkivitööstus Eestile. Kui palju keskkonnasõbralikum on selle asemele toota põlevkivist elektrit vajada, toota sellest õli ja õlitootmise kõrvalproduktidest, siis toota elektrit? Ökoloogiline jalajälg on oluliselt väiksem ja tänu sellele kindlasti ega selle erisuse sealt saime. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu eestvõtmisel oli kogu Eesti käsitöö lainel täna kõikides maakondades ja suuremates linnades toimus üle 100 käsitöörahva kokkusaamise õpitoa loengunäitusele esinemise mõni võib-olla toimub praegugi. Neljandat korda toimuva käsitööpäeva korraldajad soovitavad õppida meistritelt, märgata omakandi käsitöötegijaid, minna kodunt välja meisterdama, käsitööd tegema ja Olev Kenk käsitles seda teemat. Eesti rahvakunsti ja käsitöö liidu auesimees Liivi Soova ütleb, et tänase käsitöökodade päeva eesmärk on lihtne. Populariseerida käsitööd, et iga soovija saaks minna ja oma kätega midagi valmis teha. Et väärtustada meistreid, sest sellel aastal on meil meistrite aasta neid, kes elatuvad käsitööst, aga rääkida ka käsitööst laiemalt, kutsuda inimesi ise kätt proovima ja mul on väga hea meel, et Eestis siiski on säilinud tarka mõistust, toimub käsitööõpetus koolides. Meil on käsitööd, õpetavad keskastme koolid, käsitööd, õpetav kõrgkool, Viljandi kultuuriakadeemia järjest kasvab, sealt tuleb järjest enam välja magistrid ja loodame ka doktoreid, kes siis käsitöö teemat tipptasemel edasi viivad. Rahvakunsti ja käsitöö liidu tegevjuht Monika plaser ütleb, et käsitööpäeva peetakse täna kõikides maakondades. Toimub üle 100 erineva kokkusaamise või tegevuse. Üks erilisem kui teine. Tartumaal tehakse muti pileteid, mutid on siuksed, tegelased, kes võivad su aia nagu hetkega pea peale keerata, et niisugune muti peleti tegemine oleks väga vahva. Töötubasid on tõesti täiesti seinast seina. Keedetakse putru, tehakse komme või ettevalmistusi jõuludeks nahkehistööd. See, mis nagu parasjagu hingelähedane on, et see siis tegemisse võetakse. Pärast kolm aastat kestnud uurimistööd on valminud kolmeosaliseks kavandatud sarja Eesti silmuskudumine esimene osa. Raamatu üks autoreid Anu pink ütleb, et eesti moodi kudumine läheb üha enam moodi. Inimesed on tabanud, et Nad tahaksid teha midagi niiviisi nagu testi kunagi vanasti siis kui eesti kudumisskulptuur oli tõeliselt Mitmekülgne, rikkalik ja uhke. Minul on küll hea meel, et järjest rohkem tahetakse seda pärandit taaselustada. Mõned võtted ja mõned asjad on inimestel mälust läinud ja me oleme püüdnud neid taastada vanade esemete järgi ja nende kaudu selle raamatu too valmimine on toimunud väga tihedas koostöös praktiliselt kõikide Eesti muuseumitega. Autoriteks on siis Anu pink, Siiri Reimann ja Kristi eest. Nii mõnedki asjad tulevad selles raamatus ka üllatusena, et oo, et just nii on midagi tehtud. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Täna on taas esietendus Theatrumis esietendub Ivan Bajevi teos joobunud ja lavastas selle Lembit Peterson, aga sel teemal jätkab Riina Eentalu. Näitekirjanik, näitleja ja lavastaja, Moskva teatripraktika kunstiline juht Ivan võrapaajad on üks huvitavamaid ja maailma lavadel enim mängitud vene nüüdisautoreid. Joobnud tegelased on pankurid, nende abiga osad filmimaailma ja PR-inimesed, reklaamiagentuuri töötajad, modell, prostituut ja teised. Väga põnev autor, ütleb Lembit Peterson. Aga miks ta siis selle näidendi esimese hooga käest ära pani? Esimene hetk, kui ma seda näidet lugesin, oli kerge šoki, ma panin ta kiiresti-kiiresti kõrvale, sest et seal kasutab ta palju sellist mittenormatiivse leksika, et ütleme ja selle eesti keele tõlkimine samasuguste vastetega ei kõlada samamoodi eesti keeleruumis, kui ta kõlab vene keeleruumist, aga siiski midagi kripeldama mõtlesin teadvusesse, kaaskõigi poolt sai, sai väga hea vastuvõtu osaliseks, saatsin ka Tiidule siis lugeda. Tiit ütles, et nende vastajate leidmine ei olegi nii võimatu. Pajutekstil on midagi välja jäetud, seal ümber sõnastatud lihtsalt. Lisast tõlkija Tiit Alte. Mitte normatiivselt eksikate ütleb ta, kasvatab sellepärast, et ta ei ole mitte huligaan, kes tahab šokeerida vaid selleks, et teatud väga tõsistest küsimustest nagu vabadus, armastus religioossetel vaimsetelt teemadel rääkida, on hea, vaatas maha võtta, toimub inimese hinge sisse, vaatas inimese hinge, kes ihkab, ihkab nagu vabanemist teatud valedest, vaimsest ja hingelisest vähist. Tegemist on hästi valusa näidendiga ühtepidi aga teistpidi on ta tegemist ka väga koomilise näidendiga. See oli üks põnevamaid tõlketöid viimasel ajal üldse, ütles Tiit Alte. See püüdlus see, see tahe sealt porist ikkagi miskitpidi välja saada, see, see on see, mis teeb suureks selle teose. Joognutes teeb kaasa Piret Krumm draamateatrist, mida ta näidendist arvab. Esimest korda, kui ma lugesin, nutsin ja naersin ja täiesti selline välk selgest ajastatus vao minule kui noorele näitlejale on see väga suur väljakutse. Tehniliselt juba tegelased, kõik on purjus ja need teemad, millest nad siis räägivad, on tõeotsingud. Kõik nad tahavad lahti saada sellest koormast, aga küsimus ongi selles, et aga mis siis asemele tuleb? Joobnud lavastuse jaoks laieneb saal ka endise Taani Instituudi poolele, sest kogu Vene 14 kompleks on nüüd Theatrumi käes. Eva-Maria Sula räägib nüüd sellest, milliseks kujuneb meie ilm. Eeloleval ööl madalrõhuala mõju veidi suureneb, kohati võib sadada vähest vihma või lörtsi. Lõuna ja edelatuul püsib suhteliselt tugev, puhangud ulatuvad rannikul 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest kraadist Ida-Eestis pluss kolme kraadini Lääne maakondades. Talon paiguti kuus kraadi sooja. Homme päeval sajab kohati vähest vihma ning lõuna ja edelatuul püsib puhanguline. Kõrgemates atmosfäärikihtides edelasse pöördunud õhuvool toob soojemat õhku ning termomeetri näit kerkib mandril kolme ja üheksa kraadi vahele. Saartel on sooja kuni 11 kraadi. Ja tänastest spordiuudistest nüüd Joosep Susi. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel oli täna FC Flora ja Nõmme Kalju võidukat. Kaks vooru enne hooaja lõppu on eile Infonetile kaotanud tiitlikaitsja Tallinna Levadia edu Flora ja Nõmme ees vastavalt kaks ja kolm punkti. Nõmme Kalju purustas võõrsil Tallinna Kalevi seitse. Null Tarmo Neemelo kübaratrikk. Flora alistas võõrsil Narva transi viis. Kaks, juba esimese poole tunniga juhtis Flora kolme väravaga. FC Flora peatreener Norbert Hurt. Sõitsime lahtise täiesti väga hästi lahti harutada ja Teet alguses oli meil päris hea, esimesel poolajal ei ole rahu kindlasti muidugi kaitsetööga ka juba esimese poolega oli näha neid ohte kustub ära tulla, suhteliselt kinni panna piisavalt kiiresti vastasele tegelikult ikkagi väga kõrge tempoga, väga agressiivselt lõpuni välja, olenemata seisust, nii et selles mõttes on ikkagi päris kooreke möönnud, et sellel aastal on selles mõttes ikkagi hea intrigeeriv, liiga, et väga mõnus aasta väga pead murdevastase treenerile, nii et aga siis tuua, aga ma olen nii mängijaid, kui, kui pealtvaatajad tahavad. Naiste epeevehklemise maailmakarikaetapil Itaalias Lenyanossay Katrina lehis seitsmenda koha. Kaheksa parema seas kaotas tänavune juunioride maailmameister ukrainlanna le Antizzaposcaljovale 12 15. Meeste maailmakarikasarja algas Šveitsis Bernis, kahekordne maailmameister Nikolai Novosjolov kaotas 16 parema seas Kasahstani vehkleja Ale Ruslan kurbanoviljat orgiatega 12 15 ja sai 10. koha. Täna tõmmatakse pidulikult joon alla Eesti rattamaratonide sarja 14.-le hooajale. Juubeliaasta toob kaasa olulisi muudatusi, kuna kaheksast etapist kuus läksid üle vastloodud uude rattamaratonide sarja, lisanduvad kalendrisse näiteks Alutaguse ja Kalevipoja maratonid. Peakorraldaja Allar Tõnissaar. Tõesti üks seltskond erandus ja tuleb samasugune sari, aga, aga osavõtjate jaoks on see kindlasti alla tore, et tal on võimalus valida ja sõita väga paljudes erinevates kohtades Eestimaa muudatusi meil oli tegelikult nõnda, aga juba plaanis teha ja tahtsime tuua sisse uusi etapi ja geograafiliselt uusi asukohti. Sellesse sarja. Plaanisime võtta ühe etapi. Sel aastal aga juhtus nii, et järgmisel aastal on lausa kuus uut etappi meil sarjas. Singapuris toimuval tennise naiste aastalõputurniiril kohtuvad finaalis ameeriklanna Serena Williams, rumeenlanna Simona Halep. Maailma esireket Williams alistas poolfinaalis kaheksanda asetusega Taani esindaja Caroline Wozniacki pärast kaks. Kuus kaotatud avaseti kuus. Kolm, seitse. Kuus. Neljanda paigutusega Halep oli parem turniiri kuuendast reketist, poolatar Agni FK Radwanskast kindlalt kuus. Kaks, kuus. Kaks. Williamsi Haaleb kohtusid alagrupis, kui matši võitis rumeenlanna üllatavalt suurelt kuus. Null, kuus. Kaks. Ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.