Tere tulemast kõigile klassikalise muusika võlumaailma. Alustame täna uut saatesarja, mille pealkiri on klassika, see on imelihtne võttes kuigi palju malli ühelt vanalt raamatult mille nimi oli raadio, see on imelihtne ja tänane saatekülaline on klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder, kes tegelikult ongi selle saate ristiema. Tere, Tiia. Tere. No ma pean kõigepealt kuulajatele üles tunnistama, et enamus Eesti muusika inimesi vist on omavahel sina peal, sest Eesti ju väike ja see muusika inimeste seltskond veel väiksem ja nõnda meiegi Tiiaga. Ja ma usun, et ka edaspidi saatekülalistega, et ehk suhtute sellesse mõistvalt. Aga Tiia, sina oled kunagi kaks aastat tagasi kirjutanud ühe suurepärase artikli sellest, et Beethoven poleks ainult koer. See oli sul suur südamemure ja, ja siis kui sa selle välja kirjutasid, siis mõned muusikainimesed, kes tegelikult samamoodi valutavad südant nagu vallutasid sealt edasi, et Beethoven ei oleks samas ka kloun. Kuidas nüüd see on, kui me räägime sellest süvaja levimuusikast, et kui palju peab see süvamuusik tulema vastu kuulajate soovile, kui palju ta peaks olema akadeemiline, kas sul on selle kohta üks mingisugune lühikene taga, löö definitsiooni lause. Muusikaga midagi olema, vaid selle pakkumine peab olema kooskõlas kaasajaga. Tegelikult see artikkel oli inspireeritud ühest kontserdist, mida ma külastasin Oslos pühendatud tudengitele ja saalis olid mitu 1000 tudengit. Ja see, kuidas esitleti klassikalist muusikat tudengitele, oli muljetavaldav, stama nagu püüdsingi kirjutada. Head kolleegid võtsid seda võib-olla kuidagi dramaatiliselt vastu, nagu ma läksin, midagi häbematult teinud. Aga Beethoven, koer on, seda olen ma ise kuulnud oma poja käest, kui ta veel väike oli ja luges afissidelt. Amadeus ja mina ütlesin vaata et kui tubli, et sa tead, kes on oma teost ja see on postikanapoeg. Nii et asi ei ole ju muusikas, vaid selle vastuvõtmises ja selle pakkumises millega meie siin raadiomajas tegeleme iga päev, nii et see on üks väga tõsine küsimus. Aga head kuulajad, see saade, mis meil siin täna pihta hakkamas ja mis loodetavasti teie meeli järgneva hooaja jooksul rõõmustab, ei ole kindlasti mitte dramaatiline, kindlasti mitte ülemäära tõsine, aga samas ta püüab siiski oma leebel moel teile kõigile selgeks teha, et Beethoven siiski eelkõige ei ole koer. Aga nüüd selle jaoks, et minna muusikaga edasi, kas teate, millest algab muusika? Päris mitu tarka meest on öelnud, et muusika, see algab vaikusest ja selleks, et tekiks eetrisse teatav vaikusehetk annan ma nüüd üle ühe mikrofoni juhtme Tiiale annan üle ka käärid ja palun tal nii-öelda lindi läbilõikamise tseremoonia korras see mikrofoni vahele. Kui lõigata, siis tekib eetrisse mõni hetk vaikust. Nii, ja nüüd paneb viivikam, kes on meie puldis meile peale sealt rõõmsa kõlli tabada. Klassika see on imelihtne. Niisiis, sellega on saadavatud klassika, see on imelihtne, on eetris igal pühapäeval vikerraadios pääle kella 12. neid uudiseid ja kordab klassikaraadiost samal päeval peale kella viieseid uudiseid. Niisiis jälgige meid, püha täiti. Hea muusika on teie päralt. Ja laseme kõlada ka esimesel lool, milleks on Johann Sebastian Bach, kes muu võiks ühte vägevat muusikasaadet alustada, ainult et mitte päris pohh selles mõttes, et teda on töödelnud usinalt. Kunstiline kollektiiv nimega Tšetrotaal koos flöödimängijast liidri aia nõndersoniga ja aastast 1969 on pärit Bachi portree, mis tegelikult on viies osa lauto süüdist. E-moll ja Bachi teoste kataloogis kannab see numbrit üheksa, üheksa, kuus. Niisiis pahiburreebada. See oli Tšetrodaali suurepäraselt plaadilt akvalang viimane pala pealkirjaga purre, mille nii-öelda algmaterjali on kirjutanud Johann Sebastian Bachi isiklikult. Tiia, kuidas tegelikult suhted sedasorti klassika töötlustesse, et võetakse üks selline ammune pala ja siis hakatakse selle kallal väänama. See on üsna lootusetu tegevus, ma olen seda palju mitmetes variatsioon mõnitas, kohanud näiteks hiljuti oli Mozarti aasta ja siis oli kohe terve projekt, et Mozarti teemal ise vaimukas olla. Ja ega, ega ei ole nagu kerge lisada midagi millelegi heale. Aga noh, see konkreetne töötlus mulle meeldis, aga kuna ma olin siis väga noor, kui see oli moes parajasti. Aga praegu ei anna seda võib-olla nii väga, ei volikski. Aga see oli noh, ütleme ta oli ikkagi üks õnnestunumaid tollest ajast pärit klassikatöötlusi, kus suudeti mitte ainult mingisugune tümps taha panna sellele klassikale vaid ka mingi teatav lisaväärtus tekitada, et tekiks uus muusikaline kvaliteet. Bored on palju töödeldud ja meie mängime näiteks Takaatos ühte versiooni, kus pela plekk mängib seda bandžoga ja mis on ka hästi armas, et jah, ei, sellel ei olnud häda midagi. Silmad on muidugi tegema päikesesõnaseletuse, et kuna meie saade nii-öelda alapealkirja poolest natukene on ka klassikaraadio algajatele või klassikaraadio algkursus nimelt nõndamoodi lugupeetud vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus selle saateformaadi omal ajal välja mõtles siis klassikaraadiosagedusel Tallinnas näiteks 106,6 megahertsi pakub teile igal tööpäeval kella viiest ühte suurepärast saatetundi Pealkirjaga ta kapo, kus siis saabki igasuguseid toredaid igihallijaid muusikapalasid kuulata, mis on sellised heakõlalised mõnusad kuulata tööpäeva lõpus, mitte sellised kakofoonilised ja raskemeelsed ja mida kõike veel. Populaarsed pojad. Aga kui me need saatega edasi lähme sisse? Üks selline väga tuntud muusikapala on mul siin mobiilistele võtta. Ma katsun teile selle ette mängida, kui ma mobiiliga vähegi sõber olen. Tantsijate ära, eks ole, kohutavalt tüütud, nüüd ma panen oma mobiili kinni sellepärast et ega ta tegelikult salvestuse ajal ei tohi sees olla. Ja see helin nokia kiun on ta nimi on tegelikult pärit ühest sellisest palast miljon kirjutanud kitarri mängijatele tohutult tuntud nimi nagu härratarreega Hispaaniast ja tema on kirjutanud palju kitarrimuusikat. Aga üks lugu, mis ei ole sugugi mitte väga tuntud, mille pealkiri eesti keeles on suur valss. Sealt ongi see helin pärit. Ja võib-olla see lugu oma algses eheduses võikski tulla. See oli Darryga kraan Vals, mille esitas meile David Russell ja nagu kuulsite, siis üks väikene jupikene on sealt jõudnud meie kõigi Nokia mobiiltelefonidesse, kui meil on just nimelt selle Soome firma toodang taskus. Aga läheks edasi sellise muusikaga, mis ausalt öelda mind minu igapäevases töös ümbritseb natukene rohkemgi, nimelt ooperimuusikaga ja põhjust on võib-olla sellepärast ka, et päev millal meil see saade esimest korda eetris on, nimelt anno Domini 2007, üheksas september, Estonia teater elik rahvusooper tähistab suurt tähtsat turupäeva ja siis 12-st kolmeni, kõiki linnakodanikke rõõmustatakse teatritagusel ajaloolisel turuplatsil ka muusikaga ja oksjoniga, oh millega kõik veel. Niiet selle nimel, et kuulajat. Ta lihtsalt tuua rohkem klassikalise muusika poole, tehakse igasuguseid erinevaid asju, samas püüdes mitte liigselt lõivu maksta. Tõepoolest epithovinist ei saaks klouni. Aga kuhumaani on võimalik üldse minna sellise klassikalise muusika tutvustamisega. Tiia, kuskohas on sinu jaoks piin? Aga seda piiri meie mõõdame võib-olla iga päev ja iga oma teoga see on väga suur maitse küsimus ja loomulikult Peab olema rahvalik ühtaegu, nii nagu tegelikult, et mulle meenub ühe, ühe mu ülemuse nõudmine, et klassikaraadio peaks olema väga kõrgel tasemel elitaarne ja samas tal peaks olema väga-väga palju kuulajaid oma väga massiline. Et noh, ühesõnaga ei saa olla ühekorraga väga-väga peen ja väga üldrahvalik. Ja, ja just seda küsimust, kuidas propageeris ta klassikalist muusikat uuele auditooriumile sellega me tegeleme pidevalt ja ma arvan, et ka seal ooperimajas tegeldakse sellega lakkamatult. Ja ma ise tean mõningaid saladusi, kuidas seda peaks tegema ja võib-olla ainult ühe ma nagu poetaksin, seal on, ma lähen just viimasel ajal mõelnud, et inimesed on siiski nii-öelda karjaloomad oma olemuselt ja ja rohkem kui mingisugune pakkumine loeb nende jaoks teiste arvamus. Et tegelikult me peaksime enda poole võitma autoriteedid ja siis tulevad ka lähedalt Vot see oli tõesti hea retsept, aga hääd kuulajad, kui teil on veel retsepte meile pakkuda või mõtteid meiega jagada, tegelikult te ju saate meile kirjutada ka meiliaadress on imelihtne hätt r. Ja pange nüüd tähele, me ei ole veel kaasa läinud selle organisatsioonide esinemisega ehk selles meiliaadress siis veel ei ole see r, vaid see on lihtsalt r nagu Eesti Raadio ja sinna ette siis enne hätti imelihtne. Aga mängiks siis tõepoolest natukene muusikat, et ja teemegi siis väikese ooperimuusikapausi. Kuninganna aaria ooperist Võluflööt ja Mozart on selle kirjutanud, on kindlasti üks selline pala, mida ma arvan ooperimaailmas väga sageli mängitakse, esitatakse väga palju armastatakse ja mis on üks vägevamaid teejuhte, selle ooperimuusika varasalvest juurde, meile esineb soplane sumi, joo Viini Filharmoonikute mängijatele kaasa ja kõike seda juhatab maestro George Zolti. Tegelikult mulle üldse ei meeldi rääkida klassikalisest muusikast, sellepärast et minu jaoks Straussi valsid on täpselt sama palju klassika, nagu on seda biitlite looming. Et ma pigem kasutaks selliseid termini paare nagu levimuusika, mis siis on orienteeritud sellele, et hästi laialt üle kogu maakera levida ja süvamuusika, mille ambitsioon on eelkõige suunatud sellesse, et puudutada inimese, kuidas öelda kõige sügavamaid hingekeeli ja minna just nimelt. Siin on veel sõnapaar kerge tõsine muusika, mis mulle meeldib, sellepärast et see on inglise keeles väga levinud. See vastandamine. Ja see võib olla mõteldakse seda tõsiselt võtmist või kergelt võtmist. Muusika, mida sa võtad, tõsiselt, see on sinu jaoks tõsine asi, mis on kerge. See ei ole oluline. No aga kui me paneme kõrvuti näiteks mõne Mozarti divertis mendi ja mingi haad rokipundi tõsisest maailmavalust haaratud raskeroki pikka kõminat Ja kumb see leviia süvasinu jaoks? Ja ütleme tegelikult õige Mozarti Tiibetis mendid ja samamoodi nagu Straussi valsid olidki omalajal levimuusika ja nüüd enne imet on nad meie jaoks muutunud süva muusikaks. Ja ja neid kuulatakse kramplikult, istudes paigal ja mitte liigutades. Kohutav aga tegelikult need, kes nii-öelda seda levimuusikat või kerget muusikat tänapäeval teevad ja kes neid edetabeleid sageli juhivad, need sageli kiikavad austusega ja mine tea, mõnikord vist ka kadedusega sinna süvamuusika poole, kuigi samas on toimunud ka teistmoodi, näiteks suur süvamusike Johannes Brahms oli kohutavalt kade Johann Straussi peale, et see suutis niivõrd ilusa valsi kirjutada nagu ilusal sinisel toon näol. Aga niimoodi nad teineteise poole kiikavad. Kas see on ka väike selline turuküsimuse või võib-olla ka kasu saamise? No näiteks kui Paul McCartney kirjutas kunagi liverpooli oratooriumi, siis nii mõnigi ütles, et nad oleks võinud sellega tegemata jätta, aga no mis teha, ta katsus nii-öelda käe valgeks saada ka selles žanris Ta on vahepeal veel mitu oratooriumi teinud ja tema uusim oratoorium ongi praegu Bilbordi klassikatabel esikohal. Väga uhke tegelikult seesama Paul McCartney on ühes oma intervjuus ka tunnistanud et see imeilus lugu Black tööd ehk musträstas, mis on pärit biitlite valgelt albumilt, et selle kitarrisaade on inspireeritud ka just nimelt sellest samast Bachi purrest. Ka meie oma saadet alustasime ja siis, kui väikene Paul McCartney ja väike George Harrison olid sihuksed poisikesed, kes katsusid tüdrukutele muljet avaldada siin katsusid oma näppe võimalikult kiiresti liigutada just nimelt selle looga, et näidata, et ah ikka ning me oleme. Ja samamoodi on seda murret kasutanud ka Led Zeppelini kitarrist Jimmy Page on kasutanud ka üks selline raskeroki tippkitarrist nagu ingli Malmstein, kes on öelnudki lausa, et tema kõige suurem muusikaline autoriteet muusikas on Johann Sebastian Bach. Kuigi ma usun, suurem osa nendest inimestest, kes Malmsteni muusikat kuulavad võib-olla Bachi väga ei kuule. Nii et selles mõttes need, kes tõepoolest ka levimuusikas või kerges muusikas on kaugele jõudnud või tahavad kaugele jõuda, kindlasti mingil arengupiiril dioodil vähemalt avastavad enda jaoks tõsisemalt sellised klassikalise muusika väga pikaajalised ja mine tea, ehk siiski aegumatud väärtused. Üks meil ongi siin kohe võtta, see on Sting. Tema on ühe oma viimase plaadina siis üllitanud Songs from del labürint kus ta on päris palju laule võtnud, Jound atlandilt. John, laulan, ta oli selline mees, kes elas samal ajal kui William Shakespeare väga mitu sajandit tagasi. Tema oli helilooja, laulja ja lautovirtuoos ja see plaat, mis tingil on olemas, nüüd seal tegelikult Sting tsiteerib ühte Taulande kirja aastast 1593 söör Robertsessilile, kes oli kuninganna Elizabeth esimese riigisekretär. See kiri annab põhimõtteliselt aimu Elizabethi valitsemisaja lõppu, aegsetest, kommetest ja intriigidest. Et Holland kirjeldab sellesama reise erinevatesse Lääne-Euroopa keskustesse ja seejuures ta doping järsult anonüümsetes kuulujuttudes levivaid süüdistusi, nagu tema oleks tohutu kodumaa reetur. Aga asi on selles, et kuna noorena Pariisis elades hakkas Tauland katoliiklaseks, oli tal tema enda väitel hiljem raske Elizabeth esimese õukonnas tööd leida. Aga need reisid, mis ta tegi, viisid ta Hollandi just nimelt enamasti katoliiklike monorhide õukondadesse, kus loomulikult talle maksti esinemiste eest palju rohkem, kui tol ajal üldiselt tavaks oli. Aga me kuulame siis Stingi esituses ja ega tema ei ole ainukene sellepärast, et teine esitaja on Bosnialane Edingaramaalsel lautol. Nemad kahekesi esitavad meile siis Kanši eks kiusama pronksnimelise laulu, mis on valminud aastal 1597. Kui seda võtta klassikapropagandat, millega praegu kuuldavasti tegelaspoplaulja Sting. Kas sa kujutad ette, et Stingi austajad tormavad plaadipoodi ja küsivad Jonda Hollandi muusikat, need selle peale? Minu kui klassikalise muusika propagandisti ülesanne on kahtlemata seda uskuda, et niimoodi on. Nii et mine tea, võib-olla mõni tõesti. Aga noh, kui ka suurem osa seda ei tee, siis mis seal ikka nendega vähemasti Sting on enda jaoks mingisuguse asja leidnud ja kuidas öelda, muusika on senine energiat tulvil asi, et kui üks hea muusikapala on maailmas on sündinud, siis on maailmas headus teile natukene rohkem. Ja kindlasti Jon laulan, sai ka võimaluse viibida Billboardi edetabelis mõnda aega. See on oluline ja ma väga loodan, et ta ei keerelnud vurr kannina seal oma hauas ringi vaid ta kuulas kusagil pilvedel inglite keskel, kus ta võib-olla meie poole vaatab seda sellise leebe naeratuse ja mõistva huumoriga. Et ah, mis asja ta küll seal kõik teete. Aga lähme muusikaga, võib-olla edasi ka. Sa ütlesid, et et ega nagu nende klassikatöötluste ka eriti palju pihta ei saada ja mõnikord ei ole neid nagu kõige parem kuulata. Kas on mõni selline palavi esitus ka, mis on noh, selgelt selline halva maitse näide. Halva maitse näiteid on kõik kohad täis, nende esitusi ja pealkirju ei ole mõtet meelde jätta. Ehk tegelikult tõepoolest, kui teile öeldakse, et klassika töötlus siis olge ettevaatlikud, see võib tähendada midagi sellist, mis on tõeline libastumine. Aga selleks, et asi oleks selge, ma arvan, et katsuks midagi sellist mängida. Ma usun, Tiia, et me oleme mõlemad nagu nõus, et et see, mis me nüüd mängime, on noh, mitte hea näide, ta on ilmekas näide halvast klassikatöötlusest. Aga samas ta on nagu selles mõttes huvitav, et kui 81. aastal selline plaat nagu puhtam klassiks välja tuli, siis noh, see oli ju see aeg, kus parasjagu olid kerges muusikas vastamisi olnud punki ja disko. Ja, ja siis sellest plaadist ja sellest projektist sai tegelikult küllalt palju alguse see mingisugune klassikatöötluste rida, mis sinna otsa tuli. Aga see oli väga lihtne nimelt Louis kraak, kes oli arranžeerija pikka aega sellised ansamblid nagu Electric Light Orchestra, tema võttis kuningliku filharmoonia orkestri ja siis pani Rita jupid klassikalisest muusikast pani sinna ime uhke diskotümpsu taha ja oligi valmis selline plaate ja projekt, mis väga kiirelt rühkis edetabelite tippu ja püsis seal mõnda aega ja kus, et ma usun päris paljude inimeste jaoks saigi alguse selline termin nagu klassika töötlus. Aga see oli aastal 1981 ja tänases päevas ma julgeks küll öelda, et see on selline, mitte kõige parem näide klassikatöötlusest. Kuulemised. See oli siis huugton klassiks aastast 1981. Teie kõik, kes te olete alles sattunud raadiote juurde, see on saade nimega klassika, see on imelihtne, mis püüab teid klassikalise muusika juurde tuua ja kõik teie, kes te olete natukene nõudlikuma maitsega, palun tulge raadiote juurde tagasi, sellepärast et sellist diskotümpsu selles saates täna laseb. Aga Me jätkame selle klassikaraadio tutvustamisega selles mõttes, et klassikaline muusika on selline asi, millele on natukene küljes. Selline natukene luksuslikum Smic. Et sinna kulub rohkem raha, seal on suurem orkester, mitte ainult nelja inimese bänd. Ja, ja üldse see on kuidagi varakamate, teadlikumate inimeste meelelahutus, võib olla. No ma arvan, et sellise imago kokku läheb seegi, et klassikaraadio Eestis on selline raadiojaam, millel on suurepärased naturaalsed kõllid, mis tähendab seda, et mitte keegi üksik inimene stuudio vaikuses ei ole puldi heebliga mängides neid kokku miksinud, vaid tõepoolest on tulnud muusikud stuudiosse ja on salvestanud kõlli algusest lõpuni. Ja neid muusikuid ei ole mitte üks või kaks, vaid rohkem. Tiia, kui te tegite klassikaraadio küll ja siis, kui palju neid muusikastuudios oli? Tegelikult vähe, aga nad mängisid mitu korda. Raadioime. Ja see seltskond kokku ansambel ja inimene, kes need kõllid kokku mõtles, oli Jüri Reinvere noor helilooja väga andekas ja ka rahvusvaheliselt tunnustust leidnud. Aasta oli siis vist, kui ma õieti mäletan 2000 ja mängiks ühe klassikaraadio pikka kõlli, mis võiks olla siis näiteks Johannes Brahmsi loomingut, tsiteeri, siis te kuulete ära, mismoodi saab ühele heliloojale tema muusikale mõeldes seda natukene järgi aimata nõndamoodi, et üx klassikalist muusikat mängiv raadiojaam seda oma kõline kasutab? See, mis praegu kuulda oli, oli klassikaraadio signatuur ja mängituna siin kui muusika pähe. Ja selle klassikaraadiopraam signatuur, selle autor ei ole tegelikult Raams ja meie, et oligi saada sellised hinnatuurid nagu klassikud ise oleksidki need teinud meie jaoks. Ja helilooja Jüri Reinvere siis need kokku komponeeris. Ja minu teada heliloojatele õpetatakse kõrgemates õppeasutustes sellist tehnikat, kuidas komponeerida nagu Mozart nagu nagu Brahms, nagu Beethoven, nii nagu klassikute, vot see on elementaarne kirjaoskus helilooja jaoks kasutada neid vormeleid ja neid keeli. Ja Jüri, need hinnad tulid meile, tegi. Meil on neid kokku üle 10. Ja oluline on veel see, et nad on kõik ühel motiivi, see on üks, kolme noodiline käik, see on siis umbes ta rütmi ei pruugi see olla, et lihtsalt see käik ta vaata koledasti kukkus välja. Aga signatuurid püüavad siis väljendada ühtlasi ka seda, mis tuleb nende järel. Et programm oleks omogeeniline. Et Mozarti signatuur on meile kõige tähtsam, see alustab ja lõpetab meie programmi õhtule hommikul. Ta on ka natukene nagu pidulik klassikaraadio. See oli siis Mozarti stiilis klassikaraadio kõll, eks ta õige on jah, et üks noor helilooja, kui ta hakkab oma ametit õppima, siis ta peab alustama sellest, et kirjutada palestiina stiilis Bachi stiilis Polifooniaid jälle siis kui ta on sellise käsitööoskus endale selgeks saanud, siis talle öeldakse nii noor sõber, nüüd sa võid hakata enda stiilis kirjutama ja ma usun, et see on hea, sellepärast et kui sa kohe alguses hakkad oled sa siis muusik, kui oled sa maalikunstnik või kes iganes, kui sa kohe alguses hakkad seda mingit oma stiili tegema, siis mõnikord see oma stiil ei jõuagi välja kujuneda, et kui sa nagu kõigepealt suurte meistrite tööga tutvud mitte ainult passiivselt kuulates või vaadata vaid katsud selle nagu endast läbi lasta, siis avanevad võib-olla mingid sellised varalaekad, millest alguses ei osanud unistadagi. Kas te olete mõnikord mõne inimese ära petnud sellega, et on öeldudki, et oi, et huvitav, millisest Bachi teosest see küll pärit on? Ma arvan, et inimesed arvavad, et need ongi teostest pärit, et need ongi teostatav, et selle üle ei peagi nagu pead murdma. Sest see ei olegi nii põhiline, aga mängimegi siis ühe Bachi stiilis kõlli gaasi otsa. Klassikaraadio. Nii palju siis klassikaraadio Kõllidest, näiliselt Pramsi, Mozarti ja Bachi kirjutatuna kui tegelikult hea kaasmaalase ja kaasaegse Jüri Reinvere sulest. Aga Tiia, milline võiks olla mõni selline kõige populaarsem klassikapala, mida ikka ja jälle raadiotes kuulajad küsivad ning mida plaadipoodides ostetakse? Minu teada on selleks Vivaldi aastaajad olnud ikkagi nagu meie päevil, ütleme viimasel 50-l aastal. Eks inimesed tahavad ikka kuulata seda, mida teised kuulavad ja olla nagu õige õige poole peal, et olla nagu võidumehed, et ja mis seal ka rääkida, Vivaldi aastaajad on ju niivõrd ilus muusika ja nii vaheldusrikas ja nii kenade meloodiatega teos. Aga väga paljudes edetabelites, mida tahame või mitte, mis kuuluvad meie kaasaegse elu ja tarbimisühiskonna juurde on just nimelt Vivaldi aastaajad see lugu, mida, mida kõige rohkem ostetakse, mängitakse ette, kantakse ja soovitakse, nii et ei ole meie inimesed ka palju sellest. Erinevad. Ma arvan, et meile meeldib ka Vivaldi. Huvitav midagi valdi ise arvaks selt kaugete sajandite tagant seda, et tema lood on kusagil edetabelites tänapäeval. Noh, eks me võime ette kujutada, mis saaks, kui ürgajal oleksid arvutid olnud, aga noh, me ei saa seda teada. Aga meil on olemas see muusika, mida nautida ja nautigem siis Vivaldi aastaaegade sügise kolmandat osa. Kindlasti oli see programmilise ega kirjutatud, mis tähendab seda, et tal oli oma mingi selline stoori või lugu seal taga, millele mõeldes ta siis selle muusika kokku komponeeris see pala, mida me kuulama hakkame, ta näiliselt selline tantsuline, hoogne ja Vivaldi pani sellele pealkirjaks Kacza, mis tähendab jaht. Kujutage siis ette ühte jahti Vivaldi muusika saatel. Vivaldi aastaaegadest sügise kolmanda osa esitas meile Elar kuiv koos Tallinna barokk solistidega. Ja kuna saade hakkab juba varsti lõpukorrale jõudma, siis kordaks üle, et see meiliaadress, mille kaudu te saate meiega suhelda ja suhestuda mille kaudu te saate oma soovitusi jagada, mida näiteks võiks raadio kaudu rahvale mängida. Ja mida te ise kuulata tahate. Sellised kuulamise soovid, võite kõik saata meiliaadressile, imelihtne hätt. Punkt ee imelihtne HDR nagu Eesti raadio FD. Ja sinna võite tegelikult saatega vastuse ühele küsimusele, mis ma teile nüüd pakun välja nimelt küsimus selline tänaseks juba meie seast lahkunud dirigent, keda muusikud pidasid pehmelt öeldes arrogantseks, nimelt kuna ta armastas juhatada teoseid mitte ainult peast, vaid lausa kinnisilmi. Kes dirigent on. Tõenäoliselt on just tema kohta dirigentidest kõige rohkem anekdoote, mis enamasti Pilavat dirigendi, mitte konkreetse dirigendi, aga ütleme dirigendi kui sellise autoritaarseid maneere. No ma räägin teile anekdoodi, see on üks kõige tuntumaid, muuhulgas see dirigent koos oma abikaasaga, Nad tulevad hotellid aga sisse ja siis naine väristab õlgu. Mu jumal küll, siin on külm. Dirigent vastab selle peale, kallis, kui me lähme kahekesi või kutsuda ta eesnime pidi. Vot, ma ei hakka teile seda eesnime ütlema selle pärast, muidu ta taipaksite kohe, aga jah, tõepoolest, kes see dirigent on, saatke see nimi meile ka sellele meiliaadressile, imelihtne TRUE. Ja kui me nüüd vähegi leiame Eesti raadiolaost mõne hea plaadi, mis on kindlasti loodetavasti Eesti raadio poolt välja antud, sest neid plaat on õige, palju siis õigesti vastanute vahel juba järgmisel nädalal järgmises saates me olimegi ühe plaadi välja. Nii et olge nii kenad, mingisugused sellised oma koordinaadid vähegi jätke ka sinna meiliaadressi peale, kui ta meile kirjutada. Aga nüüd, kui me saate kokku tõmbama, siis me oleme rääkinud täna kergesti tõsisest muusikast nagu üks tõsine helilooja, kes enamasti tõsist muusikat kirjutab, võtab omal selle noodipaberi ette, hakkab sinna kirjutama. Ega tal tegelikult alati ei olegi tõsised mõtted peas, eriti kui ta on selline krutskimees, nagu oli kadunud Raimo Kangro. Vaata Raimo Kangro oli tõsiseltvõetav helilooja ja kui ta võttis noodipaberi ja kirjutas midagi lõbusalt, siis ta mõtles seda täiesti tõsiselt. Ja lõpuks, kui sa hakkad seda kõike kuulama, mine tea, kas seda tõsiselt võtma või on see naljakas, on see mõlemat korraga või midagi kolmandat? Tegelikult see ei olegi vist tähtis, põhiline on see, et on selline vahva muusika imelihtne. Ja Me kuulamegi ühte sellist muusikapala, mida võib-olla Raimo Kangro loomingust on muuhulgas ka soovisaadetes kõige rohkem palutud, ma usun, sest ta kirjutas päris mitu ooperit, aga siis sinna sekka kirjutas ka ühe väga rõõmsa laulelduse, mis loomulikult lähtus. Ma julgeks öelda klassiku Karl August Hermanni ideedest. Selle laulelduse nimi on Ukuja eiku ning me kuulame selle laulatuse suurepärast lõpukoori nimega kaerajaan. Ja teiega olid siin koos täna saates Tiia Teder ning pullidega Vivika Ludvig ja saate toimetaja on meil Kaarin koprasaatejuht. Eero Raun. Jääme kuulmiseni järgmisel pühapäeval, kui meil on saates külas Toomast klopp, kes on viiuldaja ansamblites verre ja leigareid. Samuti on ta ERSO vioolamängija ja ta on olnud ka tantsupidude muusikaline juht. Ning siis juba räägime sellisel teemal nagu kunst, muusika versus rahvamuusika. Aga täna lõpetame teemaga levimuusika ja süvamuusika vahel ning Teile jääb mängima siis Kaera-Jaan koor, Raimo Kangro laulandusest Uku jäiku. Tulge, tulge laule. Et Atked, Atke Al laen Kaane või viska katet, laena lahti laulu. Saks tutt, korrekti ta euroliidust aega abi. Ja koos käpaga käega olgu lahked kõik. Leida natuk, pomme, jooned, pattuk. Uusi asju uuri huku Riigikokku kõrgelt. Uku kondaalitu tõsta eesti mees. Jääger huku ecu natuteeru hoidjaks soola. Tasele piimajoove Muu nad julgelt välja. Pole hullu häda meil pole ükski una.