Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kui Google pole veel ära kustutanud ja kui keegi veel tähendab, siis mais nõudis Euroopa kõrgeim kohtuinstants kodanikele õigust olla ära unustatud. Inimestel on mälu jaoks mitmeid unustamist soodustavaid mehhanisme ja siin pole vaja kohtul midagi ette kirjutada. Aga kaasa lasub oluline osa mälust, andmebaasist, tõsi internetis ning just seetõttu on inimestel mäluga seoses tekkinud uusi probleeme. Muuhulgas oli inforuumi arendamise üheks motiiviks just inimese heitlik mälu, mida rajatises toetama kõikjalt kättesaadav väline infokeskkond. Paraku nagu iga hea asjaga, tuli kasele hüvega kaasa ebameeldiv taak, mille sõnastas kohtunikele mure vormis keegi Hispaania alamMario koste Jacon saares. Mehe üheksa oli kohalikus ajalehes omal ajal kirja pandud nupuke tema majandusraskustest. Ja nüüd, aastaid hiljem, kui probleemid olid klaaritud ja asi peaks olema vajunud unustuse hõlma avastas senior Gonzales. Et Google oli kohaliku lehe sisu oma mällu talletanud ega häbenenud vana asja suvalistele otsingu. Päris küsijatele meelde tuletamast. Taolise väsimatu mäluga loodud olukord tundus ebaõiglasena ning päädis siis lõpuks Euroopa kohtus mälu veel värskendada, siis kohus jõudis järeldusele, et Google on otsijatele esitatud vastavate andmete omanik ja nende kontrollija. Teiseks päästab firmad ka eurooplaste mõju olnud ettevõtte juriidiline asukoht, kuna pakkudes vanal mandril teenuseid peab Euroopas tegutsedes täitma kohalikke seaduseid. Koos otsustaski, et Google peab tagama, et teatud tingimustel oleks soovijatel võimalik olla unustatud. Toona arvati, et kohe-kohe käivitub kontrollimatu mälukaotuse protsess kui lisaks loomuliku paratamatusena valesid valikuid teinud või ebaõnne ohvriks sattunud eurooplaste varjus hakkavad end avalikust mälust kustutama muuhulgas ka poliitikud ja kurjategijad petlikud firmad ning pahasoovijad, kes püüavad näiteks konkurentidele või vastastele tünga teha. Eelmisel nädalal avalikustas need Google'i poole aasta protsessi iseloomulikumad andmed. Tuleb välja, et soovi oma jälgede kustutamiseks on avaldatud 144954-l ja see on puudutanud peaaegu poole miljoni veebilehe Piite kõrvaldamist. Siin on nüüd vaja mõista, et end mälust kustutada soovijad ei saa eeldadagoogilt Interneti ja sellega seotud kogu inforuumi puhastamise võimekust. Stiilis, kus ütled nõudlikus vormis oma nime ja järgmine päev on see siis lugematutest andmebaasidest kustunud. Google ei saa kellelegi andmeid ära kustutada, kui need asuvad kellegi teise omandis olevas mäluseadmes. Küll aga saab Google kustutada nende omandis olevast otsingutulemuste andmebaasist viite infoallikale, mida kaebuse esitaja võiks otsijatest varjata. Õpetliku järelduse Natosopsitsis meelde jätta, et kui annad põhjust enda andmete talletamiseks mõnes andmekogus siis otsingumootorist nende mitteleidmine ei ole garantii andmete puudumisest. Google on umbes 150-st 1000-st vastava sooviga taotlusest rahuldanud vaid 42 protsenti. Firma reserveerib õiguse hinnata, kas info kustutamine on vastuolus avaliku huviga. Näiteks on avalikkuse huvides teada, mida on teinud poliitikud, ametnikud või raskemate kuritegude sooritajad. Selliste juhtumite puhul firma keeldub. Tekkide kustutamisest vastavat infot sisaldavatele lehtedele nagu näiteks Šveitsi ärimehega, kes soovis unustada lingid 10-le erinevale veebilehele, mis kirjeldasid tema majanduskuritegusid. Seevastu kuritegude ohvrite soovidele tuleb otsingumootoripidaja vastu, sest vastasel juhul toimiks Googleiu halva mälestusena, mida igaüks sooviks meeltest ja elus tunnustada. Viimane näide on igati mõistlik, hoolimata, et Google pidas ise kevadist kohtumäärust pettumuseks. Aga eks igaüks õpib ja ideaalseid lahendusi ongi raske leida. Üheks kestvaks küsimuseks jääbki seetõttu mõistliku tasakaalu leidmine avaliku ja erahuvi vahel ning sõnavabaduse küsimuses. Ajaleht või blogipidaja avalikustab midagi nende arvates olulist. On need Google'i käes voli valida, kas see sõnum jõuab avalikkuseni või mitte. Ja seda hoolimata, et ajaleht või infoallikas on avalik ning internetis kättesaadav. Kuid tänu into rohkuses korda loovatele teenustele oleme jõudnud olukorda, milles info raskendatud leidub. Mine võrdubki juba tsensuuri ka. Ja uueks tsensuuriaparaadiga. Ei ole enam riik, vaid ülemaailmne eraettevõte. Ja ärge seda siis.