Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris, ütleb Kristjan Port. Oletame, et seisab dilemma ees ja pead valima tehnoloogilise lahenduse häälestuse vahel milles, keerates nuppu ühele poole suurendada oma sissetulekuid ja kirjatest teisele poole parandad elanike turvalisust. Kumma häälestuse kasuks otsustaksid? Kuna ma sinu vastust ei kuule, siis optimistina olen õnnelik, et me ei ela USA-s sest paistab, et seal eelistatakse valida sissetulekute variant. Jutt käib liiklust jälgivatest kaameratest, mille installatsiooni motiiviks on üldiselt parandada turvalisust. Aga asukoha ja tehniliste parameetrite valikuga on võimalik muuta kaamera rahamasinaks. Mõnikord minnakse raha kogumisega nii hoogu, et kaamerast saab liiklejatele isegi ohu allikas. Sealse pealinna ajalehes Washington Post on lugu, kuidas, kuidas ristmikutele korda valvama paigutatud kaamera häälestusega kogus pankrotistunud Chicago linn 7,7 miljoni dollari eest trahviraasid. Mootoristide linna majandusolukorra parandamiseks. Muudeti ristmikule sõitmist, keelustab AK kollase tule kestvust kolmelt sekundilt kümnendiku sekundi võrra lühemaks. Juhtide jaoks praktiliselt tajumatu muudatus andis aga trahve välja kirjutavale kaamerale õiguse teha karistav klõps hetke võrra varem. Mis ristmikku ületava auto jaoks tähendas umbes ühte meetrit. Sellest teele jäänud sabast piisas 77000 täiendavat trahvi kogumiseks. Tõenäoliselt jäänuks 0,1 sekundi lõks tähelepanuta, kui trahvisaajaid olnuks vähem. Paraku leiab 77000 trahvi 100, sest suure tõenäosusega kellelegi nii pahase vihast motiveeritud ja samal ajal nutika kodanikku, kes seab talle määratud trahvi õiguspärasuse kahtluse alla ja mõõdab ära kollase tule kestvuse. Kuna viimane peab seaduste järgi kestma vähemalt kolm sekundit, pidigi nüüd kohus trahviotsuse tühistama. Ja samas tasub nüüd korra mõtelda, kui lihtne oleks kohtule tõestada null koma kondi puudumist kolme sekundilisest fooritule põlemisest. Ühtede õnneks teiste õnnetuseks kogunes aasta esimese poole jooksul kohtupinki ette piisavalt palju protesteerijaid, et linnajuhid otsustasid sügisest kollase tule kestvuse jälle õigeks keerata. Samas selgus, et linnajuhid olid tegutsenud uue rahapüünise loomisel teadlikult ning strateegiliselt kuna nad otsustasid senise fooride teenindaja välja vahetada ning sätest tasid siis uuele teenusepakkujale korrigeeritud tingimused. Ühtlasi on hakanud selguma linnajuhtide liikluskaamerate najal kavandatud suurejoonelisemate plaanide üksikasjad. Järgmise 2015. aasta linnaeelarve koostamise käigus selgus jooksval aastal. Trahvirahade planeeritust väiksem laekumine. Linn oli planeerinud liikluskaamerate trahvidega tasakaalustada eelarved 90 miljoni dollariga. Paistab, et lõppeval aastal jääb linnakassasse trappidena laekumata umbes 50 miljonit dollarit. Põhimõtteliselt peaks aga selle koha pealt kõik osapooled rõõmustama, sest jutt käib ju liiklusviisakuse olulisest kasvust. Või siis mitte. Nimelt kavatsevad Chicago juhid ootamatult viisakalt juhtide kiuste suurendada liikluskaamerate arvu tuues ettekäändeks vajaduse endisest paremini kaitsta lapsi julmade autodest. Kava näebki leida täiendavatele kaameratele uusi asukohti koolide ning lasteasutuste lähedalt. Selle kavala käigu vastu Don linnakodanikel väga raske hakata, kuna jätaks viimastest hoolimatu ning julma mulje. Chicago autojuhtidele on aga põhjust muretsemiseks, sest 2015. aasta eelarvesse on planeeritud liikluskaamerate abil koguda 100 miljonit dollarit. Ühetaolise kaamera juures liiklust filminud CBS telejaama töötajad registreerisid. 10 minuti jooksul 14 kaamera sähvatust. Arvutage ise, see teeb ühe ristmikuga. Kui tootlikkuseks tunnis umbes 8000 dollarit. Liiklus sellest turvalisemaks ei muutu. Küll aga kasvab ootamatult pidurdajatele tagant otsasõitude tõenäosus. Ja lõplik loogika on siin väga lihtne. Autosõit muutub üha kallimaks, hoolimata, et autod kulutavad vähem kütust. USA-s näiteks on seitsme aastaga autode kütusekulu langenud 26 protsenti. Aga kokkuhoitud raha ei jää siiski autojuhtide taskusse, kuna seongitsetakse sealt välja uute jutumärkides, siis turvalisust suurendavate tehnoloogiate abil. Noh ja et meil nii ei tehta.