Te kuulete raadio kahte märki ja vaba lava. Sel nädalal on R2 Tartus tudengite sügispäevadel. Madis Aesma, Indrek Vaheoja, Erik Morna, Raul Saaremets, Helle Rudi, Margus Kamlat, Maris Uusa, Kristo Rajasaare, Igor Taro, Yoko liikus joogina, mina, Koit Raudsepp, reportaažid, intervjuud, uudised ja olukirjeldused müüsid ja kriitikat ja ikka palju värsket muusikat põranda alt ja põranda peal. Tartu just nimelt tere kuulama saadet nimega muusikanõukogu, täna lähme eetrisse Tartust ja oleme siin koosseisus ka toni tonni. Ja Berk Vaher, mina, Raul Saaremets kõik kõvade muusika, friigid. Ja ka regulaarsed. Tartu muusikaviktoriini osalejad Kalev sinna küll eile näinud, et neile haige, tere samas tere. Tere. Ma samas kuulsin, et sul on keskea kriis, et sa oled nüüd sa ei suitsetanud, oled täiskarsklane. Et see on kuidagi sellega seotud, see muusikaviktoriin ja miks sa puudusid? Ei, ma ütlesin sellepärast, et mu keha eile ja aga muidu on jah, selles mõttes. On keskealisena hea käia sellistes kohtades. Tõsi, meie osalesime ka oma meeskonnaga. Ja peab ütlema, et me oleme ikkagi tõeliselt pettunud selles eilses tulemuses. Berk väitis, ei võitnud seekord. Kuidas ise rahule jäid, oma etteastega? Noh, eks ole paremaid tulemusi olnud, aga mis sinu nimi oligi, oli Rein Veidemann, Rein Veidemann, tulite kolmandaks, eks ju, tuleb nii välja, jah, esialgsete tulemuste kohaselt küll, aga eks esikolmest püsimine ja ei ole ka omaette asi, et seda stabiilselt teha, annab aga Kalev muide, et maalin ka kõvasti külmetanud mängule läksin ja mäng läbi saime, olin terve ja nii iga kord kui Maigale. Ma käisin teises kohvikus teed jaamas, nii et mul läks ka üle raadio kahelda, meeskond tuli kaheksandaks, nüüd seal algselt kuulutati 10.-na välja ka siis punktid olid valesti loetud ja ja täname veel Eerikuga arutasime, et kui meid oleks ka neli olnud, oleks näiteks Madis Aesmaaga kaasas olnud, siis ta oleks kindlasti teadnud kahte seda rumalat viga, mis meil seal olid. Ja siis oleks kindlasti olnud kolmandat ka vähemalt teleläks üks punkt puudu jäänud. Ja aga. Nii palju, kui ma nendel muusikaviktoriinid käinud olen, selline tunne, et ikka jube palju peab halba muusikat teadma. Igasugust muusikat peab teadma, me kusjuures harjutasime, ennem võtsime need mõned eelmised Tartu muusikaviktoriinid ette ja näiteks, kui oleksime osalenud Eerikuga kahekesi selle sinu koostatud viktoriinis, Me noh, vaatasin palju punkte, said seal võitjad ja me oleks selle kindlasti võitnud. Et see annab ka minu arust tunded. Kas küsimusi teeb inimene, kes on nagu tõsine muusikahuviline või siis mitte väga nii suur huviline, sest Nemad suudavad küsida, mingisid mingeid asju, mida on võimatu teada, lihtsalt majandusministriga õhtul on kindlasti subjektiivselt, et. Hooaja lõpuks prevaleerib nii-öelda keskmiselt kõige parem tase. Kuulge jah, täpselt, aga vaata, see hooaeg kestab, kui see on kevadel, on finaal või suvel suvel juuni lõpus, tähendab siis seda, et Tartu ja Tallinna kaheksa viimane kord oli ainult kaheksa vähematiivne kummastki linnast ja siis üks stsenaariumi Tallinnas, teine Tartus. Ja kes võitis, Rein Veidemann võitis loomuri, küsija muidugi. Me oleme Karecovid. Assoo, et ühesõnaga Tartu ikkagi ruulib. Loomulikult ruulib, välja arvatud esimesel hooajal ämbrisse Otsalias võitis siis seal, sinu meeskond oli praegu sinu meeskonna nimi, George Best Justament ja mitmendaks tulite eile poole punktiga Bergist mürgivõistkonnas. Neljas koht, mida te ei teadnud, siis? Analüüsi ei ole teinud, aga printsi teadsin? Jah, see oli ka ja kusjuures mainis, et äkki see on prints. Siis natuke naersime, aga kirja ei pandud seda, et noh selle viimase plaadi kasvõi esimese loo oleks võinud ikka ära kuulata ja ei oleks probleeme olnud. Mis seal tahaks veel selles viktoriinis rääkida kuidagi natukene veel selle viktoriini vaimus. Et mis seal, kui veel põnevat toimunud on tuleb meelde mõni selline küsimus, mis, mis on esiletõstmist väärt paar korda koostanud seda ja, ja noh, mulle meeldis küll väga nagu põhjalikult see enne läbi kaaluda, et mida, mida seal teha. Minu küsimus Tallinnas, et teie seal ei käinud, aga minul näiteks üks küsimus, millele vastust ei saanudki. Sest ma ei tea, kas ta ise mul on üks Velvet Underground, plaat, mis on nende pestop ja seal on üks millegipärast teise poole, teine lugu on mingi suvaline džäss ilu ja kellelegi telefon sees, et äkki selle saaks välja lülitada. Noh, seal on kindlasti minu omad seal on jah, mingi täiesti suvaline džässilugu äkki ja ma olen noh, mitte küll väga põhjalikult, aga püüdnud ikkagi üles leida, et mis noh, kasvõi teada saada seda, et mis plaat väärt, äkki on. Sest njah, erinevaid kollektsionäär on ju, kes, ma kujutan ette, et see võib olla ka väärtus omaette see plaat, et seal on äkki kogemata vahele sattunud mingid täiesti suvalised jässilov. Aga mis sa küsisid seda lugu ja mõtlesin, et kasutage nüüd oma neid telefone, arvuteid ja kõike. Tuvastatakse ära, platsi on. Aga tuleb teile mõni. Hetk meelde sealt muusikaviktoriinil siis mis vääriks esiletõstmist? Noh, niimoodi lambist on keeruline midagi öelda, aga noh ikka huvitage, küsitakse mingisuguseid põnevaid kavereid või, või noh, kõige huvitavamad on need hetked täpselt, et kus sa pead hakkama nuputama, et mis asi see on või? Noh, see protsess ise on huvitav. Et noh, eileri ju kasvõi see, et küsiti algul lemmik hävitset siis inimestest Sainglase kaverit ja siis hakata, et sul on see pilt silme sellest artisti diskograafiast ja täpselt selle koha peal on lünk ja siis tulete te tuletate, tulete te kuskilt saad kätte selle albumi nime. Et noh, see on selline põnev moment üldse mulle hullumeelsus ütleks selle peale. Jah, noh, jah, plaadi nimi oli, oli eksju. Eks ta siuke kiiks ole. Millegipärast meenuvad ikkagi negatiivsed elamused, kogemused, kommuni, Downi näide. No täiesti ränk kogemus oli ikkagi kolmanda hoo ja ehk siis käesoleva aasta superfinaali teine poolaeg. Pardon ma vist ei olnud ühtegi lugu, kuula nuud, võib-olla kuulnud. Paari erandiga ja ükskord Me panime puusse, ston tõusis versus ion pruunis soolo seda. Me kaitsesime järgmised kuu aega. Päris karm, no see on suht amatöörlik viga. Tõesti. Kui nüüd järgi mõelda, et on bänd, kellel on kaks albumit siis hundiks hea küll. See selleks. Hakkame muusikat, kuulame, melon, traditsioon selline, et mängime Eesti ja välismaalaule vaheldumisi. Punkte anname ühest 10-ni ja kuna mul on selline totakas mured, Me oleme eetris Tartus, et äkki on meid ainult Tartes kuulda, et see võib-olla mõni, kes on Tallinnas, paneb sinna muusikanõukogu Facebook'i lehele sinna meie pildi alla? Jah, et te kuulete meid. Sihuke loll jutt ka veel siia. See oli tegelikult naljana mõeldud, aga hea küll, hakkame muusikat kuulama. Nii. Ja miks me muusikat ei kuule? Mis toimub? Miks me kuule muusikat? Küll kihvt. Nii. Ei kostu muusikat. Monika tule appi. See kanal. Pult on peal, kõik vilgub. Vabandust, miks see oli välja lülitatud? Igal juhul läbi raskuste tähtede poole siit siit tuleb esimene. Ma vaatasin sinna Facebook'i veepildi alla ja keegi sinna jah, ei olnud kirjutanud, mis tähendab seda, et veest olemegi ainult kuulda Tartus, aga pole hullu. Esimene lugu, tuli vestlused, kindlasti tundsite ära vanad muusikaviktoriini kalad. Ja teate kindlasti ka seda, et vestlaselt ilmus just reemiks album nimega nõuks vaad distissecting feisse. Ja et see on selle plaadi ainukene, on uus lugu, mille nimi on hulkad. Berg, kuidas tundus? See taust oli huvitav, see mulle väga meeldis see, kuidas niimoodi remondime hommikuse kolkimisega pihta hakkas ja kuidas ta seal arenes, need vahepealsed Limbedamised ja see, kuidas see lõpp oli niimoodi mitmekordne, see oli kõik väga vahva. Vokaali pool. Oma positiivsematele hetkedel kõlastanud nagu toni, muusika, reklareeni, karaoket. Aga aga üldiselt noh, minu minu jaoks käis vokaal natukene Neriks või noh, kogu see lugu jäi selliseks natuke tuimaks, natuke tammuvaks ja ega ma Ega ma väga meelsasti seda ei kuulaks, jällegi noh, ma ütlen, et see, mis taustal toimus sõõri, huvitav ütleme, et viis näiteks oh kõigest Kalev käib see kolks oli alguses äge, tuletas mulle meelde Naibautoni mingeid 80.-te plaate, aga Seliga siis läks, siis ma kirjutasin siia üles, meenutasime, vanasid millegipärast. Ja ma mõtlesin, et see on välismaa lugu. Kuigi ma tean tegelikult vestlust taga ainult nimepidi ja siis ma kuulsin siin veel sellist surnud muusikastiili nagu Taap step, mis on siis need jõudnud muude meesteni viimasel hetkel siis taotleb, elabki? Jah, ta on kolinud igale poole mujale ja üldiselt oli selline kurilaulmine Helds Trokkima ei kuula ka ja ma ei oska seda võib-olla adekvaatselt hinnata. Aga ma olen neli, viis punkti Eesti kohta toni ja kuigi peab kiitma nutikat mitmekihilist revolutsiooni, see pole tõesti, see vokaal oli minu maitse jaoks liiga industriaalsel olemisega muidugi tänumberkki viitest, et mul esimene assotsiatsioon oli Mike pätt on tema Pipping tombu, et kus ta samamoodi võib-olla mängis klišeed aga, aga üsna maitsekalt. Aga, ja ma pean tunnistama, et ma ei ole vestlust kuulanud. Eeldades, et siin tuleb veel midagi minu meeltele, siis ma annan sellele neli punkti. Verivärske David Bowie muusikanõukogus Suu Inessiivsenowcraim on selle pala nimi, leiab ainukese uue loona siis peatselt ilmuvat povi kogumikud. Toni, kuidas uus povi tundub? Nägin, et kui esimest korda häält kuulsid, siis kulmud kerkisid sulle mis põhjusel. Ja ma teadsin, et see lugu tuleb tõenäoliselt. Kas oli Eesti esmaeeter täitsa võimalik? Kuulsin seda püha päeval BBC kuuest. Ja väga positiivselt meelestatud. Kui povi saab nüüd oma elu elukaare teises pooles sellisele asjale keskenduda, siis igatahes pöidlad püsti. Eriti meeldis mulle. Scott Walkeri ilmus album koos suunaga. Kuulasin seda üleeile. Hea, soovitan. Võtan ette. Punkte tuleb, kaheksa, Luune kaheksa on kirjas. Kalev, sa töötad teatris, sa millegipärast mul on, tunned, kuuled. Siin oli mingi teatraalsest ralli alguses muidugi kuulase džäss ja auto jahutakse ja selles mõttes oli väga tore. Telli mõelda pigem mingi mustvalge 60.-te film või midagi, sihuke kuuldemäng, see lugu jõudis, aga siis, kui tuli see rütme sisse, siis see mind natuke häiris, et ta oli veidike nagu punnitatud. Ma ei oska öelda, võib-olla oleks võinud midagi lihtsamat. Sina muidugi trummarina, Teppar. Jah, ja džässiasi mulle meeldis ja seda teeb ka vist tore, aga ma ei ole kunagi del suur fänn olnud, kuulanud väga palju plaat, võiks isegi öelda, et ma ei olegi neid viitsinud kuulata. No vot kui tore, Ma olen ise ila. No mina peaaegu ei kohtagi, vähemalt mina ei puutu inimestega üldse kokku. Rõõm teada inimest, kes ütleb, et tema plaate nagu naljalt ei kuula? Ei lihtsalt asi on selles, nad on minust mööda läinud. Mul ei oleks, sa oled nii noor, olengi noor, sest selles on keset, et ma olen ikka kuulanud, kui keegi on midagi soovitanud ja ja, aga see ei ole minuni jõudnud kuidagi veel, andke andeks. Pole hullu, eks. Ka. Ja ma ei oskakski nagu, ma ei teagi, kus, kus ma peaksin seda muusikat kuulama sellist värki, et ma olen niisugune lihtsam inimene, mina kuulan näiteks 90.-te džunglit. Klapid peas, kõnnin tänaval, aga näiteks see lugu võib-olla tänaval kõndimiseks. Vaata kui huvitav kõnnak Suloojaskuses kuulaksid. Aga kui sa kuulad trummi ja bassi, siis tähendab, et sa ruttad kogu aeg. Et jah, võib-olla küll, jah, jooksmiseks on kõige, paneme tsirka 93. aasta džungel, mis on umbes 150 160. Enamus kuulajaid loomulikult said aru, millest sa räägid seal muidu Veebeeemm ja nii edasi paljusabovile pumpsunud. Ma annan rohkem kui eelmisele, aga lootuses, et tuleb veel mingeid paremaid asju, siis ma päris maksimumi ei paneks, et võib-olla siis kuus. Kuus on kirjas Berk povi. Ma ei olnud seda veel kuulnud, kuigi ma teadsin, et see lugu on väljas, et ta ei ole vist haljas, tegelikult ta on saadetud ajad sellistele raadioonudele nagu mina. Kui see David Bowie tegi oma selle kambak plaadi, siis minu jaoks oli lahja ma riista, noh, veelgi oli, aga, aga üldiselt kui nüüd tuli see teade, et tal on jälle, kus lõbus ei rutanud väga kuulama. Aga see nüüd oli küll väga positiivne, ületas minu jaoks, see on üle hulga aja kõige parem asi, mida teinud on võib-olla üks, üks tema tippe üldse. Ja tõepoolest jah, ma olen nõus, Kotokokkerit oli siin tunda küll. Et see kasvõi seda, mida Scott Walker tegema eelmisel plaadil ka torudega asja avarust oli ja nagu te räägite jah, teotaalsust, filmilikust, kõike seda õli. Ja noh, sedasorti kiusanud džäss nagunii peale, aga detovi nüüd midagi sellist tegema hakanud, on väga positiivne üllatus. Mõõnakse rasvase üha üheksa. Üheksa, mis teeb kokku 23 punkti, David Bowie sema värskes Su Mainis siin BBC siks muusikute ma lihtsalt ütlemata olla, et seal tuleb ka. Sellel nädalal vahetusel, kas see nüüd oli homme või oli see pühapäeval huvitav saade, millede Chavis kokku ja see on pühendatud John piidile, kelle viimasest saatest möödus sel nädalal 10 aastat. Et on, mida kuulata seal? Kindlasti. Vabandust, hakkasin laskma, rohkem ei lase. Nii nii kõlab Paul Oja ja lugu on pärit tema värskelt ilmunud EP-lt, mille nimi on nõus Sleepy ja see oli pala pealkirjaga bee, Paul Oja ei ole mitte papist poiss. Produtseerinud Eesti popmuusikaklassikat, kui me räägime tõud jäägist näiteks, aga siin siis soolona. Kalev, kuidas tundus, väga lahelise. Alguses kuulsin, lõunisin õnnid, saundid olid täpselt sellised 90.-te alguse mingid sellised reivi sendid, toredad heeliumi vokaalid, mis on vist jällegi moodi läinud. 808 trumm, millest tuleb dokumentaalfilm, mis järgmine aasta. Ja Eesti loo kohta väga tore oli muutumist nagu edasi ka siin midagi, et jäänud seisma päris hea koha peal, siis tänapäeval on tähele pandud, tihtipeale tehakse noh, enam-vähem mingi ühe luubi peale lugu valmis ja siis antakse see kiiresti välja. Järgmine nädal uus ja siin oli isegi nagu jah, väga tore. Ma isegi mängiks seda hea meelega. Ja punkte, ma arvan. Kaheksandaks. Märk jah, vot kas see on nüüd see nõiamajakese muusika vičousse? Ma ei usu. Stahli jah, needsamad inglikoorid, need tegid selle kuidagi sümpaatseks ja selline 90.-te alguse kodutööstuse meka heas mõttes oli seal minu jaoks ka. Ta jäi siiski mingi koha pealt mu jaoks natukene staatiliseks, oleks seal mad variatiivsust oodanud ja natukene sellist mahlakamad passi ka äkki mingit pidi, ta jäi sellise poole tee peal kärtsu ja kunstipära vahel. Aga midagi sümpaatset ta oli jah, ilmselt natukene nostalgiamomenti, ilmselt on siin seda, kuidas. Nende mitte nüüd väga paljude elementidega siiski päris osavalt seal mängiti ja jällegi selline tundlik, et seda saaks kasutada kuskil filmi või millegi taustaks või mingis mõttes reklaamimuusika võib öelda sellega, mida reklaamiks, mingeid autosid ilmselt ikkagi kõige. Ma ise absoluutselt autoga sõida, aga depressante ei, ta oli suhteliselt ikka sihuke sumboosneda. Aga noh, ega antidepressant ei pea ka olema niukene, tõbine hõiskamine, eks ole, see võib ka olla mingi sihuke tšillima asi. Või hotelliketti võiks sellega. Okei, teeme siis nii, et seitse, seitse on kirjas toni, kohe alguses tunnistama, et ma üldse ei kuula sellist muusikat ning on tegelikult, et üldse kuulnud vähem, kui arvate. Aga, ja võib-olla siin toimus liiga palju minu jaoks kuidagi väga fragmentaarne on ja ja ma mõtlen, et need referents-sid minevikule ega need populaarsed või et panime muigama, tunnistama aga positiivse külje peale panna on nagu Berk vokaalharmooniat, mis mulle meenutasid sajandi alguse pürgi katsetusi me tulla näiteks ja Vespektiinil. Et see andis sellise inimliku puudutuse sellele masinat masinavärgile. Paulile tervisi ja viiekas. Viiekas aga mul läheb nüüd arutamisega keeruliseks. Mis sa nüüd meil Deepsis? Kaheksa pluss seitse, 13 15 ja 20 20. No näed, viktoriin õpetaja ja Paul Oja God ja 20 tublit 20 punkti. See on verivärske Fufaides samplimpo Nothing tulevaselt albumilt reklaam, singel siis. Berg, kuidas tundub Fufaythersi uus? Ma olin päris pikka aega kuulates natukene skeptiline, et noh, ma ei ole mingi koge kuule kunagi olnud ja mingit pidi ta tundus, kuidagi selline professionaalne maitsekas loomulikult aga natukene kuskil vanades aegades kinni ka, mis ilmtingimata ei ole nüüd. Saudid ei ole minu jaoks on nagunii väga huvitavad, aga ta pagan, rääkis maja, aga ikkagi toppis sinna ühte loosse nii palju erinevaid asju kokku, et lõpuks midagi hakkas külge ja, ja lõpupoole läks nagu kohalikuks kütteks ka ja selliseid väikseid üllatuse moment oli aeg-ajalt sisse, ta oli mingites omades raamides, aga aga ütleme siis, et seda saatemuusika kohta vägagi kuulatav ikkagi oma omas sellises rokiparadigmas, ütleme siis niimoodi, tegelikult täiesti põhjalik lugu, et seitse, pane seitse on kirjas, Kalev, sa juba hingad, sa tahad rääkida, aga ei, ma kogemata hingasin ka, jah, ma ise kuulan selliseid lugusid võib-olla siis muusikaviktoriinil, kui me siis peale hakkame ära arvama, mis asi see võiks olla? Fufayters teadsin, et mul abikaasa üks lemmikansambel, aga mulle endale väga ei meeldi. Sest et kunagi nagu ka Bowiti olema viitsinud kunagi kuulata selliseid klassikalisi ansambleid, kas on kidramees bassimees trummar, laulja ja ma ei olegi kunagi nagu aru saanud sellest muusikast päris korralikult ja selle looga siis ongi nii et ma ei saagi aru. Ta läks küll jah, vahepeal läks huvitavaks ja alguses tundus päris selline klišeelik. Et hirve kõu ja mis seal olid kõik ja noh, mingi huvitav kitarri sound välja, aga lõppkokkuvõttes ma arvan, et ma ikkagi vabal ajal ei viitsiks kuulata. Võib-olla siis jah, muusikaviktoriin, ma tean, järgmine kord, kui küsitakse, eile alles oli Forites nüüd nii Peedule okei, aga punkte ma annan Scolm kolmu kirjas. Kuni tempovahetus on ja ma mõtlesin, et põrgu küll, et kui palju on sellist mussi tehtud juba. Et pärast seda ta mind ära ei osta, sellega morfoitaksid. Ma kuulasin, viimati, kui ma olin 16 aastades viis ja siis ma tõesti siis ta midagi pakkus, mulle kõnetas mind kuidagi. Aga täna nüüd, 20 aastat hiljem peaaegu, ei ole mul seal muusikaga mitte midagi teha. Võib-olla live'is kontsertsituatsioonis natuke teises konditsioonis kui täna hommikul siin. Hommik töötakse paremini. Neli kokku 14 Fufaythersile ja Santing from Nothing. Üsna kindel, et seda lugu kuulate raadios ainult raadio kahes veel ja veel. Nii kõlab kasemahlake just ilmunud album kannab nime asja sai. Ja me kuulasime selle pealt pala nimega hommik. Toni oskad sa mulle öelda, mis nende tartu bändidega on standart ansambel? Et stereo laeb sealt igalt poolt siin läbi kõlab, ja siis neil on ühtemoodi sellised maitsekad ümbrised nagu see võib täitsa vabalt olla ka ju Tartu Popi ja Roki Instituudi plaadiümbris või, või ajan ma täiesti seosetut nii-öelda iba praegu? Ma nii-öelda vaatan üle oma mõtted ja kuulen siin mainima stereo läbipaistvaks, need ümber sõnastama. Aga ma siiski nendele kindlasti. Mina, kellele tehase aastal 2014. No jumal siis vokalisti selge artikulatsiooni, okei, see muusikakoolis on see viis pluss või punkti sõltub koolist. Aga see lisab veel sellist minu trot minu jaoks lisab see trotsi veel, et see on ikkagi liiga seitsel liiga puhas, yle produtseeritud, aga samas sorry, ma pean teatama siin sellepärast, et ei, sa ei pea, elan Tartus ja. No me ei näita pilti. Loodame, et inimesed sind ära ei tunne, et on üsna üsna pikk, oled sa küll ja sul on. Õrnalt sinihall, peaks oskama paremini kirjeldada, pagan, ma ei oska, panevad kalevite hulgale lihtsam kirjeldada, eksju. Ma panen mütsi pähe. Ei mõika kunagi laulnud All-in the Morning, et hetkel. Nii et sa üle kolme ei anna isegi sellepärast, et bänd on siit linnast pärit ja siis on kaks, kaks oleme no kui seda palakest kiiremaks pannes oligi peaaegu juba nagu sangele aga ta ei pannud seda kiiremat. Nojah, ma kirjutasin siia sellised asjad nagu alguses ma mõtlesin, et see on nagu tallast ainult et teen ja selline kuldsed lindid vokaali liiga ees ja ega ta ei, ei olnud selline eriti veenev ka, et mis tal olid seal päiksehommik. Aga hommik ja noh, võib-olla raadios, kui ta tuleks kuskile Elmaris siis ta oleks päris okei, Elmari raadiot, ma kuulan juuksurisalatist, mu juuksurile meeldib see jaam ja siis kui ma juuksurist taustaks kuuleks, siis oleks päris okei. Kas ma tohin küsida, mida sa seal juuksuris käin, iga 10 päeva tagant juukseid lõikama. Ise lõika. Kaks kiilakad omavahel arutavad siin ta õnnetust rooma no vaata mulle näkku, vaata kui õnnetu näoga ma tõesti nii tõsi, tõsi ja mitsu, mu lemmikbänd ja millest me räägime. Aga jah, sellises veidike igav lugu. Et kõik oli liiga selline silutud ja üheksakümnendad ja, ja ma annan neli punkti. Berg, sina, Joel ei õhtul, kui ta küsis, et kellele sellist muusikat tänapäeval tehakse, siis ma vastan minule näiteks minule selline meeldib. Seda ei ole ma kuulnud seal veel krite kuskil, pigem sellist. Noh, alas võngautsiste seal mingid neist 80.-te popbändid, eks ole, või mahi Wilson ka selline vahva kämbi tädi oli kunagi. Aga Tartu Roki Instituut ei meenuta sulle kasteraadi. Tartu Popi ja Roki Instituut ikka meenutab jah, nii, aga see tantsule Tartu Popi ja Roki instituuti ei meenutanud, praegu ei tulnud seda seost, jah, veider, ei puhkpillid ja lihtsalt see oli või korralikumat inimeste poolt tehtud, aga põhimõtteliselt olemus, idee, kõik on üks ja sama, aga vabandust jah. Lõunaväga seif väga selline eto. Aga oli väga selline noh, püüdlikult selge. Aga minu peal töötas mandala üheksa lausa rebel rebel ja hommikune poplugu. Kell kaks minu jaoks on hommik, nad on kolm juba, okei, nüüd hakkab vaikselt enne lõuna kätte jõudma. 15 punkti saab kasemahlake, jõuame ruttu veel kuulata ühe laulu. Niimoodi kõlab soola Chises värske album nimega tiga ja albumi nimilooga ta just sellisena algabki. Kalev, kas sa tahad seda plaati kuulata? Tahaks ja mis keeles ta laulis? Hea küsimus. Kanada keeles? Mina ei saa aru, mis keeles ta aga tundes ja selline ma ei oskagi öelda, mis oli, et et ma võib-olla tahaksin seda albumit kuulata kaks korda ja siis ma saaks aru, kas see on hea või halb. See lugu nagu midagi arutada. No seal albumit alustav pala jahja taiga on albumi nimi ja lugu oliga taiga aga igaks juhuks ma annan talle siis mõned punktid kuulma ta ise kus poolda seitse. Ava. Doni sa oled, sa oled kuulanud seda plaati või? Ei ole? Ei taha ka? Ei vastupidi, et vot sellist kraami ma võtaks ette küll, et eriti mind huvitas, kui seal selline kauem kestev trip. Seda võtad näiteks 15 minutit järjest. Ja ma olen tegelikult sellise õhulise ja tumedakraami fänn küll. Kuidas seda kategoriseeritakse? Džungel selles mõttes kiire Changli rütm oli seal tõesti, aga eks ta kaasaegne elektrooniline popmuusikale Edemm. Intelligentne TM niiden Iideeemm i ja mina leian, et mulle ta pakub küll pasuks küll kui nüüd võtta tõsisemalt, kohati mulle meeldib ikka järjest kuulata niimoodi keskendunud oma koduse Hi-Fi juures albumi albumi inimene ikka tean mitmeid, kes ei ole, palju sa punkte panedes, seitse tuleb verd, palju sa punkte paned? Ma panen ka seitse, et jah, ma tahtsin just hakata ütlema, et et see lugu kõlab nagu õndsa millelegi või et tahaks nagu, et lugu ise ka pihta hakkaks, aga kui sa ütled, et on plaadi avalugu sees, selge, tulebki plaat ise ette võtta. Jah. Tähendab jälle oli mingi 90.-te münt siinjuures. Aga, aga noh, selge on, et mulle meeldib, miks, mitte et kellelegi jällegi ma tahaks seda öelda, et et tahaks plaati kui tehnikut kuvata või tahaks teada, milleni entonis nagu viib. Aga jah, jah, ja, ja tundub, et ta ta läinud kuidagi ekstav jätsemaks, kui ta varem oli. Et tema varasemad asjad olid võib-olla rohkem noh, natukene endasse tõmbun omad või ei. Ma saan nendega võib-olla nii suurt kontakti, aga see tekitab küll huvi. Jah, nüüd ma tunnen, et ta räägib muga Kanada keeles või ükskõik mis keeles. Kõnetab sind nagu Tõnis kahu. Armastab öelda. Solohhisest saab 21 punkti. Tartu muusikanõukogu võitis siiski David Bowie. Hoolimata sellest, et siin on harvaesinev Svessimin, Kalev ka, või siis inimtüüp, kes David Bowie ei kuula ja tead minule mees kui selliseid inimesi oleks rohkem, sest et mulle üldiselt ei meeldi need asjad, mis kõigile meeldivad, aga võib-olla ma liigun vales seltskonnas. Igal juhul Kalev ka toni tonni ja Berk Vaher. Sel korral muusikanõukogus. Järgmisel nädalal oleme Tallinnast tagasi, vaatame, mis siis saab. Mina olen Raul Saaremets, Lähed kuulasite, olge mõnusad. Head aega.