Vikerraadiotüüblid. Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele Külli-Riin, Tigasson, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe on täna siis sellel laupäeva hommikul rahvast teenimas siis Külli-Riin endiselt Eesti päevalehest, Peeter Kaldre, Eesti televisioonist või rahvusringhäälingust, kuidas soovite ja ja mina siis Aarne Rannamäe saatejuhi on täpselt samamoodi. No millest me siis alustame? No eks me alustame ikka kõige palavamat pudrust, kõige öeldakse, et putru kunagi ei tohi helpida nipp palavalt, kui ta on valmis keedetud. Aga nüüd on juba jõudnud kümned tonnid, see asi siis settida. Ja ilma ütlemata ära, et millest sa siis rääkima hakkame? Mina ütleksin kõigepealt nii, et no palju kära ei millestki või kuidas teie arvate, jutt loomulikult siis Jürgen Ligist tema mõtteavaldustest, foorumi saatest ja kõigest sellest, mis järgnes. Mul on tunne, et härra rahandusministrile on võib-olla natukene raske aru saada, et Facebook olgugi, et seal inimesed levitavad oma perekonnapilte oma teadet oma teateid oma isiklikust elust, seda, mida nad õhtusöögiks süüa teevad ja nõnda edasi, et see ei ole siiski päris privaatne nagu suhtluskeskkond, et see on avalik suhtluskeskkond, eriti kui ollakse sellises positsioonis nagu nagu tema. Ja no muidugi, kui nüüd lugeda lihtsalt seda lauset, mille siis meedia on väga jõuliselt esile toonud et roosa roosa erakond ja sisserändaja poeg ja nii edasi, et siis see tundub päris hirmus, ehkki samas muidugi, kui lugeda tervet seda tema repliiki siis enam nagunii hull ei ole, ehk ehkki samas ma olen endiselt arvamusel, et ta et härra rahandusminister oleks võinud rohkem läbi mõelda, enne kui ta midagi sellist kirjutab. Ja võib-olla oleks hea, kui Eesti poliitikuid ja mitte ainult see puuduta siis mõnda valitsuse liiget peaksid meeles, et millest tuleb sõna poliitika, et see on kreeka sõna koolis ja see on sama tüvi, kust on muuhulgas tulnud ka näiteks prantsuse keelne poliitäss inglisekeelne Polaiknes ehk siis viisakus, head kombed, et see on sama tüvi. Nazarov, kelle sa oma Sanomate alguses viitasid, et ligi on on, on nii vana mees ja, ja uued moodsad vahendid nagu nagu Facebook ja Twitter, et ta ei saa, ei ta ja teised ei adu, et mis seal, mis seal seinal tohib toimetada ja, ja mida ei tohi võtta. Me oleme Peetriga samaealised, kui, kui härra rahandusminister No ma kohe ütleksin siia vahele, et ma ei taha nüüd küll öelda midagi inimeste nagu põlvkondliku kuulumise kohta, et see oleks sama hea, kui teha viita inimeste taustast. Ega seda ei adu ju päris paljud siin, ei, siin ei pruugi üldse vanus mingisugust rolli mängida. Ma tean paljusid oma tuttavaid ja ka ja mitte päris tuttavaid. Ka ajakirjandus on loetud, kes on öelnud, et igasugused Facebookid, Twitterid on saatanast ja on on paljusid, kes ei ole sinna nagu üldse läinud oma jala jalajälge jätma. Üks tuntumaid on tuntud kunagine kultuuriminister Rein Lang, kes on, kes on Facebookist ennast teadlikult eemale hoidnud. Ja muide, väikse repliigina äsja Tallinnat külastanud kahel päeval Türgi president on, on sama meelt, et üldse tähendab Twitter, Facebook ja internet tervikuna tuleks ära keelata. No see selleks, ma ei, ma ei taha sellega öelda, aga, aga inimestel on segamini läinud need asjad, et kus on see ametlik kanal, mida öeldakse, kus on selline sotsiaalsuhtluse võrgustik nagu on siis Twitter ja Facebook? Ega see ei ole ju, ega Ligi oli esimene, kes Facebookis on midagi arvanud, mis on tekitanud pahandust. No kõige tuntum Eesti poliitikas pidevalt oma Twitteri säutsud, aga segadusi külje külvab, on ju meie esipoliitik president Toomas Hendrik Ilves. Küll säutsuta Paul Krugmani peale, küll satuta Vladimir Putini peale, eks ole, küll säutsud ta Eesti kultuuritegelaste peale. Kas meie president ei adu ja kust ta kirjutab ja mida kirjutab? Ja et noh, vanasti oli ju niimoodi, et kui poliitik ütles pressikonverentsil artiklis, eks ole, et siis oli nagu, nagu, nagu see jalajälg oli maas, siis tehti järeldusi. Aga nüüd jah, Facebookis selline. No ütleks niimoodi, et ligi puhul on ju, nagu sa küll ütlesin, et tegelikult on nagu välja tõmmatud üks lause, aga et see selgitus ja see põhjendus ja see, miks ta seda ütles, on ju hoopis hoopis laiem. Aga mis nüüd tagajärg on taga, tagajärg on see ligi ütlus on tekitanud taas kord Eesti poliitikale ja mitte ainult vist Eesti poliitikale omase tohutu populismipuhangud. Kusjuures seda populismi kasutavad mõlemad pooled. Nii need, kes on nüüd praegu ligi vastu, kui ka need, kes on Ligit tasunud, et kaitsma ja nüüd kistakse välja ju mõtteid mõlema mehe sõnavõtust, mis tegelikult ilmselt ei olnud neil üldse nagu ajendiks. No ma tuletan meelde, sotside üks juhtideolooge, Jaak Allik on öelnud, et nonii, nüüd on 23 aastat integratsiooni kriips peal, kõik. Nojaa. Allavoolu on läinud alla, eks ju ja teisest küljest mul jäi silma endise presidendi, praeguse Euroopa Liidu asepresidendikomisjoni asepresidendi Andrus Ansipi, ütleme, nagu ta jääks peaministri ka jah. Kui ta ütles umbes niimoodi, et. Okupatsiooni õigustamisest okupatsiooni eitamiseni on vaid üks samm, just nagu oleks Ossinovski Foorumi saates õigustanud või eitanud okupatsioone. Tuletan meelde, et ta lihtsalt juhtis tähelepanu sellele, et ärme nüüd kõiki kitsaskohti, mis Eesti vabariigis on ajama Nõukogude okupatsiooni kraesse 23 aastat on mööda läinud, et tegelema nüüd nagu tulevikuküsimustega, et noh, nagu mõlemalt poolt annab seda niivõrd populismi võtmesse panna ja ärgem unustagem, et ees seisavad parlamendivalimised. Nii et kogu see jama on praegu rakendatud puhtalt valimiste vankri ette, on minu arvamus. No samas muidugi mul on siiski hea meel, et sellele tema ütlusele ja kõnepruugis on reageeritud ja on antud siiski mõista, et sedalaadi ütlused, mis väljuvad viisakuse piiridest ei ole nagu sobivad. Ja noh, ma ütleksin, et et sageli muidugi Eesti poliitikud ei kasuta sarnast kõnepruuki mitte üksnes omavahel, mis nüüd äratas suurt tähelepanu, vaid väga tihti lubatakse endale erinevaid solvavaid ütlusi ka valijate nii-öelda tavainimeste kohta. Et ma ei hakka siin võib-olla konkreetseid näiteid tooma, aga ma olen mõnikord mõelnud, et Soome või Saksa poliitikuid, et ei julgeks küll tulla välja ütlustega, et kui me näiteks tõstame mõnda sotsiaaltoetust, siis teadagi, mida inimesed sellega teevad või et inimesed on oma probleemides ise süüdi ja nii edasi, et mul on tunne, et see on nagu laiem teema. Vaadake, siin on niimoodi, et väga paljud on öelnud väga paljude oma kolleegide kohta poliitikas väga kehvasti ka varem. Osama Jürgen Ligi on ju klassikaline näide küll ta on öelnud Kadri Simsoni kohta midagi otsesaates, eks ole. Ja nõnda edasi. Ja tuletage meelde Tosama praegune vaene kannataja Ossinovski. Veebruarikuus tulles Samost Facebookis. Pärast Foorumi saadet ütles järgmise lause, ma ütleksin foorumiga saatanast. Ta kutsub välja inimeste kõige halvemad kired. Ütleks järgmise lause, tsiteerin Jürgen Ligi jaoks võib rahandusministri töö käib rahandusministri töö selgelt üle jõu. Rahandus rahandusminister käitus ehk siis saates foorumis nagu Napoleoni kompleksis vaevlev teismeline tatikas, kes isale vastu haugub. Palun väga, haridus, tulevase Hanid, ministri kõnelused, Kukk on see, eks ole. Et see ei ole küsimus, küsimus on see, et väidetavalt siis Jürgen Ligi osataks nüüd seda haava, mis praeguses oh noh, mis nüüd öelda julgeolekusituatsioonis on nagu kõige väritsa ehk siis suisa seadis ohtu meie julgeolekuhuvid, nagu siin mõned analüütikud on öelnud, eksis vide sisserändaja poeg võrdub venelased poe, eks ole, kuigi Ossinovski või ligi ju niimoodi ei öelnud. Et, et see on nüüd see, see selline konks, mille otsa püütakse koguda, skandaali ajada, et küsimus ei ole kellelegi solvamises, vaid just konkreetselt see fakt No samas igaüks, kes valib sellelaadse kõnepruugi, peaks arvestama, et viisakus üldiselt on see jõud, mis tagab seda, et inimestevaheline suhtlus toimub sujuvalt ja see, kes valib ebaviisakuse see tähendab, et ta suurendab konfliktipotentsiaali. Ja eile õhtul, kui ma üritasin mõelda sellele ligikäitumisele ja selle tagamaadele, siis ma lugesin ühe prantsuse viisakuse uurija föderi, kruvi ja raamatut, kes on pannud kirja mitmesaja aasta pikkuse viisakuse ajaloo ja tema rõhutab, et tavaliselt on nii-öelda sellest headest kommetest ja viisakusest on kõrvale jäänud või kõrvale astunud kaks sellist ühiskonnarühma, ühed on talunikud, maainimesed ja teine rühm on revolutsionäärid. Et ta räägib, kuidas Prantsusmaa heade kommete ajaloos on olnud ja nagu kolm sellist katkestust, et üks see oli suur prantsuse revolutsioon, kus siis eesotsas Robespierre iga teatati, et need head kombed on vastuolus aususega, nad vastandasid viisakust ja ausust. Muuhulgas keelati ära koguni teietamine tühjad ja kõik inimesed peavad 11 sinatame ja nõnda edasi. Ja siis 19. sajandil hakkas jälle see kodanlik viisakus uuesti arenema. Järgmine katkestus oli teine, oli esimene maailmasõda ja siis edasi jälle kuuekümnendad aastad, kui olid need noorte protestid, kus siis taaskord hakati rääkima sellisest Vastandama viisakust ja ausust, et mul on tunne, et ka Eesti kultuuris sageli on kombeks kuidagi mitte mõista, et see, et sa oled viisakas, ei pruugi tähendada, et sa oled ebaaus. Nojah, tegelikult ju, mille pärast me meie siis ajakirjanikud ja mille pärast. Jürgen Ligi valijad, tal on ju alati valimistel, nad on saanud väga palju hääli. Me ju ei hinda teda mitte mitte viisakuse pärast, vaid noh, eeskätt. Me hindame. No ma ei tea, kõik kõigepealt hinnatakse teda muidugi sellepärast, et ta on väga kompetentne fenotsist ja ta oskab nagu eelarverauad piisavalt laiali ja piisavalt kooshoid, kuigi see on ka nüüd kahtluse alla pandud. Ja teine asi on see, et et ükskõik mis, millisest kreeka sõnast tuleb sõna poliitika. Aga poliitiku üks selliseid nagu omadusi võiks olla see, et ta jääb meelde, et ta ei ole. Ta ei ole hall, ta ei ole niisugune hiireke urus. Selles mõttes ei ole Jürgen Ligile mitte midagi ette heita, ta on tõepoolest poliitik ja seal kuskil esirinnas. Kes jääb meelde, meil on riigikogus küllalt liikmeid. Kes on mai, paneb mingilgi määral kahtluse alla nende vaimseid võimeid või oskusi või professionaalsust. Aga kes on üdini viisakad, kes ütlevad ilmselt iseendale ka aitäh, kui kui nad juhtuvad komistama. Aga vabandustega aba, vabandust, aitäh, aga, aga, aga nad ei jää meelde, tähendab nad, nad, nad, nad kaovad ära selles, selles selles töös, mida, mida, mida nad peavad tegema, et, et see on nagu paratamatu. Mis mind võib-olla ligi puhul. Või kui ma, kui ma oleksin tema, mingisugune ma ei tea hingehari ja siis siis vot mulle tundub, vaadates juba foorumi saadet ja tema varasemaid ülesastumisi kaasa arvatud siis riigikogus seda eelarve alasele küsimustele vastates. Et, et ta, ta ta võtnud muidugi sellise niisuguse üleoleva tooni. Ja, ja ta just nagu enda arvates omab mingisugust tõemonopoli. Kuigi eelarvet võib kokku panna nii ja teisiti, prioriteedid seada nii või teisiti tuua midagi välja, midagi ära jätta, rahalised võimalused on piiratud. Aga ta võtab sellise seisukoha ja, ja, ja kahjuks näitab seda ka välja. Et te kõik olete lollid, ainult mina tean, et see on, see võib hakata, tähendab see, et ta on niisugune värviline ja värvikas, see on, see on väga tore. Aga kui ta, kui ta võtab, keerab niukse vindi üle ja hakkab kõiki ja kõike naeruvääristama, nii nagu ta tegi ka selles samases Foorumi saates, mida me suure huviga vaatasin sõltumata sellest, kas tegu on opositsiooni või koalitsiooni või mis iga iganes teise erakonna poliitikuga. Et ta võtab endale sihukese tõemonopoli ja, ja siis kõik, mida teised ütlevad. Noh, ma kuulsin, et minul ei ole seda, seda saatanliku suhtlusvõrgustiku kontot enam. Aga, aga ma, ma, ma kuulsin, et ta olevat sinna postitanud enne foorumi saadet ühe niisuguse niisuguse asja, et Kadri Simson võiks oma jutu linti võtta ja, ja üldse mitte saatesse tulla või midagi, midagi taolist, eks ole. Et ta teab ette, ta tahtis seda öelda, et ta teab ette mida, mida teine pool ehk siis tema suurim ründaja oponent hakkab rääkima ja, ja ta ei viitsi lihtsalt enam sellega tegeleda, nagu sa oled minister ja poliitika ja seda enam, et sa antud hetkel kaitsed nagu oma oma järgmise aasta riigieelarvet, et noh, võiks võiks võtta natuke natuke teise tooni, et hea sõnaseadja, hea ütleja killupanija kõike, mida, mida Ligi on. Aga, aga vot see natukene läheb üle. Et kui me tegelikult vaatame no seda, mida ta ütles ja mida te juba siin ka mainisite, eks ole, et see sisserändaja poeg roosast erakonnast ei saaks juurteta ja nii edasi, et ta ei mõista üldse, mis siin riigis on toimunud ja ja miks inimesed ära lähevad ja et see on, see on sama asi, et et noh, nii võib ju ka öelda. Aga, aga natukene nagu teises kontekstis ja teises seltskonnas, et või noh, kas omade seas või, või kuidagi kuidagi mingisuguses Maide õllelauas ja kus iganes. Aga, aga antud juhul sattus see ütlemine ka muidugi väga viljakale pinnasele. Sest et valimised on nelja kuu pärast ja sotside ja, ja reformi abielu noh, seda on ju näha, et ta, ta käriseb ja ta peabki enne valimisi kärisema sellepärast et mõlemad peavad minema võimalikult soodsalt stardipositsioonilt valimistele ja, ja, ja seal on sisse programmeeritud mingisugused niisugused hõõrumised. Et muidu ei oleks see normaalne, kui sellest täielikus üksmeeles kõik toimuks, siis nad võiksid ühineda, oma ühendada oma oma erakonnad ja edasi minna. Väga see ei olegi normaalne, praeguses valitsuses on koos sotsiaaldemokraadid ja reformierakond peaks olema nagu tuli ja vesi. Tegelikult on siin tegemist puhtalt pragmaatilise lahendusega, mis puutub foorumisse ainult ühe ühe repliigi, ütlen, et mina vaatasin ka seda foorumit küll järelevaatamisega. Minul jäi see mulje, tegelikult Jürgen Ligi ei saanud seal peaaegu üldse sõna. Sellepärast et kaks opositsioonierakonna esindajat, et IRL-ist Helir-Valdor Seederi ja Kadri Simson sõna otseses mõttes rääkisid ta üle et Ligi rolliksay seal ilmekaid näoilmeid teha ja väiksem repliike pilduda, millest muidugi oli aru saada tema suhtumine oma oponentides. Ja toosama koalitsioonikaaslane Ossinovski, kes ta kõrval seisis, ma nagu eriti aru ei saanud, et ta oleks oma koalitsioonikaaslasele tublisti appi läinud, seal eelarvet kaitstes ja nii edasi, et ta kaitses ainult ühte osa sellest. No muidugi näid ilmekate näoilmed ja tegemist, ma pean ka tegelikult ebaviisakaks ja. Sobimatu, aga sa, Aarne mainisid eespool, et et poliitiku üks ülesandeid on, on üritada valijatele inimestele meelde jääda, et jah, on, aga teisest küljest on poliitiku töö sisu leida ühiskonnas kompromisse ja konflikte pigem probleeme pigem lahendada kui neid juurde tekitada. Ja ma arvan, et kui tõesti poliitik valib selle nii-öelda konfliktile, kui, siis see peaks olema tõesti mingisugune suur sisuline asi, mida kaitstakse või mille eest seistakse, aga kui tekitate konflikt tegelikult mitte millegi ümber lihtsalt kedagi solvata, siis, siis on rumal, kuna see juba mängida käest kaardid mõne palju olulisema teema. Puhuja ei, ma olen sellega põhimõtteliselt nõus, et kui nagu saates ei saanud veel piisavalt piisavalt rusikatega vehkida, siis õhtul võib-olla väikese veiniklaasi juures mõtle, Mu mõtles võib-olla ma, ma ei tea, mida, mida Jürgen Ligi mõtles, aga aga ma kujutan ette, et ma äsanud veel, eks ole. Ja midagi jäi nagu kripeldama, et oleks vaikselt magama kobinud ja hommikul üles ärganud. Võib-olla oleks viha lahtunud, oleks ilusti pintsaku selga pannud ja töölaua taha asunud, aga aga no see on seesama asi, et, et need, need esiteks, need võimalused, mis on tänapäeval siis meile antud. Et me saame, me ütleme, saame vehkida ja, ja kirjutame ja meile tundub, et noh, et seda näeb ainult mingi piiratud seltskond ja ja, ja me oleme ringiga tagasi jälle selle sotsiaalvõrgustiku teema juures, et see on niisugune sein, et mõnikord öeldakse, et see lugude artiklite kommentaarid online'is on niisugune noh, peldikusein, aga, aga mulle tundub, et, et ka, et ka needsamad sotsiaalvõrgustiku seinad ja küljed on, on lihtsalt selleks, et sinna midagi midagi panna. Sest noh, ega ega siis poliitilised asjad ja poliitikute sõnavõtud ei ole ju ainsad, ega, ega ega noh, kõik see inimeste, oma laste piltide toppimine ja, ja hommikusöögi juurde joodava piimaklaasi ja pannkooki pildid ja kõik, mis see on, see on ju naeruväärne, tähendab, see, see näitab ju inimesest ka ju üht koma teist, et ja, ja ju siis ei ole me keegi vabad sellest, et et me meil kohe kisub kirjutama, kui, kui see võimalus on antud, seda võimalust ei oleks, siis, siis me ju ei kirjutaks, siis neelaksime võib-olla selle viha ja solvumise ja ja nunnutamise ja kõik, neelaksime alla ja elaksime võib-olla hoopis teistmoodi, nii et selle, see on see paratamatult on selle Nende sotsiaalvõrgustike siis niisugune pahupool. Jah, aga üldjoontes on minul väga kahju, sellepärast et Eesti poliitika on viimased vähemalt pool aastat, kui mitte rohkem, ka sumbunud täiesti sellisele teele, mis, mis ei oleks nagu minu meelest Eesti riigile kohane. Kuude kaupa tegeldi meil enne seda tegeldi kooselu seadusega käis suur jaskar selle üle ka see riputati julgeoleku ohukonksu otsa. Nüüd siis Facebooki, eks ole, sellisest märkuses tuleb uus skandaal, mis ilmselt kirikus valimisteni välja, selle asemel, et tegeleda tõepoolest kui julgeolekupoliitiline olukord on selline, nagu ta on tõsiste asjadega, kas siis ütleme Eesti tööhõive? No minu meelest kasvõi see integratsioon selle sõna õiges mõttes, aga mitte mingisuguste säutsude vormis, eks ole. Julgeoleku küsimused laiemalt, et no mis iganes võiks olla tõsine teema, millega võiks nagu minna ka valimisteni välja, selle asemel meie hõõrutame näpu eksale ümber oma naba. Jõle tore teema on tore teema, nüüd ajakirjandus saab rääkida, poliitikud saavad rääkida, mitu kuud kestab see jaskar veel, eks ole, edasi. See on nagu, nagu väga-väga kehv tunne jääb, muidugi ajakirjanikel on meil siin ka tore lobiseda, eks ole, ja keelepaelad valla ja kõigil on oma mõtteid olemas. Aga see ei ole tõsine asi, see ei ole tõsine asi, sõbrad. Tõsine asi, aga samas nii mõnedki Eestis elama tulnud välismaalased on öelnud, et see on tegelikult terve ühiskonna probleem, et niisugune, ütleme suhtumine viisakusse ja kommetes Eestis võib-olla ka laiemalt annab ehk soovida, et näiteks noh, paljud asjad, mis võib-olla kuuluvat teistes riikides nagu elementaarse argielu viisakuse juurde, nagu näiteks see, et kui su järel tuleb keegi sisse, siis ta hoiab talle ust lahti ja see inimene võtab ja hoiab seda omakorda järgmisele inimesele lahti siis Eestis näiteks niimoodi üldiselt ei tehta, et kui sa hoiad näiteks kellelegi ust lahti kestva järel majja, tuleb siis ta võidki jääda sinna uksehoidjaks, ta tuleb mööda täitle aitäh ja ta ei võta seda uska nagu enda kätte, et seal on lihtsalt selline väike Külli-Riin, kui ma esimest korda käisin Ameerika Ühendriikides, see oli 89. aastal, siis ma tegin meie Meie saatjale, meie meie giidile, kes meid juhendas, oli üks naisterahvas. Tegin ühte hoonesse sisenedes ukse lahti ja palusin tal siseneda ees. Ma sain niisukese koslepila käest, sest tegemist oli feminismi feminist iga ja kes nimetas matsu mäeks. Kas teil Eestis on siis kõik sellised seal? No sinna ma ei pidanud silmas. Siin ma ei pidanud silmas mitte seda, et mees hoiab naise loost lahti vaid seitse hoiaid järeltulijale ust lahti, ükskõik kummast soost ta on, eks kõikumas tõusta, ise oled, et asjad aga. Tuleme selle selle asja juurde ikkagi tagasi, et asjal võivad olla tagajärjed ja, ja Reformierakonna siis ajutrust või mis iganes, kuidas teda kutsuda. Kogunevad täna ja arutavad seda küsimust, et asi on läinud väga karmiks kätte. Ja enne valimisi neli kuud, noh, valitsus tõenäoliselt sellest nüüd küll ei kõigu ja seda on ka sotside juht mikser öelnud, aga aga igal juhul on nad sellise, ma ei tea, mis, kas dilemma või dilemma ees. Et midagi, midagi peab nüüd nagu tegema, et isegi see, kui nad midagi ei tee, ega see on tegemine selles mõttes, et, et see võib avaldada ju valimistele mõju ja ja koalitsiooni, ütleme läbisaamisele viimaste valimiseelsete kuude jooksul. Et ega siin nagu häid lahendusi ei ole, ma ei oska öelda, mis, mis järeldusele on jõudnud, võime saada mingisuguseid märke peaministri ja, ja ka ja ka Andrus Ansipi seisukohtadest sealt Brüsselist eemalt, aga aga mis see, mis see hea lahendus oli, seda enam, et, et nüüd kolm ülejäänud parlamendierakonda läbi oma oma juhtivate figuuride suu läbi siis, ja, ja president on väga selgelt öelnud välja, et, et peaks nagu ligi panema natukene puhkama kuhugi ja võtma, võtma selle selle portfelli sanga käest ära. Noh, mis, mis kindlasti Reformierakonnale ei sobi üleüldse mitte. Seda enam, et me oleme siin ka varasemates saadetes ammu-ammu juba rääkinud, et ega see, see reformi pink ju nii väga pikk ei ole. Et noh, praeguses olukorras leida kohe uus rahandusminister on üks asi, aga, aga meil on veel üks minister, kes, kes kõigub ja kaalub kas minna või, või, või mitte minna, siis on välisminister Paet, eks ole. Ja, ja kui see koht vajaks ka näiteks täitmist, siis, Minna või mitte minna siis mitte erru minna, vaid. Euro Euroopa Parlamenti, mis noh, mõne jaoks ma ei tea, kuidas ta enda jaoks, aga, aga võib kõverdada erruminekuna, et, et nii-öelda eesti poliitikast eemalduda, et muidugi Euroopa Parlamendis on jällegi võimalik ju tagasi tulla, kui, kui erakond vajab, kui ta kõigepealt võidu valimised ära võidab ja siis jällegi selle koha endale saab ja kutsutakse tagasi, aga see on jälle üks niisugune risky business. Et kas teda enam siis vajatakse, kui ta on läinud, võib-olla hoopis vastupidi. Seal erakonnas on jõude ja mitte nõrku jõude, kes hea meelega näeksid, et Paet ei, ei tuleks selle koha peale tagasi. No praegu muidugi raske raske uskuda, et Reformierakond otsustab Jürgen Ligi tagasi kutsuda, sellepärast et kõik need esimesed märgid ja kõik need esimesed ütlused Reformierakonna korüfeede suust ehk siis Andrus Ansip ja peaminister Taavi Rõivas ei viita küll sellele, et Jürgen Ligi kutsutakse tagasi, et siin on nagu see variant, et kui Jürgen Ligi ise kuidagi mingisuguses vormelis otsustab, otsustab taanduda, et kui Reformierakond paneme nüüd plussid ja miinused kokku, et see on nagu selline See oli nii, kui see läheb, nii kui see nii läheb ja et et mitte mitte rõivas ei vabastada ametist, vaid ligi ise. Ja ja noh, tundub, et midagi erilist hullu ei juhtu ju ka valitsuskoalitsiooniga siis kui Ligi ikkagi jätkab, sellepärast et ka tänases intervjuus mikser sisuliselt ütleb, et enne valimisi nagu öeldakse, hobuseid ei vahetata, et nad on nõus ilmselt alla neelama selle ligi kuni valimised, see on isegi nii, et noh, näis, näis, aga reformierakonnal ei ole kombeks. Poliitikud ütlemise pärast ei muidugi poliitikud on reeglina nõus kõike alla neelama, nad on suured kombinaatorid ja, ja kuna valimised on niivõrd lähedal, siis tuleb arvestada kõikide võimalustega, sest et kooseluseaduse vastuvõtmine juba andis paraja nätsu sotside reitingule ja, ja kuskilt, kui nad nüüd veel midagi kaotavad, siis nad on ju päris kehvas seisus, nii et IRL nõrise IRL-i ukse taga ootab, et et võta nende nende koht. Siis reitingutabelis jälle jälle enda enda kätte. Et see, see, see ei ole väga, väga lihtne küsimus. No ja kui Ligi jääb ametisse, siis on siiski küsimused, mis on olnud lepituse hind, et ja kas avalikkus kuivõrd ta sellest teada saab? Nojah, aga ütleme, et tegu ei, ei, ei ole ju sellise väljendiga, et muidugi läheb see nii-öelda ligiväljendite top viide, aga, aga see, see on ka praktiliselt ju kõik, et mis ja nii palju, kui ma olen nüüd jälginud meedia, siis nagu seda kommentaariumi osa siis üldiselt natuke kehitavad õlgu, et et me ju tegelikult noh, suhtuda umbes niimoodi, et me ju tegelikult ju teadsime, et eestlased meisse niimoodi suhtuvad, et noh, me oleme sellega harjunud. Tõsi, segatuna tunduvalt karmimat ütlustega. Ja loomulikult, kui me räägime nüüd siis rahandusministrist kui riigimehest, siis see on niisugune väikene pisikene, tore Kont Moskva propagandamasina hambusse, seda ta vaieldavad. Aga et ta nüüd oleks 23 aastat integratsioonitorust alla lasknud. Noh, see, see ei ole ilmselt seda väärt, et vaadake kasvõi esimene ehmatus just nagu tol hommikul, kui kui see postitus ilmus, oli just nagu suur ja tundus, et noh, nüüd on, nüüd on ikka suur tulekahi lahti. Aga mida aeg edasi, seda rohkem see hakkas pehmenema ja tulid välja siis ka ligikaitsjad ja, ja õigustajad ja ja ühesõnaga noh, teine pool, et noh, ei ole. Mitte et ma seda nagu õigustasin seda ütlemist, et poliitik võiks muidugi vähemalt mõne mõne koha peal hoida suu kinni ja ja ligi on isiklikult ju ajakirjanikel ligi meeldib seepärast, et ta toodab alati materjali, et ta ei ole, ta ei ole kunagi kuiv ja igav. Aga see on kindlasti teatud piirini niimoodi, et et kui läheb üle piiri, siis hakkavad mängima nagu teised asjad hoopis. Nii kas me tahame veel midagi, Jürgen Ligist rääkida ei taha vist? No tegelikult, kui Peeter siin mainis, et, et tegu ei ole kõige tõsisema asjaga meie julgeoleku seisukohalt, siis paar paar välisasja nüüd, mis, mis on meid ka hoidnud ärkvel. Ukraina jätkuv jätkuv konflikt siis Venemaaga ja loomulikult siis homsed valimised, mis Ukrainas on. Ja teine asi, on see see Rootsis Rootsi rannikul olnud siis saladuslik, mõistatuslik allveelaevajuhtum. See oli jah, see oli kõva sõna ja see, see oli, kestis ju siin mitu päeva, sisustas terve, terve, terve nädala sisuliselt ja, ja see tekitab ikka päris olemuslikke küsimusi meie meie julgeoleku kohta ja, ja Läänemere julgeoleku kohta. Ta tervikuna. Vaata, keegi ütles väga, väga ilusti, et kui, kui Eesti vetes Eesti territoriaalvetes oleks olnud selline võimalik Vene allveelaevad, mis oleks juhtunud. Et oleks välja kuulutatud, vaata üldmobilisatsioon oleks arutatud NATO viienda artikli käivitamist, aga Rootsis paraku seda võimalik teha ei ole, eks ole, NATO viiendat artiklit nimelt ma mõtlen. Sest neil ei ole seda, neil ei ole seda. Aga see oli, noh, see oli, see oli, see oli tõeline show, mis toimus. Vaatasime hommikust õhtuni, võisime vaadata, kuidas Rootsi kaatrid kihutasid mööda mööda Läänemerd ja otsisite objekti, mida keegi ei olnud ju tuvastanud tegelikult ja siiamaani ei ole tuvastatud. Aga mis küsimuse see tõstatab, tõstatab küsimuse sellest, et Rootsi on võimetu, rootsi on abitu selliste olukordade lahendamisel, sest nüüd maksab kätte see, et on aastakümneid arvatud, et noh, kaitsekulutusi pole vaja üldse peaaegu rääkimata nende tõstmisest ja Rootsi on kaotanud ju kogu oma võimekuse püüda kinni, ükskõik millised allveelaevu seal siis on, kas natoomi või, või vene omi. Et see on selline kohukell või, või signaal ja sellega on Venemaa suurepäraselt hakkama saanud, nüüd on, küsimus on selles, et miks ta seda teinud on. Ma lisan siia pole tõestatud vene allveelaevamäe, ilmselt arvame teadvat, et, et see oli Vene allveelaev või mingisugune muu muu objekt. Et miks Venemaa selle asja ette võttis. Ilmselt mina kaldun sinnapoole, et et Venemaa tahtis lihtsalt Rootsile teistele temasugustele näidata, et kui me tahame, kui me tahame, kui tekib mõte, siis te olete haavatavad, te olete alla neelatavad. Et see oli seal üks vastus ka nendele sanktsioonidele, mida, mida lääneriigid on all kehtestatud, et te võite sanktsioone kehtestada, aga meil on siin tuumarelvad, meil on allveelaeval ja oodake ainult, et see oli nagu selline selline indikatsioon. Ja ilmselt see on nagu kõige tõenäolisem seisukoht. Seletus asjale. Nojah, et tegu on ju totaalselt teistsuguse asjaga kui mingisugune õhupiiri rikkumine, mis et Eesti puhul ju toimus ja hoopis nagu erandlikus vormis, et mitte enam seal Vaindloo saare kohal vaid vaid Saaremaast ja Hiiumaast natukene läänes ja kestis minutikese ja ja nii nagu eesti radareid väidavad, et mingisugune pool kilomeetrit siis seespool Eesti Eesti õhupiir, aga kui me paneme selle asja nagu laiemasse konteksti, vaatame natuke laiemat pilti, siis. See meenutab ikkagi niisugust agooniat, mis, mis Moskvas valitseb, et Nad võivad palju, nad võivad väga palju kurja teha. Aga see agressiivsus, millega praegu käitutakse, et kas siis suur eesmärk ehk Ukraina on läinud käest ära. Ja nüüd just valimiste valguses, kus küsitlused näitavad, et nii-öelda paremblokk ka eesotsas siis president Porošenko siis erakonnaga on võitmas neid valimisi ja ta saab suhteliselt kerge vaevaga nii-öelda oma noh, ütleme põhimõtteliselt oma mõtetega kaaslaste koalitsiooni kokku. Et siis Ukrainat edasi lääne poole tüürida. Ja see, see rootsi juhtum pluss see, missuguste sõnadega Putin sarjas Ühendriike alles alles äsja, kõik see, see annab nagu tunnistust pluss sanktsioonid ja ligi kahvatub selle kõrval. Ja Ligi on selle, selle ligidal meeldib õppida. Et, et, et sellist sõnavara kasutada siis kõik see annab nagu nagu, nagu aimu sellest, et Moskval on, Te ei ole, ei ole tegu mingisuguse tohutute geopoliitiliste ambitsioonidega. Ei ole nii-öelda liidu taastamine ja kõik see, see ei ole üldse nagu tähtis, vaid tähtis on lihtsalt see, et üks kliksaks olla võimul. Ja kogu see tegevus, mis seni on toimunud, on, on suunatud ainult sellele, et tähelepanu kõrvale juhtida. Noh, tegelikult probleemid. Ja kes soovitavad seda mõttekäiku, kui pikemalt uurida, siis soovitan lugeda. Tänases Postimehe lisas AK-s Vahur Made ilmunud kirjutist, kuidas Venemaa, miks Venemaa kasutab praegu need külma sõjameetmeid ja tähendab seal Aarne jutuga väga hästi kokku ja ma ei hakka seda refereerima pikemalt, aga, aga lõpp on minu meelest geniaalne, kus ta ütleb niimoodi, et Putin on selle mängu kaotanud igal juhul, mis siis, et tal on tuumarelvad allveelaevad ja tal võib isegi olla kuulipildujaga, jääkaru. Ei, aitab nii-öelda soola just. No vot, nii, nii on jah, et Ukrainas on homme homme valimised ja eks need peavad palju tõestama, aga nagu veel kord sai, sai öeldud, et küsitlused näitavad ja eks missugused need valimiste valimiste lõplikud tulemused on, aga, aga tundub igal juhul praegu nii, et Ukraina on siiski libisemas, sellest idaneb naabrihaardest välja ja, ja need probleemid, mis on, on kuhjunud Moskva kohale osaliselt põhjustatud sanktsioonidest USA ja Euroopa liidu poolt ja, ja, ja veel karmimalt võib-olla löövad ikkagi need need hinnad, mis on praegu siis nafta naftal. Et kui siin venelased arvestanud oma järgmiste aastate riigieelarves naftabarreli hinnaks selle kusagil 100 dollari kanti, siis praegu ta juba kõigub nimelt 80 alguse piiri peal ja võib-olla varsti isegi langeb langeb sellest allapoole, nii et need on ikka metsikud tulud, mis, mis Venemaal jäävad, jäävad saamata. Olen muide isegi mõnedes kohanud selliseid selliseid vestluse katkeid või naftahinna langus, et see on noh, alati inimene mõtleb, ahah, tähendab nüüd, kui ma lähen oma autoga tankima, siis ma siis ma natuke odavamad bentsu äkki vähemalt mõne aja pärast, et see, see, see kajastub kohe ka bensiinihinnalangusest eriti ei kajastu. Ja võib-olla need, need sendid, mis seal nagu maha lähevad, et need ei ole kõige tähtsamad, aga ma olen kuulnud inimesi, arutlema seda. Moskva on saanud jälle hoobi. Et inimesed elavad järjest ja järjest rohkem sellele asjale kaasa. Ootame siis Ukraina valimistulemused ära, aga siin olid mõned, mõned kodused asjad, mis, mida, mida me tahtsime täna oma jutus ettevõttele, üks on see. No üks on see, see, see lõpmatu vigurdamine alkoholiga, mis, mis, mis siin linnas käib. Ehk siis meie, meie riigi pealinnas, et et no kas ükskord nagu ei aita juba, et et see alkoholimüügiga ja kellaaegadega, nädalapäevadega ja selle asjaga nagu, nagu see vigurdamine otsa lõpeks. Või mis teie arvate? No see kõik tuleb tuttav ette. Ma mäletan seda, kui siin Tallinnas keelustati, mis oli siis jaanipäeva paiku vist oli mingi periood keelustada Tallinnas alkoholi müük, siis rahvas vooris Kohila poed õitsesid Kohila, tinglikult Kohila, väga paljud teised poed ka Harju rajoonis, eks ole, või Harju maakonnas. Et noh, see on kõik läbi elatud ju, et kui, kui Tallinnas pühapäeval napsu ei müüda, siis hoidku Laulasmaa, Keila-Joa, Kose mis iganes, eks ole, toimub suur rahvasterändamine. Et milleks seda kõike vaja on, et kui kehtestada, siis kehtestada üle riigi ja kui mitte kehtestada, siis mitte kehtestada, milleks, milleks tõepoolest selline. Et me näitab, meie oleme nüüd eesrindlased, eks ole. Ma arvan, et see ei ole eesrindlikud ja ma loodan, et üleriigiga sellist piirangut ei tule. Aga küsimus on ja? Meie suurteks eeskujudeks Rootsis näiteks on küll ei ole keelustatud, vist, aga on väga lühikest aega lahti kõikides põhjamaades. Ma ei toeta ka ausalt öeldes seda või seda vormi, kui sa soovid osta Soomes pudeli veini, sa pead minema spetsiaalsest poodi ja tundma, nagu oleksid mingi alkoholiprobleemidega inimene, et ma arvan, et varade avalik võim võiks ikkagi suhtuda inimestesse eeldusel, et nad on täiskasvanud ja, ja oskavad ise langetada oma valikuid ja nendest vastutada. Et on väga kummaline, kui hakatakse inimestele selliseid elustiili asju ette ette kirjutama. Seda naljakam, et alles äsja ju pandi üles märke, kus kohustati inimesi jooma teatud kohtades, ehk siis Toompeal ja Kadriorus, tähendab noh, see on seal minu interpretatsioon muidugi kohustatega, aga kui seal on on pudel ja klaas, et siin kohas tuleb juua, siis seda võib ka niimoodi muidugi tõlgendada. Et nüüd, kus siis riik? No ma saan aru, Keskerakond otsustas, et see on üks nii-öelda ka valimiskampaania mingisugune osa. Et riik ehk riigikogu astus oma avaliku joomise seadusega ämbrisse, inimesed ei toetanud sõltumata nende erakondlikust, et kuuluvusest või mittekuuluvusest või maailmavaatest või sümpaatiast, sest teatud erakondadele ja riik siis nüüd justiitsministri isikus ja ütles, et see, see asi kuulub nagu ebaõnnestunud seadusandluse hulka. Et sellega sellega võeti nagu neil üks argument käest ära ja nüüd tuldi siis kohe järgmise sellise asjaga välja. Aga okei, nüüd on igal pool siis varsti keelatud jälle avalikus ruumis alkoholi tarbimine linnatänavale ja nii edasi, et nüüd me siis mõtleme mingi uue asja välja ja ja mingisugune huvitav organ on olemas mingisugune tervisekaitse või mingisugune organ, mida siis linnapea juhib. Et et nüüd me siis keelab ära pühapäeviti ja huvitav oli ka sotsiaalministeeriumi mingisuguse ametniku väide, et noh, et võib-olla jah, et siis inimesed pühapäevaks sellepärast et esmaspäeval tuleb tööle minna, saavad oma oma jooma sööstudest lahti. Et kui, kui ma olen sööstud nädal aega pühapäeval ma Tallinna linnas seda seda asja kätte ei saa, et nüüd ma saan oma sööstust lahti ja siis võib-olla see esmaspäev ei ole nii sinine nagu, nagu ta mul tavaliselt on olnud, eks ole. Mulle tuleb selle selle uudise valguses meelde üks vestlus mille ma pidasin selle raames, et meil ilmub päevalehes yks artiklisari eakatest inimestest tema vestlesin ühe ühe pensionäri, ühe pensionäri, ühe daamiga, kes rääkis, kuidas ta oli ka nii-öelda kogunud raha ja investeerinud et saada pensioni ajal natukene lisaraha ja et ta oli sisuliselt väga palju raha selle läbi hoopis kaotanud, olgugi et tal oli pank lubanud kindlat toodet ja nii edasi, siis ma palusin selle kohta kommentaari ühelt ametiisikuid, kes ütles, et see proua põhimõtteliselt ise vastutab, et igaüks, kes ühineb mõne kogumisskeemiga, peab jälgima seda finantsturgudel toimuvat, et olgu see siis kolmas sammas või teine ja arvestama, millal ta väljub ja nõnda edasi. Ja ma näen, et ühelt poolt nagu eeldatakse, et inimesed peavad siis Ühelgi ühest küljest see avaliku võimu pilt inimesest on, et ta on väga vastutusvõimeline ja väga hästi informeeritud ja kõigega kursis, mis puudutab siis enda rahaasjade planeerimist ja, ja finantsturgude toimuvad, aga teine pool siis mis on avaliku võimu pilt kodanikust on siis, et ta ei suuda isegi mitte nagu ise otsustada ja valida, et kas ta läheb ja ostab pühapäeval endale pudeli veini või või mitte. Et mul on tunne, et need on hästi vastuolulised signaalid, et milline on kus Eesti poliitikute valitsejate pilt sellest inimesest. Pole muidugi minu asi Edgar Savisaart õpetada, aga siis ei ole. Siiski võiks olla ettevaatlik, sellepärast et arvestades Keskerakonna valijat, et koosseisu ma ei tea, kuidas mõjub see kui alkoholimüüki piirata, me ju teame, mis juhtus Gorbatšovi populaarsusega Venemaal, kui ta kehtestas need alkoholi tarbimise piirangute ja selle populaarsus kukkus kolinal, nii et tuleks ettevaatlik olla sellise pühapäevase napsuvõtmise ära keelamisega eriti Tallinna linnas. Võib-olla mingeid rahvuslikke stereotüüpe reageeri, rändataks midagi. Aga sellegipoolest arvan, et see on halb mõte. Alkoholipiirang, pühapäeviti. Jah, no halb või hea, no jätame selle niisuguste tühiste asjadega tegelemise, et võiks ju, võiks ju olla suur ja soliidne erakond ja tegeleda millegi millegi muuga kui. Aga, aga see, see näitab kaela omakorda mingisugust. Ma ei tea hinge või tegutsemise ebastabiilsust, et midagi, midagi targemat, neid ei ole siis ette võtta kui, kui, kui, kui, kui selliste vahenditega nagu, nagu tähelepanu. Muide, Peetri see tähelepanekule muidugi õige. Ega ei maksa siin mängida selliste selliste asjadega. Sellise asjaga tegelemine on, on nagu väga lihtne ja mugav, et see põhimõtteliselt ei maksa linnale mitte midagi, et selline keeld kehtestada hobustele ja samas jääb mulje, et juskui millegagi tegeletakse ja tervise eest võideldakse palju, palju keerulisem on, eks ole, rajada mugavaid häid sportimistingimusi, sportimisvõimalusi kui, kui kehtestada lihtsalt selline piirang, et see on niisugune asendustegevus. Aga võib-olla ongi selleks, et midagi tõsisemat tähelepanu kõrvale juhtida? Kui tulevikus on Tallinna ümbruskonna metsad ja puhkepargid täis ahastuses ringi, lippab pühapäeviti ahastuses ringlippavaid, öeldakse pohmakas vendi, eks ole, siis on asi oma eesmärgi täitnud. Ja seda enam, et siin ei ole taga mitte ainult nii-öelda kaupmeeste huvid, mida, mida, mida on ju ka, eks ole, aga siin arutati ka võimalust, et et alkoholimüügikohad siis koolide juurest eemale viia või alkohol siis alkoholi mitte müüa nendesse kauplustes, kus koolid asuvad lähemal. No siin esimene näide tuli kohe muide Solarise keskuse pood, kus siis vastas suur Eesti liit, kool asub ja ja juhtumisi ka Solarise omanikud on tolle erakonna liikmed, kes tahavad siis nagu nagu ära ära keelata ja, ja selle, selle keskuse selle keskuse siis tulu olulisel määral vähendada. Et noh, vaatame, mis, mismoodi siis linna võimsis selle asjaga talitab, aga, aga Tallinnas vähemalt ja mujal ka tegelikult ju uusi kaubanduskeskusi tuleb nagu nagu seeni pärast vihma. Aga huvitav on see, et kui avatakse 24 aastat pärast taasiseseisvumist, kui avatakse mingisugune pool, siis inimesed, inimesed otsivad sealt nagu, nagu mingisugust messiastet midagi antakse, äkki antakse midagi odavamalt, midagi antakse tasuta, jagatakse mingisuguseid mingisugused kaardid, et millega siis saab nagu, nagu nagu oleks nagu oleks täiesti mingi mingi tulnukate laev tulnud ja toonud nüüd meile täiesti uut kaupa, et et see on, see on ikka hämmastav. Kuule, aga see ei ole ainult Eesti probleem, see on, see on ka nendes riikides, kes ei ole taasiseseisvunud 24 aastat hiljem, vaid on taasiseseisvunud 200 aastat tagasi, näiteks kui ikka avatakse mingi suur kaubanduskeskus, kas sul seal Inglismaal, mida iganes me oleme filmidest näinud, mis toimub seal, ega seal palju vahet ei ole? No võib-olla jah, see on selline inimpsühholoogia efekt. Ütleme aga, aga lootus saada midagi just kaupluse avamise päeval, lootus üleüldse saada, kui, kui parasjagu midagi jagatakse, mulle lihtsalt tuleb praegu uuesti meelde see tasuta piima jagamise aktsioon, mis Tallinnas Vabaduse platsil mõni aeg tagasi toimus, et see oli ikka väga kole vaatepilt. Kui inimesed seisid peaaegu kaks tundi järjekorras selleks, et saada liiter piima tasuta kätte. Et selle selle kivima, nüüd tehku need kaubanduskeskused, mis tahavad oma oma kampaaniaid ja asju, aga, aga selle selle kivima viskaks küll nüüd ikkagi konkreetsete piimatootjate kapsaaeda, et et no kulge, teades inimeste sellist ahnust ja ja missugused niisugune vaatepilt tollel ilusal nädalavahetusel oli vist nädalavahetuses päeval avanes, kuidas inimesed käte värinal said oma oma liitri piima ja kuidas nad trügisid ja kuidas, kuidas küünarnukid käiku lasti ja ja, ja kui sa, kui sa tahtsid endale sellist Avalikku tähelepanu ja tahtsid teha nagu kampaaniat, et meil on väga raske pärast neid neid sanktsioone, mida, mida Venemaa on siis kehtestanud ja miks eesti riik midagi ei tee. No minut siis jaganud see piimaliiter siis ma ei tea vanadega, hooldekodudesse või lasteaia, lastekodudesse või, või lasteaedadesse või minu meelest valanud või maha. Et ikka nagu Euroopas tavaks on, et juhtida tähelepanu, aga, aga sellist inimest nihukseid madalaid instinkte ära kasutada ja see oli, see oli kole vaatepilt, see oli, vot see oli, see oli vaatepilt, mida, mida, mida teletelevisioonis kutsutakse komments. Et sa näitad neid, neid ahneid värisevad käsi ja täiesti normaalselt riides, mitte mingisuguseid pomsid ei olnud. Tõsine mure hinge peal niisugune sedasama. Ja see, see, see, see oli, see oli koletu vaatepilt. No kui nüüd tagasi pöörduda selle kõnealuse Ülemiste keskuse avamise juurde, siis ma arvan, et siin nagu probleeme ei ole, seid inimesed sinna kohale lähevad, et see neile võib-olla meeldib, vaid ma arvan, et probleem on on selles, et et see on väga niisugune, mitte kaasaegne lähenemine linnaruumile ja linna arengule, mis selliste keskuste vohamist mis selle nagu eeltingimuseks on, et Lääne-Euroopas on juba aru saadud, et see ei ole hea, kui tekivad kuskile linna piiri äärde sedalaadi keskused. Kuna see aitab kaasa sellele, et elu kesklinnast ja kogu see kaasaegne arusaam kaasaegsest linnaruumist, et see on tõesti segafunktsiooniga ruum, kus üksteise kõrvale on inimeste töökohad, bürood, elukohad ja äripinnad ja meelelahutuskohad, et see kõik peaks olema nagu kaasaegses linnas üksteise kõrval. Aga sedalaadi keskused nii-öelda söövad tühjaks teda linnaruumi ja tekitavad niisuguse nagu pseudoavaliku ruumi, et tundub, sa lähed sinna keskusesse, esiteks peab olema selleks auto, sest ühistranspordiga sinna väga lähedale ei jõua. Jalakäijana ma olen ühe korra käinud seal seniseid Ülemiste keskuses, et pärast jalgsi linna tulnud, et see ei ole nagu meeldiv ja mõnus hingekosutav jalutuskäik. Millest me räägime, seesama mainitud keskuse, ilma, et talle tahaks õudselt reklaami teha. See asub ühe kilomeetri kaugusel Tallinna absoluutsest linna südamest ja sa võid teda panna küll ka tinglikult nagu linna ääreks, sellepärast et kohe algab Tartu maantee, eks ole. Aga, aga noh, Tallinn on niivõrd väike linn, et see, see suhe, südalinn, äärelinn, see on praktiliselt Ja see on, see ongi selles mõttes huvitav, et ta on nagu geograafiliselt lähedal aga ta ei ole ikkagi suunatud jalakäijatele ka ühistranspordi kasutajatele, kuna tõepoolest jalutuskäik sinna läbi selle auto, mere ja heitgaaside inimesed, kes ei kasuta autot, on lihtsalt ebameeldiv, ebamugav ja, ja siis muidugi teine pool on ka see, et see sinna kaubanduskeskustesse, tekki, selline ruum on mingis mõttes nagu pseudoruum. Et lina tänav on linnasotsioloogia. On niisugune vabaduse sümbol, et see on koht, kus kohtuvad hästi erinevad inimesed, kus keegi jagab lendlehti, keegi teeb muusikat, kus keegi võib-olla kirjab, meeldib see meile või mitte. Ja see on vaba ruum, et see on avatud nii ööl kui ka päeval. Aga sedalaadi kohad, nagu see saama pseudoavalik ruum seal ostukeskuses ei ole avatud ja vaba ruum, et seal on keegi kontrollib seda. Keegi otsustab, et millised ärid seal saavad tegutseda ja see on ühe, ühe nii-öelda otsustajate ringi teha. Öösiti on see suletud seal ei, kui sa liialt erinevad sellest meistri, mis sind visatakse välja, et see on, see on kõik see, mis on, nagu vastan sellisele kaasaegsele linlikule kultuurile. Mina mulle küll meeldivad kaubanduskeskused, need suured kolakad linnast väljaspool ilusal hällimas, sile mängimas, ma saan sinna autoga ligi, ma saan oma sisseostud ära teha, kui nad oleksid kesklinnas maid pääseski sinna autoga sisseoste tegema, sest see on ilgelt kallis. Südalinnas parkimine. No muidugi ideaal oleks see, et ostuvõimalused oleksidki nagu ühtlased jaguneksid üle kogu linna, aga samas nad ei peaks olema ühe kontrolli all olevad niisugused keskused. Ja muide, mis puudutab neid poodides näol, et siis mulle meenub ühe ühe moekunstniku intervjuu, mida ma lugesin saksa lehes, kes ütles, et, et tema on tähele pannud, et inimesed, kes kõnnivad tänaval, kes kõnnivad jalgsi, pööravad suuremat tähelepanu oma riietusele, kuna nad on kogu aeg nähtaval. Aga need inimesed, kes sõidavad kohale autodega, nad kannavad neidsamu riideid tihtipeale, mida nad kannavad ka kodus, järelikult nad ei ole. Ja järelikult nad ei ole nii suured moetarbijad. Selles mõttes need, kes kauplused rõiva ärikest tahavad olla, suunata. Selle mõttega, et dressipüksi koduse dressipükstega saab pinnaga otse poodi. Tänase saatega ka lõpetame meile antud aeg on need ümber. Külli-Riin, Tigasson, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid siis täna rahvateenrite aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.