Ründame koos Hendrik Relve. Tänases saates on kaks rändajat ja teine on fotograaf ja eriti just veealuste piltidega palju auhindu kogunud Kaido Haagen. Ja selles saates me läheme veealusesse maailma, aga me võtame endale ühe peategelase ja selleks on üks kalade rühm, kes inimese kujutuses seostub kindlasti kohutavate elamuste, vere ja surmaga. Need kalad on haid ja me püüame selles saates siis seda võltsmüüti, et nad on vere ja mõrvaga lahutamatult seotud kummutada ja räägime ka hoopis teistest, võib-olla ohtudest, mis sukeldujad maailma ookeanides võtab ja mida palju vähem teatakse. Tere, Kaido, tere Henrik ja terega kõigile. Kuule, tule. Täna siis läheme lähemalt tutvust tegema haidega ja see muusika, mis siin nüüd kõlas, see on David Rottenbergi üks muusikapala, selle nimi on vetekeel ja valisin ta välja just sellepärast, et David Rosenberg on haruldane helilooja maailmas selle poolest, et tema on niukene, üks aluspõhimõtteid on see, et looduse helid ongi juba muusika ja et minu tehtud kunstmuusika ei ole mitte millegi poolest parem näoga mitte kehvem, kui on looduse muusika. Ja ta alati on inspireeritud looduse helidest ja kasutab looduse helisid väga palju oma teostes. Nii et tõeline looduse muusik, ma ütleksin niimoodi. Ja täna, kui me nüüd räägime nendest haidest, siis tuleb meelde, et just enne siia tulekut täiesti juhuslikult mõistsin ühel koosolekul, seal olid ajakirjad laua peal, natuke hakkas igav. Võtsin ühe, imeline teadus, muide. Ja seal oli siis üks rahvastest peagil kirjades tooli verised lõuad. Mis seal on, seal sees oli siis lugu, kuidas kuskil 1009 sajab 16. aasta paiku California rannikul haide rünnaku tõttu hukkus üllatavalt palju inimesi ja inimesed olid väga imestunud, et kuidas loom võib nii verejanuline alla. Ja muide, ta on teada, et just see juhtum nii ammu, nagu ta oli, sai ka siis kuulsate filmihittide aluseks, ehk need on siis need lõuad, eks see lõuad kaks ja ma ei tea, palju neid lõugu askeldada. Väga-väga hästi on sisse toonud filmitegijatele. Jah, paraku spiilbergile võiks anda ka sellise karuteene auhinna selle eest nende filmid üldse tegi iseenesest loomulikult on ta väga hea režissöör ja ta on teinud väga palju toredaid filme. Aga need tema lõugade filmid, Need paraku on tekitanud väga paljudes tõenäoliselt miljonites inimestes väga väära arusaama haist kui liigist. Ja, ja nagu näha, üks sündmus kõvasti rohkem sisuliselt sajand tagasi, sellega võib väga vabalt praegu ühe niisuguse kommertsliku ajakirja veergudele uuesti tagasi tulla ja, ja jällegi müüb väga hästi jah, sellist vääraru saama nii-öelda kultiveerivad ka teised ajakirjad, et näiteks võib tuua siin ka ajakirja National Geographic, kes ei ole sellest patust puhast. Mäletan jah, ühe kaane peal koguni hai lõuad. Et oma kaanepildiks valisid nad mõnda aega, nüüd õnneks on see aastaid tagasi, on natukene nagu nende suhtumine asjasse muutunud. Aga tol hetkel oli kaanepildiks üks uhke nii-öelda uhke Hay portree, kus olid valge hail lõuad laiali, otse kaamerasse just veest välja sööstnud. Aga kuskil ei olnud kirjas, kuidas see pilt tehti, selliseid pilte tehakse kõige tavapärasemalt Lõuna-Aafrikas, kus on valgehaide esinevus hästi tihe, seal võimeid suhteliselt kindla peale kohata. Aga nad meelitatakse kohale kalajäätmetega verega ookeanist meelitatakse nad kohale, siis seotakse nööri otsa sabapidi pool tuuna kala ja visatakse vette ja siis meelitatakse, meelitatakse nii kaua, kuni see hai tuleb praktiliselt paadi parda kõrvale. Ja loomulikult hai üritab seda kala kätte saada ja viimasel hetkel tõmmatakse see tuunikala tal nina eest ära. Hai sööstab veest välja, lõuad laiali ja kõik saavad teda pildistada suhteliselt lihtsa vaevaga. Turvaliselt väga efektse pildi, aga keegi ei räägi sellest, milline stress sellele Haile tekitati ja kuidas see pilt tegelikult saadud on. Samas kaanepildina müüb, justkui kõik on rahul. Ma mäletan, kui ma Lõuna-Aafrikas käisin, ma isegi ei kaalunud seda pakkumist, aga seal oli just sealsamas lõunarannikul oli selline turisti lõbustusvariante raudpuuris, siis sukeldus vahenditega, lastakse sind vee alla, siis tuleb visata sealt raud puurivõrede vahelt liha või kalatükke nagu laiali ja see meelitab siis kohale haid, kel on suurepärane haistmine. Ja siis saab seesama turist suure rõõmuga teha pilti kodus näidata, et kui kohutav see kõik. Jah, iseenesest need haid ei ole kohutavad, et see müüt või see kuvand luuakse temast kui kohutavast elukast, et loomulikult on nagu iga teinegi loom, ta tahab süüa, ta sööb seda, mida ta kätte saab. Õigemini, mida ta hambusse saab, noh, ütleme enamasti, nad on tõesti lihatoidulised karnivooritz on küll tõsi, kuigi mõned vist on isegi pooleldi taimetoidulised liik, see on ligi 500 ja ütleme väga-väga valdav enamus lihatoidulisi haisid söövad kas siis neid väikseid põhjaloomi või lausa planktonit just, ja ohtlikud, ainult et neli, viis liiki, kellel rünnakuid inimesele on nagu registreeritud ja, ja ma mäletan veel Austraalias, kui ma olin seal rannas, siis seal on ju igal pool need kuulsad sildid, mida kõik turistid kamina pildistame. Sest te ettevaatust, hai oht, eks ole, seal on pilt siis Ailjal lõuad laiali ja samas seesama Austraalia looduse kiik temaga pikemalt hakkad rääkima, siis ta ütleb, et noh, et reaalselt on siis sadadest hailiikidest on ainult neli, kes üldse natukenegi võivad inimest ohustada. Ja kui võrrelda Hay hambusse sattunud inimohvreid nendega, kes satuvad näiteks nende mootorpaatide ja igasugustes kuutrite ja sõidukite alla, siis see on täiesti võrreldamatu, kui palju rohkem saab vei sõidukite all inimesi otsa võrreldes? Aidake jah, tõenäosus surma saada on ka näiteks läbi sääskede, mesilaste, koerte ja märgatavalt suuremad kui läbi hoida ja kellelgi ei tule pähe nagu hakata nende vastu mingisugust Risi seda ellu viima. Ja me jõuame siin hiljem, kui me saame juba täpsustatud pildi Haide rikkalikust maailmas selleni välja, et ma ütleks, et pigem noh, inimene ohustab haid, kui, et hai inimest, aga meie rännakuga me alles sinna välja jõuame ja, ja teistpidi ma mõtlen jälle, et kui sa lähed veealusesse maailma ja nii mitmekesine seal on uskumatult teistsugune elu kui maa peal ja selles kirevuses, kui sa nüüd räägid ohtudest, siis seal on sadades kordades tõsisemaid ohte, kui üldse haid võivad iialgi olla just kasvõi sellised justkui süütud elukad nagu meduusid, läbi nende on hukkunuid märksa rohkem kui läbihaide. Loomulikult Need, üksikud liigid me dooside kohta jälle sealsamas austraalia rannas, seal oli õieti siis hoiatushaide eest ja hoiatas meid uusidest jälle pilt juures ja selle kõrval oli siis nagu niukse puu postamendi otsas oli niisugune mitme liitrine äädikapudel ja see oli siis nagu, et, et kui sa saad med uusilt nagu kõrvetada, väga palju tuled kaldale siis kallalt äädikat peale, et siis nagu leevendab seda ja ma sain niimoodi aru. Med uusi oht on reaalne, erinevalt haidest ja see on teatud aastaaegadel seal Austraalias tõesti tõsine oht, see ongi näiteks üks neid ohte. Jah, on ka näiteks sellised kalad nagu Skorpion Kalad või siis kivikalade selle täpset eestikeelset nimetust ei teagi inglise keeles andastonfis. Ja need skorpion kalad on sellised, keda päris sageli võib kohata vee all. Aga millised need skorpion kalad välja näevad? Skorpion, kalad on väga osavad camu Flaseerijad neid praktiliselt esimese korraga vähese kogemusega sukeldujad ei märkagi. Nad on väga sarnased korallidele põhjamaastikule, mis seal on. Ja mul endalgi on olnud mitu korda nagu selline oht, et vahel pildistades on vaja üks sõrm kuskile toetada. Selleks on oma meetod, kuidas seda ohutult teha. Ja ma olen mitu korda nagu tabanud ennast sellelt, et mu käsi on liikunud skorpionkala poole, kuna ma lihtsalt ei ole teda märganud ja tema ogades on sellised mürgid, mis võivad väga sellise halva põletiku tekitada, aga kuidas ta välimus ikkagi olnud? Ta on noh, kuidas nüüd öelda, harv harvade okastega siil raha, et kes on ennast põhjapeale niimoodi mõnusalt mugavalt paika sättinud ja tavaliselt teda näeb ainult silma järgi leiab üles silmuda suhteliselt suur aga selja peal on siis tal sellised ogad. Ja vastavalt siis põhjavärvile on ka tema värvus varieerub. Selles mõttes ta on nüüd sarnane sellele Stonsissile, selle eestikeelne nimi on, on näsalik imelik nimi võib-olla sellepärast, et ta näeb tõesti kuidagi väga-väga arusaamatu välja, ta pole isegi kala moodi, aga tema trikk on ka selles, et ta on seal põhjas ja on niivõrd nagu sulandunud selle taustaga. Et sa lihtsalt ei näe teda. Ja siis mõningad uimed, mis välja võtavad, püsti, need on siis mürgised ja kui sa sealt selle sutsaka saad, surma sa ei saa, aga sa oled ikka käpuli ikka ikka väga-väga-väga pikka aega täiesti haige. Sama asi on ka nii-öelda lõvi kaladega kellel on sellised justkui uhked ja väga edevad ja ilusate nii-öelda tiivasuled, kuidas tema umbes välja näeb? No teda võiks kirjeldada umbes niimoodi, et kui panna kalale külge mingi noh, ütleme siis mitte nüüd päris paabulinnu, aga kellelegi sabasuled nagu ümber tema laiali lükanud. Ja ta on nagu väga ilus ja kirja lehvikule just, aga need tiivasulgede nii-öelda nende tiivasulgede otsad on ka jälle mürgised. Seal on selline väike nagu oga ja selle kõrvetus tekitab jälle samamoodi parajaid, parajaid, vaevusi, tihti soovitatakse nendest nagu eemale hoida ja, ja siis mul tuleb veel üks elukas meelde, kellega ka üldiselt inimesi hirmutatakse. Merimadu Uus-Kaledoonia seal üks nendest Okeaania saarestikest, seal peasaare rannameres oli neid hästi palju liike. Hästi suur mitmekesisus ja seal siis nagu umbes noh, mingi seal võis neid niimoodi näha, ilma et sa oleksid sukelduja. Nad nägid välja tohutult niuksed nagu vöödilised, sellised ja tegelikult ausalt öeldes ta üsna hirmuäratavad, küllaltki niuksed, suured, kuidas nende oht on, tegelikult mina olen neid näinud Filipiinidel ja samamoodi days. Aga nad on hästi mürgised, nende mürk on surmav. Üks mürgise maid looduslikke mürke üleüldse ja muna peal leida võib suurem kui mürgistel maismaa madudel ekssalust. Aga sellega kaasneb üks pisike nüanss, et kuna nende meri, madude suu on nii väike siis nad ei saa lihtsalt inimest hammustada, nad ei saa inimese nahast mitte kuskilt kinni võtta, kuna suu on nii väike ja sellega toonud ohutud. Ja samas loomulikult nad ka ei ründa inimest, nad pigem põgenevad seal vee all, kui nad näevad, aga samas nende tegevust vaadata seal vee all on hästi põnev, kuna nad on hästi peenikesed nii-öelda nagu angerja moodi ujuvad vee all kuigi nagu kordades peenemad, kui nad kuuluvad tegelikult küll madude hulka, nad on natuke nastikute sugulased, aga väga osavad vee all igasuguste suuretes ja nurgatagustes käijad, et seda on nagu väga põnev vaadata, kuidas nad vee all omale toitu otsivad, väikseid galakesi hästi vilkad on ja üldjuhul sukelduja nagu välja ei tee, efektse välimusega just, ja see aitab neid märgata tänu sellele, et nad on triibulised. Ja siis tänu sellele on nad ka kaugelt nähtavad ja sa võid rahulikult nendega nagu kaasa ujuda, vaadata, kuhu nad lähevad, mida nad teevad. Mõne aja pärast ujuvad nad pinnale muidugi tagasi, sest nad ei ole veel ja nad teevad lihtsalt minema peale hinnavahepeal hingama vee peal, aga igal juhul, et kui, kui sa ei ole sukelduja ja oled kusagil troopilise ookeani rannavetes näiteks mõõna ajal juhtub seal siis niisugune eri värviline, üsna pikk ja peenikene madu vingerdama, siis tegelikult see ongi see merimadu just ja siis on veel üks, keda ma olen ka niimoodi snorgeldada, ikka näinud, mõnikord rehvidel on maailma suurim karp, ehk siis rõõnes kart. Seda tunnete selle järgi ära, et, et on hullult palju suurem kui igast muud merikarbid. Mina olen näinud siukest poolemeetrist. Ta võib-olla ka poolteist meetrit kaaluda mitusada kilo ta pinda, niisugune hästi niukene, krobeline ja kühmuline, tihti on seal peal veel teised mereloomad ja taimed, hammas ja sead põhjastases. Niimoodi on poolmed natukene avatud ja ma tean, et mingil määral hoiatatakse ka tema ohu eest. Põhiline oht võib olla see, et kogemata torkad oma jala või sinna karpide vahelist, ta lükkab selle karbi kinni. Sa jääd vangi ja upud ära, et kas sina oled rõõnes karbiga kokku puutunud punakeni saarel nägin neid aga seal nii, selles mõttes natukene kurb vaatepilt, et ma olen näinud pilte ühest väga konkreetsest kohast, kus oli viis elujõulist kar reas kõigil poolmed lahti, ilusti nähtavalt. Aga sel ajal, kui mina seal sukeldumas käisin, olid tühjaks tõenäoliselt nagu tehtud. Ehk siis kohalikud on neid omale ikka söögiks inimene ja tõepoolest, et ta on ju tegelikult söödav, liha on palju. Jah, ja kuna ta oli suhteliselt madalas tõenäoliselt saadi sinna ka päris lihtsa ja algelise varustusega ligi ja paraku on see, et inimene ise nagu vähendab kogu aeg seda mitmekesisusest seal vee all ja looduses üldse. Ja tegelikult ütleme siiski teoreetiline oht on jah, sul olemas selle õõneskarbiga reaalsuses, ma arvan, kui statistiliselt hakatakse avatama, siis see on tühine ja sisuliselt, et see on niivõrd väike tõenäosus, et seda ei tohiks ka väga karta. Enamalt jaolt on siis süüdi inimene ise absoluutselt, sest selline ohutu elukas ei ründa sind, sa ise oled läinud sinna sisse ja kätt või jalga toppima. Ta elab nii sügaval, et lihtsalt nagu mererannas käia, sinna sisse visata just nii, et sa oled ikkagi pidanud tahtma talle midagi teha ja see on nagu veealuse maailma üldine reegel, et et vaata silmadega, mitte kätega. Aga ikkagi need meie saate peategelased haid, mina olen ise näinud paaril korral erinevates maailmajagudes rannavetes rihti haid ja see on tüüpiline selline vallrahuloom kuskil niukene meetrine, ta on olnud sealt ja libiseb väga elegantselt ja tohutult kiiresti nagu vari niimoodi nagu Soest mööda. Ja ongi kõik minu kokkupuude haidega ja ja muidugi sinna juurde niukene, sisemine teadminetesse, ristihai, see on kohe absoluutselt inimesele ohutu hailik. Minu esimene kogemus oli ka valge täpp briifi haiga ja see oli Mosambiigis, aga saan piikson siis nüüd Aafrika idarannik kuskil seal just Madagaskari vastas Aafrika rannikul. Ja see oli selles mõttes huvitav, et ma ei teadnud sellest midagi, kuna ma olin vähese kogemusega tol hetkel sukeldumisi eriti palju selja taga ei olnud ja sattusin sellisesse kohta, kus oli hai. Ja noh, kuna ma vee all pildistan, olid loomulikult ka kaamera kaasas. Aga mul ei olnud nagu väga laia nurgaga objektiivsel ees. Ja siis ma ei teadnud, et kui lähedale ma sellele hailovi minna, kuna ta oli sellises natukene nagu riffide vahel ennast peitnud magas seal keset päeva. Ja noh, ärevusel on muidugi suur, et oi, et ma saan nüüd hai pildi kätte. Aga ma ei teadnud, kas ta on ohtlik, kui lähedale ma võin minna või pean ma teda nagu kuskilt kaugelt kahe-kolme meetri kauguselt ettevaatlikult nagu jälgima ja üritama siis pilti saada. Ja nii ma seal kahe vahel nagu olingi ja kuna selle objektiiviga, mis mul oli tervenisti, ta peale ei mahtunud, see hai lähedale ei julenud minna, aga ta ta oli siis täiesti liikuma, too just oli põhjas ja samas jah, jah, ühe sellise rifi varjus nagu all natukene ja, ja kuna ma ei teadnud midagi, siis lõpptulemus on pilt ei saanudki takkajärgi loomulikult teised siis rääkisid hiljem uurisin kirjandusest, et väga ohutu, Hay Sa võid olla minna täiesti ligi ja, ja oleks ma seda teadnud, oleks saanutest nagu väga ilusat portree, kas või hai silma pildistada oleks saanud ilusat huvitavat pildid, ei oleks saanud teda lähemalt uurida, Hay magab siis tal on silm lahti olla kaladel, et see on teistmoodi kui inimestel ja järgmine kord, kui ma sattusin, ütleme analoogsest situatsiooni, mis oli Filipiinidel Aposaare külje all siis ma juba teadsin, et ma võin julgelt minna sõna otseses mõttes peadpidi hai koopasse, kus ta vaikselt seal lamab, oma lõunauinakut teeb, aga ma pean talle jätma põgenemistee. Ma ei tohi tema neel ta põgenemisteed kinni panna. Kui ma olen seal koopa servas veealuse, kas siis nagu, kas nad ei ole päris õige, võib-olla nimetada koopaks, aga selline Õnarus et kui ma jätan talle põgenemise tee, siis ma võin talle minna kasvõi 10 sentimeetri peale ja temal ei ole minust sooja ega külma. Aga seda vaja teada. Aga said siis nii lähedale ka ise? Päris lähedal ei saanud, sellepärast et balloone sinna koralli külge kinni lihtsalt seal ei olnud nii palju ruumi, aga ma olen küllalt lähedale ja see nagu ikkagi seda haid lähedalt uurida ja korralikud portreepildid ka kätte. Aga mis on sinu kõige lähem kokkupuude haidega, tööks? Drifti haidega ongi nagu nad tegelikult üks teine hai on, kes on sellest riviaist isegi mitte isegi, vaid minu meelest märgatavalt ilusam on leopard, hais oli tais Similjoni saartel nimi tuleb, eks ole, leopardi mustrist ja et tal on natukene sarnane muster leopardi nahale. Ja tal on ta on täiesti ohutu hai, laiguline ja kui suur ta on? See suurus võib olla nii ja naa, aga ütleme, see, keda mina nägin, oli paarimeetrine, mis teeb ta nagu ilusaks ja huvitavaks on ta saba, ta kehakuju on ääretult ilus. Et minu jaoks temast veel ilusam ja huvitavam on, võib-olla ainult üks hai, liigse on Rebas, Hain Rebas, haid nägin Malaposkva saarel, seal on üldse selles mõttes huvitavasse Malopaskumala tasku on Filipiinidel ja see on üks väheseid saari, kus suhteliselt garanteeritult võib seda rebasaid näha. Ta ei ole nüüd mitte üliharuldane, aga kuna ta elab sügavuti nendes vetes, siis temaga nägemine sukeldujate poolt vees on suhteliselt piiratud. Kuidas sa ära tunned? Ta on, ma alustaks tegelikult selles, et kuidas temani jõuda ja et seal konkreetselt sealt ma olen, Moskval oli niimoodi, et selleks, et temani jõuda, on vaja tõusta hommikul kell viis üles istuda, paati, sõita tund aega paadiga ühe teatud veealuse riifini mis on umbes paarikümne meetri sügavusel ja siis sealt sügavikust sinna paarikümne meetri sügavusele tulevad need rebasaid umbes nii päikesetõusu ajal. No nii nagu meie metsaloomad liiguvad päikesetõusu paiku kõige aktiivsemalt just, ja nemad tulevad sinna siis nii-öelda puhastusjaama, kus puhastaja kalad siis parasiite neilt nokivad ja ilmselt ka mingit toidupoolist võib-olla madalamast veest otsima. Puhastusjaam. Just see on inglise keeles ongi kliiniks. Ta teab, et seal on, aga see ei ole garanteeritud, et sa neid igal hommikul näed, et minul oli selleks tõenäosus protsendiks 40, ehk siis ma käisin viiel hommikul ja ainult kahel hommikul teda nägin. Ja siis see vaatepilt on muidugi vägev, et ta tuleb sügavikust väga ilusa disainiga, et. Loodusele võiks nagu disainiauhinda anda selle rebasay kujundamise eest minu meelest tal on hästi suur silm tavaliselt Hayden on väiksemad, aga rebasailon suur silm ja siis ta saba õigemini saba, ülemine pool on siis umbes sama pikk nagu tema keha. Eks see läheb sellise kaarja lehvikuna kaardub üle ja, ja see on nagu tõeliselt ilus vaatepilt. Väidetavalt on see saba tal vajalik selleks, et nad ajavad väiksemate kaladega arve, selle sabaga nagu ühte puntrasse. Et siis hiljem oleks, et lihtsam neid ükshaaval karu välja noppida, aga mis värvida? Nagu enamus haisid on ta nagu hallikas, kuigi see leopardhai, temal on ka kollakas-pruunikat tooni sees. Aga, aga ta on sinakashallid rebasay ja kui lähedal sa ma ei olnud selles mõttes nagu eriti õnnelikus situatsioonis, et ma nägin teda umbes nii kolme, nelja meetri kauguselt sest see on täpselt selline loterii nagu metsikus looduses alati, et kunagi ei ole midagi garanteeritud, aga sa saad nagu selle sündmuse juhtumise tõenäosus protsenti läbi oma teadmiste ja teiste kogemuste suurendada. Aga mõelda maa peal, inimene mõtleb mingi karu või muu elukas, kolm, neli meetrit, see on ju kohutavalt lähedal, aga veealuses maailmas sa peadki alati olema lähemal suhteliselt just, sest vee all see nähtavus ise paneb piirid. Kui noh, siin Eesti vetes nähtavus meres kaks, kolm, neli, viis, parimatel päevadel võib-olla kümmekond meetrit siis troopilistes vetes on tavapäraselt nähtavus paarkümmend meetrit seal ka vähem, vahel rohkem. Aga sellise paarikümne meetrise nähtavuse juures, et kui näiteks pildistada tahta, siis tegelikult pildistada objekt peaks olema ikka väga lähedal, meeter-poolteist on selline, kus saab nagu hea pildi. Ja selle tõttu ongi alati nagu kõige keerulisem saada nendele elukatele ligi. Ja noh, see ligi 500-st hailigist muidugi see kõige-kõigem on, on see vaalhai? Mina ei ole teda näinud, minu mõned tuttavad, kes käisid Filipiinide kandis, olid snorkeldajad, ütlesid, et seal oli selline tüüp siis nagu turisti jaoks kohe olemas keedasa isegi snorkeldadesse paadist tuli minna vette ja siis oli teada, et ta väga aeglaselt väga rahumeelselt, väga flegmaatiliselt liigub. Ise, ta on ju suur nagu, ütleme trollibuss trollibussisuurusega Hay tallad niuksed laigutatalist peal ja mina olen näinud teda Mosambiigis ja, ja see oli ka tõesti võimas elamus, et üldjuhul nähaksegi snorgeldada, sest et jälle nagu ohutult läheneda, siis sõidetakse mootoriga hästi vaikse käiguga paariga talle võimalikult lähedale ja siis üritatakse ära aimata see suund, kus ta liigub, siis lähevad snorgeldavad ja siis vaalhai rahulikult, ujub sealt mööda ja siis on võimalus teda nagu näha, sest sellistes sukeldumissügavustes ütleme, kust, nagu tavapäraselt käiakse sukeldumas seal teda nagu ei ole, ikkagi leiab teda enamalt jaolt keset avamerd ja siis ka teatud piirangud on tal, kuna ta on suhteliselt tundlik ikkagi välismõjutustele, siis tegelikult ei soovitata teda see puutuda, nii nagu ikka veel käed eemale kõigest. Ja samal ajal ma tean seda, et see, mida ta sööb, Wongi plankton, et tal on niisugused erilised hambad nagu vaalade lon kiusuaaladel nagu niuksed piid ja siis ta lihtsalt tõmbab oma suutäis, lõikab keelega selle üleliigse vee välja ja hammaste taha jääb see plankton ja selleta neelab alla ja see hiiglane toitubki sellest nendest imepisikestest loomakestega ja suuremat toituda hüvitiseks. Aga ikkagi, kui kaugel see temast siis olid? Ma arvan, et umbes niimoodi, kõige lähemale ma sain, kuna mul oli jälle see viga küljes, ehk siis kaamerat oli vaja kaasa vedada siis norgeldades ja väikse lainetusega eriti kiiresti ujuja, temale piisab ühest sabalöögist ja ta on sellest 10 meetrit jälle eemal. Aga umbes nii, 10 15 meetri pealt sain teda ikkagi nagu vee all näha, et ja ma olengi nagu lugenud seda, et just see rahumeelne flegmaatiline Al Hay vaalasuurune võibki olla just selle tõttu ohtlik, et kui ta teeb niukse järsu saba, liigutas kuna ta on ohus. Kogemata, kui ta sulle kukku puutub, siis, siis on väga halvad. Jah, selleks peab nagu hoidma piisavat kaugust ja respekti selle looma suhtes. Kas sa said siis pilti ka sellest? Ei saanud liiga suur, ei, liiga kaugel, liiga kaugel ja, ja vahel ongi nii, et osad sõbrad-tuttavad ütlevadki, et kuule, et, aga sa ei näe ju mitte midagi seal veel kui kaameraga käidud, nad, mida sa seal noh, meie nägime seda, seda, mida sa nägid, mõtlen, et aga vaatame pärast et nii-öelda päeva lõpuks, et siis sa oled teinud ka neid näitusi, mulle eriti meeldis, kui sa panid veealused pildid basseini sisse, see allapoole veetaset, et inimesed saaksid neid siis vaatamas käia, kusjuures mul oli nagu hea meel tõdeda, et see mõte, miks ma sinna vee alla panin, see isegi toimis, sellepärast et tuttava laps käis seal norgeldamas ja ta hakkas kartma. Siis ema pidi talle seletama, et ei, ära karda, et katsu, et seal on pilt, ainult, et ehk siis seesama, mis ma üritasin tekitada natukene sedasama mulje, mis minul oli seda pilti tehes. Et sellesama mulje tekitamiseks ma paningi need vee alla, et maski pähe panema ja nii edasi, et tohimis. Nii et sa oled ikka üpris mitmete hailiikidega väga-väga lähestikku ujunud ja sul tõepoolest ei vallanduse mingi loomalik hirmurefleks nende juures, pigem on vastupidi, kartus on selle ees, et need haid ära lähevad. Et alati on pigem probleem selles, et kust neid haid leida, kus neid näha, et ja arvestades seda, kuidas praegu haide arvukus maailmameres kogu aeg väheneb, õigemini teda vähendatakse inimese poolt siis aina vähemaks jäänud Neid kohti ja neid võimalusi, seda imepärast kala veel näha. Nii et võtame siis nagu kokkuvõtteks. On suur õnn kohata elusat haid maailmameres. Jah, nende haidega on vist niisugune lugu. Kui mõelda, et kas inimene ohustab haid või, või hai inimest siis pigem see esimene variant, need on ka minu puhtmaailmarännakute kogemustest, ma mäletan, ma olin Madagaskaril poolsaarel, see on üks kõige puutumatumaid nurki Madagaskari pärast ja ja seal oli hästi palju haisid ja kohalikud looduseuurijad ütlesid, et seal on tõeline jama, sest et kohalikud tõepoolest väga palju tarvitavad hailiha samuti mitte tuimi. Aga nad sõid seda nii tohutul määral, et nende pisikeste Hayden meetri pikkuseid haid, et nende arvukus väga-väga-väga kiiresti kahanes, sest maapealse rahvastiku arv väga kiiresti nagu kasvas. Ja see, et inimene sööb haid, see on vähemalt ühtpidi küll, ma arvan, eestlastelegi tuttav, kui sa lähed mingisse peenemasse eesti restorani, sa võid tellida endale haiuimesuppi. Jah, minul selle vastu, kui lihtsalt hailiha süüa selle vastu nagu ei ole midagi, ma olen isegi seda proovinud grillituna väga hea, aga mille vastu ma olen, on see just nimelt haiuimesupp. Sest teades, kuidas neid haiuimi kogutakse, siis minu meelest on ainuvõimalik tarbida seda toodet, sest nende puhul haid püütakse kinni elusatelt, Hayden lõigatakse need uimed küljest ära ja elusatena visatakse nad sinnasamasse ookeanisse tagasi. Kui sul uime ei ole, siis sa oled määratud pikaajalisele ja väga piinarikkale surmale. Jah, ja probleem minu meelest on selles või õigemini seal on ka eetiline või selline põhimõtteline küsimus, et et seda haiuimesuppi, see on tseremoniaalne söök. Algselt on olnud Adolf jah, et on Hiinas ja Hiina kogukondadega asustatud riikides on ta väga laialt levinud ja tänu sellele, et nende majandus tõuseb, nende keskklass kasvab. Tänu sellele on ka nõudlus nende haiuimede järele kasvanud, hinnad kõrgeks ajanud ja kui hinnad on kõrged, siis loomulikult jälle kõik omakorda üritavad võimalikult palju. Neid haiuimi kaubaks teha. Ja see on selles mõttes väga kurb ja samas käituvad riigid ka väga kahepalgelised, kui me võtame siin selle meie enda, Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriigid, Austraalia nad on küll keelanud haiuimede ja hajunedest tehtud tooted aga nad ei ole keelanud nende toodete importi. No see on, sest teistpidi on ju asi selles, et tõepoolest see on juba muutunud globaalseks eksootiliseks toiduks, mida saab ka Eestis pruukida. Milline vastuolu tegelikult? Jah, see on väga-väga kahepalgeline käitumine, justkui tahetakse teha nägu, et me kaitseme seda loodust ja me oleme ikka looduse poolt. Sisimas kaalub raha kõik selle asja üles. Ja see on mingi väga niisugune üldine hinnang, et igal aastal tapetakse siis inimese poolt 100 miljonit haid, et see, see on, see on nii suur number, et see ei mahu meile pähe. Aga tulemus on ikkagi see, et kümned hailiigid inimese tegevuse tõttu on juba väljasuremise piiril maailmas ja see ei mõjuta ju mitte ainult haisid, aga kõik teisi mereloomi ja kogu seda keskkonda, ökosüsteemi, sest haid on umbes nii, nagu meie metsades on kiskjad, on nii-öelda looduse sanitarid, kes korjavad ära nõrgemad isendid, haigemad isendid siis meredes on sama funktsioon Haidel, kes parvedest korjavad ära haigeid ja nõrgemaid isendeid, et selle populatsioonid, tervis nii-öelda säiliks. Aga kui me nüüd haid ära korjame, siis tõenäoliselt hakkavad levima ka kõikvõimalikud haigused erinevate mereelukate liikide hulgas näha haide rühmitamiseni, kalade rihm, kui kui nüüd on 500, ehkki maakeral, siis nad on väga-väga mitmekesiselt, on ka olulised veealuste elukoosluste osad ja mitte nad kõik ei ela troopilistes vetes ja ja üks nendest on siis lausa legendaarne hailiik, kes elab just külmades vetes, tema inglisekeelne nimi on Gröönihai, eesti keeles on ta atlandi polaarhai ja teda on siis traditsioonilised, pruugitud Islandi rahvusköögis Islandil õnneks on, praegu on vist niimoodi, et teda otseselt püüda ei tohi, aga kui ta kaaspüügivõrkudesse satub, siis ta ikkagi tarbitakse? Jah, ja ikkagi, ütleme õigustust sellele on võib-olla see, et, et ta on Islandi traditsioonis, on ta olnud tõesti auväärsel kohal sadu ja sadu aastaid minu oma peas põhjendus selline, et et kuna Islandi rahvas jäi selle nii-öelda väikese jääaja tõttu väga viletsasse olukorda, kui nad algul Islandile elama asusid, siis oli seal palju soojem, sai kasvatada igast pudulojused ja ja rukist ja nisu Ki, aga siis tuli see nii-öelda väike aeg, nende toiduressursid kuivasid kokku. Nüüdse Gröönihai vaalhai on siis kahtlemata ka muuhulgas väga kaloririkka, kas ja see lihtsalt hoidis inimese elus ja see traditsioon säilis, aga, aga nüüd, kui inimene näljasurma enam ei karda, on see taust muutunud, aga samal ajal muidugi on ju ikkagi, kui sa lähed Islandile, siis sul on võimalik ikkagi kuskil seda proovida, kindlasti seda roogadest olen minagi proovinud, kuidas oli? Ta oli natukene nagu pekki, need, kuna mu lapsepõlvest saati eriti pekiliha ei armasta, siis ta olla nagu, ütleme, lemmikroogade hulka ei kuulu ja need on just need kalorid, mis seal sees on, mis vanasti oli ainus põhjus, miks teda söödi. Aga ikkagi tähendab ma tean, lihtsalt füsioloogiliselt on see kummaline kala, kes Peab oma uriini välja tähendab, liha kaudu, tema liha on uriiniga üleküllastunud. Põhjus on selles, et seal külmades vetes, seal on vahel isegi miinuskraadid seal Gröönimaa lähedal Islandi lähedal ja see lihtsalt aitab tal elus püsida nendes külmades vetes. Aga see annab ka siis vastava nii-öelda maitsenüanssi sellele toidule jõustada. Köömne viinaga pidi hästi? Jah jah, et ta vist pidi olema isegi niimoodi, et, et teda Alkuses, kui ta on värske, siis ta on lausa mürgine metsa uriini kogus on seal nii suur, aga siis niimoodi laagerduda seal pikki kuid siis uriini kogus väheneb. Mina ausalt öeldes ei ole seda maitsnud, aga Reykjavikis ma mäletan, et seal oli niisugune reegel, et korrusmajades ei tohi Gröönihai b valmistada. Ja et, et see maitse seal siis vaieldakse, aga, aga väga paljud ütlevad, et ikka pissi, maitse on juures, aga sulle ei olnud nii. Minu jaoks on nagu pigem märksõnana nagu soolane pekk, aha ja lõhn oli ka talutav. Väga hull ei olnud kunagi, oli ühes sellises väikses muuseumis ja seal oli ka topiseid ja muid kuivatatud nii-öelda eksponaate siis oli seal nagu juba sellise tausta fooninali sihuke väike maitse või lõhn üleval, nii et ei ta mind nagu maitse või lõhna poolest või ärritanud. Ühesõnaga, ta on suur elu, kas polaarhai ikka tõeline niisugune noh, kolm-neli meetrit pikk, niukse hästi suure massiivse peaga ja tema ilmselt nüüd ohustada fotod ei, ei ole praegusel ajal, erinevalt nendest kümnetest teistest liikidest nagu mõnedel on ju lausa selline nimi, üks on näiteks California supihai kes elab seal California rannikul ja, ja keda siis juba ammu nii palju püüti supi tegemiseks, et ta sattus juba nii-öelda väljasuremisohtu üle poole sajandi tagasi ja neid ongi ka välja surnud, neid hailiike juba praeguseks lõplikult täiesti. Ja inimesed ei ole haidele ohuks mitte ainult läbi selle söömisega ka läbi muude tegevuste, näiteks Kuala Lumpuris sattusin ühte restorani, kus oli ehitatud hästi suur akvaarium ja selles akvaariumis hoiti kolme, nelja väiksemat sorti haid pidevalt seal ringi jõust, kuna hai ei saa seisvas vees põhjas olles ellu jääda. Kui tal peab vesi kogu aeg lõpuste vahelt läbi käima, siis nad olid sunnitud ujuma selles akvaariumis kogu aeg kitsas akvaariumis ringiratast ja samas oli seal vali muusika, mängis mis omakorda neid ilmselt rohkem stressi ajab, sest kogu see helivibratsioon läbi akvaariumi seinte kandub ka sinna. Ja selles mõttes oli nagu kurb vaadata seda inimeste suhtumist haisse. Samas on maailmas ka täiesti vastupidist suhtumist haiglasse. Hiljuti nägin ühte teleprogrammi inimestest, kes on koondunud ühte ühingusse, neid ja neid ühendab see, et nad kõik on hairünnakut ohvrid, kes on kaotanud mõne jäseme või, või muudmoodi viga saanud, aga nad kõik võitlevad ja tegutsevad selle nimel, et lõpeks ära või vähemalt väheneks seesama haiuimede tagaajamine. Ja vaatamata sellele, et nad ise on saanud nagu kannatada läbinade hoide saavad nad väga hästi aru, et haid ei olnud süüdi, vaid nad ise. Need inimesed olid seadnud ennast sellisesse situatsiooni, et Hayley jäänudki muud üle, kui neid rünnata. Ja ma usun, et üldsuse haide hirm on suurelt jaolt seesama mis on Eestis näiteks hundihirm. Siiamaani hirmutatakse lapsi sellega, et metsas on hunte küsidki lapse käest, et et miks sa metsa ei julge minna. Aga seal on hunt. Hunti on Eestis nii vähe, et see on praktiliselt võimatu ta vilksamisi näha, rääkimata sellest, et ta oleks sulle ohtlik. Aga kardetakse tegelikult teadmatust ja kardetakse kõike seda, mida ei tunta ja nii on ka selle veealuse elu ja haidega. Selline sai siis seekordne, kahe rändaja saade külaliseks oli meil siis Alve fotograaf Kaido Haagen ja jutt keerles haide ja haide hirmu ümber. Ja natukenegi sai ehk siis kuulajale. Mõni väärib müüt kõigutatud ja selle asemele antud reaalne pilt sellest ilmatu põnevast veeloomast haist. Rändame koos Hendrik Relve.