Kaks peigmeest otsima kruutiigest, armasta kaks peigmeest otsima, proodeegaks peigmeest. Krooteegiast jääda, armasta, tule siia. Sind. Ma vaatan, Gazproodispaasid on tuulesee sümbol, vaatan, tule siia, siin. Vaatan, kas pruudispaasid mul ei, Sukuudi jäi Buassis pruudes meenul. Sokk koodi. Koodi Ei Boassessaa pruudis meeloole. Ni vaalits seest ring ees töötuis. Maalid seest Neeva olid siis treening ees, niiet õismaale tuule siia sind. Ma vaatan, kas pruudispaasid mul tuules sind vaatad, tule siia, sind vaatan, Gazpruudispaasid mul ei, Sukudi jäi Boassis pruudis, meenub sokk koodi jäi passikoodi, jäi Boassessaa pruudismi noole Nivaalits seest ringi, sööd kolmanda oma. Nii lits seest v maalid siis treening ESC kuulma kohale ja tule siia sind, ma vaatan Kazbloodispaasit mul tuunesi ja siin ma vaatan, tule siia, siin ma vaatan, kas Kruudispaasid mul ja muidugi saapamassietüül Kloodismi. Kuule. Ja muidugi saab oma asjad ja muid uudi saabuvassetiulbruudismi noole. Neil on üks väikene mõisa ja ilus roosi, vaid me elu on üks väikene, ma ei saa veel, on üks väikemõisa ja ilus roosi, vaid me võtame omale teenreid, kes neid siis teenivad nööbutani omale teenreid, me võtame omale teenri, kes meid siis Tseenivad. Küla noormees, kuul kasti eetris, tuulajat, neoonküünla noormeeskoor. Noormees, kuulekas, tee eetris, tuuled, mul, mis palka Luubat mull, kuid eetris Läänsul mees palka loovad, palka loovad teenrid, äärsun, kui saada aastad, teenid saat mõisa omale. Saada aastati nii et kui 100 aastat teeni saat mõisamaale kõik mõisa roo, Haiaatia heinad, põllu, Vaat kui moonawespalubsilkuse Sanna heeringaid Kuimonomezbaalursseerlagaa koi müramiskaalud, silkoosisanna heeringaid, nüüd jääd sa siia harrasti õigust moonale. Nüüd jääd sa siia skuid otsasi, arstiõigust moonale, siis läksin nimelt ära ja seisis teenijad sinna siis. Nii see oli viimane, et paluks silka, mul läks meelest ära, aga laul lõppes sellega, ütleb sellega ära ja nüüd tulinesse pehmes pruudiga välja, jäävad need sissegi tänalastendrist teedes palgas ja need jäävad nüüd sisse ja siis võib sealt otsast peale jalgade ja sedasama kott või kui oli ringil inimesi isu, siis hakkasin veed jällegi pruuti valima. Tindimängu lauliaiski, pulmad aseks, seda täis, võeti ringina esimeselt Need saadeti ära, et ei sobi slaidi Tõnes kurvastad sobisi siis kolmas neis riiulisse ringile ja ega seal mingit tantsu vahepeal ei olnud, ei olnud siin ainult ringis lingist käis ümber, vahetati neid pruute enne ja siis need läksid seal ära ja võeti uue ja kolmas siis sobisse, see jäi siis omas Svality Diendriasse teener jäis siis lõbussina härrasja ja, ja te näete kale nuiamas siis ringi, siis siis kas võeti Tõnu laulu otsas sedasama peale laulma selle Lumažis? Õppisid seda tütarlaps juba oli siis siis nooremat kes minust siis neiu kolil asjade isi pulma maapidudel oli see laul kõvasti niis ja lihtpallide peal kah ikka kaks noormeest sisse naksi pruuti valima. Ja siis siis valisivaneez ja siis, ja siis, kui dientrist paludes, siis läks. Siis valiti jällegi kaks, kaks paarini sisse sest nii see on ja siis, kui sa järevalitlesin, näevad välja ja nagu võsas, siis kes siis teenriks valiti keeveetyintaksesse, et nüüd jääte siia, härrased õigust moonale Neis laulsid siis kõik, kõik laulsid kaasa ainult siis, kui need teenrid tõmmekat laulva üksinda, kellest ole lauljad, laulsime ringi, kaasa aitasid need kaiga, mõned, kes olid osavad lauljad, need laus üksinda ei olisi, see laul väga-väga pulmapäevadel alati lihtpallide peal ka iksusele kuusk kasvas õues kompveki ja see on ka üks vana ja minu minu ema laulis seda meile, eks kui jõulupuu siis siis ta laulis nuuskas vees Uuescu keegus, Eeessed ant vääriti kuusk aas vees, Voskoteeti, kus Istsed ante särki, seal see saali ka üks juut oskas saksa keelt kui vett. Seal see aassoo oli üks juut, kes oskas saksa keelt või wet ka kandi eskalletkaleerit jaagul laagarvaba läti taaga andis kalletcaa löövet ja kullakarvaletid. Ta oli jooberezkraanuma mees, kuldlestal rippus venna ees ta hullyodeeris kroonumeest kulriistal ripp, buss venna ees. Kui ta läks ära minema, siis jäima kurva meelega, kui ta läks Räämeeneemases jäima kurva meelega. Ta keedees tassesmi teavalas rookes silmavett, ta kee kees tassesmi teava Lasraces silme all, et kui ta saab tagasi tuule, jäämassessaami, pulli Meebeedama, kui ta siis tagasi edu lööma, siis saami pulmi Peedajana. Vaat see DNA seedehäired, kultuur ja uuri töölesked, katseenu DNA seedehäired, tooria hooli tööleski, oh mamma taas olema ei saa, mees. Laat talu sauna sees, oh mamma taas olema ei saa, mees ei elata alu saunas. Ta oli ju peres kraan, mees, kui Kristel rippus rinna ees. Ta volli Aebeeris kraan mees Kuldrist, seal rib buss venna ees puu, tütar, reaalmust, aed, taast, Jossiilu võtjasa oht, tütar musta aed taas do siilu võt ja sa Ta okeeris tekijää suur au ja eel uuriku ja ta on ju tee ääres pekki. Lõpp. Ei, see ei olnud seal kuuselaul, kui ma oma meili, kus tegi ehk mälest palati pantis kuusk põrandale ja pandi komplegi külge selt kuuskas õues komplegi kompidis sättige Kuusaid, hülged, pandi jõulukuusk sinna sk maastiga, kui lõklakkaja Kont kõiki, kõik täis küünlaid ja siis tegime ringi ümber kuuse, laulsime seda laulu. Vanale juudile sööstulli, Ellossetoobois, kala, hõbekell, daat, õieppika, puudeela ja disviiesajale siis Jesaja rüüpsas pude last ja ema Sass keeld. Siis ütel imaami noole. Katja, kus siis on nii kate käes, Ivooga lätsid Aade tar härg, Mikatega. Mattias ja 900 viskad noore mehe, kui ma juba üks neiuke null tull aknale. Müts väega viguline noor, mis oli tuubansselle laulu aknal laul, laul, sõja, isegi koer haukus seal pini. Keelab piini, ärkas nii kui ta laulis just mulle, kas siis tähendab päevani see noormees sai sõjas surma, sa oled Spocavus. Hull mamma, sirgu, mamma kosja oma kua. Takan, kulla tütar, sirgu, tütar, lasen sisse tulla. Kulla mamma, silgumamma kosmi neeme ist madalat kulla tütar, Sirgu tütar. Ja nuka pingi pääle. Kul mamma sirgu, mamma, mis mind naile siis. Anna kulraadioid sirgu, tütar kaks, valged. Mamma, mis minna eile pääle ja kata kulla tütar sirgu, tütar Skats valget kasukat kullamamma sirgu, mamma. Lõpp kus Jaan kuuldud mäletate, seda ma ka ei tea ikka muidugi paneb advokas mamma oma ema vist laulis seda laulu mullanis oma ime. Kallist kodust näeksin ma kurvalt kaugele maa kurvalt haugele, siis ütles. Mu hella juut, küll loom, hull, siis ütles kaasvarri julmul Hellaani juutia. Küllo, mul küll on huul sul ja mul mina ta redeliga pööningule, min neiukene sind ei jäta, lasin mina ta redeliga peenikule, minnuanneiukene, siin tööjuhataja, mina siin. Nüüd olen kodust kaugel ja mõnda vaeva näinud ja mõnda vajuane ja mõõni kallis. Tosson meenul nurjaal sain küll on hull ja mööni kallis, loa tosson Meerul nurja. On küll on küll, on sul ja mul mina ta redeli ta pööningule minna, leiukene sind ei jäta, nina sinna. Mina ta redeli tapojalikule minna. Niukene, siin töö, jäta mina siin. Ma nägin mõnda ka vaske ja mõnda hallikat ja mõnda hallikat, ma nägin mõnda, on joot mul naeratel. Vaat külla kool, tšellovool sul ja mul Nino taha redeliga pööningule minna, neiuke sind, jäta nina sinna nina taha redeli tapuelikule minna, neiuke sind, jäta mina sinna ei olnud kaskei hallik, nii armas. Minule ei, nii armas minule ei vaat nuut koerast jooni, õrnaldi algi tüllonul vaatnud võõras onni õrnalgi oldi küll hull sul ja mul minu, see oli ka pööningule minna, neiukene sind ei jäta mina siin minu Mudeli ta pööningule minna, niukene sind ei jäta mina siin. Kui kaugel seal ökotuumarõõmul rändasin, ma rõõmul rändasin ja hallikat ja kas käeva jälle terviti küll on hull ja hallikatsioon, kas käenma jälle terveeti? Küll ampull puhul sul ja mul mina tahan redeliga pööningule minna, neiukene sind jätan, elasin mina ta redeli, ta põnnikule minna enne niukene sind, jäta nina sinna. Kaski oli ära kuivanud ja allik mudane ja hallik, muuda pahane, mu neiu olin täis, aga elas küll on hull, mu neiu koolil nudki uut täis. Elas küll kun, küll hullus sul ja mul mina ta redeliga pööningule minna, niukene sind ei jäta mina siin, mina ta redeliga pööningule minna, neiukene sind jätta, mina siin-seal ringi Low, kuidas seda tantsiti, vahepeal deti ringi ja siis kas kaks või sellest tantsu, seda pulkasid mina Champolga takti või keda nimetati. Ja nii võib-olla ka need vahepause leidnud kastetivalitatiga ta seal üteldi ja noore mehe pael banze väga ilusti lobul sul ja mul ei olnud niukene essis moonutused, hääli ja niis issa saajani. Kas oli siis palka või mida sinna tantsiti. Harilik polka ja Dirka polka vastlasee tants, kas kolgetandame kõnepolka tilga, mille poolest see harilikust palgast erines? Ahto Peraznerdada millesteerid, male, Helga tants enne jutustega, siis pärast võite näidata, aga kui seda juhtusse polka läheb, nii rohkem pikettide sammud. Peenikeste käli peenikeste sammude väegane teame ühe koha peal või rohkem pele, ühen läheb edasi, küll aga rooga pikani Van basseinis ja naistele nagu see hiir hüppas, kass kargas sellelt selle takti peal, aga mul on meeles, kui ma noor naine on hull mees oli palli peal ja minu mees sotsid, siga võttis süte tõesti, kati oskab tilgapulgad, tantsi Agassi niisumite, võta nuuma naine, siis võrdsa muud. Nüüd sai oma tütre naise, kes oskas. Pulgad Touch, sellel folk seal vahet ongi. Need ei olegi nii nii lihtne, sest et igaüks ei osanud, ei osanud polgatav oskas asja Dirka pulgad ei uskunud. Kaks. Neegaks tütriku metsa könn maaliaks, nüüdse rikas töine. Roosikrants ussi elu roosikrants ei ole velgu, kuid jäid, et ei ole veel Coquid jäidet. See rikas sütel vaesele sooled saani murelik, see rikas sütel vaesele sooled, saani murralik. Roosikrantsi nii sinu roosikrants ei ole veel kokud jäidet, Cohnjooseenoraasi krunt, roosikrants ei ole veel kokkuhoid, jäidet ei võima seda ütelda, soolen maani moorialik, ei võima seda ütelda, nii soolan maani Uurali. Roosikrants usino roosikrants ei ole veel kokkuhoid, jäid, et ei ole veel kokku olnud jäidet. Üks poiss, kes minnu armastab, see armas tappeid mõõna, nüüd üks poiss, kes minnu armastab, see armastab Ma olendid, mjaa, see, no roosikrants, roosikrants ei ole veel kokkuhoid, jäidet, uraasi, krants, uusi roosi, see ei ole veel kokku jäidet. Poiss istus piibu all ja koolis köik mis kõõl öeldi, poisi ise istus veebuval ja koolis kõik, mis küünalde. Me ju see noor roosikrants, roosikrants ja ei ole veel kokku jäidet. Mjaa, see noor roosikrants, jaak, leiusi, roosikrants ei ole võlgu koodi jäidet kuujumal kõrges taevas, mis PMA nüüd deegeena Ohjuvaid kõrgeski Vasmis, PM, Teedjev oh nii. Roosikrants uszik roosikrants ei ole veel kokkuhoid, jäid, et. See koalitsioon ei ole see asi, see ei ole velgu, kui te ütlete, kui võtarika naises maa, kus jääb see vaene üksinda kui võtan rikka naises, ma kosja, ses vaene üksinda. See traditsioon, usi, roosid see ei ole veel kokku jäidet. Raasiga Joosid roosikrants ja ei ole veel kokku jäidet. Ma jätan leitses maid Jaaguusin loomal, kolmandad maha jätta, neitses mõõd maid ja koosin looma, kolmandad. Roosikrants on ju see asi ka, et see ei ole veel, kukuvad jäidet. Nii, Asjenoraasi krants, Music roosikrants ei ole velgu, kuid jäidet ja. Mida siin vahel seda roosikrantsi leiusime siis ringid ei hakkaks. Äkki oli see need tantsujavaheti vapkaari? Nii panime džässi. Kas võti ju mõningaid käis, oli kaks, kolm tükki, see siis, kui tuli see roosi, tantsivaid, tantsivaid võti, seen, tantsu, sele sellega saatva spalsse tants, sellega selle viie Bergi selle viie eks abil false tants, tantsu. Siis vahetati ringi ringisega tuli see välja, läks teine jälgi. Ja siis, eks. Kes võeti? Need, kes esimene oli, tuleks välja Eeess Belast võeti, too võttis siis endale ja siis, ja kuidas siis sellega me jättis tulles tema jälgi vällja niine vahetamas, seal muidu igaveseks lennu sai ka üks seen olla, eks kinkisin kah. Valimine noore lolliga. Kõne see ja see sulle ringi laus, seda lavikinisamat mul on meile nimes juba laulis meile. See lindilaulus siiski mõningat lausuda ringi laulus küll, aga ei tea, mis sinna vahele laolsem. Lauslause vahelejättu hoiaia, oioi. Olin mina noor ja lollikene noorelt võtsin arvuti ees, ei hoia ja hoia ja luuralt võtsin armukese essa aastate üten läbi sättamiinena ja, ja hoia ja pidin sõtta minema. In Ta niine, keedulin ma veel tagasi. Ja, ja oioi Ma tulin ma veel tagasi. KaksikIssati Heeren kaks Tügisse Teeveere, oi ja, ja oi ja ja kaks Tügisse teeveered, üks minu oma eme, tõin meelu armuke või, ja, ja oi ja tõin meenu armuke. Ene yks minno veel armutiene enam keel, hoiaia, oioi, armukene Ena olles muuhulgas pankrin, kus seal preisi kuningal, hoiaia oioi ka nagu seal preisi kuninga, siis ma ei esita, jäid ka sinna, kuni see preisi piirini hoiaia hoia ja kuni see preisi piirini seestin siis säänest Elloni missugune ELUS soldati Ell kui ja, ja jaja ja missugune elu soldati. Haljaslina tööle allveepaadi all all ja, ja oi ja, ja vii paadi. Siinse tütryk poisil säin tüüdi ess sõjas soldati Ell aia ja hoiajaadis sõjas soldati, kes ja mõõdukamis saare meeli seenel teeme, armukene oioi ja oioi. See värsimu lause. Et Hayuzinot üle seos pidanud pärast seda olemad, kui siinse tütrega poisi sõim, kes saab sõjas solvad, siis ainult vahetati, kui see hoia ja siis tinginud netis vahetada saare siis läksid asjad talle, tulite tänasesse sihini tantsitud ja mõni tants. Ütles Hurtaat, minge sinna, jäänes kargab sinna-tänna tühivaat, vanapoiss oli vaadis tõmbunud, tühivad, vanapoiss vaadis tõstab siis otsast peale, siis otsast peale, kõik lauludest. Viisidega, kui rasked, oh kui rasked. Oh kui rasked on mu päevad, see ta kõik, mu, see ta kõik, mu sööda Mu vennad näivad tunded, tühivaad, vanapoiss oli vaadis, tünden Tõndem tühivaatvana poiss, solvaadised. Ütle suur ta töötle, suur, ta töötas, kurdat, minge sinna, jäänes kargab jänes, kargab jänes, kargab sinna-tänna kümnendundium tühivaat, vanapoiss, solvaadise tüngedendium tühiva, et vanapoisse paadis siiski emad, mentsiskinaat need siiski maad mind kinni võtsid. Jäägri juure jäägri juure, jäägri juura jälle töötlesid. Tündidendium tühi, vaat vanapoiss oli vaadis tinginud. Advana poiss, solva diisel, kui mind jää, kui mind jää, kui mind jäägri juure toodi saadu lastes sadulasse sadulasse, varsti poodi kündidemdon tühivad vanapoiss, vaadis. Et vanapoiss, solvaadisem teedi, mõisambeedi mõisa peedi, mõisa herra, ET Deerast Antibeerast, Antiberast anti kokkadjate timm tühiva, et vanapoiss, vaadis sündinud, tühivad vanapoiss, solvaadis külma kokat, külma kokat, külma koka, palusin Haaledasti. Oletatavasti haa, löödasti kuulusin. Tündendendium tühiva vanapoiss oli vaadised, tüngem kündev, tühiva vanapoiss solvaadis, et ma ei ole, ma ei ole, ma pahaden, Urassen küll võõras, võõras ole. Tühiva vanapoiss, solvaadise. Muide tündium tühivad, vanapoiss, vaadis haavaossa haavaossa haavasse, nääriin metsa, näen ta mõtsa nõnda mõtsa, nõnda hariinu, tündingendunud ebavanapoiss solvaadis. Tühi paat, vanapoiss, seal vaadis. Tiinas sündis feimast, sündis, piinas, sündis suurem häda. Sest et kokais seest, et kook käis seest, ei kuulnud seda. Tühivad vanapoiss oli vaadis. Sündiumite ühivad vanapoiss, Olfaadise poos end üles, poos end üles, poos end üles. Kündja evad vanapoiss, solvanna aadise fondil küündinud ehivad vaala poiss all vaadisem kui ta neelu, kui ta, kui ta Ninuna kanüülis tuhati tulist 1000 tulist vahest tulistan süüdis tüümidel kündium, tühivad vanapoiss, seal vaadis. Maa peale toodi õõnutena õlut, õlut, tervissioodid, tühi faad, vanapoiss, seal vaadis tünger, Temdium, Paad, vanapoiss, solvaadise läbida ja kuidas seda mängiti. Nii semateeti ringis ja siis jällegi vahetati vindi kui tühivatud. Seda tantsiti ka Niilivusest. Mõni Estantsiga seal, kuid tühi. Ja läheb polgaja põlganis? Jah, sest andsin siis jälgi, vahetati ringi, Janax juua jällegi. Vaikses gaas otsas oli ilus kõndida seal vaikses kaassaas metsas oli ilus kõndida, sui oli kätte tuulemas tali, olime ta meele, elas Mikat ja õiepungad, need olid lahtimine. Maas on rikkad õiepungad, need olid lahti minemas. Kes talle vastu udu oli, noor ilus tütarlaps. Vastu too oli, too oli noori ilus tütarlaps. Sui oli kätte toolemas. Tali oli, ta neelas toomingad, nupud, kõik olid lahti minemas, toomingad, jäänuput, kõik olid lahti minemas. Ta teeb, veeretas ja Eedis, kus pool su mõt on. Ta äratas ja siis siis kus Olerutatsa sui oli kätte tulemas, sui oli teat tuulemas toanurgad ja õienupud, kõik olid lahti, meene, vastuliigad, jäänuput, kõik olid lahti. Meelevas kosmoniale. Ma mu mõte, et kui kaasneed, saabu, kosmoueane mu mõte mõõdet, kui kaasenet saabul. Sui oli kätte tulemas sui olijate tuulemas toomikat ja. Siis siis vahet, et sõrmuste vaheti vajab, siis ei tea, palju oli veel, võiks, paljud ei olnud, naasevad tuttavasse vahetivas sõrmuse seal, aga ma ei tea, kus võeti meelest ära. Aga mis siis lõpuks sai? Sul lõpp kah või mis seal ikka ja mis tantsu seal tantsis? Suvi oligi, et iga pulgad, sui oli kätte tuulemas, sõieltalyyalime täht, iga põlgad, tantsi, vaheta ja vaheta ringi, tantsida. Läksin, mida need saak kõndima ja linnu see otsiv. Läksime metsa kangema ja linnupesi otsima, siis linnupesi otsides leidsin poisi, saad seal ninnu abi, see otsides leidsin poisi. Halu võrriti oli hallitad, see pealmine ja alumine tülgeri hallitad. Ma võtsingi ta õlale ja kandsin pala. Ma võtsingi ta õlale ja kandsin Paala jõele. Seal hõõrsanud ta kruusaga ja vana Lufaagansuga. Ta kruusa. Loputasin veega ja kuivatasin kotiga, sest foto siin ka ja kuivatasin kotiga. Siis võtsin käekõrvale ja seenpaid. Kuna aga see esimene ilma sillata ilma saadatas, esimene ilma silmad ja tain ilma saabatto Ei, seda onu kes sul seal tantsu, mis faasis, aga Ilves vahetati seal moodsalulis, paeti, teised teesi. No nii, et ikka ringi laulusingi laul oli ta ringi laul, olles vahetati ringjalt teise ja Eston sud alles sul oli mõni, kes tahtis, laske tulla. Lasketantsu katkes Tantsupoiss. Teeme Estanci, ühtegi tantsu ei ühegi ringi, seal on niisugune asi ka need neiukesed ja noori meiega stantsigi Kõnso edasine omamoodi ja ja veel kaua ja kaua saeta vil ringiga gigataolisi. Haan ja meest essaa saab õlge. Haan ja mees teisasa põlge. Kalli kuues. Kalli. Ja sees on jaanis, vidi loob ja div Haan ja vees pidi lubjakive. Kuna aga Haanjaanis lätstiga nagu booti Haan ja meeslastiga nagu booti Kaaga Haan ja mees nägi silgupüti Haanjamaa mees nägi silgupüti. Teeletti Haanjamaa mees palus poodi saksa Haan ja mees palus poodi saksa. Mull katse orgat. Kaatse orgata Surkatsurka, Haan ja mees sorkatsurka Haan ja mees. Neile jääb kaaluk eest. Leila palun. Kes teda võib-olla oligi rohkem, aga ei mäleta seda, mäletate, millal? Siis ma olin ka, see oli eesti haigu. See oli Eesti aega, ma olin noor Thorn tüdruk siis laulu kul Muloni Melgu noore mehe tulliva õhta oli, mis seal lauluharjutusel, kas tulivad selle laulu esimest Kerdama, kuulses noor teemisest? Sises Yorka, minul nii naljakas räägis laus oleks seda Assistuvustani mõningaid pidudel ka lihtlihttalub all palli balletis laske mõningad krahh sõitis mõisast vastas, see oli üks niisugune laul, mis see stseen Detina kaks tükilassisse neiu läks siis see noormees ka. Juuli ja siis see noor mees, sonis krahh, Graha soidis mõis aastraatsutas koska harjusoomi, lambid, hoid, Valeri Valera Palerolerale koska harjusso, meie lambid, grana, kes rooma mütsi pääst ja pakkus karjas selle au. Valeri Valera, Valera Allanna. Kui oled vaene karja MIS käiksessiidis saanetis Valeri Valera Valeraleralera ess käidzee tissa, veetis mees krahh. Tee putukse, kui meenu papa, osta jõud. Valeri Valera naeral eralera. Ongi lõpp ja kuidas seda mängiti, noh siis see karjussot, tüdruk oli see ja see krahvletskasis sisse ja võttis muidugi müts väljaku, pakkus siis selle, Karjus kirjutas seda jäetuus, paneb pähe müts, et ma olen vaene Marianne ja staaž, seda nii nakastele vastad jaanist, niised. Krahh paneb pähe oma mütsid, maleva karjan. Üldiselt kurat, vaene karjanemis käitsis siidist samuti seda asja ütlesingi, mis putuka minu papa osta jõuab, nii vaikselt lühkine mäng. Sanchez oli mõistlik hävite joonidel nimetada viited Neymar viljeskis. Kui sõda tuli, siis ta läks ära Saksamaale ja see esimene, nii kui see sõda ikka tulist need saksa läks kõik särassis, tähendab nüüd teine üles ja see Witte läks ka ära, ei ole ta nüüd ninad seda SA Baby käest vankrit ostma, ilusa vankri oli minu ema, kui ta noor oli, siis taolisele täiega ilus ollu ja väga ilusti riides käinud. Alati kui ta kodus ta sulle palun veele, kus ta leidis, olid muidugi tüüman kui halva neile, nii õpetas ta meid ka. Ja siis, kui ta pidu üles ülapalli pärast seal yksi ilusa kleidi interSalia panna. Ja siis noorem oli vaadanud Assad salgas CPD preili ja panin talle nii mees, nii nimes, mitte preili ja saidamehele mehele ja siis tal muidugi neil hulka lapsi, mul isane kuus tütart oli, jah, viis poiga kuus tütar nad, no kasvõi kõnet ja tütarlaste klass oli kenakese ilusaja mus pidule lätsises üteldi, mitte puped, Patti pupes nimes tähendab õde väikene tulu ja stuuris läiksel meheldel tulunepi häste pikk mees, mustab hobune, oli vil mu näidud tädimist sülje tujul kassist ütelnud, samade nuid kutsudes. Tulid mees kutsus oma naistel väikene mutita kutsuda, titas, titav sai trenoolises tita, nupupjaviti Puppy, nullessiivsed Pidula ja siis näed, niisiis kavandati puppide ikka ja siis viidi need siis tantsu mõni ütel nagu viguri pärast ja niiviisi näed, seal sealt tulid puppide pulka. Aga ema ütles, melgad, kummilatsime, et khati ilusti, Reiuse polnud ilusti, kui ma midagi halba kuulas modedile pidurest siis pidi alati olema ikka mõistliku ja ilus. Sest muud ma ei tea, ta ega mingit laulu selle kohta ei olnud. Ei olnud, ei olnud. Selle kuma ta Rüütel maid, TMS. Ma teipsi. Alatzgeeveeles tööti aega, meenaa, seisin surnuaia ja kus on palju emisi hauas hingamas kalmupuid, üüri, eestik, jäisi palju seisa maas. Risti peale volli, nõnda tiri juut seinu nüüd STV enda maha veetud Tõnni Smaxi loomal leidis viimas voodeedia eest, kuhu ma ennast Teidis elu vaeva eest raske seelus, Kastonnis poiss hakata, meie elu puharaan, ämma saaksin hinge. Ma raskes elus söökast onnis hoopis hakata. Paranema saaksin hing jääma. Veerumaabul tõusis sääre meeleet hõiskasid Henn nats plaat, säärel äärassi veeruva lööveerutaadjev seal tuumasaanud Maarissesseerud taadia, mis seal veel, hing? Rahanaad siis ootasid, katsu ja tööle. See taaneemad Läti Itaasid polgagandaal. Katsiotaaga kaugelt kantsid Sawyaatse nuume maas, siis kõik neelad, sõitsin meene raskes elus kass tonnis, kuule, võõras mees sai sisse pantud, paksida alus. Ta onu joaga, haara antud juugaa teisele. Võõras mees sai sisse tutvaksida alus. Ja see läks, uus ei kee, mul oli ta nii meelel, aga mitte massaa, nüüd seolid, smaksid, õnnis laul, ilus laul, sünni vana lauliku mõisate teenis palehigis ja elu mõisas teenist, palun palehigis. Kellelt te kuulsite seda laulu? Seda ma isegi keeles ka noormees jagu esineiul sai lauldud seal nagu kostil ühes raamatus kivist üles kirjutatud. Ma ei tea, mis vanaaegne raamatu oli see laul, aga kus ta mul nüüd nii meelest alles mul oli ta palju paremast meil. Mihkel Mihkel, kus me näeme, see, mis naljala, mis teil meestel, kus me läheme kost nii pikka, saami mihkelmihkel kosmille, Nikos, nii pikk on saanud. Vaat seal eemalme jõuad, sa paistab meilitsi ilus talu Haatseli teemal mäe otsas paistab meilitsi ilus talu tuuaaesson, uhked uksed tuua, sees on lahked lapsed, toa Eeesson uhked uksed tuua, sees on lahked lapsed, tuppa asju, tool, mulle anti kohvitass muljet. Teeganti. Tupašenko tool, mulle anti kohvitass, muljete kanti dieedi jutu õige ruttu. Alustasin just juttu. Tegin ruttu Õiga, edutult, alustasin just juttu. Mul kadunud Ghana, no kasvõi USA-s-i ja varjumull, kadunud Ghana kirjugassonioosotsi jäi Pario mul lõnga onunitu jaagu noore maitia. Oled sa kõigis, kui sa võtad Faneemaid kaasa, oled sa kõigis, kui sa võtad nooremaid kaasa võõrast ilma jääd, kui sa võtad nooremaid kaasavarast ilma jääd. Poisid, poisid, teie olete lollid, teil pulaaru peas, toll, poisid, poisid, teie olete lollita ilmulaaruubi. Nagu ees, kui hiireke esipeal kui bulistik suust tuule, viinahaisu, kuula bee putsi, seega suust tuule viinahaisupuule, piibutsiltsi, herne, Varssist, mis seal on linna ripendase ülal hernewarsist Haamessaalan, Lipendase väelanud. Ja kas seda lihtsalt laulda või seda lihtsalt lauldi, naljakas vana vana vanaaegne, laulmseda Madison seal täiega valas. Taime annab ka rohkem, ta ei tea, selle laulu kohta. Leiti ja mida ei olnud, on või ei, seda ma ei tea midagi. Maalin hakanime nõmmel Stockmann, tütarlats laulis tuisanud põlgaste pulka Williams. Et mu vanaema laulsaste laulis mullo ja mullaga jäides siis selges stiilis. Vanapoiss oli suuremas siis maailmast meenemas, Soo suuremas seest maast minemas, vanapoiss, kui põrgupill, vana tütriik nagu lill, sama vai põrguteel, vanad kreek, nii kooli kui süstee ta Matati jalaga liiva pääle aeti soo, Fay mõõteti seal aga leiva peal ja aeti kui süsteede kirstu panti. Väikene viiul, kätte anti soo way kirstu panti, väikene rollid, jätte anti pumpul seal jääs, piip oli suus, tuva ott oli tulija, ta soopiip oli suus. Too kott tuli turiaade. Peetrus seisis ukse ees ja tõukas vanapoisi tagasi. Sooukse ees. Tõukas vana poisi tagasi. Siga, lurjus Kozatuulet Eila hollid, sina purjus, soovai Kuusatuljad köile hull, leidsin Aburjus. Tänulik viiskadjuma. Televiisor on nii, et kui vanapoiss oli suuremas ja siis maailmast Neeme haiduri Timmu haiduri Timmassis maailmast minemas siis kui wanna poisimatati jalaga liiva peale aeti. Vaidvaid haid olid emma jalaga liiva peal ja kui süsteem Diipolissaljas pumpanib soovistuva võtjal, tõrjagallatsi meelest mängiti ikka midagi seda võistlete, seda võist ringis jalas kas siis, kui haiduri timases tantsiti või kui selle teise viisiga teate Tõse viisiga jah, pesa viiski laste ringi laulu aga ega seda siis niisama ei jäta. Esimesega. See oli siis niisama lauljak. Vanapoiss küll olen Jill maas, üks rahuline rändaja aga siiski tütarlaste silmas, nii kui üks kurjategija, neil kihtis süda täis, nad sõimavad mind, vanapoiss, mis, vaata vaat mis vaatad, kui sa ei võta naist, mis ootatmis vaatad, kui sa ei võta naist. Kui vanapoiss ei mõista olla, saab lüüa äkki õnn Nutiga. Kui vanapoiss vil neiu noore, siis mõrsja Endale meelitad massell sooviks teise poole, kes tema silmi kriimustab siis Maielbaraspalk ja noore naise maal, kes tema silmi kriimustab. Jõemmest uhkustab. Pottsepana naiskiusas mind üks ühest paigast, yks ühest paigast teise Leaktsias surnuaia pääl palusin tal surma, läksin surnuaia pääl, palusin tal surma, yks palusin tal suur looma surm, siis tuli äkitselt Pedama murjutama surmses tulli äkitselt yks teda maha murdma, iks teda maha murdma. Haua kainet palusin Kaiv hauda söötja haua gaidid, palusin kaitsja, kuidas käevast muidu ärkab Lesvast, muidu ärkad üles. Nii lihtne ta oli, kas see oli niisama laulmisel ja samad lauldi, kes mõni vana pruudi endale valis, siis jälle laulsevad oma noore ja seal mõtlesin, vana naise, ma mäletan mul õe boikaks, võttis hästi vana naise, hindas ta seal lausuda kogu aeg tal Nis. Piibli laulu ma laulan, sile, õige mudu. Mulle sepa naine mulle laulis, kui mul viskad võitu Lauzzemi ja mul laulus lõpida, tuli mulle appi ja siis laulis daalikene. Laula seda laulu Roomassaares lapsepõlv. Aga ei saa, silm. Olin meena karjahaid maas, vägaar, moos joodama. Kord saadis i saadan ja oomi veendu vaatama. Koored, need saadis, isa. Obama andis kiir ju, kuues sell ka, mina läksin vooga, andis kirju kuuesel ka, mina läksin, aga kord siis tõusis vendalvi, meenu vastu lööma tahtsid ning siis äratab kaevus mind suured viinast baasid mind välja, kui mul suurmoon keeleede imest ka siit. Ja kui mul suur rõõm on keele, võtsid nõus mind ära, ei eesmaniitrid olid seal, võtsid nõus mind ära, nii Iisraeli eetri olid ja nüüd ma kannan vangiraudu Egiptust nutuga. Nüüd magan, pandi raudu, Egiptust nutuga. Meenu ei saa hallid juuksed läeva hauda. Nii võitlemi pulmas lauluga ja siis mul tuli laule puuts daalikenema sulle appi ja siis laulis selle laulu Hansikolide nimi tol Kerduani sepa Mickermi talvel tegeleda oli talu, et seal oli sepp sepa naine, ta lehte hoidis mind. Ma ei tea, kellel pull mullikas, minu õel oli pulma Eesnaksin võitlema, kes kõige rohkem laule laulja massani, ruttu siis Lanneli hulgani malli üksinda ja siis mul tuli, ma ei mõtle seedatult daalikenemal sulle appi, ess laulis selle lauluga täi mu lõtva meelde. Ühe korra seda justkui grammofoni. Kuidagi elaval Elisteid, mamma, ainus laps, disbeti mamma juures ja see on ka see oli seda võistlust küll ringis Kalavdaja. Et ema, ainus laps, lääts roosi aidaa kõndima neist roosiaia lilledest ta dieedi omal buketi soolillede staadeedjoomal buketi. Oh my lillede staatiegi, jumal buketi. Kui bukett oli valmis, saan, siis istus liisket Sotva peata mõõteles omas mõtet. Gospaanemmi na buketi, Soacai mõtetes gospaanen oma buketi zoovokay mõtetes gospaanen oma buketi. Ma tee ta oma kambrisse, kus õhtu heitan butise maageenda, saad oma kambrisse, kus õhtu eitan butisse soap vaikambris, kus õhtu heitanu butis soo vaikambris, kus õhtu heita voodisse. Sealsel Nispidilo mängiti seda ka, tehti ringi ja, ja ringis noored õnnekat Hüpassivaliniga soos asuva ringina tüssas käest ins, hüppasime ümberringi siis jälgi lauldasin Tassonowsva jälgi äsku ja Zooznaks jällegi hüppaja. Lastelaul väiks, eksin, tütarlapsi oma valambana ei visioni õpet. India saak kuulus, imeilus maa sees kujunes lõpus Mei essaa mees sinna reisima. Seal ma Low seal mees kes veel terveteetri, laadal, käivet, see ta poisi põlgva, see jääb ta nii palju mul on meil, ma ei tea, kas Ablatti ta rohkem või lihtsalt ilus valge habemega vana, mis ema mulle jäi mani platsis. Aga kes see vanamees oli? Toolitskeeniti Juhani kutsuti Tšuenic, Juhan, teie kandi mees oli seal teisest küljest üles tülli saanud. Vanasti olid küla ja talu ja niisu mainiti olisid geenide, teenite, Köönike taluvaid, ioni geeningi talu vist oli nii. Mäletate, mida tema laulis muide laulsite väega laulu mulludest, midagi meelanemagullesse kuist ta lihtsalt oli ka vahel siiski omadel vil palava huule ja toonis vääga mõnus laul, aga Maita, kus too mulle meeldis seadus, kas ma nii vara, last häbelik, olis sulgeda kulleldava vajulima nii võra, laps? Mul jäi mul meelde, et need, et seda vana tüll on ja aga siiski tal on vil palavat huuled. Nimelt Kristin preilid, kes õpetas tudengeid Tõuseme õnneks nagu vanaaegne meel, kui mu laps oli nii biitikalemised, pulmamüts, vastas laus esmalt odalama, elusate emendad, prisked preilid, ilusate emandad, prisked preil säega elusast yks veega elusas, lähevad sängi, löövad mängu, lähevad sängi, löövad mänguväega elusast yks ega ei elusast paadi Applyksvaleenalliks paadi Applicswalina Nix väega elusast yks veega ei elusast veetruu varba vääri sääsevedru varbale, ääri sääseväega, ilusast yks veega elusast sängi tulba, leivatuld, sängi tulba, leivatuld veega elusast yks väega elusas, seda laulis mulle oma õemees kumas külanud käsitaatsed hulgast sisendatud ilusast laulutuultele sugul ess mõista siis Laulas siis seda neesi esioldi, nii haige, nii haige, majasin talle hääd. Jutu mõte oli voodist välja ja sai nii rõõmsad ja õnnelikud, haigele laul kosutas. Aga ei tea kus see laule, et peenikesed Momseniteed tulid Simelikesse tuum tuuga võid jutu järgi võid küll ringi jääda või hüppede, oh minu peenikesed mamsenid, uhminu peenikesed mamiselid jääd, oh minu peenikesed mammisid ja Eprostoi tüüdünaiti, oh minu teeniks mammesselige prostoydivičennoaiti silkaadi Te teed ja kohvi tahtva juua, teed ja kokk veeda, et ma juua teed ja kohvi daat vajuvatsilga veteviisi tuua. Kiida kohvida vajuvatsil kaevetti viisiduvat poissi, ma ei ta ta luupoissi, ma ei ta talupoissi, ma aidaa talupoiss, ei poole talupoissi, ma ei taha talupoiss, ei poole. Ta viib minnuda luutuppa, ta viib minnu ta luutuppa. Need olid minu talutuppa, paneb suitsu, kätenukka ta linnu talu tuppa, paneb suitsu kätte. Vaat seal mõisa poolt tuleb mees. Vaat sealt mõisa poolt tuleb mees sealt mõisa pooldult mees Kalevi kasuks Salias. Sealt mõisa pooldavalt mees Kalevine kasuks seljas. Seda nurm sai noortes, tegin ka ringi ringi ess hüppasime Jeltsugu Virkanes neis kohe tuju viiks manna koolimajja läksime radi iga püheda kokku, siis tigedalt pilli ka ei olnud, siis kes laulu, mis on siis? Siis lauluga, siis pidasime pillata. Sae kooli Tartu linnas kus kõik oli puu ka maas, ilus aeg oli Tartu linna sees, kus köik oli puu ka maas, siis männielustik, tütarlaps, kes roosiaida läks, kes roosiaida läks siis nii ilus tütarlaps, kes roosiaeda ja läks siis Hans talle varsti vastu rõdul ja moosiba, kus tal siis Anstan varsti vastu tull ja muusiba koostel. Nyyd kostiiessaa, kus puhas süda mul, kus puhas südamul. Minni Kusti, SO kuispaa, sööda ja mul ei sõnadega võima räägita, kui suur on armastus sõnadega võima räägida. Kui suur on arm kajastus? Neist saab ükski ela paarike, kes ilmas elavad, kes ilmas elavad saabee, ükski paarike, kes ilmas avad ei tuli ikka vesi, lahuta. Nii suur on armastus, eituuli igavesi lahuta. Nii suur on armastust, ta saadab surmoice ees, kes meid lahutab, kes meid lahutab, ta saadab oma surnuid, kes, kes mehetses la tab Niiulisedele suureva bot jumala üksinda ei tuli ega vesi laudavalt jumala üksinda. Ta saadab mos Survakest. Mets lahutab Niiulise lõpp. Õpitud, see ema laulis. Roosi, lilled õitsevad siis väga lihtne, laulsin pidu, laulis essorite midagi, see oli nüüd. Anne, laul, Roosi lilled, õitsvad. Liisa. See südant soolas murres lõõr, keed riistapuu, kus mõtlen viina, Liisasi, Nuubia, kuidas Soome siin nii ka ei saa, meenust? La ta on suur rõõm, see on küll hirmus. Kes köik la, oota. Aga üksnes Vormaaläbi saan su joovust. Ma aga üksnes surmaaläbi saan su juurde. Ma. Hullu hundi sarnane, ei arstid ta hirmei Arv seest mehe elu on kui suur, ei arsti deeda. R Mai arv, see me. Elu on, kui suur. Ta sõimas, Meeenno sunningus ja halaisas halvas hooletus. Taas sõimas minnu sunni kuus ja naisas halvas hooletus. Kaivoolemad ta siin maitsvad õlga, just arvuti eest ma ootasin, ei leidnud kruusal, armuti öist, ma ootasin leidnud Kuusarki paare emal ja emal, ta silmitses minu silm Agasina armutiene, seisad teis ka Agassi, minu armutiene seisateis. Heidan õhtu voodis, tahan hingata, langevad kolm roosike eest minu rinnale. Landivad kolm roosike istmi, nurienn. Away sured sa minu arm, NUT, elad saavais suuretsa minu armu. Kirjutan solitseeerriaatjeest sulla kuudes jumalaga, armutien sünteena. Jumalaga, armunud seen, esin teena. Nii ta aastal kuulnud seda mu vanemad õed laulsid. Kuna vanad olid seal, et mõnigi õhtu tulid kokku ja istu siis meelehoovi aia peal istusid ja laulsite laulsid. Üks noormees, rikas, suu koost. Üks noormees, rikas soo, kuusk võttis vaest last armastada. Ta võttis vaest last, tormas ta. Kui poja isa keedas sai. Kui poja isa tihedas sai võttis poigala, vaan, võttis poega lavale. Kuts kokku, sookuu. Kuuts kookossuukooli ees, et poigaras saadav. Võõral maal poeg võttiski laagaardi, poeg võttiski laagaardi, näitas seedepapale, näitas see tabab Ale kooljet, kloostri kellad tvad kuule, kloostri kellad hüüdvad eitjaid keedamate taas tihedamatetas üks kroon Donääras suure nud üks Pluutionääras suurenud, keeda noormeeski. See on nii. Ja see oli siis kaadede laul, jah, see oli Kaimis, no vaest lausuja. Mul on alati sinuga nurgne tantsima, hästi vana laul. Systina mul lauset hulga nimi, neiupõlves tavapärast mehele tulid, teised arvavad. Ma arvutia arvuti ja nutiosa muutja, arvuti ja nutiosa. Mina olen ülikassinu armastuse sees, ükski päi veile Mulbikas, seest muud suurt pilti mul silme ees. Ja USA mis kasu on sellest ilusast aiast, kui seal midagi seenejoon? Mis kasu sellest noorest naisest, kui ei ole armastus?