Meil on väga hea meel öelda tere hommikust Indrek Vainule ilusat hommikut ja rakenduste nutilahenduste teemadel tead eelmisel nädalal kolmapäeval, kui meil oli juba nädala apteek nii-öelda ära olnud, käis meil saates üks teema siin veel läbi ja see oli siis ühe nähtuse Enno kadumine enne seda, kui ta õieti Eestisse jõudnud on. Ja jutt siis oli meil siin kolmapäevases saates omavahel Google'i prillist. Tundub, et sellega on nüüd siis kõik. Nii, räägitakse jah, et on, on neid saite tekkinud, kus nagu suunatakse seda Google'i prilli ja ja noh, nii-öelda jutud käivad, et ei ole sellega ikka midagi teha. Põhiprobleem pidi olema siis see, et Google'i prillpidi olema ebaviisakas. Sellepärast et kui sa kellelegagi räägidki mees, siis sa kunagi ei tea, kas ta äkki filmib või salvestab mingisugust sinu juttu. No see on, see on üks asi, teine asi on ka seda nalja heidetud, et Google'i prillikasutajatel lähevad silmad kõõrdi on ju. Et see kogu aeg ühe silmaga, vahid sinna ekraani peale kergelt kõrvale ja siis läheb seda, aga noh, seda ma nüüd päris päris ei usu, ega võib-olla tõesti, kes nagu 24, seitse kogu aeg kannatada, prillija vahib sinna siis noh, võib-olla küll. Aga jah, ta tõenäoliselt ei jõutud nagu sinna. Ei tabatud seda asja võib-olla õieti ära, et noh, ta oli ju tegelikult äge, ei saa öelda, et ta jama oleks olnud, aga aga ju siis midagi ei puud või siis teine asi, et ta liiga kaua Jokutati, nagu tihti on, tuleb seda ägedat tehnoloogiate ja jutt on, jutt on ja kuskil on mingisugune inimene, kellel see on olemas, onju, aga lõppkokkuvõtteks tavainimene noh samamoodi nagu mina tahtsin nuusata Oculus Rift osta. Saatsin oma sõbra seal Ameerikas poodi, ütlesin, et otsin poest süles, tema ütles, et kuule selliseid asju poes ei müüda. Et noh, sa ei, sa ei saa minna poodi ja noh, sa ei lähe praegu siin kuhugi kaubanduskeskusesse ja kuhugi tehnikapoodidele, palun mulle ühed Google'i prillid punast värvi. Huvi läheb ennem üle kui see asi kätte jõuab, see on vist ilmselt kõige suuremad inimese inimese niisugune tavapärane psühholoogiat, infot tuleb nii palju peale uusi asju ja sa unustad selle vana vana äragi. Ma saan aru, et tänase apteegi üks põhiteemasid on siis ka ikkagi ühe sellise. Uue diginähtuse kadumine, allakäik just nimelt plaanisin täna rääkida sellisest asjast nagu QR kood, kindlasti paljud on seda näinud ja võiks siis öelda, et Georg Kõudi tõuse langus. Et, et kuidas, kuidas see asi nagu kujunes ja miks ta siis nagu enam ei lenda või, või noh, kas ta üldse kunagi lendas, sa ütlesid väga hästi, et on noh, väga palju inimesi, kes on QR koodi näinud, jah, täpselt, ongi lihtsalt näinud. Aga kui palju on neid, kes on võtnud telefoni välja ja siis noh piltidele, et kui palju on seda, kes on ka palju neid, kes lingini kasutanud, ma arvan, neid on ikkagi suhteliselt vähe, just, et no ma natuke räägin võib-olla taustast, et mida sa QR seal tähendab, siis tähendab quick response ehk siis sihuke kiire vaste või kiirelt kiirelt reageeriv nagu kood. Noh, põhimõtteliselt on tegu ja väga laheda leiutisega jada alguse saigi Jaapanist kus teda kasutati autotööstuses teada oli ju Toyota mõtles välja nii-öelda uued uuema tehnoloogia, kuidas toota kiiremini, kuidas toota paremini nii-öelda neile oli see liin, männeffhing, niisugune väga, väga kiire tootmistsükkel ja neil oli probleem selles, et nad ei suutnud jälgida, kus kohas asjad on, et noh, et oleks päris kindel, et kas see asi on õigel liinil siis paar kuud või ribakood, mida me igapäevaselt poest teame, jäi sellise info edastamiseks liiga väikseks, sest seal on ainult 20 kohta. Aga QR koodis on neid kohti. Numbrini kartuses on neid üle 7000 veidi ja numbri ja täheväärtuses on neid noh, nii-öelda seda sõnumit saab panna siis 4200 tähemärgi pikkuselt sisse ja binaarselt siis kuskil 3000 ringis. Et noh, see ei loe, kui sa teed nagu selle QR koodi suuremaks. Ta ikkagi mahutab palju seda infot. Ja, ja noh, muidugi autotööstuses oli see kohe suur läbimurre. Sa tead kohe, et vaata, siit tuleb mingi ese, see ese võib olla ülipisikene, aga see kiurkavad on seal peal ja masin suudab seda lugeda, ütleb kohe, et vot on õigel liinil valel liinil, peaks olema käima sinna noh, on selline, noh, pikad kirjeldused saab kohe kaasa panna ja sul ei ole vaja nagu midagi rohkem infot kuskilt juurde lugeda on ju, et masin loeb ära, saab kohe aru, kui miski on valesti ja toimetab siis vastavalt sellele. Kuna see oli nii, võtke siis ühel hetkel hakkas ta vaikselt nagu ka muudesse harudesse muudesse nii-öelda elu valdkondadesse liikuma ja läinudki kaua, aegamööda tulid juba nutitelefonid ja kõigile tundus, et ohoo, võõrkaudu on ikka väga äge asi, et siia saab ju kõvasti infot panna, seda saaks ju igale poole printida, teda on väga lihtne, võitsin samas kohe omale ühe kuskil netist mingisuguse QR koodi generaatoriga omale oma sõnumi toksida, valmis või oma lingi sinna sisse panna ja, ja kellel on QR koodi lugeriga varustatud telefon saab seda lugeda ja saab näha, mis seal koodidega peidus on. Aga aga nagu ikka ma kunagi olen seda isegi siin saates maininud, et miks ma ei arva, et QR kood töötab, on see, et inimene ei saa seda lugeda ise. Et sul on vaja nagu aparaat mingit aparaati, mingit? Noh, nagu kolmandat osapoolt, kes sulle tõlgiks seda, aga kui inimene saaks seda lugeda, siis seal ei oleks üldse mitte mingisugust. No just nimelt siis ta oleks lihtsalt jutt siis reklaam, ütleme liftis mingisugune plakat, kas on QR kood peal, siis on loogiline see, et sa lähed ja vaatamise ja, aga vaata, kui seal on lihtsalt tekst, siis seal ei ole, oleme koodi vaja. No vot, nii palju on, et tegelikult tegelikult see nii-öelda välise suunajana väga palju juurde ei anna, et jah, ta suudab lahti teha näiteks, tead, enamus riideid suudad lahti teha mingisuguse veebilingi sulle. Ja, ja see võib-olla ongi üks niisugune pluss, et sa ei pea nagu sisse toksima, et sa lihtsalt suunad peale ja telefon siis tegeleb ise ise asjaga edasi, avab sulle brauseri, avab sulle vastava lehekülje, teeb neid asju, on ju. Aga seal on ka omad ohud, näiteks on täiesti tuntud selline asi nagu ataging mitte täkking, vaid tääging, ehk siis atakk tääging, et pannakse üles QR-koode või noh, vähemalt kunagi pandi Eestis ei ole väga levinud suurtes linnades oli, et meelitada inimesi valedesse kohtadesse, kus neid siis nagu ära kasutada a- nagu netis netis valedel, aadres valeditel aadrist ja kuna see ikkagi mahutab noh, ütleme numbrit ja teksti mahutab ta üle 4000 tähemärgi on ju siis saab sinna aadressil ei, lisaks panna veel näiteks mingisuguseid väikese koodi, mis hakkab sulle midagi tegema ja eriti hull on asi siis, kui näiteks seesama riidel on ka veel pahavarategijatega seotud, et sa oled tõmmanud omale mingisuguse riideri alla, mis öeldakse, et nad nagu hullult lahe riider. Ja kuskil on siis need täägingu QR koodid ja sa skännid selle sisse. Muidugi, liider ütleb, anna mulle mikrofoni, õigus, anna mulle kaamera, kus annad, ise, anna mulle aparaadi õigusi, annad, õigused töötaks ja, ja põhimõtteliselt on võimalik palju paksu pahandust teha ja samal ajal see pahavara riider näitab, kõik on lahe, kõik on tore, sa oled siin mõnusal netilehel, vaata pilte ja taustal tõmmatakse sinu asju ära, see tähendab siis seda, et, et noh, see rünnak muidugi toimub eeskätt tablettide ja telefoni vastu, sellepärast et ega ju arvutiga keegi QR koodiga kokku ei puutu. Ega tavapäraselt. Normaalne inimene ikkagi ei võta oma arvutit kuskil välja ja üritada QR koodi teha. Aga, aga aastaid ta popp oli ja väga paljud reklaamifirmad ja igasugused nänni tootjad üritasid seda QR koodi panna ja muidugi kes viitsib netis otsida, on kahanemas selliseid lehekülgi, kus on nii-öelda parimad QR koodi läbikukkumised või failid on ju, et ma ise vaatasin seal mõningaid siukseid. Tamleri saite, kus siis oli noh, näiteks metroos metroos on teisel pool Need, seisad seal metroo ääre peal ja siis on plakat, kus on Georg kaudu, aga aga ta sealt ääre pealt ei skänni välja. Seda, et põhimõtteliselt peaksid rööbastele roni või sisse QR kood on kuhugi suure postri peale trükitud on ja ja see postrõhu l kõrgel kõrgel üleval ja jällegi ei, ei loe seda välja või on ta mingisuguse valepinna peal näiteks ümara pinna peal siis seada ei saa aru, et noh, neid neid läbikukkumisi QR koodiga on väga palju olnud ja ma mäletan enda enda tööst, et ikkagi aeg-ajalt saab siin inimesi ja ettevõtteid nõustatud mingites asjades ja on küsitud, et noh, nüüd nüüd enam mitte, aga, aga veel ikka aastaid tagasi küsiti paneks äkki selle QR koodiga kuhugi teeks QR koodi kampaania teeks midagi. Jurka Tiksid tundub nii äge. Aga ma ei ole kunagi seda teinud. Aga seda vist väga ei tehtud, mõned kord vist on seda proovitud, aga lõppkokkuvõttes on ikkagi see, et see ei tööta, inimene, sa pead minema juurde ja skännima, kui sa sõidad, lihtsalt noh ütleme tänaval, kui me räägime mingist reklaamist, siis suvaline junn lihtsalt joogiga. Okei, okei, aga nüüd, ühesõnaga siis selle jutu kokkuvõtteks, me oleme siin lugenud neid erinevaid probleeme ette, me oleme rääkinud sellest, kust QR kood tuli, eks ole, selle autotööstus, nüüd on siis kõike? No eks eks ta päris nagu vaata, miski miski nagu on, on veel Windows XP kasutajad ja tõenäoliselt kuskil on ka Windows 95 kasutajaid, eks ta, eks läheb, eks ta jääb ja, ja noh, tõenäoliselt tööstusesse eata veel pikaks ajaks, sest et seal on tal täiesti oma koht olemas. Masin-masinloetav kood, mis mahutab väga palju, on, on väga okei, aga jällegi peale on tulemas igasuguseid Errefaidiid, väikseid kiibid, asjad, mis ma tean, näiteks Volmart nõuab oma enamus suurematelt tarnijatelt, et kõikidel asjadel oleksid väiksed kiibid sees. Millega siis põhimõtteliselt sa käid skänneriga mööda kauplust ringi ja, ja skänner ütleb sulle, vot see kampsun on vale leti peal mine tassida nüüd õigesse kohta. Aga mis siis, mis siis, kui nii-öelda QR koodi asemel on nii? Tehnika on ikkagi nii palju arenenud, et ei ole vaja seda räbu sinna nagu trükkida. Ma pakuks siis kaks huvitavat rakendust välja, ühest on juba olnud ka juttu. PöördLänts ehk siis sõnalääts on ju, millega sa saad tõlkida teksti? Üks ükskõik mis keeles, ükskõik mis keelde põhimõtteliselt suunad, lihtsalt kaamera sinna peale ja masin juba tunneb ära, et sul ei ole vaja seda koodi jurakat nii ja suudabki sulle avada näiteks mingi lingi, aga ometi naelasel masin vahel masina vahel, aga kujuta ette, kui sa ikkagi näiteks mina olin seal Prantsusmaal on ju? Ei saanud jutust aru, sain ilusti peale suunatusele, pöörlentsija tõlkis mulle ära. Aga teine ja veel huvitavam rakendus, mis nüüd hiljaaegu on välja tulnud, kahjuks veel mitte androidile, aga jutt on, et ikkagi androidid kohe-kohe tuleb, on fotomäe ehk siis pildi matemaatika ja tegu on väga põneva lahendusega selles mõttes, et võtad selle fotomaati lahti suunata matemaatikaülesandele peale ja ei ala Nende ime lahendab sulle ära. Ei ole, proovisin käsigi käe käega kirjutatud asjad ei lahendatud, ütleb sulle, sorry, me veel ei suppordi käekirjalist lahendust, aga, aga praegu, siinsamas, enne kui me siin Jutaksime, rääkisime, proovisin veel üle, võtsin Google'iga lahti mingi suvalise mataülesande, suunasin selle siia peale, mis tasemel matemaatika üles on sellel mingi viis pluss kaheksal, ei, ta tegi kaheksa korda kaheksa, tegi kohe ära ja ma ei jõudnud siin lihtsalt, me võime pärast siin katsetada, kas see on umbes nagu, kas sinna saab siis mingisuguseid selliseid geomeetria asju oma nende noh, nii-öelda screenshot-ide peal on näidatud, et ikka ruutjuurt ka, kui tahad, et pole mingit probleemi, lahendab ära. Et noh, niipalju siis Scurkaadi liiderist, et on Kariiderid, mis lahendavad sulle matemaatikaülesandeid ja tõlgivad selle keelt, et noh, on siis vaja seda üks üks põhjus ka, mida arvatakse, miks enam ei lenda ta lihtsalt kole. Et tänapäeval tahetakse, et asjad oleks ilusad ja Georg kood on lihtsalt kole. Et ärge siis neid kiurkavad igal pool suvalistes kohtades, avage, võib-olla satute hoopis täägingu otsa. Aga kellel vähegi huvi nii-öelda uuema aja nii-öelda koodi lugerite vastu on, siis pole vaja neid koodi, lugejaid on lihtsalt fotomäed ja Word Lens. Aitäh, Indrek, kohtume siin Järgmiste sõnumitega IT vallast juba nädala pärast. Tegijad.