Tere, tänane saade tuleb võrukeelne ja stuudios on kaks võrukest. Evar Saar uurib kohanimesid ja Mariko Faster Võru Instituudist koostab eesti võru sõnaraamatu. Aga täna tahame ennekõike keskenduda kohanimedele. Kohanimi ja keel. Kas nad kuuluvad kokku? Tere no kodusse nimi ja kiil kuuluse, selle mõte on muidugi kokku etega ses kodusse nime oma yks teguri Mäedsingi keeleni ja keele abil nagu kasutades keele abil kommunikeerumises, et kodusid tere märki ilma keeleta või ilma Inemise keeleta talle ja sama nagu käsuga numbri ja koordinaadi palju parem baasia kotusse nime kõige põhilisem ülesanne ja miks, eks too, et kui nagu katsinemist omavahel nagu jutunakese ajama ja üts midagi nimeta tahtma ennastki kodust ära märkima jutt on, sest ta ei pea tolle jaoks nagu ütlema säänest Kuuesõnalist lauset, vaid ütles nagu küte kodusse nime ja Thomson ökonoomne asi, mis ütles Tõsele, hull ei ole täpselt ära. Et mansse kotusegam tegemist. Tõusin nime puhul on või olla tõuga tähtsa, et ta töötas ses ka jaos kummi, ei saa aru, mida ta tähendas. Keele keele puhul ei saa olla nii, et sa ei saa aru. Sa pead aru saama, kui sa tahad vastata, aga koduse nimega on teine lugu, aga too mõni näide. Näituses Võru nii täpselt ei, Tiia, mida ta nimi tähendas? Media, millest ta tule, mis on Dima etümoloogia. Aga ta töötas, Meos. Kas kohal võib olla ka mitu nime? Loomulikult või kotusel olla mitu nime, tavaliselt ongi katusel mitu nimme sõltuvalt allest, kes nagu omavahel vestles äsikina santsilvega suuril Kotossil, nagu Liina ja suurem alevi omm lisas. Meil on EMile, mida, nagu põhiliselt näide kotale, tarvitades ka seansse naljatleva nime, mida nähtusest sõbra omavahel tarvitas. Nüüd võid nimeta kas länginimis sam lõppude lõpuks nälga, säänse nime, et kui nähtuses keski kuskil siin Keila, ütles Liina, siis on selge, et mis Liinaga tegemist, et seesama sõnaliin lihtsalt Tallinna nimi. Jah. Ma vist on Võru puhul, et kui keegi kuskil tarksepana ütles, et Meli sanduliin võro ja ei ole juht Tartu. Ühtsuse nimel definitsioon ongi ja saaned kotuse nimi ame Too mida kulleja omm mõttel, noh, kui kohtuse, nimme ja tõu, kellele ta ütles tõusaadallest arrovi, kotuse nime. Nimi alati pannakse, sünnib minul laps, panen ise oma lapsele nime, teine paneb teise nime, minule loomulikult ei meeldi selle teise lapse nimi, minu enda lapse nimi, ikka kenam ja kaunim. Kuidas kohanimed kujunevad? No kütusenemi sündimine nagu kate, muudu üts, võimalus ime sündimiseks on tõesti too nagu nagu latsele nime pandmine, et nähtuses märgitas maha nagu 10 vastse tuulitsat. Ja ses märgitas naljaga nime veel Toomsesse anne nime pandmine. Aga osa naist kotuse nimist, mida me tegelikult igapäevaselt tarvitami homsümpton umbes nii nagu inemisele hüüdnime, et et lihtsalt Natas kutsuma ja, ja too kutsumine nagu helis toda mõistva, mitte enam katsinemist, vaid 20 kaitsada katsekümmend 1000. Nii edasi ja lihtsalt kujunes välja du nimi, tun, mõtlen jah nime pandmist, kui säänest on tulnu, eks ette enne vastsem pala olete vanem kotuse nimistu, nii eestinguga siin Eesti ümbruse Maien sääne nimistumis on peri keskAastvaivil vanem pastaaž, tolle kott tal ei ole, nagu küll mänsidki väega kimmit. Te ütlesite, et oleks nagu midagi manssegi käsu Göran või, või papa Lynne pantujases tarvitama tiks vastabitena suulises tarvitusest, oma nime tapääludes, märgit. Aga võib ka nii olla, näiteks et sinu jaoks on sellel kohal üks nimi ja Mariko arvates on seal kohal hoopis teine nimi. No gimme, loom sõnastas, kuidas me selle ühtse nime siis leiame, kuidas mina seda kohta siis nimetama peaks? No kui mind nüüd omavahel nagu ütelda, suhtlemi või läbikäimises võimi tarvita ka kumbki human oma tuntud nimme, aga kui Tõne tollest arusaaja nagu toda umas võrdses, sa ei peagi tegelikult nagu peris, ütle nime peale välja jõudma, noh ütle nime peale välja jõudmine on muidugi vajalik seanss on kaasaegse nutiskunnan konna nagu põhiline, eks too, mis papal kirjana, mitte toomisenemise kõnelase ja siis on noh, lihtsalt veidikese ebamugav, kui peas nähtuses suurem pide Külli nimi tarvitama, nagu mitmed muud on noh, ütleme Võrumaale, mis tuntum peitub majutuses Rogosi mõisa Rogosi mõis on jaam tulnud kunagisest mõisaomanikust Rogosinskist. Ja sest tollele mõisale säänse laol, kui mõisa omanike mõisid vääga vihati Eesti vabariigi algusaastail antu vahtsane nimi Ruusmäe nüüd olles väga ebamugav, kui peast nagu igal pool paplin kirjutama välja Rogosi tase nimega ka Ruusmäe quickina Nahkumi kaemas andsid vanem pid dokumente. Vääga sakeste kirutud välja, mänegi talupoja nimi tuntuks kui soo tuntuks Tase nime all, sagedane toom, aga ökonoomne too ei ole ja noh, sellepärast ongi olemas selline asi nagu nimi, kõrvaldamine ja, ja nimi, määramine ja toimimine, määramine siis ongi, üldjuhul on ta juba olemasolevast nimmiste nime variantest tolle väljavalimine, mis, nagu kõige suuremale osale nime tarvita, tundus Uma ja sobilik, mõtlen, mõtlen, sest muide tõisi nimevariante kõrvalejätmine või repressiiramine ja Tõne täna nimekorralduse osa Amsestatest, nagu santsile vahtsile objektele vahtida, nimi välja mõtlemine, aga too tõesti põhiosanud pututas tooniga uulitsa nimi. Kuidas need koos selle võru liikumisega ja võru keele sünniga, kas ka kohanimedes on toimunud mingid muutused kas on tulnud ette seda, et eestikeelsed peaks võrukeelseks panema või vastupidi, peaks midagi nagu korraldama kohandama, sellepärast et ühest keelest teise tõlkides on hoopis pea peale pööratud vahepeal. No vot eesti keele, võro kiil oma niivõrd lähkede sugulast, keele, et väga sakestam nagu kasse ütelda, mis keeline mänegi nimi ja ma olles ette minemine, ma võtan ette summa enda perekonnanime, mu nimi, eesti keeles saar nagu väga lihtne, et kõigepealt nagu prototüüpe tähendus on nagu maa tükeset. Aga kui me kaevame nagu Võrumaa maastiku peale, siis maastik on, ta tähendas oma pühkida või metsa tõkeset keset laket maad jupikene mõttes Hansa. Ja niisamuti on paljude naide elemente ja sõnuga, mis nagu Võrumaa nimisen oma, et noh, me ei saa vääga teravat vahet sisse, aia ta nüüd homtõmme võrukeelne ja eesti keel ei ole seda kuigi asja kuidagi teistmoodi väljend, et ja, ja vastupidi. Aga noh, eks muidugi too võru liikmenemis juba 20 aastat tagasi pääle nakkas nakkas ka akva tuut ajama, et noh, võru keele numetagina Võrumaa nime põhiosa sündonoomad, et peast ses ka võru keeles kirjutama ja noh, võru keeles kirjutamine kui kaebimist olla kirutamisemant nagu spioon ja on kõige rohkem puudu on ja noh, siis on puudu jäänud see asi, et ei juletud võru keele väljaütlemist täpselt edasiantu õigempidedu asi on hakanud peale juba väga ammu 19. aastase alguse tegelikult ses tolleaegsest lõunaeesti kirjakeeles. Ta kire keelest kaotati ära. Täht näärtuses esimesest silbist kauem poolt, et kummilainetuses vastse testamendi esimest trükki, sest seal on küll püha evangeelium, aga viimati siin trüki enam juba püha. Ja nii samad Maide kotuse nimi ka, et ega pera silbi Tättega tähe nii-ütelda ei olnu. Kire pildin traditsioonilise, räägin näol on ka selles, kui ametlik keel on siin saksa keel ja ega ka sõsta lähe nagu kõrda neid nimi rahvakeelepäraselt kirja panda, kui tuli Eesti vabariik. Kuigi Nomansidki suundumus küll, et ma pole kunagi üte väikse uurimise, teen ülikooli säänse harjutustööjaoskond kolma. Et kui siis nagu Eesti vabariigi algus on aukiri, on keele haagiryun ja ja muu näokirjanduse nagu tud nimikeelsuse küsimust, lahati selle tegelikult hetkes, kui eesti esis haisvas sai, siis oli no ametlik kotuse nime tarvitusel olme tooniaanisane, saksakeelne ja no noh, sest Eesti nii põhja kui lõunaeesti koduse nimi saksa keelest, et vormi oli, no mis oli papride pääl ja sealt edasi oligi siis sa andsid üleskutseid, näete ses tule meelde. Geograafi Tiits, maa üleskutse aastast kuskil kate kümnendide alguses ta kirjutas, et Eesti kotuse nimi, tule kiruta paiga taheliste mureta peretselt Lõuna-Eesti täpitähti ka. Ja Saaremaal tulles nähtuses säänse nime elemendi nagu pikk Kotele kirutavaiks kohalikud murded, aga sealt Pitk ja tules kirutakse Adavere ja Tõrma, mitte Kodavere ja Torma niguna Parhila kivinenud manu nimekuju ja nii edasi. Ja sest tal oli muidugi ka mööndusi, väega tuntu koduste nime peas olema ja mais kirja pidin ainult selle kujule nii, kuna juba kinnistunud looma, sest noh, ega eestikeelne ajakirjandus oli juba tuusas, käiks üle 50 aasta vana jao lehtin ja igal pool mujal noh, kirjandusena linnu nimeski läbi joostud, kinnistunud sellest asjast ei tule nagu midagi head välja või ei ole ütleme, esike geograafia, keelemeeste tahtmise oli kõige parem. Ja, ja näitluses Eesti vabariigi algusaastail vil esines, andsid kirjapilte nagu Sõmerpalu ja ja väher ööga Pedamistensilpenses tegelik arendamine siis seda Tiidet naid täpitähti, peraamastan silt on Võrumaale kunagist Ma tahtsingi kita tegelikult neid valdu ja ma siis tagasid enne oma vanaküla ja, ja oma naile Küllile pandnaga tagasi võru keelidze nime. Ivar, mis täpsemalt ütelda, mis valla nom? No näete tolle kotuse päält oma tast lõuna pool, et sealt Võrumaalt või praegusest Võru maakonnast muidugi Rõuge vald ja Misso vald. Ja Setomaavaldust Meremäevaldkonna omases tõtest tagasi tõttu kõik vanaküla, mida paiga talis elaniku esiarvas, et no olema. Ja konn kanoide. Ma ei tea, küla nimi, kire pilt on võru keele väljaütlemisega koon kella viid. Kas kohanimi kuidagi peegeldab ka sellist koha geograafiat? No loomulikult, kui sääne-määne maastik, säänse asja, seal maastik on kõige pärast olema oma ja neid asju homses vaja nimeta. Mändsid, vahendid keeles võetas tolle noid asju nimetamises tuu sõltusest, rataste vahtust, paiga talitsest keelest, nii nagu kiila nii nimetada, sest kõrgendiku või orgu või mis seal parajasti olema, numbri või toda kuismuudu asustus on nagu ei aetud, kas oma küla säänse, tiheda kõlakus omma talu, millele nagu kotuseni eriti vaja ei olegi, et ma nii palju seda, et seal nagu on alati peremehe pere kutsutu või omases seal ridagi praegu on nagu talu nimel on juba rohkem mõtet seal nagu igal talul oma, nägi oma maa nagu ütte talupiirist tasedalu piirini või Tanumistanumini nagu nagu Võrumaal sakest ütelda seoses muidugi hajaasustus kond nagu talu nime omaki tegelikult kõige põhilisem Bagotusse nimelt Lääne politsei Võrumaal ja kimmel ega ka osast Mulgimaad ja lõuna-tartu Maadum tõtest sane hajaasustus. Praegu on talu nime oma kõige häste Teeda olnu ja pruugitud naist taludes. Samal ajal on viimaselt päris aasta jooksul saanu, ütles talust mitu ja vahel isegi kolm ja neli ja viis oma kujunenud ma säänse väikese külakese, aga ega too pärast veel külades ei kutsuta kutsuta seks üteldes, et üteldagi tud liigisõna veel ütelda, seda lihtsalt mõnegi Mulgimaal näitusest tüüpil nimi, sõnni või, või Võrumaal menegi make või, või nii edasi, et see toom lihtsalt ole talurühma nimi ja külanime, mis nagu deti alles Nõukogude av keskpaigani pappe pääl ja joonlaua ja pliiatsiga meetodil, et noh, ega tegelikult sealkandis nagu õigide kotuseni mina ei tööta. Juhul muidugi, kuna ei ole kategooria suurem Basence Õigekodusse nime, milles omases juba mõisa talus suurem asi on LääneVõrumaal mõisa ja mõisa nimi. Kui ta küla nimi siis on hästi, aga sakestada mõisa nimi Lätkadu Parillasse ametliku küla nimest asigi kaugemale ja tuum tuum, mida nüüd viimaselt Kyoga oman hakanud nimetama, kandis et on vaja nagu vahtsed mõistet tekitada tolle jaoks, et arusaia, mille pärast nagu jutte kandi Inemise kuuluse kokku, kuigi muutujad nalja nagu kitsehuvi ja mälestuse ja arvamise ja kokkukäimise kombed. Toom tegelikult, eks ole, vana väikese mõisa valla piirkond, Tartu kant. Loomulikult. Kongeelen Omnoyle vahtside Maiu kogumile pantu niisama nimi, nõid kutsutas harilikult Mustamäest selle Tom nikku võrdlus Inemise kujutas, ütleme, on Mustamäe ja kui nad vaesed ka oma küla on, on mitu säänest mitme kõrralist majja siis na ütlased olla kutsele sakeste Mustamäe paisis, kuigi muidu teist muudu nähtuses. Sest isegi küla osa nimi, juudiliin või midagi muud säärast. Jah, ma juudiliin, on Sipakese vanem nimi toomtulnu just toostad seal omases Holmas väikese talu, kes ei ole õige eestlase muudu põllumajandusest, elan vaid elanud nagu juudimuudu kaubeldan ja tuuni kodu vana stereotüüpi uudistama. Andke juudi mulle andisega mõjute solvata, ei taha. Ütlen siin põhjaeesti keeles, vahel et vaata, kui huvitav, et kui mina näen paika, kus on selliseid kivimajad tihedas kobaras koos mõnes teises linnas siis ma ei ütle kunagi, et näed seal nagu Mustamäe, ma ütlen, et see, see nagu lasnamäe, kuidas kusagil on see väljakujunenud, see võrdlus, millega võrrelda, et, et see nii huvitav kuulda sila märgile tee peal Võrumaal arvati, et see on nagu Mustamäe. See ongi üts nimmi andmise põhimõte, et võrdluse alusel antas nimi. Võrreldes manzigi Tõse kotusega, näete, selles Võrumaal on siiber olema, on siis on. Kas see on nüüd nagu rahvakeeles või lausa? Mage vend, rahvakeeli aga aga tuumentsis keelelisest elemente, võrdlus, nimi kokku, pandased kas valitas nüüd Mustamäe või Lasnamäe do tegelikult ongi see asi, mida, mida uurija saava uuri, sellepärast et sa andsid võrdlus, nimi ja soome keele üteldes malli nimi omantu nagu väga-väga pikki haigu tegelikult ja tolle sõnavaraga murdumise perre kotuse nimi. Käski tegelikult uuri nähtused, kust maalt kohe maani olnud elanud rahvas, kes on nimetanud mõtlesidki paneelmajade rajoone, Mustamäe vald kohe maali, Lasnamäe terve teema kursuse teeks nime muidugi ei ole Mustamäe ja Lasnamäe vaid manssegi muu traditsioonilise nime, aga ta nime sõnavara kaudu tõkestada võimalik nagu Toom sääne asi, mida nagu Eesti enam kuigivõrd ette aga ei ole Vilsanest väega hääd üle-eestilist ülevaadet, kui mõõdunu nimeelemendid mida sa nagu kodusid omaduste väljendamises või edasiandmises pruugitud, et kui mud onu keelelise elemendi nagu levinum natukese toda muidugi uurituja parem pida uuritu kandi oma Saaremaa, Läänemaa ja Põhja-Tartumaa, kui ikkagi Edimane kant, mis juba ses Valdek Pall ära kirjutas ütlen igasuguste võrdluste ja viidetega ka muu Eestiga. No ma säänse kandi, mida mõnigi uuritav laembalt ei olles andsid paiga väälitsid uurimisi või Opatu sõnaga monograafiaid välja tulla. Nimi ei riku meest, kuidas siis kohaga on, kas vahel mõni nimi võib ka kohta rikkuda või, või ütleme siis teistpidi, et sellele kohale pannakse nimi, mis on kuidagi selle keele suhtes veidi nii-öelda kadaka sakslik. Tähendas, eks tollest muidu Inemise nagu maailm on ringi käia ja, ja kui mudu maailmale kodu kätte tule, tollest muutus ka nime vara. Tom, selge, et kui nagu Inemise Tiid väed on New Yorgi, nüüd saame hirmsa liina osanikuks, kuigi ta üldiselt ei saa ilmaaegu, ei pruugi üldse mõnegi hirmsa liina osa olla, et asi on seal, elu on seal ka edeselen summetagina tolle tolle põhjal võidas Nigumentselegisanduse getomooduli, mina osalen, ma andsingi Eesti Tiinale anda, kahtlane võrdlev nimi, pronks ja see sombu juba nagu väga kaugelt ilmast, Lainatu kauem vast pilgud süve. Aga teine asi on muidugi too, et kui nüüd andsid nimi nagu paprabel pandmanaatas, see on nagu siin maailma nuka enam nagu väga heas tavas olnu, eks. Et, et too nimi üritades valli nagu võimalikult ost paiga talitusest keelest ja mitte mitte siis mitte siis nagu olles sõnavarast, mida, nagu enemine elu jooksul omandanud muidugi, kas siis kõige maailma nimevarast või kõgestuma kirjakeele sõnavarast, milles ta teed väega palju ilusaid sõnu ja või olla tiidil võõrsõnu ja noh, naid nagu ei oleks väga viisakas omale kodutalule või suvilale nimeks panda. Nonii me ei ole, kui oled menetluses vastse maja, ehitan, sest peaska kaebayks toda manssono nime seal ümbrus enam, noh, nii nagu siin Tallinna Liina imekomisjon nimega eraldus, oleman, võetas nähtuses manssegi vahtsuksi bussipeatuse nime andmise siks Kaias kõige pärast ära, et mis talusel nähtuse samol, õmbleja, kas äkki anud mõnda talunik, teeme peatuse nimes, panda ja nii edasi ja, ja noid rahvapäraseid nimi on nagu kõik haig jõudnu ametliku pruuki. Aga tundus küll, et mida väiksem kant ja mida Veide nagu tolle peale mõtelda suudetas. Ütle, mis on see väikese valla tasemel siis juhtus ka väga palju osales kadakasakslus, et no lihtsalt inimese ei ole. Ei ole nagu raban, mõtlen kadakasakslus, aga ma lihtsalt tundva, et nimi on nüüd selline asi, millega on nagu veidikese mängijad talu, talu, kas tagasisaamise või, või maa erastamisemann on nagu kõik on hirmus tülikas ja keeruline ja nagu nime panemine tundus olevat katus, mille Palamuse Stefan nagu nüüd siis nagu nüüdseks nagu paneme ja seal juhtus küll jah, ma olen ka neid maakatastri nimi nagu ka Võrumaalt, et on nagu igasuguseid imeelukaid, mis on ma nagu keeleliselt, kas põhjaeestilise või keeleliselt, kuigi muudu veega teeksin nime ja teeksingi keks keksi keks nimi, eksam, kui nüüd Tallinna keelan üteldagi, et taanlane kehkadi või tungiks too puhul või muidugi ütelda, et santselt Anto ametlik nimi siis kõnelaselekkina paiga pealisele elanikule midagi tolle nimeandja Kotele, et seal või nagu väikest viisi bumerangiefekt, et kui sul on väga teksti humalatalule, mis kuigi muudu paiga pärid, selle tundus väga võõras, sest see võib-olla ei saak idu oma naabriga nihaste kontakti. Aga noh, muidugi, ega ametlikku nime nüüd nii väga olulise ka ei ole selle, et ega ma ju kuskil dokument on ja ja andmebaas on ja ametnike arvutitel. Aga ega nases kuskil maastikel möllane ei ole, nii et olen, mõtlen kui juba mänegi nõudlusest turismitalu nimi sildi peale välja, sest too mõikas rohkem pettud tõesti ka paiga talis elaniku nägema ja lugema ja ja kas siis tunnistlase humas way tunnistuse veidikese nagu kadaklikus ekstoomises? Mariko, mis on sinu lemmiknimi sinu, sinu oma kotuse pealt me ei tea, kas lemmik nimme saagi olemas olla huma kandi nime ammu kõik kalli või pärsia metsene huvitav nimi millest nagu ei saa aru kõrraga ütle veelkord, ei saanudki aru, tämbelse tämbelse ja ufod tahan tõlki. Sega, tulge võru keelend mõnestki kimas tähendust ei ole. Jah, et nagu main näitled, nimi töötas ka, siis kõnni tast aru ei saa, nimi on nimi, nimi on ikka, ma nägin märk ja alati me ei pea Tiidmendada, mis Dima Sisvum ja saan Ta too nime puhul me ei teagi, mis ta nimi siis tähendas, siis muidugi mingi kandinam häste, palju kant on siis Mõnisteganteis aru, kant on hästi palju santseid, talu nimi, konnam, Ura, lõpun, kate, osaline nimi, siis viimane Tõne osa tollest Omura distantse nime nagu pihkura vai lammast Ura vai mustura ja, aga, või olla siiski mu lemmiknimi, on pihkura. Valasin vahele kommentiirne veidikese et ja palju internetti ja igal pool mujal lööda nagu Sandsid löödusi maailma kõige pikema nime Kotel lühendani maailma kõige lühem pida, nimi katele muidugi ka janu pikem, panime oma tavaliselt kuskilt sanis santsist, põlisrahvide keelestki oma elanimudu nagu indiaanlasi muudu. Ja ongi nii, et olendeid, rahvide keelend, oma nime millegipärast kõlanud pike alati ja no tegelikult nagu keeleliselt sisalduse mõnestki fraasi või esiki sakeste mõnestki jutustust tollest paigast ja too pärast kolmerealise nime sakest oma šansse lause. Ja nüüd sa võistlud tihkurani mu edasi kõnel. Ja pihkura nimi siis pikendan variandi nii moodu seal pihkura pääl con totuga, Pettai kasvi ja baklane pini aut, nööratse ketti otsan. Ja ma ei tea, mille turismitegijad ära ei kasuta, aga too ämm maailma pikkuselt kolmas kotuse nimi. Ja ongi kohe selline kohanimi. Toda teda võis tõlgendada nagu Kotkase nimme. Ütle veelkord, palun. Ma olen põhjaeesti, tantsi kõrvaga ja palun veel kord. Seal pihkura pääl con totuga Pettai kassi ja patuga totoga Beta tutiga ja baklane pini, baklane takune, haut, haukus ja nöör läätseketti, otsan. Uhke teil muidugi nali, väike. Aga ta muidugi tolvan, mõtlen hääd, kui äkki ei saa aru? Kongo talan pihkurases võidas talle niimoodi ütelda, et siis peaks ju tekkima väga selge kujutluspilt tollest totuga Pedajast ja nii edasi. Keegitud Pedajad seal enam ammu ei ole. Ei olegi, Häkkinen. Ja tänu sellele kohanimele saime teada ka vähemalt kaks uut võrukeelset sõna, mis minu nii-öelda kuulja kõrva jaoks oli täiesti uued. Aga mina ütlen teile nüüd aitäh. Marika Faster ja Evar Saar kuulas, küsis aris Johannes.