Tere hommikust. Oleme selle nädala hommikutel lasknud Jeesuse ühe mõttelistel sõnadel kõlada. Nende tõsiselt võtmine ajab meeleheitele. Ja vist peabki. Jutt super tolerantsusest jumalast, mida kristlase pähe pakutakse ei vasta evangeeliumi sõnumile. Jeesus ütleb otsesõnu. Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta unustagu oma mina ja võtku oma rist ning järg nagu mulle. Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab ta kes iganes, aga oma elu kaotab minu pärast, leiab ta. Sest mis kasu on inimesel, kui ta saaks kätte terve maailma oma hingele, aga teeks kahju? Või mis oleks inimesele anda ära oma hinge asemel? Sest inimese poeg tuleb oma isa kirkuses ühes oma inglitega. Ja siis tema tasub igaühele ta tegusid mööda. Issand, tasub igaühele ta tegusid mööda. Ilmutusraamatu autor kuulis taevas säält ütlevad. Kirjuta, õndsad on surnud, kes nüüdsest surevad, issandas? Jah, vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevanägemisest sest nende teod lähevad nendega kaasa. Ometi nendes Jeesuse sõnades, neid peituvad ka võti võimatu võimalikkuseks kreeka tekstis on aparneuma yhe auton pida. Enamasti edastatakse aktiivse Salaku iseennast sõnastuses. 40 aastat tagasi, kui tõlkisin uut testamenti kõlasse kole sarnaselt ajalehtedes aina korratult üleskutsetele töötada. Ennastsalgavalt. Kohasem näib olevat mõista Jeesuse sõnu. Unustage oma mina, see tähendab toimigi endale mõtlemata, unustades, et on olemas mingi mina. Näib, et ainukene lahendus ongi tegutsemine ennast tutvustades ja aeg-ajalt on see võimalik, aga kogu elu? Paulus vist suutis. Ma püüan taibata teda ja tema ülestõusmise väge ja ta kannatuste osadust saades tema surmataoliseks, et ehk kuidagi jõuda ülestõusmisele surnuist. Ei, mitte, et ma selle oleksin saanud või oleksin juba täiuslik. Aga ma taotlen, et ehk saan selle kätte seepärast, et Kristus Jeesus, minugi kätte saanud. Vennad, ma ei arva endast ta selle kätte, olen saanud ühte, aga ma ütlen. Ma unustan kõik, mis on taga ja sirutan eeloleva poole. Ma püüdlen sihtmärgi poole, jumala üleva kutsumise võiduhinna järele Kristuses Jeesuses. Meile tavalistele ristiinimestele lohutuseks ta jätkab kuivõrd tüüdanud täiuslikke, mõtelge just seda, et kui te mõtlete midagi teisiti küll jumal ilmutab teile ka selle ometi sealt, kuhu oleme jõudnud astugem sama rada edasi. Kui oma mina ununeb, siis kaob ka probleem et on individuaalne ja tähtis mina, kes teeb häid tegusid. Teod ise ongi see, mis on. Sest jumal on see, kes toimetab meis sedagi, et me tahame ja toimime tema meele järgi. Me oleme temas nagu Paulus kirjeldas Ateena filosoofidele, kes otsisid jumalat kas nad saaksid teda otsekui kätega kobada ja leida. Kuigi tema küll ei ole kaugel ühestki meist. Sest tema sees meie elame ja liigume ja oleme nagu ka mõned nende luuletaja-ist on öelnud. Sest ka meie oleme tema sugu. Palvetagem issand, ole meile armuline. Aamen.