Tere hommikust. Jeesus on resoluutne ja mitte ainult mäejutluse vastandustes vaid ka inimeste kohtlemisel, kui ta juurde tuleb. Jõukas mees, kes on kõiki Moosese seaduse sätteid hoolsalt täitnud oma noorest põlvest peale ja küsib, mida ta peaks tegema, et pärida igavest elu käsib Jeesus tal kogu oma varandus maha müüa, vaestele jagada. Ja alles siis tulla tema juurde. Mees ei suuda oma vara laiaks süüa ja vaeste hulka astuda, kes elatuvad albustest. Ta lahkub nukralt kurvastades. Käijeesus laseb tal minna oma teed. Meie kõrvus on variser sõimusõna, mida kasutatakse silmakirjaliku pakatseja kohta. Esimese sajandi juudamaal olid nad aga lugupeetud mehed kokku umbes 6000 ja see andmetel kes armastasid ja teenisid issandat oma jumalat kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma aruga ja kogu oma jõuga. Kui üks nendest ütleb tänupalves, oh jumal, ma tänan sind, et mina ei ole niisugune nagu muud inimesel sulid, ülekohtused, abielurikkujad, mina paastu on kaks korda nädalas, annan kümnist kõigest, mis ma hangin. Siis ta ei liialdanud. Ta tegigi seda kõike. Ning kerge ta koorem ei olnud. Kuid Jeesus ütleb, et teller, kes vastu rinda lõi ja palus, oh jumal, ole mulle patusele armuline läks templist alla oma koju õigemana, kui see variiser. Kavalpead on järeldanud, et kui jumal igav, igaüht, kes ennast ise alandab, ülendab siis, teades võlusõna, mis dollarile õigeksmõistmise tõi ei tasu ka temal ennast pingutada. Piisab aeg-ajalt vastu rindu löömisest, tema patuse mööndmisest. Paraku on karta, et parooli teadmisest ei piisa. Minu jaoks on tõeline paradoks ilmne viimse kohtupäeva mõistujutus kus õiged, kui lambad eraldatakse sikudest paidele, kes pärivad kuningriigi, mis neile on valmistatud maailma rajamisest. Peale loetletakse nende heategusid kuidas nad on incognito kuningat aidanud, andnud talle süüa ja juua, kui ta oli näljas ja janus. Teda kodus. Toona vastuvõtud alasti riietanud ning haigena ja vangis külastanud. Loodaga vastavad imestunult isad millal me seda tegime? Sest neile endile ei tule meelde ükski sellistest juhtudest? Jah, et ülekohtused ei ole märganud vähemat venda ja jätnud tõmmata sellest, ma saan aru. Aga kuidas on võimalik teha head ja teha seda endastmõistetavana ise, teadmata, mida sa teed? Mõnel korral küll aga kogu elu. Hea tegemine oma liigikaaslastele on inimesele loomuomane. Bioloog Matt Ridley väidab, et üks asi, mis inimkonda teistest liikidest eristab ja ta ökoloogilist võidukäiku seletab on tema per sotsiaalsete instinktide kogum. Aga need ei toimi ilma tõuketta. Headust saab õpetada seetõttu, et ta on loomulik. Aga kuidas laps pääseb teadmisest, et ta on hästi toimides tubli? Kas seda saab kunstlikult alla suruda, kuna muidu ta paneb enda ees kinni jumalariigi ukse? Ma ei tea, mu sõbrad, otsine kahtlen. Palvetagem issand, ole meile armuline. Aamen.