Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku kolmapäeva, 29. oktoobri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Mari Rebane. Aktsiaseltsi Infortar Grupp on valmis ostma enamusosaluse lennufirmas Estonian Air, seda aga võimalikult puhta bilansiga. Kahjumeid ja valesid otsuseid kinni ei maksta. Riik on valmis ettevõttest väljuma. Kuratuuril õnnestus eile õhtul üle kuulata Viljandis koolitulistamises kahtlustatav noormees. Noormehe väitel olid tema suhted õpetajaga liigse nõudlikkuse tõttu halvad. Prokuratuur Hermes tervislikel põhjustel esialgu vahi alla ei soovi jätta ja ta viibib haiglas. Eesti pank kehtestab eluasemelaenudele piirmäärad. Riigimetsa majandamise keskus alustas Võrumaal piirijoone puhastamist. Pärdi ja USA lavastaja Robert Wilsoni koostööst valmib unikaalne dokumentaalkontsertfilm. Rootsi kroonprintsess Victor prints Daniel kinkisid Tartus Eesti Rahva muuseumile moelooja Gudrun Tseedeeni Muhuteemalise kollektsiooni Nonii ning põnevaid teid pidi Rootsi jõudnud Eesti rahvale olulisi asju. Spordist ka eesti keeles nii palli koondis võõrustab täna 2018. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri avamängus Gruusiat. Ilm pöörab õhtul vihmaseks, homme sajab peamiselt Kagu-Eestis. Õhutemperatuur on öösel üks kuni kaheksa, homme päeval neli kuni üheksa kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Eile oli Estonian Airi nõukogu koosolek, kus kinnitati ettevõtte restruktureerimisplaan, kuhu kirjutati sisse Investor. Infortar Grupp. Infortar on Ain Hanschmidti, Enn Pandi ja Kalev Järvelillele kuuluv investeerimisfirma, millele kuulub muuhulgas osa laevandusfirma Tallink Grupp. Margitta. Otsmaa räägib tehingust. Investorit Estonian Airile otsiti juba 2010.-st aastast, selle aja jooksul on olnud viis, kuus huvilist peamiselt Euroopa lennufirma taga. Nende pakkumised ei läinud ettevõtte eesmärkidega päris hästi kokku. Nii ütles Estonian Airi nõukogu esimees Ahti kuningas. Infortar näeb aga nii Tallinki kui Estonian Airi ühendamise võimalusi. Virist, müügi, turunduse ja hangete korraldamise. Kuningas hindab Infortari tugevaks kogemustega ettevõtteks. Ja meil on vaja komisjonile tõestada, et erakapital usub sellesse ettevõttesse on valitsuse raha panema ja tänu nendele sünergiatele on võimelised ettevõtete viimaga kasumisse. Teie plaani järgi Estonian Air peaks kasumisse jõudnud, millal, selle plaani järgi aastal 2016. Rohkem investoreid kavas kaasata ei ole. Infortari juht Ain Hanschmidt ütles, et riigile tuldi appi missioonitundest, aga tööd saab palju olema. Esimene käik on kindlasti, me peame Estonian Airi piisavalt hästi kapitaliseerima ja piisavalt palju vahendeid sisse panemata oleks ta ka hästi likviidne ja turul kindlustunnet andev firma kompanii teine on, et me näeme sünergiaid Infortari grupis olevate ettevõtetega, eriti Tallinkiga, kus meil oleks võimalik kasutada ühtseid müügikanaleid, kuna Tallinki koduturg on siin. Eesti, Läti, Soome, Rootsi Tallinkil on ka müügikontor Sankt-Peterburis Saksamaal. Kui me vaatame, siis Estonian Air lendab ka samade riikide vahel, et siin on ühelt poolt kulude kohta Koidu, aga teiselt poolt tingimata tahaksime ka ka reisijate arvu suurendada. Ahti Kuninga sõnul ei ole Infortari osalus praegu täpselt paigas. Me täna oleme rääkinud, et kindlasti peaks erainvestorile minema üle poole ehk siis enamusosalus ja otsustusõigus, mis puudutab täpset protsenti, et eks ta sõltub valitsuse otsusest, et me peame valitsuselt saama sellele tehingule. Heakskiiduriik on nõus väljuma kogu sellest asjast, annate omaosalus ära. Riik ei pea olema lennufirma omanik, et selle monotalistlik turg, et see on hästi vabale konkurentsile avatud. Estonian Airi käive on praegu 70 miljonit eurot, aastas, võiks olla 300 miljonit, leiab Hanschmidt. Aga sa oled eraettevõtte majandus ette võtta, siis sa pead olema fokusseerinud kasumile, turu hõivamise ja nii edasi, kui me oleme 100 protsenti nagu ühe firma omanduses või on üks aktsionär, siis on kergem selliseid eesmärke püstitada ja neid ka täita. 31.-ks oktoobriks tuleb Estonian Airi uus restruktureerimisplaan esitada Euroopa komisjonile vastus tuleb 31.-ks märtsiks 2015. Alles siis saab täpsemalt tegevustest ja numbritest rääkida. Suuri muutusi Ahti Kuninga sõnul kavas ei ole. Suuri muutusi on tehtud viimastel aastatel, ma arvan, et liiga palju, et praeguse plaani kohaselt, kus siis tegelikult Infortar on ka osalenud, pigem jätkatakse tänase struktuuriga tänase äripõhimõttega loomulikult siin tuleb teatud uusi suundi, just, mis puudutab siis laevandusega äri ühendamist. Ja ma pigem näeks, et mõõdukas kasv on see märksõna. Euroopa komisjon uurib eel ka riigiabi küsimust riik on seni andnud Estonian Airile 25,9 miljonit eurot abi. Hanschmidti sõnul soovib ta võtta firma võimalikult puhtana üle teiste kahjumeid ja valesid otsuseid kinni ei maksta. Politseiuurijad ja prokuratuur jätkavad esmaspäeva pärastlõunal Viljandis saksa keele õpetaja surmaga lõppenud koolitulistamise uurimist. Täna pidi prokuratuur otsustama, kas taotleda kahtlustatava vahi alla võtmist või mitte. Mirko ojakivi räägib lähemalt. Kõige olulisem uurimist juhtiva prokuröri Kaire häniline sõnul on see, et eile õhtul õnnestus uurijatel terviseprobleemide tõttu haiglasse viidud noormees kahtlustatavana esimest korda üle kuulata. Kuna noormehe tervis on endiselt problemaatiline, ei saa teda aga vahi alla võtta. Ka ei lähe Niline. Tänane seis on see, et meedikute otsus on, et noormees vajab kohest ravi mistõttu ma ka täna kohtule vahistamistaotlust ei esitanud. Edasine noormehe käekäik sõltubki siis peaasjalikult arstide järeldustest ja otsustest, et, et kui kaua ta siis seda ravi vajab. Kui selgub, et ta enam seda vahetut ravi ei vaja, siis on mul võimalik uuesti tulla tagasi vahistamistaotluse esitamise juurde ehk et mul on võimalik siis esitada kohtule vahistamistaotlus. Esialgsete ütluste kohaselt võttis noormees hommikul kooli minnes isa relvakapist vanemate teadmata revolvri ja tulistas õpetajat, sest see olevat olnud liiga nõudlik. Kaire Hännile. Kahtlustatav ülekuulamisel tunnistas end süüdi ja esialgsete selgituste kohaselt selle sündmuse käändeks või põhjuseks on olnud asjaolu, et õpetaja oli tema suhtes liiga nõudlik. Et ma tahan siin rõhutada, et need on esmased selgitused et ka tema poolt siis ülekuulamise käigus esitatud versiooni On vajab kindlasti üle kontrollimist, aga et momendil siis tema selgitus selline on. Esmaspäeval saksa keele õpetaja Ene Sarap iga Noormehel tüli väidetavalt polnud. Prokuröri sõnul võttis poiss lihtsalt revolvri ja tulistas selle trumli lihtsalt tühjaks. Kahtlustatav tühjendas kogu revolvritrumli, siis õpetaja suunas paadis ka relva uuesti, aga esialgsete andmete kohaselt pärast relva laadimist ta ühtegi lasku ei teinud. Ja veel kord siis ütlen üle selle, et see agressiivsus oli suunatud ainult õpetaja suhtes, et seda agressiivsust teiste suhtes ei olnud. Nüüd on ootamas aga rida ekspertiise ja uurimine jätkub tunnistajate ülekuulamisega ning prokuröri sõnul tuleb leida ka vastus küsimusele, milline oli siis see liigne nõudlikkus, mis kooli tulistamiseni viis. Kindel on aga see, et juhtum jõuab ühel või teisel viisil kohtusse. Et kohus peab siis otsustama mõlemal juhul ehk et kui inimese tervis on hea et siis otsustama süüküsimuse karistuse mõistmise küsimuse. Kui eksperdid arvates tervislik seisund on selline, et karistust kanda võimalik ei ole, siis kohustab ikkagi tuvastama, kas tegu on toime pandud, kas selle teo on toime pannud konkreetne kahtlustatav ja millist ravi siis on sellele inimesele vajalik määrata. Mirko Ojakivi, Tartu. Eesti ettevõttele Hansa Shipping kuulub ja Malta lipu all sõitev kaubalaev Kirtu sattunud Stockholmi saarestiku lõunaosas uppumisohtu, vahendas Rootsi rahvusringhääling. Laev sõitis hommikul kella viie paiku madalikule, kuid pääses sealt omal jõul liikuma. Laeva kütusemahutid hakkasid lekkima. Laevas on umbes 52 tonni kütust. Sündmuskohal tegutsevad neli Rootsi päästeteenistuse alust, rannavalve, Keskkonnakaitselaev ja kaks helikopterit Rootsile. Rannavalve staabiülem Lars Eerik Langman ütles, et hätta sattunud laevast pumbatakse vett välja, aga laev võtab vett sisse suurtes kogustes ja võib ka uppuda. Laevalt on evakueeritud seitse meest meeskonnaliiget, laeva pardal on endiselt kapten, mehaanik ja mõned Rootsi rannavalvetöötajad. 90 meetrit pikk ja 13 meetrit lai kaubalaev Kertu on ehitatud 1996. aastal. Põhjamaade nõukogu 66. tippkohtumisega seoses Stockholmi kogunenud Põhjamaade välisministrid otsustasid Ukrainale ühiselt abi anda sõjas kannatada saanud piirkondade ülesehitamiseks ja kogu riigi energiatõhususe parandamiseks. Soome välisminister Erkki Tuomioja sõnul aitaks Ukraina energiasüsteemi tõhusamaks muutmine hoobilt. Need on suure hulga riigi ees seisvaid probleeme. Arni Alandi lugu. Soome välisminister rõhutab, et põhjamaadel on pikaajaline kogemus mitmesuguste energeetikatehnoloogiatega, energia kokkuhoiuga ning erinevate energiatõhususe saavutamise meetoditega. Kogu seda teavet, oskusi ja kogemusi tahavadki nad nüüd Ukrainaga jagada. Programmi hakatakse läbi viima Nevko ehk Põhjamaade keskkonnarahastus korporatsiooni kaudu. Tuomioja sõnul on programmist Ukrainale palju kasu. Ukraina energiaolukorrast mõeldes, kui Ukrainas oleks energiatõhusus samal tasemel kui Euroopa liidus keskmiselt, poleks seal mingeid probleeme gaasitarnetega, sest maagaasi läheks vaja ainult väga vähesel määral. Potentsiaal Ukraina energiaprobleemide lahendamiseks on just energiasüsteemi tõhustamises Norra pakutud ideed. Ukraina energiasüsteemi tõhustamiseks kiidab ka Rootsi välisminister Margot Valstram. Monstrum loodab, et Põhjamaade ühine algatus Ukraina hüvanguks sellega ei piirdu. Ma loodan, et me saame Põhjamaade koos töötada, et teha rohkem ära Ukraina energiatõhususe ja keskkonnaprojektide jaoks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Arni Alandi Stockholm. Ja Eestisse Eesti Panga juhid rääkisid täna majanduse arengust ja panganduse riskidest. Uku toom käis kohal. Panga asepresident Madis Müller tõi välja, et Eesti firmade finantskäitumine on paranenud hinnakasv eluasemeturul pidurdunud, Euroopas aga suurenes pankade usaldusväärsus, seda keskpanga põhjaliku hindamise tulemusel. Venemaa ja Ukraina konflikti mõju meie majandusele on hinnanguliselt 0,3 protsenti SKP-st. Meie finantsstabiilsust ohustavad riskid on panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul ikka samad. Väliskeskkonna võimalik halvenemine. Põhjamaade pankade olukord. Viimane riskiallikas on siis siin siseriiklik seotud meie kinnisvaraturuga, kuna me oleme viimasel poolaastal siiski näinud niux paranemise märki, et kinnisvarahinnad kasvasid meil, ma arvan, kõige kiiremini kogu Euroopa liidus natuke aeglustunud ja selle, seda me näeme siis positiivse tegurina, need riskid on on väiksemad, kui nad olid pool aastat tagasi. Maikuus andis riigikogu Eesti pangale õiguse riske ennetada ja neid reguleerida. Nüüd kasutab pank seda õigust ja plaanib kehtestada ennetavalt eluasemelaenude andmise nõuded, et hoida ära laenubuumi riski tulevikus. Nõudeid on kolm, Ardo Hansson. Esimene nõue on siis, et laenusumma võib olla kuni 85 protsenti laenud tagatise väärtusest. See tähendab siis, et laenuvõtja peab ikka vähemalt 15 protsenti omaenda vahenditest mängu panema. Kui on tegemist KredExiga poolt vähendatud laenudega, siis see summa piirmäär oleks veidi kõrgem 90 protsenti tagatise väärtusest. Teine on siis nõue, et laenusoovija kõik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku võivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Ma ei taha, et antakse või võetakse laine mis on väga rasked, raskesti teenindatavad selles mõttes, et ma ei tea. 70 80 protsenti oma sissetulekust läheks laenu teenindamisel, seal on loomulikult liiga riskantne ja kolmas piirang oleks nõue oleksid eluaseme laenu võib anda kuni 30-ks aastaks. Pank rõhutab, et kommertspankade praegused sisereeglid vastavad suures osas keskpanga plaanitavatele nõuetele. Enamus laene väljastatakse märksa konservatiivsematel tingimustel. Seega praegused eluaseme laenu andmise tingimused ei muutu. Riigimetsa majandamise keskus asus täna parmu külas Misso vallas Võrumaal. Piirijoon traadama töö läheb maksma ligikaudu 700000 eurot ning see kaetakse puidu müügist saadavast tulust. RMK kagu regiooni juht Raivo võlli rääkis Igor Tarole, mida täpsemalt tehakse? Täna RMK alustas piiririba puhastamist vennaste USAs 80 kilomeetri ulatuses. Nakkuna hektareid linna. Riba selline eripära on, ma saan aru, et erineva laiusega jagavad muljeid loodud tingimustes. Sel aastal tuleb erinevate laiustega, täna oleksime samas siin jõeäärses jõgi lookleb. Teatavasti on loogetega, siis me raiume, et mõne koha pealt on need lookia koha pealt on võib-olla 10 kuni 12 meetrit raiuda ja mõne koha pealt on kuskil sadakond veetud raibe. Piusa kordoni juht Valmar Hinno selgitas, mis metsa puhastamisega piirivalvurite jaoks muutub. No tänasel päeval on siis põhimõtteliselt saal päev, kus hakatakse seda piiririba puhastama nii puudest kui võsast. Põhimõtteliselt aitab see kindlasti kaasa tulevikus juhuslikke piiriületuse vältimiseks, ehk siis inimene saab juba paremini aru, kui ta satub lähedale. Kindlasti saab olema parem tähistus, et just selliseid juhuslikke piiriületusi vältida ja kindlasti piiri valvamise koha pealt aitab see kaasa, noh, tegemist on küll piiri, ütleme siis selle piiririba raadamise alles esimese etapiga, aga järgnevates etappides koos piirirajatiste väljaehitamisega, siis kindlasti aitab see kaasa ka piirivalvamise tõhustamisele. Ja mida see piirivalvurite jaoks siis tähendab, et muutuks nii-öelda pilt seal nagu selgemaks? Kindlasti pilt muutub selgemaks, avaramaks piiriga on ikkagi 10 meetrit lai. Ja kui me räägime siis integreeritud piiri valvama, sest see piirirajatistest siis peale metsa raadamist peaksid tekkima paremad muldkehad. Piiripatrull ja tegemiseks. Kohtades, kus on aja, rajatakse jäljeriba, võib-olla kuhugi paigaldatakse füüsilised tõkked. Esimene, aga just see piiririba raadamise puhastamine on kindlasti üks eeltingimus, ilma milleta seda teha kõik ei saaks. Eesti Kontsert toob koos Milano tootjafirmaga Chainsperfoomingaats tuleva aasta mais Noblessneri valukojas lavale Arvo Pärdi, Ameerika lavastaja Robert Wilsoni muusikali lavastuse Aadama passioon sündmusele pidulikkuse lisamiseks alustatud ambitsioonika filmiprojektiga, mis jälgib selle lavastuse sündi. Täna kõneriti kõigest ajakirjanikele. Margitta otsmaa käis kohal. Dokumentaalfilm Aadama passioon jälgib helilooja Arvo Pärt ja lavastaja Robert Wilsonit samanimelise muusikalietenduse proovides ja tuleva aasta mais toimuva esietenduse vältel kõneleb filmi produtsent Paul Smithi. Film portreteerib kaht kaasaja suurt meistrit, viib vaataja kahe kunstniku sügavasse mõtte- ja tegude maailma. Jälgitakse, kuidas mehed töötavad, kumbki eraldi oma kodumaal ja koos ühise projekti kallal, kuidas näeb välja nende argipäev ühelgi New Yorgis teisele Eestis ja milline on nende taust. Kodufilm seob meeste loomingulise kogemuse ja arusaamise ümbritsevast maailmast, rääkis matšni. Peale dokumentaalfilmi muusikali sünnist valmib veel eraldi kontsertfilm. Dirigeerib Tõnu Kaljuste. Me liigume selles suunas, kus hakkab alles lavastus looma. Me oleme harjunud sellega, et me tutvustame lavastust siis, kui ta on valmis. Praegu selle produktsiooniga on asjad veidi teistmoodi. Kaamera on käivitatud kõige esimestel hetkedel, kui valitakse alles esinejaid. Kui testitakse valgust. Ainus, mis on teada, on muusika suur kolm teost, mida me esitame, oleme plaadistanud ja kõik on meile tuntud, aga see, kuidas see nagu koos hingama hakkab, seda nüüd filmitakse. Produtsent Madis Kolk ütles, et juba on sõlmitud ka esialgsed kokkulepped mitmete telekanalitega. Arvo Pärt, Robert Wilson koos maagiline ühendus, ma usun, et see äratab tohutut huvi, selleks on kõik märgid nii-öelda elusa füüsilise etenduse produktsiooni enda ringreisidele kui ka filmidele. Sellest idee tuligi kõigepealt Arvo Pärdi enese poolt. Ja kui esimest korda võtsime ühendust Robert Wilsoniga, siis ta ütles, et ta on ammu mõelnud, neil oli mingisugune koos ideega enne seda projekti. Nüüd tuli siis võib-olla õige aeg. Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel kinkisid Tartus Eesti Rahva muuseumile maailmakuulsa moelooja Gudrun šedeni Muhuteemalise kollektsiooni ning põnevaid teid pidi Rootsi jõudnud Eesti rahvale olulisi asju. Mirko ojakivi lugu. Rootsi kroonprintsess Victoria kahepäevase Eesti visiidi kulminatsiooniks oli tänane Eesti Rahva muuseumi külastusmuuseumile kingiti Rootsi kuningriigi nimel kaks kollektsiooni, üks moodne, teine oluliselt ajaloolise väärtusega. Moodsam autoriks on Rootsi moelooja ku tranžee teen kelle rõivakollektsioon valmis paari aasta eest muu saarest inspireerituna. Vanemate museaalide lugu on aga veidi keerulisem. Need on Eestis elanud Rootsiga seotud inimest, asjad ja esemed, rahvarõivad ja ehted, mis viidi kunagi Rootsi, et näidata, kuidas kaasmaalased mujal elavad kingitustest räägib Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvald. No see kogu jõudmine sinna Rootsi ühte, ühte suurimasse ja ikkagi ees rindlikumasse etnograafiamuuseumisse, mis on olnud suureks eeskujuks üle maailma matele muuseumitele, et see on toimunud mitmes etapis, et et noordiskama see Etti asutaja Artur Hazeelius oli väga laiahaardeline mees, nagu see muuseumi nimigi ütleb Põhjala muuseum kogunud ainult siis rootsi Meid vaid kõigi Põhjala riikide ja Läänemere ümbruse riikide kogusid ja hakkas seda tegema kohe pärast muuseumi asutamist. Et esimesed asjad eestist jõudsid sinna 1873, kui siis Tallinna linnaarhivaar Karl Russ vorm saatis siis Hiiumaa ja Noarootsi esemeid ja lüli hiljem mitmeid teisi korrespondent veel näiteks näiteks Jüri kihelkonna pastor Rudolf vinkler saatis meie loeme seda võib-olla isegi selle kogu üheks niisuguseks hinnalisemaks osaks. Täielikud komplektid siis Jüri rahvariideid, nii meeste kui naistekomplekti. Igal juhul on kogu osaliselt nüüd Tartus ja Rein Veldi sõnul võib 234 esemelise kogu pärle selle nädala lõpuni näha Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas. Järgmine võimalus näiteks Jüri kihelkonna rahvariideid näha on alles 2000 seitsmeteistkümnendal aastal ja seda juba Eesti Rahva muuseumi uues majas rahvarõivateemalisel näitusele. Mirko Ojakivi Tartu. Ja ilmast räägib nüüd taimi paljak, tere õhtust. Tere õhtust madalrõhulohk on Hiiu ja Saaremaale jõudnud ning liigub öösel ühes vihmapilvedega üle Mandri-Eesti ning vaigistab tuule. Saabuv öö on pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma. Puhub läänekaare tuul kolm kuni üheksa, öö hakul puhanguti 13 Soome lahe idavetes veel 15 meetrit kondis. Õhutemperatuur langeb hommikuks pluss ühe pluss kraadini. Rannikul on sooja kuni kaheksa kraadi. Homme päeval madalrõhulohk eemaldub, õhurõhk tõuseb ja pilvisus hõreneb. Vaid Kagu-Eestis sajab hoovihma. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, rannikul pärastlõunal kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on neli kuni üheksa kraadi. Reedeks tugevneb kõrgrõhuvööndi, lisandub jahedamat õhku. Ilm on enamasti sajuta. Loode ja läänetuul mõõdukas. Õhutemperatuur tuur langeb öösel nulli ümbrusse, päeval on sooja neli kuni kaheksa kraadi. Öö on kõrgrõhuvööndi all sajuta ja vaikne ning jahedas õhumassis langeb temperatuur sisemaal alla nulli. Vaid rannikul jääb plusspoolele. Päeval läheneb aga merelt madalrõhulohk lõuna ja kagutuul tugevneb ja pilvisus tiheneb. Õhtupoolikul hakkab saartel vihma sadama, õhutemperatuur tõuseb kolme kuni kaheksa kraadini. Spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti käsipallikoondis võõrustab täna 2018. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri avamängus Gruusiat. Vigastuste tõttu ei saa Eestit aidata põhimängijad Mait Patrail ja Dener Jaanimaa. Koondisesse ei kuulu ka Singapuris õpib Uku-Tanel Laast. Peatreenerina teeb täna debüüdi suvel meeskonda juhendama asunud Rein Suvi. Valikgrupi kolmas meeskond on Luksemburg. Eesti-Gruusia kohtumine algab Kalevi spordihallis kell 20. Tartu rocki korvpallimeeskonna ja Eesti koondise tsenter Joosep Toome on sunnitud tegema pikka vigastuspausi aastaid põlveprobleemide küüsis vaevelnud toome. Hädad on viimasel ajal süvenenud ning hiljuti tehtud uuringu käigus tuvastasid arstid talle reieluupõletiku. Tartu meeskonna füsioterapeut Martin Vahimets sõnas Postimehele, et eduka ravi korral läheb paranemiseks viis nädalat, halvemal juhul on vaja operatsiooni. Eilsel treeningul väänas hüppeliigest Tartu ääremängija Tanel Kurbas. Televigastus õnneks tõsine ei ole. Juba teisipäeval kohtub rock Eurochallenge'i sarja esimeses ringis võõrsil Rumeenia klubi Energiat deegeega. Eile algas korvpalliliiga NBA põhihooaeg. Tiitlikaitsja San Antonio Spurs alistas Dallas Mavericksi 101. Sadam toni parkerday Spursi parimana 23 punkti. Los Angeles Lakers jäi 90 108, lahjustan Rocket sile. New Orleans alistas Orlando 101 84. Eile Gruusias lõppenud Euroopa noorte malemeistrivõistlustel krooniti U16 neidude vanuseklassis Euroopa meistriks eesti noormaletaja Mai Narva. Kuulsite Päevakaja number 19540, mina olen saate toimetaja Mari Rebane ja soovin rahulikku kolmapäeva õhtut.