Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kui neljapäeva, 30. oktoobri olulisemad päevasündmused stuudios on Uku toommajandus ja taristuminister. Urve Palo loodab, et tänu erainvestoriga Osamisele lennufirmasse Estonian Air kiidab Euroopa komisjon ettevõtte restruktureerimiskava heaks. Haiglate liit andis põhimõttelise nõusoleku sõlmida tervishoiutöötajate kutseliitudega kollektiivleping riikliku lepitaja tingimustel. Samas tõdeti, et leppe saavutamiseks on vaja jätkata läbirääkimisi, et haigekassalt selleks raha saada. Prantsusmaa teatas, et praegu ei ole tingimused Maal tüüpi kopterikandjate Venemaale üleandmiseks täidetud ja ei ole ka selge, millal ja kas üldse laevade üleandmine toimub. Rootsi sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus tunnustas täna Palestiina riiki. Rootsi opositsiooniparteid suhtuvad sellesse kriitiliselt. Balti suurettevõtete optimism tuleviku ärikeskkonnana osas kahaneb. Kõige enam on kasvanud mure nõudluse pärast. Tänavused presidendi kultuurirahastu hariduspreemia laureaadid on Kadri Leppoja, Väino Ratassepp ja Kalina Trofiimova. Reaalteaduste eripreemia pälvis Indrek Peil. Järgmine aasta on Eestis muusika. Aastasele eesmärk on läbi muusikaga mitte ainult panna muusikast rohkem mõtlema. Eesti jalgpallikoondise poolkaitsja Sander Puri käis sportlase songa operatsioonil ja ilm püsib meil olulise sajuta. Öösel on kuni kolm kraadi külma, homme päeval kuni üheksa kraadi sooja. Ja nüüd siis kõigest pikemalt. Alustame sellest, et valitsus kinnitas ametisse riigi peaprokuröri Lavly Perlingu kabinetiistungil oli kõne all Estonian Air ja Kai Vare käis valitsuse pressikonverentsil ja teeb sellest kokku. Peaminister Taavi Rõivas ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsuse liikmed on Estonian Airi täiendatud restruktureerimisplaani suhtes positiivselt meelestatud, aga kindlasti on ka küsimusi. Kindlasti soovivad kõik valitseja liikmed olla veendunud, et see pakkumine, mis meil praegu laual on, et see on ka kõige parem emme nii maksumaksja seisukohast kui, kui ettevõtte tuleviku seisukohast. Kindlasti huvitab valitsuse liikmeid, et millise tehete järjekorraga või millise sündmuste käiguga just konkreetse investorile jõuti. Majandus- ja taristuminister Urve Palo loodab, et Euroopa komisjon kiidab uue restruktureerimiskava heaks. Arvestades riigiabiprotsessi on kõige suurem tõenäosus positiivse otsuse saamiseks just erainvestori kaasamine, sest riik omapoolseid sissemakseid teha ei tohi. Abi anda ei tohi, lennufirma peab arenema, vastasel korral ei ole võimalik lihtsalt elus püsida. Palo lisas, et Estonian Airi asjus kohtuti mitme võimaliku investoriga peale Infortari ei leidu tõsiseltvõetavaid kandidaate, kes oleks olnud asjast huvitatud ja kellel oleks olnud ka potentsiaali lennufirma hästi tööle panna. Läbirääkimistel me oleme silmas pidanud, et võimalik investor oleks hea rahvusvahelise mainega usaldus finantsiliselt kindel ja ta tõesti sooviks lennuliiklust Tallinnast algavatel lendudel edasi teenindada. See on väga oluline ja Tallinki ehk siis või Infortari kaasamine võiks aidata endale eesmärkidele väga palju kaasa aidata. Tänasel valitsuse istungil kinnitati ametisse ka riigi peaprokurör Lavly Perling, kes juba homsest ka tööd alustab. Justiitsminister Andres Anvelt ei veel kord välja Lavly Perlingu suured kogemused prokuratuuris. Ta lisas, et prokuratuur vajab nüüdisajastamist ja selleks on Perlingu õiged mõtted. Esiteks prokuratuur vajab struktuurseid muudatusi, kaasajastust oleks oma koostöös võimeline hästi toetama ka meie õiguskaitseorganid, esmajärgus kriminaalpolitseinik, kes on asunud väga suurele spetsialiseerumise just raskete kuritegude osas. Teine ja mitte vähe oluline aspekt on see, et, et me näeme, et meie ühiskonnas on enam võtmas tooni kuriteod, mis on väga tihti emotsionaalselt seotud inimeste lähisuhetega. Perevägivald ja Lavly Perling on väga selgelt väljendanud ka oma arvamust, et prokuratuur peab ka nendes suundades tegema teatud muutusi. Haridus ja teadusminister Jevgeni Ossinovski tuli Viljandi koolitulistamise tõttu valitsuse pressikonverentsile leinalindiga. Ta tunnustas politseid Viljandi linna ja teisi juhtumiga seotud osapooli. Viljandi on selles olukorras ju täiesti erakordses seisus, kus tegemist on esmakordse juhtumiga ja ka meil päris lõplikult kellelgi sellist valmisolekut sellise juhtumi puhul reageerida ei saagi olla. Põhimõtteliselt on kaks põhilist eesmärki. Esiteks peame taastama töörahu kõikides Eesti koolides, sealhulgas ka Paalalinna koolis mis ei ole kindlasti pärast niivõrd šokeerivat juhtumit lihtne. Teisest küljest peame pärast seda, kui politsei on oma uurimise koos prokuratuuriga lõpuni viinud, analüüsima, mida võiks teha veel paremini selleks, et, et tulevikus selliseid sündmusi vältida. Haiglate liit andis põhimõttelise nõusoleku riikliku lepitaja ettepanekule tervishoiutöötajate kollektiivlepingu sõlmimiseks aga lisas, et leppe saavutamiseks on vaja siiski läbirääkimisi jätkata. Kai Vare palus selgitust haiglate liidu esimehelt Urmas Sule. Selleks, et riiklikku lepet sõlmida tervishoiusektoris ei piisa ju osapoolte heast tahtest, vaid neil peavad olema selleks ka ressursid. Ja et haigekassa tervishoiuteenuste loetelu leppega arvestab, sest teistpidi ei ole võimalik seda raha kuidagi haiglate eelarvetesse suunata ja täpselt sama oluline on, et ka haigekassa eelarves arvestatud nendesamade mõjudega ehk nende palgakasvuks vajalike hinnatõusudega. Mida siis riikliku lepitaja ettepanek ja selle heakskiitmine praegu üldse muud? Ehk siis mina küll ei saaks öelda, et midagi ei ole muutunud. Meil on läbirääkimiste vahend veel päris kõvasti muutunud, aga küsimus on selles, et hetkel sellist arusaamist, et meil järgmise aasta haigekassa eelarve, haigekassa hinnad võimaldaksid, siis seda kollektiivlepingupakkumist sajaprotsendiliselt realiseerida. Seda hetkel veel laual ei ole. Aga kuna tegemist on ka keskmisest suuremate summadega, siis iseenesest ei ole head põhjust eeldada, et paari nädalaga on võimalik kogu see läbirääkimiste protsess ühele poole saada. Järgmisel neljapäeval me plaanime siis kõikide osapoolte ja seal osalevad siis kõikide haiglate esindajad, kes tegelikult peavad võtma selle kohustuse endale maksta miinimumpalka sellises ulatuses. Koguneme siis haiglate liidu juhatuse erakorralisel koosolekul heast tahtest. Meie poolt kindlasti puudust ei tule. SEB tutvustas täna 150 Eesti, Läti ja Leedu suurettevõtte finantsjuhtide seas läbi viidud uuringu tulemusi ja Reene Leas teeb kokkuvõtte. SEB läbi viidud küsitlus kolme balti riigi suurettevõtete finantsjuhtide seas näitab, et võrreldes märtsikuuga on ettevõtete optimism tuleviku suhtes kahanenud. Mõistagi on siin oma mõju avaldanud Ukraina sündmused ning vastastikku Venemaaga kehtestatud sanktsioonid. Kui veel tänavu märtsis arvas 37 protsenti Eesti suurettevõtetest, et lähema poole aasta ärikeskkond on soodne, siis oktoobris oli nende osakaal vähenenud 23 protsendini. Kõige enam on kasvanud mure nõudluse pärast. SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Indrek Julge. Kui üks nurga ära kukub, siis, siis teiste turgude uute turgude otsimine võtab aega ja seniks kindlasti tugevnev pakkumisest tulenev konkurents ülepakkumisest tulenema tugevneb konkurents koduturgudel ja see viib nõudluste alla. Samas on vähenenud ettevõtete mure finantseerimisega ning finantsjuhid prognoosivad ka soodsate intresside püsimajäämist järgmise kuue kuu jooksul. Kõigis kolmes balti riigis on mure kapitali kättesaadavuse pärast vähenenud 18-lt protsendilt 12-le ja intresside pärast muretseb vaid viis protsenti küsitletud suurettevõtetest. Indrek Julge sõnul ei taha ettevõtted praegu. Aga investeerida. Kust seesama investeerimisjulgus on hästi madalad et kuigi noh, ütleme keskpangad on teinud kõik selleks, et oleks raha ja me oleme siin näinud juba ka niisuguseid väga lühiajalisi negatiivseid intresse, siis madala intressiga ei suuda tõsta ikkagi oluliselt ettevõtja julgust investeerida ehk et kui ikkagi keskkond on ebakindel ja, ja ei julgenud seda investeerimisotsust teha, sest selle madala raha hinnaga võtab võib-olla väga vähesel määratleda otseselt. Ukraina sündmuste negatiivset mõju tajuvad kõige enam Eesti suurettevõtted. Et Eestis siis 41 protsenti hindavad, et see mõju on üle keskmise kaheksa protsenti, et keskmine samas kui Lätis, kus tegelikult mõju peaks justkui majanduse fundamentaalne peale vaadata, olema kõige tugevam, siis seal üle keskmise hindab mõju vaid 13 protsenti vastajatest ja 50 protsenti keskmiseks ja Leedu on seal siis kuskil seal vahepeal. Eesti ja Leedu ettevõtted muretsevad võrreldes kevadega veelgi rohkem oskustööjõu kättesaadavuse pärast, tööjõukulude pärast muretsetakse aga vähem. Kui vaadata kuue või 12 kuu võrra ette, siis seoses sellega, et noh, ütleme majandus ebakindlad järgmise aasta majanduskasvu prognoos on sinna pigem niukse ühe vahe, võib-olla isegi nulli protsendi lähedale, siis ettevõtjad arvavad, et see palgasurve annab järgi, kuna töökohti juurde ei looda ilmselt olulisel määral. Kristi Sobak räägib nüüd tänastest olulisematest välisuudistest. Rootsi sotsiaaldemokraatide ja roheliste vähemusvalitsus tunnustas täna Palestiina riiki. Rootsi välisminister Margot Valstroom ütles, et otsus tehti tuginedes rahvusvahelise seadusega keeriumitele. Olemas on territoorium, inimesed ja valitsus või tuubi, liidad Saviauk, tööinspektsioon ja usume, et see inspireerib, häirib ka teisi, loodame süstida uut hoogu rahukõneluste vaatele. On selgeid märke, et ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid võivad palestiina tunnustada ja nad lihtsalt valivad enda arvates sobivat hetke. Aga me oleme hoidnud seda üleüldist eesmärki ja sihti tunnustada, kui kaks riiki eksisteerivad teineteise kõrval rohkem kui 20 aastat millal siis on õige aeg? Küsis Rootsi välisminister. Rootsi opositsiooniparteid süüdistavadki võime kiirustamises liberaalide kõneisik välispoliitika küsimustes Birgitta Ulsson ütles uudisteagentuurile TT. Palestiina valitsusel ei ole täit kontroll oma territooriumile ja õigupoolest on seal praegu kaks juhtkonda Palestiina omavalitsus Läänekaldal Hamas Gaza sektoris. Nüüd tehakse tema sõnul president Abbas Palestiina valitsus vastutavaks selle eest, mis juhtub Gazas, kust tulistatakse Iisraeli territooriumile ja tsiviilelanikkonna suunas sadu rakette. Reaalide poliitiku hinnangul ei ole Rootsi tunnustusel rahuprotsessile mingit praktilist mõju. Moderaatide kõneisik välispoliitika Karin Een Stream leidis samuti, et praegusel juhul ei ole täidetud riigi tunnustamise kriteeriumid, sest Palestiina valitsus ei kontrolli oma territooriumi. Ka on tema hinnangul kahetsusväärne, et Rootsi valitsus sellise otsuse tegi ja Euroopa Liidu ühtse välispoliitika osana võinuks Palestiina tunnustamisel mõju olla prantsuse rahandusminister Michel sapäen, ütlased. Praegu ei ole tingimused Mistral-tüüpi kopterikandjate üleandmiseks Venemaale täidetud. Sappineni sõnul tähendab see vajadust tagada stabiilsem olukord Ukrainas. Eile tuli Vene võimudelt teade, et laevad antakse üle novembri keskel. Laevatootjaga eitab sellise kokkuleppe olemasolu. Praegu ei ole selge, millal ja kas üldse laevade üleandmine toimub. Samas peab Prantsusmaa maksma miljonitesse ulatuvat kahjutasu, kui ta nende üleandmisest loobub. Prantsusmaa nõustus 2011. aastal ehitama ja tarnima Venemaale kaks kopterikandjat mistral, mille maksumus kokku on 1,2 miljardit eurot. Praegu survestatakse aga Prantsusmaad Venemaa tegevuse tõttu Ukrainas tehingust loobuma. Mõlemad edu vist saginas tuumajaamale valitud kohad on selleks sobivad, kinnitas Leedu tuumaenergiaturvalisuse inspektsioon. Inspektsioon kiitis heaks Lietuvos Energia pakutud kaks alternatiivset tuumajaama asukohta, mis paiknevad suletud Ignalina tuumajaama lähedal Kirde-Leedus, ütles inspektsiooni pressiesindaja. Leedu valitsus ei ole veel otsustanud, kas ehitada Leetu tuumajaama võimite. President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadriorus üle tänavused hariduspreemiad, Reene Leas käis kohal. Vabariigi presidendi kultuurirahastu hariduspreemia laureaadid on tänavu Miina härma, gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuht, kadrile poja 62 aastat pedagoogina töötanud ning mitmeid keemia õpikut koostanud Väino Ratassepp ning Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse mäekeemiatööstuse õpetaja Galina Trofimov. Reaalteaduste eripreemia pälvis Saaremaa ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja Indrek Peil. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ühendab kõiki neid oskus hoida ja tekitada koolides ja kogukondades sõbralikku ja hoolivat õhkkonda. Poleks oma töös Aalto üliõpilased aastas armastaks Johisalda eye jäetoni inimestes parima. Mina vahel selleks hooliv armastus. Muusikaõpetaja ja koorijuhi Kadri Leppoja sõnul teeb suurimat rõõmu see, kui mõni õpilastest otsustab professionaalse muusiku tee valida. Nii on näiteks kunagised koolis lavastatud muusikalid viinud kümmekond Kadri Leppoja õpilast õppima klassikalist laulu. Aga ikkagi on saanud koolist mingil määral selle pisiku umbes 10 15 aastat tagasi. Me armastasime oma segakooriga teha muusikale ja, ja muusikalisi etendusi. Ja pärast süda läks palju noori. Julgeneldaks lumega on kindlasti, kaasa arvatud mu oma tütar, õppima klassikalist laulu ja nemad ongi nüüd juba professionaalid, käivad näiteks meil koolis esinemas alati jõulude ajal või siis, kui me lavastasime murueide tütart kevadel, siis meil olid kõik solistid ooperis, murueide tütar, oma vilistlased. Väino Ratassepp on tänaseks õpetajaametit pidanud üle 60 aasta. Tänu Ratassepale oli Nõukogude Eestiga ainus liiduvabariik NSV Liidus, kus sai õppida oma autorite koostatud keemia õpikutest. See oli väga raske saavutada, sest Moskvas käis kaks korda kõige kõrgemad komisjonid, et lõpetada ära see oma õpikute koostamine ei aitavat kaasa ideoloogilisele kasvatustööle. Nüüdseks võib ratasseppade suguvõsa uhkust tunda selle üle, et õpetaja elukutset peetakse seal peres juba viiendat sugupõlve ja ega see amet kerge ole, mis on selleks puhuks varuks õpetaja Ratassepale. Vaenlane on tõesti niimoodi, et ütleks vandesõna, aga ei tohi vanduda, sest õpilased ise panevad seda pahaks, kui õpetaja vannub. Ma olen teinud, kuid tõesti närv mustaks läheb ma nädala, ma siis ütlen ladina keeles elavhõbedanimetuse, lähen natuke kõvema häälega öelda, hüdra regiruum ja keegi ei solvu ja mõjuga. Täna Tartus alanud sotsiaalhoolekandeaastakonverentsil arutletakse eestkoste väljakutsete ja võimaluste üle mari kangurilt lähemalt. Perekonnaseaduse järgi saab eestkostja olla kolme liiki, eelistatult on ta füüsiline isik, kuid kui füüsiline isik keeldub eestkostjaks olemisest, siis ka kohalik omavalitsus või juriidiline isik. Tartu maakohtu kohtunik Donald Kiidjärve jätkab. Mis puudutab nüüd füüsilisi isikuid, siis tegemist on tavaliste inimestega ja kui nad ühel hetkel saavad eeskostjaks, siis avaneb neile täiesti uus maailm. Nad saavad aru, et nad peavad tegelema Ma näiteks raamatupidamisega nad võtavad ja kogu selle ees ostetava vara osas tahad endale vastutuse, kuidas jooksevad need rahad, milliseid lepinguid on vaja sõlmida, missugused vaidlused võib-olla kohtus pidada, aga seda mitte keegi neile õpet ehk meil puudub selles mõttes nagu süsteemne lähenemine, kuidas õpetada välja, olemaks seeskost? Tartu perekodu Käopesa juhataja Sirli Petersoni sõnul peab eestkostja oskama teha kõige paremaid otsuseid teise inimese jaoks, kuid tihti ei pruugi need lahendused vaadata perspektiivi. Kuna keegi ei õpetajaga seda, kuidas olla hea eestkostja, siis soovitab Sirli Peterson konsulteerida lähimate spetsialistidega, aga samas mitte karta otsustamist. Eelkõige tuleb siin küsida nõu ka omavalitsusega käest, ehk siis see, mida siis kohalikul tasandil sotsiaaltöötaja soovitabki vaadata selle sama inimesega kõik need otsused nagu läbi, et mis see tema soov ja tahe nagu päriselt on, et kogu aeg arvata, et sa oled ise parem, tead kõike, mis on õige, et see on nagu see murekoht, et see kindlasti ei saa nagu olla õige ja tegelikult täna ei tohiks eestkostja vaata teatud asjade ärategemist, ehk siis see, et kõige hullem on see, kui jäetakse need otsused ootele. Tartu lastekaitse spetsialist Maie Erin leiab, et alaealiste eestkoste puhul oleks praegusest hoopis enam vaja pöörata tähelepanu lapse õigusele ja kuulata laste endi arvamust. Maie erini arvates võikski seadusandja bürokraatia asemel esikohale seada lapsega suhtlemise ja kiirema sekkumise. No tegelikult on meil ju olemas võimalus pöörduda psühholoogi psühhiaatri poole, aga ma ikkagi väidan, et see on suurel määral siiski väga kohmakas süsteem. No ütleme, et kui psühhiaatri vastuvõtule registreerida praegu, siis ilmselt on see tartus kuskil veebruar, märts, kui reaalselt saab selle lapsega minna, aga mis lapse elus selle aja sees juba juhtuda või et selliseid kiireid sekkumisi meil on pigem vähem. Siin tuleb ka sisse 100 mõiste täiskasvanu elus ei ole ju oluline, kolm kuud siia-sinna, no mis seal ikka, aga lapse elus ju kõik muutub väga kiiresti, et me peaksime nagu kiiremini sekkuma, kiiremini märkama ja võtma vastutust siis nende asjadest, mis me teeme. Marii Kangur Tartu. Järgmine aasta on Eestis muusika-aasta ja täna tutvustati seda esmakordselt ajakirjanikele. Mari Rebane käis kohal. Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Juka Mart Kõlar võtab muusika aasta kolm põhiasja kokku. Terve saastaja toetub kolmele sambale regionaalses kesisus ja noored. Ja siin on minu jaoks palju selliseid projekte, mis on originaalsed, unikaalsed, et kasvõi noortega kaasamine kunstilise juhtimise või siis muusika kuulamise ABC. Et kui inimesed on harjunud näiteks passiivselt mingisugust muusikalist elamust vastu võtma või lihtsalt taustaks midagi kuulama, siis näiteks las ta tulemusena inimesed õpivad näiteks hindama eri erinevates žanrites, mida üldse selle puhul kuulata, mida tähele panna. Teadlik muusika kuulamine? Muusikanõukogu valis toetamiseks välja 28 suuremat ja väiksemat projekti milles on otseselt muusikasündmusi, aga ka näituseid, loenguid ja muud sarnast. See aga ei tähenda, et muusika-aasta on valmis või et kogu programm vaid neist toetatavatest ettevõtmistest koosnebki. Projektijuht Kristjan Üksvärav kutsub üles esiteks ürituste korraldajaid endast märku andma ja muusika-aasta programmiga liituma, olgu nad punk või rokkfestival või miski muu. Ja teiseks küpseb terve rida mõtteid, mis sunnib muusika aastat vägisi laiemalt mõtestama. Kristel Üksvärav. Ma tahaksin, et muusika aastal toimuks erinevaid arutelusid ja diskussioone muusika teemadel, miks muusika on üldse oluline, mida ta meiega teeb, kuidas oleks elu ilma muusikata näiteks üks sündmus, mis nagu idee tasandil praegu on plaanis, on see, et korraldada muusika vaba päev ehk siis, et raadiote puhul on see nagu üsna keeruline mõelda, et on ainult jutusaated, aga võib-olla mingi osas annaks liituda teistpidi jällegi kaubanduskeskused, et minna siis kaubanduskeskusesse ja seal ei mängi muusikat, mis tunne on? Mis aga puudutab veel enne muusikaaastat sündinud vaidlusse, et programm kaldus akadeemilise poole siis muusikanõunik Juko Mart Kõlar sellega päriselt nõus ei ole. Mina sellist žanri põhiselt eristust või probleemi tegelikult siinkohal üldse ei näe. Olen terve maa ametiaja püüdnud seista selle eest, et või ütleme siis kaitsta põhimõtet, et head muusikat on igas žanris, et see toetamist väärib ja hea muusika ei jookse mööda žanripiire. Ja tegelikult võib ka selle aasta programmist näha, et spekter on väga lai, mida me toetame, mis siia on kaasatud. Kogu muusika aasta eelarve tükkis korralduskulude ja tööjõurahaga on 190000 eurot. Mis täpsemalt järgmisel aastal toimub, saab teada kodulehelt muusika 2015. E. Üks uudis ka kohtuvallast ringkonnakohus jättis Edgar Savisaar tere hagist Tuuli Kochi ja Postimehe vastu maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta, kuid otsus lõppjäreldusena jäi muutmata. Savisaar esitas kohtule hagi Tuuli Kochi ja Postimehe aktsiaseltsi vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks või mittekohaste väärtushinnangute avaldamisega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks, mõistes välja rahaline kompensatsioon. Kohus leidis, et mittevaralise kahjunõude esitamine ligi kolm aastat pärast väidetavat au teotamist kinnitab seda, et avaldatud väärtushinnangud ei kutsunud Agejas esile hingelisi kannatusi sellises ulatuses et oleks õigustatud hingeliste piinade kannatuste hüvitamine. Rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Milliseks kujuneb ilm, Helve Meitern? Eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, paiguti tekib udu. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni üheksa, põhjarannikul puhanguti 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb öösel miinus kolme-pluss kahe kraadini, saarte rannikul on sooja kuni kuus kraadi. Päev on vähese ja vahelduva pilvisusega ja peamiselt sajuta. Puhub lääne ja loodetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ning sooja tuleb viis kuni üheksa kraadi. Ja spordiuudised Juhan Kilumets. Eesti käsipallikoondis alistas eile koduväljakul 2018. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri avamängus Gruusia 28 26. Ilma mitme põhimeheta mänginud Eesti resultatiivseimad olid Mikk Pinnonen Jüristo Järve viie tabamusega. Järgmise mängu Gruusiaga peab Eesti juba pühapäeval võõrsil. Kordusmängust võib paraku eemale jääda. Eile õlga vigastanud Janar Mägi, eile peatreeneridebüüdi teinud Rein Suvi. Kindlasti me peame tempot hoidma, üks teema, see, et väravahi duelli võitis seekord ma arvan, see Gruusiale vaht, et need üks ühe sooritused, Me võõral väljakul tahame ellu jääda, siis peavad kindlasti peavad saama realiseeritud paremini 100 protsenti, kindlasti võib olla palju tobi nõuda, aga oluliselt parem võiks olla Kirnatud osa arv oli nagu hea, et aga juste realiseerimise protsent võiks olla nagu paremini. Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus härsson teatas esialgse koosseisu 12. novembril toimuvaks maavõistluseks Norraga ja kolm päeva hiljem peetavaks Euroopa meistrivõistluste valikmänguks San Marino. Ka valitute seas ei ole Ragnar Klavanit, kes peaks punase kaardi tõttu vahele jätma kohtumise San Marino ka kuka. Klavani 100. koondisemäng. Uude aastasse on nimekirjas 31 aastane Levadia ründaja Ingemar Teever, kes esindas koondist viimati 2006. aastal. Viis kuud tagasi jalgpallikoondise Balti turniiril jalga vigastanud poolkaitsja Sander Puri käis laupäeval Inglismaal sportlase songa operatsioonil. Sander Puri. Ma hakkasin nagu treenima, pärast seda turniiri oli väike paus ja nii-öelda, et lihase rebend nii-öelda ära paraneks, siis hakkasin uuesti treenima ja alguses oligi enam-vähem, tundus nagu korras, aga mingil hetkel nagu selle jalg haiget tegema, siis täiendavad uuringud ja siis ja siis jõudsime lõpuks selle operatsiooni päeval, nüüd oli see laupäev, et praktiliselt kahe nädala pärast võiks juba hakata nagu enam-vähem täies mahus treenima, nii et praegu saab varsti nädal juba praegu saan ilusti käia ja kergelt sörkida, nii et siukseid harjutused ja peaks suht kiiresti nagu minema. BC Kalev Cramo korvpallimeeskond täiendas oma ridu lätlase Rolands Freimanis ega 210 sentimeetri pikkune Freimanis on kuulunud Läti koondisesse aastast 2009. Eelmisel hooajal mängis ta Ukrainas Juusne Hiimikus. Ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.