Mazar vasar alasile, löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tervist on käimas järjekordne vasarasaade stuudios on Urmas Vadi ja Peeter Helme. Ja meil on täna ka külaline eelmise saate lõpus. Me hõikasime välja, et selleks külaliseks on olete lemmik. Ja selleks on Kivisildnik. Tere. Tere Sven. Kas see on ainult Ilmar Kruusamäe maali pealkiri või tähendab see veel midagi? Et oled tuhandete lemmik? Kes seal on pikki-pikki ajalooline tiitel, mille ma varastasin ühe pussi kleepsu pealt. Kunagi Tartus sõitis ringi buss, mille peale oli väga suur reklaam tuhandete lemmik ja see oli üks minu meelest suhteliselt närune raadiojaam. Sellele ma töötasin ajalehes Posti ja ma leidsin, et mul on oluliselt populaarsem kui ükskõik milline raadio ja siis ma võtsin selle tiitli endale, kirjutasin seda lugude alla aastaid-aastaid ja, ja nii ta jäi mingiks ajaks külge, nüüd ma teda enam ei kasuta, nii et ma arvasin, et ta oli juba ära unustatud. Me kasutasime aga, et siis tänases saates räägiks sinuga juttu ja mõtlesime rääkida ühest seadusemuudatusest, mis on Kultuurkapitali seadusemuudatus ja puudutab just nimelt stipendiumite maksmist. No eelkõige on see tulumaksuseaduse muudatus, millest tuleneb siis omakorda Kultuurkapitali seadusemuudatus, millest omakorda tulenevad veel Kultuurkapitali sihtkapitali test, stipendiumide statuut, ide muudatused, nii et see kõik on üks, võiks lihtsustatult öelda, pikk ja loll lugu. Aga? Võib-olla enne, kui me sellest hakkame rääkima, võiks öelda, et tänase ühe minuti arvustuse rubriigis on Jaan Malin, kes siis räägib teemal, kas kirjandus mõjutab maailma ja reaalsust, aga enne veel, kui me asume selle Kultuurkapitaliteema ja, ja Sven sinu luule juurde, siis nädalavahetusel oli siin Tartus Ene Mihkelsoni konverents kus sina ka pidasid ette kanda ja sul oli mõte, et võiks hakata kirjanduse ja Ene Mihkelsonile populariseerimiseks tootma. Ene Mihkelsoni kujukesi nagu aiapäkapikke. Ja räägime, mis mõte sul oli? Mõte oli äratada üles uinuv publik saalis, sest teatavasti need kirjandusteaduslikud üritused ükskõik kui, kui toreda kirjaniku juubeli tähinud tähistamiseks neid ka ei tehta. Ma arvan, seal kuskil kolmanda ettekande ajal hakkavad inimesed juba ära kukkuma koma ja Poola ja lõpuks on juba juba kõrval juba tädi magab hea, niimoodi variseb vaikselt kokkades üles, variseb jälle kokku. Et vahepeal on tarvis inimesi äratada ükskõik millise Tatrusega. Et see töötab. Et see oli ainult see ei olnud ainult nali. Oli, eks ta oli osa ühest ühest mõttest, et mida, mida nüüd mida siis Mihkelson edasi teha, et praegu teeme konverentsi, aga tahtmata olla prohvet, võib öelda, et see konverents saab läbi õhtul. Ja siis, ja mis siis edasi ja mis me, mis me siis üldse oma kirjandusega teeme, konkreetne näide oli Mihkelson, et mis siis saab, mis siis saab pärast seda, kui konverents on läbi, et see, see oli see, see küsimus, mida siis nüüd peaks tegema need ausambad sambad? Et võib-olla tõesti võib-olla asja päästame isegi tegelikult kujutan ette, kui tore oleks, et mitte ainult Mihkelson aiapäkapikud, aga seal võiks ollagi Kross ja Tammsaare ja ja kõik kõik suuruse järjekorras. Eilses sirbis kirjutab Kaupo meie Teet Kallase Heino Kiige mälestustest ja ta lõpetab üsna nukra tõdemusega, et me kõik oleme pikas perspektiivis teel unustusse, et võib-olla peaks siis ka näiteks Heino Kiige aiapäkapikk hakkama tegema, et inimesed hakkaksid rohkem mõtlema ka tema loomingu peale. Ma tahaks ennast veidi rehabiliteerida, et ma tegelikult ei ole inimene, kes mõtleb aiapäkapikkude peale, valdavalt räägib sellest igale igal juhul, nii see päriselt ei ole. Et lihtsalt need tavalised monumendid, Ankovnikest jõledad ja ma leidsin, et selline lahendus nagu Tuglasele Tuglas tegi oma maja, aga ma arvan, et see on seal alles lasi teha sellise suhteliselt maitseka Juhan Liivi, mida seal midagi reljeefi taolist, niisugune mälestuskivi, et, et kui meil ühiskondlikus ruumis neid monument ei teki ja kui nad tekivad jõleduse, ütleme seal midagi taolist nagu Pärnus on niisugune Koidula nagu surmaingel ja Jakobson nagu teeröövel põõsastes selline kurja pilguga sihuke kole must asi. Et võib-olla igaüks saab omale aeda mingisuguse inimsõbralik Veiko maja mõnusama savi ise ka midagi ära teha, põhimõtteliselt, et ei pea ju ootama. Jah, ja see vist teebki meid ju kohe kultuurkapitali ja tulumaksu teemani, sellepärast et tundub, et ühiskondliku rahaga väga midagi ei õnnestu. Ütleme, et ühiskondlik raha on üks asi, ühiskondliku raha jagamise põhimõtted, Need on teine asi ja ütleme, teatud seltskonda võime seda ühiskondlikku raha, kui ta isegi jaguneb arukalt ära kasutada. On veel kolmas küsimus, et siin on tegelikult üks hirmus sasipundar ja kui me selle Kulka juurde nüüd läheme, ega see ei ole nüüd mingisugune kultuur, poliitiline otsus ühe kuriteo või, või ma ei mäleta, kas tal kuritegu oli, aga mingisuguse kohtuasja või vähemalt mingit skandaali, niisugune järelmõju alati kõigepealt skandaal ja siis hakatakse mõtlema, mida teha hakatakse kruvisid keerama. Ega muud ei ole ju kunagi välja mõeldud. See ei ole sisuline kultuuripoliitiline otsus, et et Eesti vabariigi põhiseaduse järgi paremini. Ma ei tea, tagada kultuuri järjepidevus, sellega ei ole ju tegemist, tegemist on ametnike hirmuga ja kohati põhjendatud hirmuga, et mingisugused rahad liiguvad kuidagi kahtlaselt kirjanduses, kuidas raha üldse ei liigu, ei ole ju tegelikult mitte millestki rääkida, mitte kedagi milleski kahtlustada, see on naeruväärne. Ma kordan üle, et 46 kirjaniku saavad üheks aastaks stippi 383 euri kuus ühe aasta jooksul ja neid 300-st 300-st Kirjanike Liidu liikmest saab 46 46 üheks aastaks kolm, kaheksa kolm. Aga probleem ongi selles, et kultuurkapitalis on noh, võib-olla küll kokku see rahapott ei olegi nii väike, aga kui hakata seda valdkondade vahel jagama, siis tuleb seda üsna vähe, aga igal valdkonnal on väga spetsiifiline iseloom, iga valdkonna spetsiifika on väga erinev. Ja nüüd kui hakatakse seda kõik või noh, seda on alati katsutud niimoodi ühe mütsiga lööma minna, siis tulemuseks ongi see, et lõpptulemusena pole väga keegi rahul, sest igalühel on mingid erinõuded, millisesse ei mahu nende ühtsete reeglite alla. Nii palju kui mina aru sain, siis praegu sellele Attackile järgnes laudasid, et ma isegi ei süvenenud sellesse sportlaste rahadesse, teeb alati haiget, kui sa tead, kui palju, nagu on mingitel kehakultuur lastel ja kehakultus ja loomastamis prohvetite nagu ressurssi ja millisena lihtsalt naeru väärse summaga pead sina opereerima, et nagu põhiseaduse järgi asju ajada. Et tõesti, May süveneda, et neil liigub raha lademetes ja nad üritasid siis seda kogu ladet endale hoida ja noh, sealt nagu noh, ma ei tea, mida siis noh, ilmselt seaduslikult minu meelest kui stipendiumit, siis ma ei tea. Vot ma ei tea, täpselt, räägiks kõigepealt sellega õhtut, mil, millest see peamine muudatus seisneb. Sven nii palju kui mina aru sain, ma käisin täitsa ametnikult küsimas kirjanduse kõige kõrgemalt kirjanduse ametnikult ministeeriumist, et noh, kuidas see asi on, et ma ise ei ole päev sellise juriidilise teksti lugeja. Ja sain aru, et tõesti asi on nii, et sportlastega oli probleem. Sportlastega oli probleem ja probleem on lahendatud sellel kombel, et ka kirjanike stipid lähevad maksu alla, aga, aga, aga ühesõnaga vaata, maks tähendab seda, et raha võetakse, osa, raha võetakse ära, eks ole, nad sa saad nagu vähem kätte. Praegu on minu meelest seal kolm, kaheksa kolmest siis vaesuspiirini noh, ütleme suurusjärgus 50 euri mul täpselt nagu numbreid ei mäleta. Et kui nüüd hakata neid maksega võtma, et kas siis nüüd kukub alla vaesuspiiri või ei veel piinlikumaks või ei lähe, oli minu küsimus-vastus oli selline, et tegelikult ei lähe. Et ikkagi on lubatud, keegi küll ei ole seda noh, lubaduse lubadust veel täitnud, aga on lubatud raha juurde, et siis see juurdeantav raha läheb siis maksuametile, kultuurile antakse raha juurde, ühesõnaga see osa, mis nagu maksudena juurde tuleb ja see siis võetakse jälle tagasi. Et see on selline kummaline, anname teile rahaga, siis võtame selle jälle ära. Olukord on mitmes mõttes naljakas ikka selleks, et asi algas sellest, et sportlased hakkasid stipendiumide nime all välja andma summasid, mis ei olnud stipendiumina käsitletavad ja see tingis siis rahandusministeeriumi poolt soovi hakati stipendiumit senisest kindlamalt määratlema. Naljakaks teeb selle asja see, et mida ma jällegi kas kuulnud seal soovitatakse nüüd sihtkapitali nõukogudel hakata oma statuut nii ümber kirjutama, et need rahad, mida nad jagavad, ei oleks stipendiumide peaks seega maksu alla panema. Et tegelikult me oleme olukorras, kus riigi vasak käsi ei tea, mida parem teeb ja ütleme, et sellised asjad ümbernimetamise Kulkas tegelikult on traditsioonilised asi algas sellest, et kunagi meil on praegu need stipendiumid vanadele kirjanikele. Ühesõnaga vanad väärikad kirjanikud, neid on mingi hulk saavad mingisugust stipendiumi, mida makstakse põhimõtteliselt surmani. Ilgelt ilus eestikeelne sõna, sellele on pajuk, pajuk, ütleme, pajuk või kuidas iganes, aga seda ma juursõnum on. See oli üsna tan, kaunis väike, ma arvan, vanasti oli ta mingi, ma ei tea, kahe 3000 mingi eelmise raha vahel krooni vahel, ma arvan, ma ei mäleta, ma ei ole seda, ma ei ole veel nii vana, ma ei ole seda saanud. No ma tõesti jään vastuse võlgu, aga asja mõte on selles, et kunagi nimetatud Neid pensioniteks alguses. Aga siis selgus, et pensioneid ei tohi anda, ei näinud, nimetati ümber stipendiumit, eks noh, kõike samaks lihtsalt nimetati ümber ja nüüd on siis kolmas ümber nimetanud stipendium, võiks neid nimetada, ei saa pension, ta ei ole stipendium. Mis ta nüüd siis on, eks me saame näha. Nii, et selline selline on reaalne olukord. Reaalne olukord on siis tavaline. Aga Sven, kuidas puudutaks sind kui ka mitte kui lihtsalt luuletajat, kirjanikku, vaid ka kui kui kirjastajat, sest seal on oma kirjastus, mis annab välja. Ma arvan, et see ongi kirjastus, mis annab kõige rohkem välja luulepoolest kindlasti kaasaegset eesti kirjandust, kõige rohkem. Noh, see on nii, nii ja naa, kuidas ta on, ega siis viimasel ajal luulele ka väga, väga lihtne olnud raha saada, et noh luule ei ole ju selline suur auasi meie nagu rahastajatele, et eks kõik tahavad vist, ma ei tea, ma ütlen, ma nagu oletan, et minu meelest alati on olnud väga raske saada debüütidele raha ja mulle tundub, et viimasel ajal on läinud raskemaks saada raha luuleraamatutele ja need rahad on üldse eel võrreldes eelmise ekspertgrupiga ikkagi oluliselt langenud. Noh kui kui eelmine kord olid luuletajatenakse autori Pentium noh, ütleme inimene kirjutab, luuleraamatu saab sellest autori stipendiumi seerise igakuine seal ühe raamatupõhine võis olla ikkagi 1600, siis nüüd on nad seal 1700 800, mis ikkagi ikkagi noh, ta võtab ikka, ma kujutan, paljudel võtab kes, kes nagu üritavad kirjutamisest elada ka löövad ikka nagu silmad vett välja kõrges kaares ja. Aga noh, arvatavasti see ei ole noh, selle nende inimeste, kes istuvad, määravad nende teema vaid pigem lihtsalt mingi summa, mida nad jagavad või ei ole seni. Ma ei, ma ei oska selle selle kohta öelda, sest ma olen nagu kirjast ära võtnud sellise joone, et ma ei käi kellelegi rinnal nutmas midagi vanglas, et mõnikord küll helistan ametnikele, küsin, tavaliselt ütleb, ütleb ametnik, et aga mis meie teha saame, kõik on ekspertgrupi kätes. Et teisel Kirjanike Liidus rullige nendel kõrvu ise. Ma saan küll aru, mis nad seal teevad, aga ma ei saa midagi teha. See jutt tavaliselt lõppeb niimoodi. Ja jääb koosseis ikka räägid kuse jutt lõppeb alati ühtemoodi, et nii ta on. Võib-olla peaks üritama üldse erakapitali poole pöörduda? Kirjanike liit, Ta on minu meelest kõvat tööd teinud ja nüüd selle romaanivõistluse honorarifondi kokku ainult 8000 8000 eurot, et see, seda on ju tehtud, ei saa öelda, et ei ole tehtud, aga aga erakapital on ikkagi noh, nagu erakapital ja paljukest teda siin Eestis üldse on ja paljudel siis kultuurihuvi on ja palju ta siis veel seda kirjandushuvi on, et noh, spordi huvika leiab, eks ole, et noh et eks, eks me oleme sellises olukorras, kus avalik-õiguslik meedia ja televisioon on olnud ääretult kirjandusvaenulik, noh see üks saade, mis neil on siis teise saate arvel kuus tehtud ikkagi ei lahenda probleeme ja kui sind ei ole televiisoris, siis noh, see nõiatrumm nagu, nagu sinu heaks ei tööta, siis sind ei ole olemas ja, ja siis ei ole sul üldse mõtet minnagi kellegi juurde midagi küsima, siin lihtsalt ei ole olemas, keegi ei saa aru, kes sa selline oled ja miks sa selliseid imelikke hääli teed ja midagi üldse räägid. No ma ei tea, kas siis peakski? Võib-olla siis peakski võib-olla kasutusele võtma need aiapäkapikud ja nii massiliselt, et nad oleks linnapildis ka märgata, et mitte lihtsalt kuskilt tagant Aias vaid, et igal pool raekoja platsist turu peal võib-olla mõni sõidab bussiga ja et võib-olla see siis tekitab sellise olukorra, kus, kus neid on korraga igal pool ja kõigil on kirjanike näol. No ütleme nii, et sa võid olla igal pool, kui sind ei ole televisioonis, sind ei ole olemas, et ma ei, ma ütlesin, et etteheiteid raadiole, raadio minu meelest peab kogu aeg uusi saateid, on neid teinud minust rohkem ja paremini kui varem, aga, aga, aga see. Ma olen aegade jooksul, ma ei tea, kui palju formaate kirjutanud ja teisi kirjanikke, kes on tele jaoks neid asju teinud ja, ja sealt ei tule midagi. Seal jälle tuleb niisugune jutt, et aga kirjandus ei ole ju televisioonimaterjalina jumalaid kui igal pool maailmas on, aga Eestis ei ole, siin ei ole gravitatsiooniga või ma ei tea, ma siiski natuke vaidlen sulle vastu, et ikka mõned päris vinged asjad on tehtud, tõsi neist on mõni asi, sest on möödas, kui tehti. Sven saab kindlasti isegi esinesid, seal tehti see luuleminutite luule luuleminutid, oli okei, aga ütleme, et see on ikkagi. Nojah, kui mõelda selle peale, et reiting umbes keskmine saatel oli 90000 vaatajat, siis on ikkagi üüratult kõva sõna ja noh, öelda, et noh, luule nagu ei tööta või kedagi ei huvita ja noh, et see on ainult sellepärast, nii et see oli spordiuudiste ees, ainult sellepärast vaadati, et noh, inimesed tahavad, see ei ole nii, et statistika näitas, et spordiuudiste vaadatavus tõusis, sest osa inimesi, kes tulid luulet, hakkasid vaatama ja spordiuudiseid, mis need absoluutselt sinnamaani olnud huvitanud noh, ütleme telekas käima. Et, et nii, nii see on, et ma tahangi sellel jutuga jõuda sinna, et et kui, et meil on päris hea kirjandust, eriti luulet, kui me paneme sellise rikkasse kohta nagu heas Prime taimist televisioonis, nagu need luuleminutid olid, seal on tõesti väga hea näide Peetril. See töötab suureda päraselt. Aga seal jah, paraku kõiki asi ühe hobuse türa tahad, eks poeet nagu otsustas politiseerida hobuse suguorganeid ja sellest tekkis skandaal, oli alati, kui hakatakse ülemustele helistama sisehooaeg viimaseks, tõsi küll, load ja jäänud päris viimaseks. Järgmisel hooajal hakati tegema seda tõeliselt suurt eesti luule saaled, kus loeti siis surnud klassikuid, seda lugesid mitte mingisugused ebameeldivate halvasti tasustatud rekord, vaid hästi makstud professionaalsed näitlejad ja see kõik, mis välja tuli, oli nii piinlik, et see kohutav, see pandi kinni ja see jäänud Egge tahan okei noh, üks kirjanik ühe korraga ja noh, tegi hea luuletusega see Kangro luuletusele väga okei, aga lihtsalt okei, väikekodanlus tõusis jalgadel, ametnikud ei osanud enam midagi peale hakata ja leidsid, hakkaksid kohe kruvisid keerama, jälle hakkasid, kohe hakati mingi asi juhtub, hakatakse kruvisid keeramist, ametnik tahab rahus ja vaikuses istuda oma pehmel toolil. Nii, aga võib-olla oleks nüüd aeg kuulata muusikat ja Sven, sa oled kaasa võtnud plaadi. Et sa oled üles astunud muidugi lauljana, aga sa oledki laulutekste kirjutanud, et ma saan aru, et mis, mis plaat see on seal? See on korresordi plaat, tüdruk, tüdruk ja surm on selle plaadi nimi ja see on selline kore corecis eesti korralik eesti Core, nii korrale kui ta saab olla. Ehk siis laulusõnadest ei ole võimalik aru saada. Võib-olla võib-olla peab üritama, peab rohkem tapma. Jätkub kultuurimagasin, vasar, stuudios on Peeter Helme ja Urmas Vadi ja meiega on külalisena täna tuhandete lemmik. Kivisildnik rääkisime enne kirjalikke ja kirjastajaid kimbutavatest isiklikest probleemidest, mis tõsi küll, võivad saada positiivse lahenduse, aga eks seda näitab aeg ja üldiselt on inimkonna ajalugu seni näidanud, et ei saabu positiivsed lahendused. Segan vahele selleta, et läks nagu meelest tegelikult sellele kultuurkapitali ja maksude maksmisel on üks hea omadus, et vabakutselised näiteks saavad endale sotsiaalse tagatised, noh, eks siis nii pensioni kui haigekassal, haigekassa lepingu, nad peavad muidugi ise tegema, et see päris automaatselt see on küll väga mõistlik, et see läks meelest, aga, aga see on üks hea asi selle asja juures, et see ei ole tõesti lihtsalt lisaraha, mis võetakse tagasi, vaid sellest ikkagi antakse mingid sotsiaalsed tagatised, mida ma tegelikult tal on väga kaua tahtnud. No siis võib öelda, et pole halba ilma heata, aga see viibki meid tegelikult ikkagi sinu juurde. Nimelt sinu kirjastamisest juba rääkisime sellest, et luulele tahetakse vähe raha anda. Aga sa oled ju ise ka luuletaja. Et kuidas sinu enda luuletamistega praegu on, sest et Urmasega seda saadet ette valmistades me avastasime sellise hea meelega segatud õudusega et sa ei ole mitte lihtsalt luuletaja, vaid ka prohvetlik, luuletaja. Noh, näiteks üks asi, mis mulle kohe pähe torkas on sinu poeem Putinile ja ma kujutan ette, et see on selline toona, kui sa selle kirjutasid, oli aastal 2004. Ja noh, sellel ajal ei olnud veel Venemaa isegi Gruusiale kallale läinud ja Ukrainast ei osanud keegi midagi arvata, aga aga et siis toona sellel 2004. aastal või natuke peale seda oli see selline lihtsalt nali. Tänasel päeval minu meelest asetub see, see väike raamat täiesti õigesse konteksti. Ma mõtlen, et ma loen, loen mõned kohatsite ette. Alustan kohe algusest, poeem Putinile. Tõesti, Sven, sa oled selle kirjutanud sellise hea traditsiooni jätkamisena, et kus siis vanasti ülemustele ja pealikele kirjutati, poeeme. Ja see, ma arvan, et üks selline tõukejõud kindlasti oli selline klassikaline, pane küüriline teos nagu Smuuli poeem poeem Stalinile. Ja sinul on põim, Putinil, ma loen natuke. Meie, eestlased, austame väga endiseid Vene imperialismi käsilasi, ükse Arnoldi nimeline on meil koguni presidendiks valitud, mida lisada? Ei muud, kui et meil tuleb armastada ka tulevasi, venelaste kaastöölisi. Ma pean silmas iseennast. Venemaa Eesti-vastase propagandarünnakud ja surve rahvusvahelistes organisatsioonides muutub päevaga jõulisemaks. Varem või hiljem vabastad oma tahtmise ja lääneriikide õnnistuse, nagu alati. Jätab natuke vahele, siis loen, kuskilt on edasi. Ma pakun sulle head tehingut, Vladimir Putin, ülistus, Salme jõuab pensionipõlvest treida, hetkel on tähtsamat tegemist. Saad sadamad õhuruumi ja kontrolli Läänemere üle. Mina ei ole ahne ego, vaja uhkust, aga mulle piisab mõisast Lahemaakaitseala mahus ja Matsalu kaitsealast vähenõudliku jahionni tarvis. Nonii, võiks veel jätkata ja jätkata, aga et et see on põhimõtteliselt selline reeturlik luuletus, kus sa siis müüd Eestimaa ja eestlased jõletumal kombel Putinile maha ja mulle tundub, et, et tänasel päeval päeval mõjub see noh täiesti nagu härjale punane kärbseseen. No näed magava kassi suhu, võib igasuguseid asju joosta ja lähme lihtsalt natukene aega. Ma võtan järgmise sinu raamatu, mis, mis võib-olla ka natukene jäänud nagu tähelepanuta on sinu raamat enne sõda ja kõike seda, mis on minu meelest väga hea luuleraamat, mille sa oled kirjutanud. Kas 2012. aastal? Seal peaks olema ka need kuupäevad on ta umbes ühe nädalaga kirjutatud raam lihtsalt ühe nädala vabaks, lülitasin arvuti ja telefoni välja ja ja kirjutasin raamatu. Et just sellel ajal 2012 või veel hiljemgi edasi hakkasid sa sa kirjutama nagu sõjast, et tuleb sõda, et mis asi see oli, sest mulle tundub, et, et see ei ole lihtsalt selline hala, kirjaniku hala, et kõik asjad on halvasti või see ei ole ka flirt mingitel teemadel, et see tõesti tundub nagu noh, selline ettenägelik asi või. Ja miks ma hakkasin võrrelda, nüüd see Putini poeemi ikkagi oli, eks ta oli ka omaaegsetest nagu oludest ja tendentsidest nagu lähtuv, lihtsalt mulle meeldib hüperbool ja asja nagu üle paisutada ja vint viimase peale keerata siis veel natukene üle. Et ega need märgid olid ju õhus, märgid olid õhus keegi ja samas ma ikkagi noh, ütleme ausalt, ma arvan, et asjad ja, ja riigid ja inimesed ja olukorrad nii väga palju ei muutu, et kui üks riik on 1000 aastat ühtemoodi käitunud, siis tõenäoliselt käituda 1000 aastat veel täpselt samamoodi. Ma ei näe mingit põhjust, miks see peaks 10 aastaga kardinaalselt muutuma. Ma ei näe seda põhjust. Ühesõnaga, et et ega siin ei ole midagi uut, see on ikkagi põhjalikult unustatud ja alaväärtustatud vana noh, kui väga jämedas joones öelda. Aga sõjateema juurde ütleme, kui need noh, lihtsalt see natuke veel paar sõna selle. Tegelikult on mul neid raamatuid juveel suaari evangeelium on ju tegelikult täiesti globaalse mõõtmega globaalse mõõtmega, aga nad on ikka 2012, ma arvan, peaks selle number ka olema. Kui ma nüüd oma halva numbrimälu mälu järgi ütlen, et ta kindlasti ei ole palju, ma ei ole vist palju uuem asi, ma ei mäleta, kumb enne tulinad nad enam-vähem ühel ajal selle sõja enne sõda ja kõike seda, et, et see enne sõda ja kõike seda oli tõesti nagu selline noh, nagu selle mõttega, ma ei tea, kas raamatusse sisse sai, aga ma kindlasti noh, kuskil seda olen, olen ikka ikka nagu deklareerinud, et keegi ei saa öelda, et neile ei öeldud, et, et sõda ei tule, et mõtlesin, et tuleb, ma ütlesin, et tuleb ja tuleb halb sõda. See on nagu selle asja mõtet ei saa öelda, et ei teadnud. Toona mõjus see, et mis sa siin nüüd nagu kraaksuvad, et mis sul nagu häda on, et aga aga tõepoolest seal on terve terve raamatutäied sellist hoiatusluulet justkui on, aga noh, ei tea, kui palju seda siis nagu tähele pandi, aga ma loeksin veel siit sellest sõjast raamatust ka ühe, ühe luuletuse või äkki isegi paar on selline aeg, piinamine, okupeerimine, genotsiid ja massimõrvad. See kõik on muidugi julm, aga kuidagi peavad laiad massid ometi oma aega veetma. Nii, minule isiklikult meeldib ka väga raamatu viimane, väga lühike luuletus, nälg. Kaalujälgijad surevad esimesena. Nii puhta biokeemia järgi nimede käida. Ma hakkasin mõtlema tegelikult veel vahepeal nende, see on sinu luuletuste vormi peale sa küll kirjutad üldiselt vabavärssi, aga selles on alati selline ülevus, püüdlemine eepilise poole. Ja kui ma lugesin nüüd selle nädala sirbist dokfilmide režissööri Raimo Jõerannateksti eesti filmitüvest, kus ta üritab leida siis seda mingisugust eesti filmid tüviteksti, ütleb, et kui kirjanduses olemas ükskõik, kuidas me siis arutleme selle üle, kas tegu on ühe konkreetse tekstiga näiteks Kalevipoeg või mingi tekstikorpusega oletame näiteks külaromaan või nii, et siis mis võiks olla Eesti filmi tüvi, et sellesse sisse minna, soovitan seda. Raimo Jõerannaartiklit igaühel ise lugeda, minu meelest on see päris huvitav, arutluskäik. Tundub mulle. Sina tahaksid vist vahel sellise eesti moodsa luule tüvitekste luua, et sulle tundub, et nagu midagi on puudu, midagi ütlemata ja tahad siis ise olla see inimene, kelle looming noh, veidi üle paisutatult öelda, moodustab ühe suure eepose üldse Deepaseda mulle lapsest saati vastikud, aga, aga, aga, aga luule tõsiseltvõetavuse või selline, noh, et tuul ei ole nüüd mingi nali või mis asjake vis pannakse riiuli ääre peal, et seda ma arvan küll, et ma arvan, et luule on väga tõsine asi ja väga teklimine olevaga raske, tehniline ala ja tänu sellele on ta ka natuke raskesti loetav teda vaja kodeerida. Luule lugema õppimine võtab ikkagi aega, see tahab ikka lugemust ettevalmistamist, sankoodi lugemine. See on hästi huvitav, et sa ütled, et luule on tehniline ala. Ääretult, mis sa mõtled selle all, ma mõtlen selle all, et et luule, see ei ole nii, noh, ma olen selle peale hakanud viimasel ajal rohkem mõtlema, siis kui ma noh, toimetajana pean kellelegi selgitama oma nagu vaateid, et noh, et miks see asi siin noh, et nad on sageli nagu igapäevaelus näited, et kas sa oled kindel. Sellel autol peab olema viis ratast ja kõik nad peavad olema katusel. Et noh, selline noh, kui luuletus ei tööta ja see juba maitse küsimus, kas auto sõidab või sõidad, ei ole maitse küsimus. Luule on väga tehniline ala, tan tihendamise ala ja tihendamiseks on ikkagi noh, teatavad väga konkreetsed tehnilised asjad ja, ja mitte ainult tihendamine ei ole tähtis, minu arust on väga kindlad asjad, kuidas luule nagu kompositsiooni luuakse, lõputu arv nagu võimalusi, aga loogika on üks kujundi loomiseks on ka teatavad võimalused, aga on väga viljakad võimalused ja vähem viljakad võimalused. Ja see, kuidas kompositsiooniga kujund välja mängida. Noh, see on peaaegu jämedas joones nagu ühesugune. Et kuigi tööriist on, on palju. Ma pean seda selles mõttes alati silmas, et luule on mingi eesmärgipärane tegevus, ei ole meele olutsemine, meeleolu luule juures on tähtis siis, kui autor suudab oma tekstiga luua, luges just sellise meeleolu, nagu ta tahab, see, mida ta ise tunneb, kas ta üldse midagi tunneb end täiesti teise, kolmanda neljandajärguline asi. Ja see meeleolu esilekutsumine, puhas tehnika küsimus, see on ajukeemia, aju, füüsika mõjutamise küsimus. See on ainult tehnikat, sul on selle kohta lausa Jõks täitsa luuleraamat õpetaja ütles, jah, see on kujundiloome sellise ühe nagu Enda lemmik, nagu võtta võtta nagu selgitus, see on lihtsalt ei võtnud küll, lugenud kuskilt teooria raamatutes, ise kirjutanud selle järgi luuletusi vaid kirjutasin nagu ütleme sarnaseid luulet, siis vaatasin, et tegelikult nad kõik on ühe põhja võtta, aga nad ei ole päris ühesugused, aga see põhiskeem ikkagi on ühesugune ja natuke närvis, et nad nagu kriitika tavaliselt nagu ei näe, on nähtud küll, on nähtud küll, aga üldiselt nagu ei näe seda noh, minu meelest nii ilmselt asja, et noh, see nahk ja karvad on seljas kuskil kondid ka sellest võiks teinekord juttu teha, et siis lihtsalt mõtlesin, ma juhin tähelepanu asjale, mis mulle endale nagu ilmselge, aga sageli ma nagu ei näe, et sellele tähelepanu pööratakse, arvan, et see on vajalik nii lugemiseks kui kirjutamiseks ikkagi mõelda, kuidas asjad töötavad, kuidas tehnika Nikon et kui nüüd natukene veel klammerduda selle mõiste tüvitekst külge, siis kas ma saan sellest niimoodi aru? Et tüvitekst on eelkõige tehniline küsimus, selle asemel, et ta ei ole mitte teema, vaid see on pigem midagi tegemise viis. See, need päris nii ei ole, ütleme, et igasugune noh, nagu eesmärk vajab teatud Tööriistatehnika, nagu sa tahad naela seina lüüa, on eha Haamerdad kruvi välja keerata, kruvi keera et see tehnika on selleks, et teha teatud tööd ja noh, tüvitekst on üks eesmärk, üks eesmärk tõenäoliselt seotud laiemate mingite rahvuslike identiteedi ja ma ei tea, mis asjadega. Et selleks on omad omad vahendid ja kui ta meelt lahutad, lihtsalt stend anda nalja, nalja pärast ongi kõik tehnika, et tehnika on iga töötav asja jaoks vajalik, aga noh, erinevad asjad, noh kõigil on nagu võrdse kaalu või võrdse väärikusega võrdse võrdse olulisusega. Aga iga asi vajab oma tehnik noh, komöödiad oma tehnika draamal, oma tehnika ja ma ei tea, mis iganes. Mulle tundub ka Sven, et, et tüviteksti teema sinu juures on ikkagi oluline. Peeter, sa ütled, et et jah, et Sven tahab ise nii-öelda seda tüviteksti luua, aga mulle tundub, et et, et see päris nii ei ole, või noh, ta võib-olla, aga et et sa alati kasutad mingeid tsitaate teistelt luuletajatelt ja, ja ma mäletan, et, et just nimelt sellel samal Ene Mihkelsoni konverentsil sa rääkisid ka sellest, et noh, kuidas näiteks Ene Mihkelsoni luuletraditsiooni nagu jätkata või kirjutada uuesti, nii et, et mulle tundub, et sa oled ise ka ju kalevipoja kirjutanud, nii et väga palju nagu mängida töötajad ka enda nagu tehnikaga, nendel tsitaatide nendel tekstidel nimedel Müks skulptuur on ikkagi ka järjepidevus ja ega noh, kas sa tahad või ei taha mingit osa eelnevast on mul olnud luule alal sa midagi kasutama. Luulevorm ei ole sinu oma, noh, enamus neid. Noh, ei ole võrdlus sinu väljamõeldud, ei ole lit tootes sinu väljamõeldud, sa ikka kasutad ju väga-väga universaalseid ja vanu asju. Kas kõik on ta lõppriim, algriim, on ta selline rütm või, või teistsugune, mingisugune kõlaline lahendus? Enamus asju on enne sind olnud, lihtsalt valid enda eesmärkidele sobivad tehnilised lahendused, see on, ilma selleta ei saa, noh. Sa võid ju täitsa oma keele välja mõelda, aga siis hakkab kõik jälle otsast peale ja aru saada, sellest on on kaunikesti rasked. Et et mis ma nüüd tahan, aga ma ei tea, mul kadus nagu jutujärg käest ära, aga, aga ma arvan, et lihtsalt ükskõik, mida sa, mida sa nagu teed, aga sa päris ilma nagu nagu teiste autorite, et ta ei saa ja rumal on ka see, kui sa ei õpi nagu nendelt, kes asju hästi teevad. See on, mul tuli, jalgratta leiutamine on täiesti totter, täiesti totter inimene, kes ei ole lugenud 10000 luuleraamatut, noh on ju lurjus. Mida ta saab nagu kirjutada, kui ta ei tea, mida enne teda täitud, ta saab ainult Ameerikat jalgratast avastada ja mõlemad on väga piinlikud. Mulle tuli meelde Sven. Kunagi sa rääkisid, sa kohtusid luuleklubiga ja selle liikmed vältisid teiste luuletajate tekstide lugemist. Ees, ja see ma ei olnud ise, ma kuulsin seda, krahvinna käestan autor, autor, mul, kes elab, elab Saaremaal ja seal on selline klubi. No ma arvan, et neid klubisid on tegelikult ikkagi veel, räägi sellest. Noh, see on selline teatav sektantluse tüüp, eks ole, et inimesed krahvinna lugu oli siis selline, et oleks, kolis Saaremaale, Tartust ja luule klubica inimesed vaatavad või luuletada, vaatad ka, kuidas teised teevad, lähed luuleklubisse, kuulab esimest tüüpidest, loeb luuletusi lõpule, nendesse nagu Kareva luuletused Karevat lugenud ei ole, Nonii tuleb järgmine luuletusi lugema. Kuule, aga seal on nagu sellised Viidingu tüüpi luuletused, kas sa oled lugenud? Ei ole. Kolmas hakkab midagi lugema, loeb, ja krahvinna hakkas ütlema, et sul on nagu ütleb, ära ütle, räägi me ei loe teiste teiste autorite asja, need rikuvad meie surematu anud ära. Et selline noh, enesesse kapseldunud, üks viis küll nagu kirjutab nagu endale väga-väga-väga huvitavaid asju. Aga kui keegi teine on varem lugenud noh, kasvõi 100 raamat, siis, siis see enam huvitav ei ole. Üldjuhul ikkagi selline noh nagu nagu ma ei oska öelda nagu ülevaate või silmapiiri või, või kaarti puudumine, kui see maastikul ei ole kaarti, siis sa nagu oled hädas ja, ja samamoodi on inimesed hädas, kui nad ei tunne luulemaastik. No see on üks probleem, millest on tegelikult ikka paljudes kohtades juttu olnud ja ma ise üksvahe rääkisin ka söögi alla ja söögi peale seda, mis kummitab meie noort kirjandust ongi see häda, et inimesed on väga hästi kursis Hollywoodi filmide uuemate telesarjadega raamatuid lugenud ei ole ja seega tulevad neil üsna sellised igavad teosed. Tegelikult sageli kirjutatakse ju neid raamatuid ka filmide järgi, et inimesed, noh, tavaliselt kuulsad fantasy filmid näiteks kirjutataks ikka tuult ka sageli heade raamatute järgi aga siis nende raamatute järgi tehtud filmide järgis kirjutavad meil siis nagu suured isemak omakorda seda samamoodi nagu teoseid, mis, mis on juba noh, nagu ei isanda väga head tulemust täis andava Kaialdule. Hiljuti rääkisin ühe Rootsi kirjastajaga ja siis tema rääkis sellist juttu, et praegu on Rootsis väga populaarne hakata kirjanikuks, et väga paljud noored tahavad olla kirjanik, et see on nagu selline populaarne asi, uhke asi olla kirjanik, mis on hästi massiline, on see, et talle saadetakse hästi palju erinevaid käsikirju ja noh, enamjaolt olnud muidugi selliseid soperdis, mis ei kõlbagi kuhugi millegagi, millega polegi midagi peale hakata, aga Sven, ütle, kuidas siin Eestis on, et kas, kui palju sulle, mida kirjastajale saadetakse? No eks mulle saadetakse erinevaid erinevaid asju, romaanidest, näidendite luulet, sest kuna on suhteliselt nagu luule kirjastajale tuntud, siis tuleb luul asju. Aga ütleme, et ega see käsikirjade lugemine iseendast ei ole kuigi nagu tõhus tegevus, et seal ikkagi väga sageli ongi selliseid asju, mida ei oska aidata ka ei ole ühtegi tugevat külge, ei oska nagu midagi, noh, et kuule, et sul on siin üks hea asi, võis olla, et see tuleb hästi, mis sa siis ütled jutu järgi? Ei, nii ma ei ütle kunagi, mõtlen, et enne kirjutamist, eks ikka lugeda natuke natukene lugeda, et siis läheb libedamalt kui ei oska aidata, teistmoodi ma ikkagi ikka positiivse programmiga esid. Mulle tundub ka nii palju, kui ma ise kirjastamisega sõprade kaudu kokku puutume. Eestis on siiski noorte inimeste hulgas ka kirjutamissoov päris paljudel olemas. Päris paljud üritavad, tõsi, ma olen näinud väga õnnetuid katsetusi, aga iseenesest on tore, kui inimesed üritavad, aga tõesti oluline on meeles pidada, et kõigepealt kõigepealt loe, siis kirjuta muidu nagu anekdoot, kes läheb Moskvasse Kirjanduse instituuti ja ei oska lugeda ja ütleb, et tšuktši tahab kirjanikuks saada tšuktši taha lugejaks saada. Rootsis, ma arvan, tahavad inimesed kirjanikuks saada, sellepärast et Rootsi krimikirjanduseni üle maailma väga kõva kaubamärk, selle järgi tehakse filme, seriaale, siis tuleb kuulsus, siis tuleb raha. Näiteks Rootsi kirjanik, draakoni tätoveeringuga tüdruk, autor on ju Euroopa kõige enam müüb autor vähemalt oli veel mõni aeg tagasi, võib-olla on see muutunud, aga aga üldiselt noh, Rootsi, Rootsi ja selle tuules nagu Skandinaavia krimi on tõusnud täiesti noh, nagu ülikõvaks kaubamärgiks seda ei olnud ju ei olnud olemas mingi inimpõlv tagasi, tühi koht, keegi ei tahtnud ühtegi Rootsi asja kätte võtta, mingi äng ja sonige õudus. Aga selle nii hästi, munad ära ja, ja noh, perekonnanime aga. Aga mingis koguses on noh, nagu Bergemaid ka nagu palju vahepeal Loomingu raamatukogus tulistada skandinaavia ängi ikkagi tööstuslikes kogustes ja mingil hetkel tundus, et noh, nüüd küll, aga, aga nad. Aga kas sa näed, et nad on mingit asja ajanud järjekindlad ja jõudnud sellega nagu mingile teisele tasemele, et on suutnud selle nagu kommertsiks pakkida ja seal kommerts on täiesti nende enda nagu kirjanduslik hõng on tugevalt tugevalt juures. Et ega see ei ole iseendast paha, siin on väga palju häid autoreid ka. Kusjuures on paar nädalat tagasi Frankfurdi raamatumess, rääkisin siis eestlastega, kes seal käisid ja ütlesid, et Hargla läheb Saksamaal väga hästi, sest et Saksamaal on popid sellised saksa hansalinnades toimuvad mõrvaloodia, Hargla sile lainesse. Nii meil on saateaeg otsa saanud või saamas, et Sven, tahad sa veel äkki midagi enne lõppu enne meie ühe minuti arvustust midagi öelda? Jah, mul üks asi jäi kripeldama seoses selle filmi tüvitekstiteemaga, et isand jõerand teisal sellise nagu minu arust veidi veidi veidra nagu sellise teemaarendused paljudes filmides on puu noh, selline puu kujund, eks ole, kauguspuu või õitsev puu või mis ta seal oli, et et, et see tegelikult on nii, et ega seal on igal pool maailmas nii, kui vaadata, uusis harjumus on, mida inimesed on vaadanud igas igas uuemas sarjas on mingisugune kummaline puu ja twin pikk, siis on lausa puutööstus, eks ole, et selleni võetakse metsa maha, nii et koliseb nagu siin tõesti nagu midagi ei ütle nagu mitte midagi. Aga mu enda seisukoht on selline, et kui Eesti filmis on mingisugune tüvitekstis, on see Priit Pärna looming, et see on tõesti noh, absoluutne tase maailma mõttes ja selle kõrvale üritada mingisuguseid veidraid abituid, filme nagu sellesse positsiooni asetada. Ei noh, ei vea välja. Kui mul ei ole suurt filmi, siis ütleme, et meil on kohutavalt suur multifilm. Ja ometigi jah, meil on tüvi võsa väga õige, väga õige, nii, see on. Nii ja nüüd kuulame. Lõpetuseks aitäh sulle, Sven saatesse tulemast. Ja kuulame saate lõpetuseks arvustust Jaan Malini arvustust teemal, kas kirjandus mõjutab maailma ja reaalsust. Vasar. 20. oktoobril tulin festivalilt pärast seal oli vestlusring, kus muuhulgas kerkis küsimus, kas kirjandus mõjutab ausust ja maailma. Veider, et need kaks lahku löödi. Aga loomulikult, nii mõlemad minu meelest mõjutavad maailma reaalsus, kui maailma mõjutatakse. Nagu nii paljud asjad mõjutavad ka muid asju. Loomulikult, kui näiteks Juhan heff Lundis kannab prille või ei tee seda mitte. See nüüd Nigeeria kuskil nimetas külas külavanemat vaevalt mõjutab. Kui, siis väga-väga kaudselt. Aga see, kas Johan unustas vannitoas sooja vee jooksma, hajutab sedasama külavanemate hoopis rohkem, kuigi ka antud juhul mitte eriti otseselt. Kui aga luuletaja mõtteid loetakse, kuulatakse, siis usun needsamad lugejad, kuulajad, vaata rohkem või vähem mõjutatud. Kõige ilmekam näide pärineb üsna kauges ja trastilisest ajast. Nimelt olid keskkooli ajal komsomolis pandud, lähed komsomolid seinal Hando Runneli sõnad, muuda ennast, siis muutub maailm kasvõi sinu endajagu. Ma olin üsna hämmastunud, et inimesed teadsid seda, teadsid teksti sõnu ja ka mõtet. Olen üsna veendunud, et kui miski on ikka tükk aega sinu teadvuses, siis see hakkab lõpuks ka sind mõjutama ja niimoodi siis kirjandus mõjutabki. Kultuurimagasin vasar on taas eetris nädala pärast. Saate tegid Urmas Vadi Maristombachi Peeter Helme ning meie selle nädala külaline oli Kivisildnik kuulmiseni.