Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head kuulajad. Vikerraadios on nüüd jutusaateaeg ja. Saatekülaliseks oleme palunud noore naise kiidetud ja pisut ka kirutud telesaatejuhi tööka teleprodutsendi ning toimetaja Tuuli Roosma, tere tulemast. Tere, aitäh kutsumast. Tere, Margus, tere, kuulajad. Tuuli Roosma, kuidas sul siis käsi käib? Praegu saab öelda, et suurepäraselt. Ma tean, et sul on kiired ajad, et sa tood just parasjagu ekraanile ühe uue saate, kus saatejuhtideks on muidu keele naised ja taustajõud on ka peaasjalikult. Ja saate jutud kõlavad naiselikkus seisukohast, aga mõned aastad tagasi olid sa ise iganädalane, palju vaadatud saatejuht teleekraanil oma mamma Miia saatega. Ja siis kadusid ekraanilt ära, tegid taustatööd teistele saatejuhtidele, lõpuks läksid ära, kui Eestist ja läksid pooleteiseks aastaks õppima. Ja see kõik on sellepärast, et sul jooksis juhe kokku. Aga ei, no võib ka niimoodi öelda, et et mingi hetk tekkis küll selline tunne, et noh, et nagu kõike on juba tehtud või nüüd peaks tegema midagi muud või, või, või leidma nagu natukene mingi teise vaatenurga kõigile asjadele, mida varem on tehtud. Ja Ühest küljest oli seal muidugi nagu väike tüdimus, teisest küljest oli selline teadmise janu või noh, nagu tundmine, et sa tahad midagi muuta ja, ja selles mõttes, et lihtsalt puhkust võtta ja jalad täiesti seinale panna. Tundus nagu kah huvitav mõte, aga võib-olla natukene kihvtim sellest oli veel, et minna ikkagi õppima, õppida midagi uut juurde, kohata uusi inimesi ja näha nagu selline aktiivne puhkus ja kutsun seda ikkagi nagu selliseks puhkuseks. Teed mingi aeg, midagi muud. See on mõnes mõttes nagu enesekriitiline hinnang ka, et sa oled juba nii-öelda tunnustatud tegija mingis nišis teleka, teleekraanil, meediasfääris ja siis sa ei oska otsustada, et ma olen ikka nii loll, et ma pean minema. Ei, aga telemõttes, ma ei arva, et ma lähen. Ei, ma arvan, et ma olen õudselt tark, aga mina õppimas käisid. Ma käisin õppimas filmide provotseerimist. Filmide produtseerimine tähendab siis seda, et koopas kus on filmitööstus ikkagi suhteliselt, et väike, aga samas riiklikult hästi tugevalt toetatud ja, ja filme toodetakse koostöös teiste riikidega suuresti, et, et seda asja nagu osataja teada, kuidas süsteem käib, et see ongi siis nii-öelda Euroopas filmi produtsendiks õppimine. Nii et sa siis leidsid, et sellised kursused on kuskil olemas. Iseendale tegid selgeks ja läksid kandideerima, siis. Põhimõtteliselt küll jah, et Euroopas on päris mitu kooli, kus sellist asja õpetatakse. Uurisin informatsiooni nende kohta ja tegin oma valiku ja kandideerisin. Mida sa nüüd siis teha oskad? Ma oskan produtseerida filme. Ja sellepärast nii palju töö pakub isegi. Ja no need tuleb endale ise võtta. Kui palju sellest? See ikkagi nagu süüd ka oli, et et see oli võib-olla oma elus jõudnud seisvad nagu asjaolud, hakkasid sind rohkem juhtima kui sina ise. Asjaolusid ja inimesi. Seda ma ei oskagi öelda et, et noh, mingi hetk muidugi tunne, et sa oled sattunud kuidagi selle ree peale, mis hakkab ise omasoodu juba minema ja noh, tihtipeale allamäge ja ja noh, ta ei ole ühel hetkel enam nii innustav, vaimustav, et sa lähed nagu sellise rõõmu ja entusiasmiga tööle. Oh, ma saan teha jälle ühed lahedad päeva, mis kestab 20 tundi, võib-olla. Et et mingi hetk nagu hea teha, selliseid kannapöördeid ei ole kindlasti kannapööre, aga aga mingid sellised pöörded, mis paneb sind asja natuke teistmoodi nägema. No sa ju tele ja filmiharidust enne ei olnud üldse saanud. Ega ei olnud küll, ma olin käinud Tartu Ülikoolis avatud ülikoolis paar paar loengut ajakirjandust võtmas, aga seda ma ei saa kindlasti nimetada. Oleksin saanud. Haridust akadeemiliseks hariduseks nimetatud siis majandusharidus, majandusharidus ja milleks sa siis valmistusid elus raamatupidaja olemaks või siis ärijuhiks või mis? See oli nagu selles mõttes kummaline aeg või noh, olen nagu oma aja laps, et kui ma lõpetasin keskkooli, siis oli eesti jest. Aga nad iseseisvaks riigiks olid esimesed võimalused rääkida inglise keeles, tekkis nagu tunne, et sa saadki inglise keelt kasutada tulid ka esimesed välismaa koolide Eestisse, mida enamusi neist praeguseks hetkeks enam ei eksisteeri. Mina ühe sellise kooli õpilane. Ta oli just nimelt, et astusin sellesse kooli, kui nad inglise keeles õppimine on hästi perspektiivikas ja ja kõik, see tundus kuidagi vahva ja pöörane. Noh, ja nii ma siis õppisin ärijuhtimist inglise keeles, Eesti-Taani ärikolledžis. Kui ma oma lastele peaksin andma nõu, siis ma kindlasti ütleksin, et nad nii ei teeks. Nad läheksid Tartu Ülikooli. Aga minu vanema seda kooli enam ei ole ka, Juhani, kuidas, eks ta kooli. Sa võtad seda, Eesti Daniel, reisida kooli enam ei ole, jah, just nimelt, aga sinu vanemad ei teadnud öelda, kas see on hea. Ma olen oma vanemate käest neilt küsinud ja neile ette heitnud, et miks nad mind ei taltsutajad, õige hetk, kellega suunad ja ema väidab, et tema olla proovivad siiski, aga, aga kuidagi minu seisukohta nii kindel olnud, et et sinnapaika see jäi. Kuule, aga, kui rääkidagi su vanematest või su perest, et ema-isa on siin nagu kõvasti ohjeldanud või annad sulle vabadust siis andnud või või sa oled ise selle vabaduse võtnud? Või kuidas sa ikka nagu oskad oma vanemaid hinnata, teisi vanemaid mul pole olnud, ma ei tea, kuidas teistes peredes on olnud. Ma arvan, sellised konservatiivsed või nagu kõigega nõus. Suhteliselt konservatiivsed, aga et vanaaja inimesed Ei, no nad on selles mõttes jah, et pigem siis vana ja inimesed või mida sa sellega täpselt mõtled? Noh, et mõni laps peab saama korraliku hariduse ja ei, ma ei tea, võib-olla need saated, mida sa seal teed, inimeste käest oled küsinud igasugust isiklikku laadi küsimus, et niimoodi ei sobi. Ja need olid nende jaoks päris ehmatavad. Aga kui hakati rääkima seal nagu midagi uut ja see oli nagu vabastav ja et see on hea, mis ma teen, et siis nad nagu usuvad ka neil on hea meel, nad võtavad selle informatsiooni väga suure rõõmuga vastu, aga neile oli alguses piinlik kindlasti. Aga muidu nad on olnud sellised. Hästi-hästi eetilised inimesed, mis ongi minu jaoks noh, mis ongi minu eetilise paasi kindlasti kujundanud. Ja, ja sammas nagu andnud mulle piisavalt vabadust või noh, nad ei ole kunagi liiga ranged, liiga karmid, et pigem alati lohutavad, aitavad hoidvad ja siis nagu leebelt suunavad Ja isa on sul isamaaline ja ema on kunstnikuhing ja isamaa. Tavaline see on sulle ka külge mulle ka külge jäänud, ma olen ka väga isamaaline. Et see, et sa aeg-ajalt välismaal ära käinud, et see on nagu alati sellise perspektiiviga, et sa tuled kodumaale sünnimaale tagasi. Ja kindlasti kindlasti jah, ja minu elus on olnud perioode, kus vanaema minu kõige suurem tunne on isamaaline tunne. Piinlik kuidagi veider ka. Harold. Ütle kui sa nüüd oma lapse rajale tagasi vaatad, et oli sul äge lapsepõlve Mis sa siis tegid? Noh, ma ei tea, olid sa nagu tüdruk tüdrukute seas või? Käisid poistega juba siis Muttikaga sõitmas? Meil olid, noh, ma elasin selles mõttes ägedas kohas, et me elasime Tallinna suhteliselt servas, nõmmel metsa ääres, et, et terve see mets, kõik need Tööstuse ja tehaseplatsid, politseikoerte kasvandus ja, ja kõik muu olin meie territoorium. Ja seal ma siis oma asju ajasime ja möllasime, mängisime oma mänge, kaardistasime terve piirkonna metsa. Elasime omas maailmas hästi, tore oli, palju lapsi oli ümberringi ja. Iso teenid raha viiele ja. Kas sa said aru, et tema oli see, kes nagu peret toitis ja elasite testile? Me kindlasti ei elanud hästi, aga samas on seda nagu kuidagi keeruline hinnata, et noh, et ega siis või noh, see ei olnud, noh, ma arvan, et praegustel lastel on sellised küsimused palju selgemalt tajutavad et mina mäletan, et ma elasin õnnelikult. Ja see, et me sõime iga päev putru, kuhu vahele lõigatud nagu viiner ribad sisse noh, et see on nagu normaalne elu vene, mis siis, et mulle ka ei maitse ja mis siis, see on üks ja sama sööki iga päev, aga et noh, et nii nagu elu on isa sellele nagu pikemalt ei mõelnud ainult see, et ma ei taha seda neile ka süüa. Vahel võiks midagi lahedamat ka olla. Aga noh, nii on meie peres kombeks ja jah, just nimelt liiget küll. Suhe varesega ma olen kuulnud varesega Olgu, rahu tema põrmule. Mis temaga oli? Meil oli kogu aeg väikseid loomi. Kes olid kas pesast välja kukkunud või kuidagi linn või noh, meie hoovi sattunud või, või vanemad olid nad hiljemalt, millele kogu aeg erinevaid loomi, vares, vaakuja, üks eredamaid, vaakeli, üks tegelane, kes seal ilmselt pesast välja, kui nende tiiberi natukene vigane ja siis me võtsime ta enda juurde elama. Vares, teadagi, on üks kõige intelligentsemaid linde. Ja, ja ta kohanes eluga inimeste hulgas väga hästi. Kas ta oli kohe nagu korteri Lintsise? Ei, no meil oli oma maja, et ta oli selles mõttes toas ja väljas, tal oli väljas üks oma mängumaja mätsima mängumaja talle selleks ajaks ja edelas, toas ka. Ja lõpuks ta õppis mingil määral lendama ta väga-väga palju ei lennanud, aga ta ei läinud meie juurest ära, et ta oli kogu aeg meiega. Talle meeldis meetrilt siis aega veeta. Suri ära ja siis ta suri ära ja siis me panime, matsime ta oma aia taha ja panime talle hauakivi peale kirja. Paak, roos. Ma siis vanemad käskisid selle ära. Niimoodi lapsed teevad. Kui sa enne ütlesid, kas oli mingi, kiitis, ütle, mis, mis imelgi kiikse sul siis veel on, et sinu sõiduriist on mootorratas, jah, ja kas naine mootorratta on haruldus või juba tavapärane? No ta on vist ikka pigem haruldus. Aktuaatoritel. Sellel on mitmeid põhjuseid, kõige esimene on muidugi see, et mulle see meeldib. Mootorrattaga sõites tunned sa ennast kuidagi nagu kogu aeg elusana ja aktiivsena, noh, ma ei saa küll rääkida linna õhustage, kui sa sõidad näiteks mööda mööda vaikseid tänavaid või nagu praegugi siia tulles pühapäeva hommikul, siis sa tunned nii väikese aja jooksul nii palju erinevaid lõhnu, et kõik need puud, mis mööda mööda sõidab Sinust eta. Nad kingivad meile nii toredaid lõhnapahvak köidet, et seal on nagu hästi vahva ja noh, mootorrattaga ikka hing, lenda pediaatri küll. Mootorrattal ainult tagaistmel olnud hirmal, mulle tundus, et mu tagumik hakkab lendavused. Aga juuksed sul ei lehvi tuulest, sul on kiiver peas? Ei, seda küll jah, aga et miks nad peaksidki lehvima noh, et ikka nagu vaba mul oleks ja sa tunned ja kogu aeg, et need õhuvoolud on üsna tugevad, kui see mootorratta peale sõidad, siis esimest korda paneb imestama, et see on nagu tore ja noh, teine asi muidugi see Tallinna linnas. Ma tahan noomida kõiki inimesi, kellel on üldse auto, Nonii genoomi ja et noh, et miks sul on Tallinna linnas auto, kus ühistransport on suhteliselt hea, kus sa ei saa autoga niikuinii minna uksest ukseni, kus sa maksad parkimise eest tohutult suure summa, kus sa maksab bensiini eest oma auto hoolduskulude eest. Kui autoga peaks midagi juhtuma, kui sa peaksid juhtumisi unustama parkimise, siis maksab trahvi. Milleks kogu see mure? Et kui seal vahel on tõepoolest nii kiire või sa tahad saada tohutu soengu, ei kleidiga sina küll mitte, aga aga, aga, aga kiiresti kohale, siis võta takso, et see on ka ühistransport. Et mina sõidan bussi ja trammiga, sõidan jalgrattaga seda mootorrattaga, et nende ja taksoga ka, kui on vaja, et, et noh, mootorrattaga näiteks kaasa palati uksest ukseni mootorratta parkimisel ei ole kunagi mingeid probleeme, eriti veel nüüd kus, kus linn tegi mootorrattaparkimise Võimaldas tasuta parkimist, et noh, mina propageeriksin igatahes, et kui te ei taha jalgrattaga sõita, et sõitke mootorratta või motorolleriga sõitmine on ohtlik. Ta kindlasti on selles mõttes, et kui sa peaksid sattuma suurde avariisse, siis on sul mootorratturil võib minna halvemini kui autojuhil. Aga, aga kui sul endal on pea õlgadel ja sõidad korralikult yht pros liikluseeskirju järgides, et siis ta ei ole ma noh, mulle kunagi nagu ei paku pinget need mootorrattureid, kes tulevad mu kõrval ja nähes, et ma, naisterahvas ise sõidavad nagu ristmikul tagumise Kummi peal minema, et milleks, et sa ei tohi teha linnaga, autolehtedel on samamoodi, et tuleb mingi ägedam riisuda kõrvale ja siis paneb joonele ja ma kunagi väljakutseid vastu ei võta, siis ma selle nimel testi aeglaselt minema. Seda linnakeskkonnas tahad teha trikke, siis sa tead enda ja teiste elu ohtu, et seda ei ole mõtet. Mis selles auto vabaduses ja motikasõidus on mingisugune üldine ökoloogia, kiiks ka või selline? No ikka on selles mõttes, et mootor Tohvitab, võtab bensiini kaks liitrit 100-le ja ta ei saasta sellisel kombel õhku. No mul on hästi väikelinnaratas ka, et ai. Aga sul on see tähtis nii-öelda puhas õhk vä? Et sa noh, ma ei tea, mõtled nagu teadlikult kogu aeg, et, et mitte liiga palju prahti tekitada või, või ma ei tea, kanda riided ribadeks ja alles siis mõelda uue kostüümi peale vä. Põhimõtteliselt küll jah, et riietega on samamoodi hästi vähe riideid, tavaliselt on mul üks komplekt korraga kanda, siis ma kannan seda terve hooaja jooksul. Ja teda jätkub tavaliselt ka järgmiseks ülejärgmiseks, et noh, ma ei noh, kindlasti ma ei kuhja endale asju, mida ei ole vaja. Ja siis pidid veel selline naine olema peale selle, et sa suhtled vabalt ja deebeedist. Massirumm. Maja voodrilaudadest umbes endale elutuppa sektsioon mööbliga valmis vä? Et noh, meie peres alati isetehtud, kõik asjad ja, ja noh, või siis tulles tagasi selleni, et meil väga palju raha siis ehk ei olnud, siis me õppisime veega ise õmblema endale asju. Et noh, et ka ikkagi midagi selga saada, natukene teistmoodi olla. Noh, alates selleks, et oma maja tuleb üleval, pidada remondid, kõik on ise tehtud ja mingid väikesed ehitustööd. Ja lisaks ikkagi mulle meeldivad natukene teistsugused asjad, et kui ma näen, et ma saan ise teha midagi, mis mis näeb omamoodi välja, ta ei ole küll võib-olla nii funktsionaalne kui mõni poest ostetud asi, et et ta on ikkagi äge, mulle meeldib seal. No see üks traditsiooniline naisoskus, õmblusoskus on sul olemas, et. See on tegelikult pärit sellest võib-olla ka või, või tähendab kunagi tahtis saada innustust kuulsaks moekunstnikuks vist. Lapsed on lollid edasi sallergise sisse ja siis seal kunagi ajakirjanduses söönud. Ma vaatasin netist, et sa ei taha sellest väga rääkida. Ei, ma võin sellest rääkida, sellest nii palju aega möödas oli siis rehk lööki sinust ei saanud kuulsat moekunstnik säili minejaks. Tookord tohutult ränk löök, et ma ei saanud ülikooli sisse, arvasin, et ma olen kohutavalt hea joonistaja, ma olen andekas ja ja, ja ma käisin eksamitel, kuigi konkurss oli sinnale tol ajal kõige suurem. Ja ma olin nii solvunud, et mind ei võetud, et noh, see oli mulle põnts ja tahtsin minna moekunsti õppima, kuidagi läksin nagu natukene arutada, mõtlesin, et peaks ikkagi kunstiülikooli minema, kus minemagi on käinud ja ma olin kunstikeskkoolis ka. Käisin seal lahtiste uste päevadel ja nagu teadmata, mida ma siis tegelikult tahan ja ja, ja, ja vaatasin neid tehtud töid ja mulle tundus nagu moekunst sellel hetkel kuidagi nagu huvitavam. Et mulle tundub, nende proovitööd olid kuidagi sellised nagu loomingulised, lahedad ja noh, pealegi ma oskasin õmmelda ja jah, ja siis see mõte tekkiski. Millal sa aru said, et mida sa tahad elus teha? No igatahes hiljem sellest ajast, kui tegelikult inimene peab elus mingeid valikuid tegema, et minu jaoks on selgelt keskkooli lõpp liiga vara, otsustamaks mida sa peaksid oma elus tegema. Noh, kuidas seda lahendada, noh, ma ei tea, anna lapsevanematele praegustele noortele nõu, et noh, keskkool peab lõpeb ära ja ja kuidas sa seda lapsepõlve siis pikendad, mis põhjendusega? No ma isegi ei arva, et lapsepõlve peaks pikendama, aga aga noh, seda ma arvan küll, et vanemad oskavad kindlasti oma lapsi suunata natukenegi, aga kes siis neid kuulab õigel ajal? Noh, teine asi on see, et, et praegu on ikkagi mingil moel võimalik, et sa Õpid mingi aeg ja siis jälle muudad oma elukutset, eksamid töötada, mingil alal leida sulle siiski päris hästi ei sobi ja sa lähed ütleme, 50 15 aasta pärast uuesti õppima, et noh, õnneks on tulnud ka Eestisse ja. Ja sellepärast ei pea põdema, vaid pigem verest tühjaks pigem, või, või see, et noored lähevad pärast keskkooli 203-ks aastaks nii-öelda välismaale, ma ei tea, olgu nad siis ettekandjad või või et, et, et see tuleb pigem kasuks neil. Usun küll, jah, selle mahavisatud aega. Ei, kindlasti mitte. Mida sina arvad, looderdavad? Vot, ma ei tea, mina olen. Kõnesimest vanem ja minul ei olnud seda aega, et kohe pärast kooli minna maailma vaatama ja ma olen hirmus kade nendele noortele, kes on saanud pärast kooli veel niisama ringi vaadata. Jah, ühest küljest on sõnaga natuke ludritamine muidugi ka, et noh, et oleks tore, kui see kombeks ei saa. Mingi hetk võiks ikkagi vastutama hakata, täiskasvanuks saada. Kuidas nende rollijaotustega on, kas naine peab lõdval randmel ja loomulikult oskama õmmelda, süüa teha ja tube koristada või võib ta siis teha puutööd ka ja meetri kodus valmis teha? No sa küsid kohe, nii et ma ei saa ju sellele öelda, et jah, ta peaks tegema tegelikult õmblema. Ei noh, ja kui kõva saama nendest naistesaadetes, mida me kindlasti kõik mäletame, jumal lõi naise ja ja meie seal oli nagu ikkagi ise nagu mingid naisasjasaajad, eks ju. Et et kas see on siis nagunii valus teema ikkagi või, või see on lihtsalt üks mehhanism, mida nagu või mingi nii-öelda lüüa trummi asjast. Et sul endal oleks lihtsalt menukas saade, aga see ei ole tegelikult väga suur probleem. Mind ennast huvitab see täiesti siiralt ja sügavalt ja ja, ja, ja jumala naise sai tehtud sellepärast ja mamma meie sama moodi, et et, et see on noh, minu jaoks on hästi oluline, et, et naiste hääl oleks kuulda, et me saaksime öelda, mis me tahame, mis meile meeldib, mis meile ei meeldi, jääd ikkagi kangutada neid stereotüüpe k. Praeguseks ajaks on muidugi nendest asjadest nii palju räägitud, et, et mõttelised ei tule nagu kellelegi uudisena, et et noh, et naisel jah, on samasugune õigus käia tööl ja teenida samasugust palka. Aga samas jällegi noh, kuidas elu tegelikult peredes toimub, on ikkagi see, et kõik kodutööd teevad naised. Ehkki mehed arvavad, et nad teevad ka Asendavad kuidas paremini teha? Et noh, et ikkagi Või noh, ta ei, ei toimi Eestis kõik nagu teavad, aga. Et sa tabasite õigel ajal õige aja ära sellest rääkima hakata, et see oli mingi neli-viis aastat tagasi, eks ju, et siis oli ta täiesti revolutsiooniline, siis olite revolutsiooniline. Kas sulle ei tundu, et. Et need naised rääkisid liiga palju Kohati tundus Et noh, see on ikkagi, selles mõttes on nagu selline üsna habras piir, et, et ma kõik need saatekülalised, kes käisid. Ma hästi hoolisin neist ühest küljest nagu saate seisukohalt oleks olnud ja et nad räägiksid palju ja veelgi rohkem teisest küljest nagu võib-olla nendele endale tulnud ei tulnud see niivõrd kasuks. Sinu sees oli natuke nagu sisetsensuuri ka vä? Ja et kohati me jah, soovitasime mõnest asjast mitte rääkida või lõikasime selle pärast välja lihtsalt inimese pärast. Mis sa arvad, kas? Mamma Mia muutis nii-öelda maailma ka siis. Ma usun, et muutis. Sa teedki saateid maailma muutmise pärast või sellepärast, et oleks huvitav vaadata ja lahe meelelahutus. Igasugustel eesmärkidel teen ma saateid, et noh, ma olen teinud nii palju saateid ja toimetanud nii palju saateid, et igalühel oma eesmärke Et mõni saade on selline ka, et noh, teeme ära ja palku vaja välja teenida, põhimõtteliselt küll jah. Aga neid, mida sa tahaksid teha, need on ikka sellepärast, et et sinus on mingisugune revolutsiooniline hing ka, et, et maailm peab paremaks minema või seesama ettelaine peab olema vabam või probleemidest peres, tuleb rääkida vabalt. Ja, ja veel huvitavad mind sellised teemad nagu nagu igasugune ülekohus nagu igasugune, igasugune kurjuse tiraseerimine, mida praegu on meedias hästi palju. Et, et noh, ma vaatan, mis nende vastu annaks ette võtta. Vaat siis jutusaatekülaliseks teleprodutsent Tuuli Roosma, kuulame ühe pala muusikat ja siis jätkame. Jutusaatekülaliseks on teleprodutsent. Ja värske filmiprodutsent Tuuli Roosma. Tuli, rääkisime just enne, et missuguseid saateid, sa nagu peediemm, missugused saated sulle rohkem meeldib teha. No võtame seda veelkord, et kas need saated on sinu jaoks kui missioon või nagu loominguline eksperiment, nagu mingi kunstiteosed, paned seal proovile oma saatekülalised, isegi kasvõi saatejuhid ja vaatajad. Noh, vaata väga missiooni asju ei saa ka televisioonis ajada, et, et neil on ikkagi omad väga kindlad, reeglina tahavad neid vaataks võimalikult palju inimesi, eriti, kui sa teed asju erakanalites. Et. Jah, no see on nagu selles mõttes omamoodi mäng, et noh, mõtlen, et esiteks, et mida võiks telekanalil vaja minna, mida võiksid inimesed tahta vaadata siis, et mismoodi või noh, mida nagu veel ei ole. Kes võiksid olla saatejuhid, keda inimesed vaataksid ja mis on see uus asi, mida sina siin omalt poolt juurde paneksid, et noh, mida sa nagu tood värskena. Ekraanile Eestisse. Kas sind intrigeerivad kõik teemad või noh, siin kultuuriminister ütles äsja, et et võib-olla võiks teha integratsioonisaateid tellida neid ka erakanalitest ja eratootjatelt, noh, kas siin näiteks sulle nagu pakuks huvi riigitellimust täita vä? No nende konkurssidega on muidugi nii, et ma ei tea, kas see on nagu õige aeg sellest rääkida, aga põhimõtteliselt Ta on mõned konkursid solvanud äratootjat. Ametiuhkust, et et noh, ma nagu ei tahaks Räkijad, jah, ma tahan võtta osa konkurssidest, aga kui sa räägid integratsioonisaadetest Eesti televisioonist, siis nendesse ma isiklikult ei usu. Noh, me teame, et vene rahvusest inimene ei ole harjunud Eesti televisiooni vaatama ja ja neid noh, nii-öelda neid integratsioonisaateid vaatavad ikkagi ka rohkem eestlased. Et noh, ta peaks olema siis sel juhul suunatud eestlasele ikkagi või mida sa küsid. Ja, ja kolmandaks ei, et kas mind huvitab eestiline teema, mind huvitab see täiesti palavalt põletavalt, et et noh, ma olen mõelnud isegi selles suunas midagi ette võtta, mitte küll saatena. Võib-olla kunagi, et jah, ma võiksin täita muidugi ka tellimusi ja võtta osa igasugustest Aga see, kui sind huvitab eesti vene teema, siis see läheb sinna lahtrisse, et sul on ka asju, mida sa teeksid nii-öelda missioonist või sisesisemisest tundmisest tahtmisest muidugi ikka miljoni dollari küsimus. Millist saadet vaatajad praeguselt televisioonilt ootavad? Ükskõik mis kanalilt, mis, mis läheb hästi peale. Mis aega praegu Eesti televaataja elab? Reality show'd vist on oma aja ära elanud. Need on ilmselt oma aja ära elanud ja noh, praegu on selles mõttes natukene selline Tarbijakaitsesaadete aeg, jah. On oma hari, esimesed tagasilöögid tulevad vist kyll. Näppe aga, et noh, mis on igal pool nagu igal pool mujal maailmaski, et kõik need suured, sellised uhked telesõudja stuudiomängud Ehk kui sa ütled, et tarbijasaated oleksid ehk teemaks, siis saade võiks inimeste haridusele paremaks paremaks teha teda nagu noh, siis seesama nii-öelda targemaks teha, jah. Ei jah, jah, ja nagu või noh, levitada seda mentaliteeti ka, et et et rahal ei ole alati õigus või jäta kedagi ka. Mis sa arvad sellest, kui meet lahutatakse teiste inimeste arvustamise arvel? Sa vaatad mingitele shousid, kus keegi midagi ei oska ja kõik naerust kodus kõveras. Mulle see ei meeldi kohe mitte üks teps. Praegu on see aeg ju ka või? Ei, ma arvan, et see aeg hakkab ümber saama, aga minu jaoks on see juba ümber saanud päris pikka aega tagasi. Et meil on telekanalitel, jah, meil on selliseid saateid päris kuhjaga. Nende vaadatavus õnneks langeb. Ja, ja ise ma olen üsna, teen üsna kindlaks, kuidas nüüd öeldaksegi eesti keeles, et ma neid saateid. Siin viimastes viimase aja aruteludesse meediateemaliste see on räägitud, et televisioon vajaks kaasa arvatud siis eestitelevisioon vajaks kvaliteetset meelelahutust. Anna hea, nõus, mis on kvaliteetne meelelahutus või mis sina selle all mõtled? Mina mõtlen selle all Ilmselt saateid noh, seal muidugi selline hästi trafaretne kirjelduseks ja et kas kus on koos inimesed, kellel on kõigil midagi öelda, midagi anda, mis ei tähenda tingimata nagu üliintelligentset vestlust, aga see võib toimuda ükskõik mis tasandil. Ja need inimesed naudivad 11 ning annavad vaatajale mingisugust teadmist või midagi edasi. Nad annavad head õhkkonda, nad levitavad head uudist ja nad annavad teadmisi, et inimene sarja kord õppida millestki. Suur pall. Niimoodi sa oled oma uut saadet tegelikult iseloomustanud, ka homsest algab üks uus suvine saatesari kus tood ekraanile kolm naist. Kes räägivad oma naiselikkust, vaatevinklisse, naiste asjadest või meeste asjadest? Noh, ütleme nii, et nad räägivad eelkõige sellest, mis jääb tööajast väljapoole. Et kuidagi Eestis on siiamaani olnud nii, et inimesed jätavad oma eraelu unarusse või kõik, mis puudutab, mis puudutab kõike muud, mis töö ja ka töö on inimese jaoks noh, tegelikult võiks olla noh, kui ta ei ole sinu tõeline kutsumus, siis võiks öelda lihtsalt mingi selline noh, mingisugune osa taevast. Aga ta ei peaks hõivama kogu su nagu arusaamist sinu olemusest või sa ei peaks ennast identifitseerima läbi töö, et noh, tegelikult oled sa inimene, sa oled ainulaadne, seal on sul on ainulaadne elukogemust olema kindlasti ainulaadsed mõtted, sa oled indiviid. Et et jah, see saade peaks nagu käsitlema kõike seda, mis, mis ei ole tööalane. Ja see peakski edu tooma, siis mida sa enne kirjeldasid, et seal lahedas meeleolus ja natuke saab targaks ka vä? Kindlasti saab targaks ka, et meie igast saatest on kindlasti midagi õppida. Kas sinu arvates pole siis seda naiste maailmavaadet meedias piisavalt vä? No vot, sellel on niimoodi, et noh, ega see, mis me nüüd tegema hakkame, et see ei ole nagu naistesaade, et, et see on põhimõtteliselt ikkagi saades on päevakajaline uudis Lictooksov seda noh, ütleme siis nii, et täiesti juhuslikult juhivad naised ja noh, loomulikult on seal siis nagu natukene naise vaatepunkti, sest et, et igaüks neist naistest, et nad kolmekesi on kõik hästi erinevad, aga hästi tugev arvamusega, et igaüks neist annab edasi oma maailmavaadet ja noh, ja siis hakkab meie saates jah, prevaleerima siis nagu selline naiselik Aga kui sa vaatad Eesti meediapilti üldiselt kas televisiooni raadiot teevad rohkem mehed või naised, sinu arvates? Nad. Teenivad naised aga säravad mehed. Et kui vaadata nagu saateid, siis säravad mehed kui lugeda lõputiitreid, siis tegelikult. Särasid naised särasid naised. Ehk siis tegelikult naiselik. Ja maailmanurk on tugevate naisrežissööride ja tugevate naistoimetajate käes täiesti meestele peale surutud. Noh, võiks nii arvata, aga samas jälle kui on tugevad meist saatejuhid, siis on televisioonis küll selline suhteliselt staari keskne tegutsemismudel, et et põhimõtteliselt otsustab ikkagi, kas läheb see või teine teema, saatejuht, kes on staar. Ehk tuleb filter selle ees? Jah, just nimelt, et toob välja nimelt. Ekraanile see ei jõua. Sa oled nüüd hakkab tegema head saadet, eks ju, et ja, ja kunagi sa tegid ühte saadet, mis, mille pealkiri nõrgim lüli ja kas see oli paras õppetund või mis sa praegu sellest asjast arvad, sellise viktoriin, kus olid igavene vastik nõid Ja see oli, aga mulle see siiamaani saade meeldib. Näiteks praegu paremini, ma ei oska öelda, ma arvan, et mina ei ole sellele saatele kõige saatejuht. Ja noh, et kas ta töötaks paremini, tema asi oli selles, et, et talle pandud ootused olid nagu tohutu suured, et arvati, et ta võidab miljoni mängija võidab kõiki teisi saateid, aga ta ei ole mujal maailmas seda mitte kunagi teinud, et ta ei ole mitte kunagi miljonimängu võitlejatele ei peagi võitma. Et. Kas sa olla väga staarikeskne, et seal peab olema väga tõsiseltvõetav saatejuht? Noh, selles mõttes ikka saatejuht võiks olla omas rollis. Ja jah, aga noh, nii-öelda palju räägiti sellest, et saatejuht ei ole hea kohane. Et ütlema noorukese saate juhinna, vanadele daamidele ja härradele. See on see nagu ka naljakas, et mulle meeldib, et on nagu selline ninatark ja kõikide, kõik teda vihkavad ja ta on nagu selline vastik tüüp, ta on veel nagu jube noor, tal ei ole mitte mingit õigust öelda nendele inimestele, kes on targad noh, mõningate eranditega. Et nad ei ole väärilised või nädal rumalad või mis nad endast arvavad, et mulle see. Sa olid valmis ennast müüma vastiku inimesena. Ja olin küll jah. Mulle tundus see huvitav ja noh, seda enam, et, et kõik need saatekülalised, kes sinna tulid, nad teadsid väga hästi, kuhu nad tulevad. Et kaadri taga oli meil kohutavalt naljakas. Mitte küll alati kõigiga, aga, aga suuresti oli, et noh, need salvestused olid väga lõbusad. Et noh, tihti me pidime tegema nii palju ümber, et pärast seda kurjust oleks lihtsalt kõik prahvatasid naerda. Ehk see siis võib-olla paistis ka ekraanilt välja. Ta oli hästi tore naljakas teha ja noh, et saate klased ei võtnud seda nagu tõsiselt või noh, nad ei tundnud ennast niimoodi solvatuna. Et see oli selles mõttes ei olnud nagu ärategemine, nad teadsid väga hästi, mis toimub. Sa paned selle oma elu läbikukkumist ritta vä? Ei tea, ei pane. Pane vist jah. Noh, kui ma, kui oleks praegu jälle valida, et siis ma ilmselt ei teeks, et, et noh, toona oli ka me tahtsime seda saart kangesti teha Eestis. Me olime ruuduga produktsiooni firma ruuduga ja, ja plaanisime tegelikult sellesse saatesse Maire Aunastet tegime talle ka vastava ettepaneku, siis ta ei jäänud veel Eestis, ütles, et ta ikkagi Eestis ei tule, ilmselt niipea elasime, proovisime teisi varianti, mõtlesime, et mismoodi, mil moel seda ikkagi teha. Ja, ja Kanal2 nõustus siis, et kui oleksin mina saatejuht, et siis võiks olla. Aga jah, praegu ma valiksin ilmselt parema saatejuhi või teise saatejuhi selle saate jaoks. Ütles ta produtsendi näoga, praegu. Kas sind vahel ohkama ei võta see inimeste selle intiimse elu poole. Vabatahtlik avalikuks esitamine teevad ele pärast hirmsasti huvitavaks rääkides endast liiga palju. Ja võtab küll ikka vahel. See on see, mida, mis formaati sina edasi arendada ei tahaks ka oma saadetes eksponeerida ei taha vä? Ma ei oska öelda, seal viidatud ilmselt mamma Miia läks. No siin on teisi saateid ka, mis on nüüd viimasel ajal olnud, et inimesed näitavad ennast nagu iga hinna eest. Noh, vaat siin on jälle tekib küsimus, et kas see inimene on avaliku elu tegelane või, või, või, või tavaline inimene, keda. Selles mõttes meil nagu on, et kui tuleb tavalise tavaline inimene et noh, nädalaga kaks nii erinevat asja, et ühest küljest ta siis saab tuntuks läbi ühe väikese aspekti oma elust samas kui tal on või noh, et vaadata nagu meedia seisukohalt või teiselt poolt siis tema on see, kes noh, räägid mingist olulisest probleemist või mingist asjast, mis võib-olla paljudele vaatajatele-kuulajatele hästi vabastav ja nad saavad teada, et ahaa, et nii on ka võimalik ja noh, mina ei ole ainus jälle näe, kuidas ta nagu täidab hästi olulist rolli ja, ja samas ta käib ja räägib ära ja ta teeb seda ühe korra ja see ongi kõik talle endale mõjub olenevalt teemast ja olenevalt tema lähedastest ja nii edasi kui avaliku elu tegelane seda teeb. Kes valib nagu Isamaa tee, mina seda väga ei poolda juba sellepärast, et noh, et, et, et eks ma olen veel elus mõne intervjuu ja noh, et mingil hetkel hakkab nagu küllastus saama ja noh, ma näiteks ei taha teada mingi saatejuhi, kes annab mulle igal õhtul uudiseid, et noh, mis sa teed pärast neid uudiseid veeta käib vahepeal ja mootorrattaga sõitmas või noh, mind nagu ei huvita selle mind häirib see et noh, ma ei taha teada, kui ta on mul ainult uudist, edasiandjat, ma ei taha teada, mis ta teeb oma eraelus. Ja noh, et eriti, kui seda saab liiga palju Et see hakkab mõjutama seda, mis sa arvad tema poolt esitatud mingil moel. Iseennast sa enam ekraanile ei müü kunagi vä? Ei, nii ma ei saa öelda, et mul mingeid kindlaid plaane ei ole, aga, aga, aga noh, kunagi ei tea, et kui ma mõtlen välja mingi tohutult kihvti saate ja ma arvan, et mina oleksin selle kõige parem saatejuht, et siis ma kindlasti teeksin. Mida sa veel teha tahaksid, mis on su tegelik unistus? Ega sa selleks filmi produtsendiks ju niisama ei õppinud, poolteist aastat? Ja tahan kindlasti filme teha. Noh, võib-olla olen mõelnud, et äkki prooviks ise ka režissöör olla, aga see on lihtsalt selline, et noh, ma teen seda ainult oma rahade eest ja ma lihtsalt proovin, et et kas minus oleks sellist annet või, või nägemist või silma. Ma arvan, et silmul on, aga, aga noh, et jah, kas piisavalt annet, kas ma suudan midagi uut maailma öelda? Sa tegid iseendale oma firma, et olla vabam, nii arvad sa, et sa saad sellega nagu rohkem tööd ka vä? Ma olen täiesti hämmastunud, et oma firma omamine nii lihtne, et kõik on palju lihtsam, kui oli varem. Ma nagu kuidagi lükkasin seda kogu aeg enda jaoks edasi ja mõtlesin, et noh, ma ei taha olla firma juht, et mulle alati meeldib olla pigem palgal ja ja noh, on vähem vastutust ja kuidagi ei pea hoolitsema nendele inimestele, keda sa oled võtnud, et järgmine aastaga leiba oleks noh ikkagi tuli selline, petab firma ära tegema, aga aga noh, eks saab aasta pärast välja, siis kuidas läks, aga praegu tundub see küll kuidagi kõik hästi lihtne ja mõnus ja. Ütle mõni idee veel, mida sa tahaksid ära teha, ilma et sa nüüd kellelegi selle tasuta maha siin praegu raadioeetris, aga mida sa kindlasti tahad oma firma kaudu veel ära teha? Ma tahaks teha palju odavaid filme, mida saaks teha eestlased, selles mõttes odavaid madalaeelarvelisi filme, et eestlased saaksid Eesti noored režissöörid, saaksid proovida. Kõik teha või proovida teha filmi. Et noh, et nad ei peaks käima läbi seda kadalipu, kõik need ametlikud rahataotluse voorud ja nii edasi ja nii edasi, et nad lihtsalt saaksid, noh, et mida rohkem sa proovid või mida rohkem seda kogemust, seda paremaks sa saad, et annab võimaluse selekteerida välja, et kes need siis tõesti on jää, kellel on annet ja ja et kõik saaksid nagu käe valgeks. Et selliseid asju ma tahaksin ilmselt oma firmaga tegema hakata ka sutsu suureks firmaks. Ma ei usu, et võib-olla ma teen mõne suure asja, aga ma ei saa suurfirmaks. Kas sa vajad suurt meeskonda oma taha või sa pigem oleksid üksi otsustaja? Ma vist ei vaja väga suurt meeskonda nagu taha, et kes, kes oleks kogu aeg, aga ma muidugi, et iga iga see film või telesaade, mis on, toob oma väiskonna. Et noh, neid on muidugi neid, ma vajan loomulikult. Et väga palju toetavaid õlgu sa oma kõrval ei vaja, et sa oled rohkem nagu iseseisev. Mul on lihtsalt nagu oma elus on mõned sellised väga toetavad õlad, kes mulle alati uuenevad nende toest viht, piisab. See suvi läheb sul selles mõttes lörri, et ühtegi reisis ette, ei võta. Ma vist ikka võtan küll. Jah, ja ta saate omapäi ja lähed. Paariks nädalaks Soome. Kuidas? Teil on Kesk-Soomes majakas. Ja ma sõidan sinna mootorrattaga, ilmselt jääb nagu Soome minu jaoks hästi kihvt riik ka. Et ma lähen hea meelega. Selline reisija, kes teab, kuhu ta läheb või pigem hüppab tundmatusse kohta ja hakkab siis vaatama, kuhu ta sattunud. Ei no ma ikka üldiselt. Kuhu ma lähen? Võtad raamatukogust raamatut, loen reisijuhid läbi. Mul vist noh, ma lihtsalt nagu sellistel kultuurireisidel ei käi või noh, kuidas seda öelda, et ma lähen üldiselt vaata mingit imelikku linna ja imelikke inimesi pigem nagu metsikult, pigem metsikult, jah. Jah, jah, kindlasti, et selles mõttes mul ei ole piletid ostetud ka edasiliikumiseks. Ma ei tea, kas ma võtan auto või sõidan jalgrattaga või lähen bussidega või hääletan või mis edasi juhtub. Aga jah. Miks sind ei huvita kuulsa tuntud kohad, aga sa saad vaadata imelikke kohti imelike inimestega? Ta on nagu natukene huvitavamad, et seal samamoodi nagu mulle ei meeldi lugeda teiste inimeste kirjutatud reisikirja, mida avaldatakse ajalehtedes. Et noh, see on nagu selline second hand, reisimine ja samamoodi nagu teiste piltide vaatamine ja kõik muu, et tahaks ise avastada või ise nagu leida ja teada sellest jah, et pigem nagu isegi kohati nagu vähem teada. Seda muidugi ka mitte, aga ta oleks oma avastamisrõõmu piisavalt. See oleks vaja nagu reisimise tunne, et sul ei ole vaja olla kohas, kuul, olla kohal kuulsas kohas, ah see on see Pisa torn. Ma olen ta nüüd ära näinud ja ta aega järgmine koht. Jah, seda küll jah, et noh, et võimalikult rohkem vahetuid, inimesi ja vahetuid, situatsioone. Oled sa mõnes reisisihist pettunud ka vä? Otto on küll täiesti jama reis. Aga ei, see ei ole isegi olnud reisisihipärast vist. Jah, on olnud lihtsalt nagu ebaõnnestunud reise. Aga see noh, see on ka kogemus, eks ju seal on ka kogemus, jah, praegu on väga naljakas meenutada neid kõiki ebaõnnestumiste jada Aastatega saadud ainult positiivse juurde. Kas pärast seda, kui sa nüüd oled oma naistesaate ära teinud, nüüd kolm kuud, kolme naisega kes hakkavad oma seisukohti avaldama ja inimesed imestavad, et mida nad Pärast seda maailma paremaks läinud siis vä? Ja ma arvan, et ta on vähemalt oleme päästnud mingisuguse eetriaja, mis oleks pidanud. Muidu olla mingid jamad. Polderdav Tuuli Roosma. Ega midagi meie jutusaateaeg hakkab läbi saama, mul on hea meel. Et et sa ei ole ennast unarusse jätnud ja vaatega unarusse jätnud, et niimoodi minu meelest peabki, et inimesed käivad vahel ära et saada uusi kogemusi ja targemaks ja siis ehk üllatada. Seal oodake üllatada. Malawa tan saatekülaliseks Tuuli Roosma tele- ja filmiprodutsent. Aitäh kõigile kuulamast. Selle saate kordus on täna pärast südaööd ja pärast jääb see saade ka vikerraadio kodulehele kõigile kuulamiseks. Aitäh. Aitäh.