Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja vaatab üle tänased olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa Isamaa ja Res Publica liidu poliitikud Eerik-Niiles Kross ja Yoko Alender läksid üle Reformierakonda. Oma sammu põhjendavad nad IRL-i tardunud hoiakutega. Viljandit, vanalinna, kooliõpilasi ja õpetajaid aitavad psühholoogid peamine nende poole pöördumise põhjus on hirm. Moskvale. Fortumo rajooni kohus pikendas kaitsepolitseinik Eston Kohveri vahi all hoidmise tähtaega jaanuarini. Kohverile Venemaa poolt katud advokaat süüdistab Eesti riiki, et see kinnipeetava huve piisavalt ei kaitse. Ukraina ja Venemaa saavutasid möödunud ööl gaasi kokkulepe kevadeni. Kehtiv lepe näeb ette vanade, kaasas arvete tasumise ja ostetava gaasi eest ettemaksu Elering avastana Harjumaal Kiisa avariireservelektrijaamad, mis peavad tagama elektrisüsteemi tõrgeteta töö tootmisse. Vaatame või välisühenduse rikke korral. Lõuna-Euroopa ühelt tuntumalt kultuuriturismimessil paestumis esitletakse dokumentaalfilmi Eestist, eriti Kaali järvest. Autor vaatleb eestlasi mererahvana, kelle iidne kultuur võib olla mõjutanud ka Vahemeremaid spordist nii palju, et Eesti käsipallikoondis kohtub pühapäeval Euroopa meistrivõistluste valikturniiri teises kohtumises võõrsil gruusia kamp, keda koduplatsil võideti laevaga. Koondisega ei sõitnud kaasa avamängus õlga vigastanud koondise üks liidreid Janar Mägi. Ilm on öösel vahelduva pilvisusega ja olulise sajuta, paiguti tekib udu. Päeval pilvisus tiheneb, õhutemperatuur langeb öösel miinus kolme kraadini, homme päeval on pluss kolm kuni pluss kaheksa kraadi. Ja nüüd räägime kõigest järgemööda. Täna hommikul teadlased IRL-i juhtpoliitikud, Eerik-Niiles Krossi, Yoko Alender, et lahkuvad IRL-ist astuvad Reformierakonna liikmeks. Uku Toom jätkab teemat. Uudis oli ootamatu ja mitte ainult avalikkusele, vaid ka IRL-i esimehele Urmas Reinsalule. See tuli nagu välk selgest taevast vahel poliitikasse, nõnda et tulevad uudised üllatusena, vahel nad ei tule. Seekord tuli üllatusena. Muidugi hakati kohe spekuleerima põhjuste üle, lahkujad ise põhjendavad oma sammuni Eerik-Niiles Kross aktuaalsele kaamerale. Viimasel ajal on minu jaoks olnud isiklikult pisut keeruline mõnes isikuvabaduse ja ütleme, muudatusvalmiduse dimensioonis IRL-iga nõus olla ja ma ei lobikampaania ajal valimiste eel hakata mingisuguseid sisulisi vaidlusi pidama, et see ei ole see aeg, nii et ma leidsin, et on, on noh, enda suhtes aus ja ka erakonna suhtes aus liituda Reformierakonnaga. Kas ma saan oma seisukohti rahulikult ja avalikult ka kampaanias selgitada? Ja Yoko Alender meie uudistetoimetusele. See aasta on pannud mind väga sügavalt mõtlema selle peale, mida ma Eesti tahan teha ja olen aru saanud, et täna on reformierakond minu ideede realiseerimiseks parem koht kindlasti minu jaoks on oluline see, et me tegeleme kogu meie kogukonnaga ehk siis avatud rahvusluse ideed, millest ma ka hiljuti olen rääkinud. Kodakondsuse küsimused, mille osas Reformierakond on, on käinud välja ideid, millega süstivad. Oma kirjas erakonnakaaslastele kirjutab Kross. Me oleme täna näidanud valmidust pigem liituda vasakule riiklikes küsimustes ja pigem asunud võtma tardunud hoiakuid vabaduste küsimuses. Me oleme hakanud kartma muutusi. Reinsalu ütleb, et traditsioonilises rahvuslik konservatiivses hoiakus ongi IRL-i tugevus. IRL on see erakond, millel on oma selge maailmavaateline alus, natukene platvorme, need positsioonid olid paigas ja selgelt siis, kui Eerik-Niiles Kross otsustas IRLiga liituda. Ja täpselt neli tundi pärast seda, kui ta otsustas liituda Reformierakonnaga, on see, on IRL täpselt samadel positsioonidel on selge see, et konservatiivsel erakonnal on oma platvormi maailmavaade, mis erineb liberaalse erakonna maailmavaatest ja Eerik-Niiles Kross langetas oma valikut. Vikerraadio reporteritunnis ei soovinud peaminister Taavi Rõivas sellel teemal eriti pikalt peatuda. Nii palju, kui mina tean, on Isamaa ja Res Publica liidus olnud juba pikemalt teatavad sisemised käärimiset ja küllap seda, miks see nii on. Miks inimesed leiavad, et IRL-is ei ole võimalik jätkata? Seda tuleb pigem nende käest küsida. Kross on varem Reformierakonda mitmel korral kritiseerinud, mis on muutunud? Seoses uue peaministriga ja ilmselt ka Ukraina sõjaga on Reformierakond lõpuks ometi hakanud riigikaitset võtma tõsiselt, see on nende nende keskseks teemaks muutunud et järgmised neli aastat on Eesti julgeoleku seisukohalt väga kriitilised ja ma tahan olla, ütleme siis otse nii-öelda näppupidi juures nendel protsessidel. Arvamusi tuleb muidugi igalt poolt. Juhan Parts ütleb, et Eerik-Niiles Kross ei tundu oma arvamustes vaba. Edgar Savisaar tõdeb, et Reformierakond on võtnud suuna IRL-i hävitamisele kuid tegelikult on Kross oma mitmete probleemidega neile suureks koormaks. Kross oli IRL-i aseesimees, Alender eestseisuse liige. Mõlemaid toodi näitena uue laine säravamatest ja lootustandvatest poliitikutest. Et tänane lahkumine on IRL-ile suur hoop, ei taha Reinsalu siiski tunnistada, öeldes, et nad on ikka liitujate, mitte lahkujate erakond. No ma saatsin kirja erakonna liikmetele ja ma kirjutasin, et eks aeg näitab, kellele võib elus kindel olla, kellele mitte. Ja kolmapäeval politseikindral aeg otsustaski IRL-iga liituda, nii et eks niisugusi liitumisi on, küllap neid tuleb IRL-i veel. Ja ma arvan, IRL-i meeskond on tugev ja meie eesmärk on minna välja tugevaima nimekirjaga, kui valimist. Viljandi Paalalinna koolipere on hakanud esimesest šokist toibuma, kuid pingelangus jõuab õpilaste ja õpetajate teadvusse ilmselt alles järgmisel nädalal, kui koolitulistamises hukkunud õpetaja Ene Sarap on viimsele teekonnale saadetud. Nii tõdeti täna Viljandis kriisinõustamisalasel pressikonverentsil. Olev Kenk, vahendab. Alates teisipäevast on Paalalinna kooli õpetajaid ja õpilasi aga ka laste vanemaid pidevalt nõustanud kaks psühholoogi. Lisaks on olnud võimalik pöörduda rajaleidja Viljandikeskusesse ja keskuse nõustamisnumbrile. Abiandmisse kaasati kliinilised psühholoogid ja vajadusel on kriisinõustamiseks valmis ka arstid. Mitme klassi õpilased said grupinõustamist, teiste hulgas ka klassijuhataja kaotanud kuues klass ning üheksas klass, kus püstoli haaranud noormees õppis. Kuid milline on olukord Paalalinna koolis praegu, selgitab direktor Aavo Palo. No esimene šokk on kahtlemata kõige suurem ja see hakkab nüüd vaikselt toibuma. Aga samas on niimoodi, et seni, kuni meil ärasaatmist ei ole olnud, ütleme ikkagi pingelises seisund ja ilmselt see suurem selgus hakkab peale järgmisest nädalast, kui nüüd anda ka mingisugune hinnang, kuidas kool on kõige sellega toime tulnud. Tegelikult õpetajale oleme äärmiselt suur koormus, sest õpetaja, kes jätab hüvasti oma kolleegiga sõbraga õpetaja ise on väga suures šokis ja samas on niimoodi, et me teame, et kui õpetaja on nõrk, siis on lapsed ka ju nurgas olukorras, et õpetajad on väga pingutanud ja ta on väga tublid olnud. Direktor lisas, et peamine põhjus, miks kriisinõustajate poole pöördutakse, on hirm. Seetõttu on tulnud palju selgitada, et see, mis esmaspäeval koolis juhtus, on erand ja Paalalinna kool on igati turvaline. Kriisinõustaja Reet Nigol ütles, et tegelikult on tulnud nõustada nii Paalalinna kooliõpilasi kui ka teisi Viljandimaa õppureid. Töö jätkub ka järgmisel nädalal. Reet Nigol. Jätkuvalt on koolis pidevalt isa joogid, lisanõustajad ja võimalus on saada ka rajaleidja keskuses nõustamist. Siis tulevikus on meil plaanis kaasata Maire Riis, kes hakkab tegema siis struktureeritud, et õpilastele me ise esineme koosolekutel, lastevanematele, kuidas lastega käituda ja kuidas lastega toimetada. Viljandi Paalalinna kooli saksa keele õpetaja Ene Sarap saadetakse kodukoolist viimsele teekonnale homme keskpäeval. Veel kord direktor Aavo Palo. Me võimaldame kõigile kolmveerand tundi enne matusetseremooniat sellise ärasaatmise võimaluse. Austame selle perekonna soove ja niisugust privaatsust. Kindlasti soovime, et pildista oleme rahulikult mõistlikud. Jätame sihukse privaatse ruumi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Moskvale Fortumo rajooni kohus pikendas kuni viienda jaanuarini kaitsepolitseinik Eston Kohveri eeluurimisvanglas hoidmise tähtaega. Kohverile Venemaa poolt määratud advokaat on võtnud nüüd uue strateegia süüdistada Eesti riiki, et see kinnipeetava huve piisavalt ei kaitse. Neeme raud jätkab Moskvast. Kuna Eesti konsuli palvet Leportov rajoonikohtuistungil osalemiseks ei rahuldatud, oli meie ainus infoallikas kohtus toimunu kohta Eston Kohveri üle. Venemaa poolt määratud advokaat Jevgeni Aksjonov Jaktsionovi sõnul, mida me ei saanud kontrollida ega ka ümber lükata, sest ajakirjanikke kohtumajja ei lubatud kohtusaalis kohal nii Eston Kohver ise kui ka talle määratud tõlk tõlgist varem juttu ei ole olnud. Aksjonov ise ei saanud oma sõnul advokaadina palju Eston Kohveri heaks teha sest Eesti riik ei andnud talle selleks võimalust. Seda, mida palusin ja seda, mis oleks minu arvates võinud kohtuotsust mõjutada, mulle ei võimaldatud, ütles aktsioon on. Muuhulgas palusin võimalust üürida Kohverile Moskvas Other kanda kohtu arvele deposiidis teatud summa, rahakohver saaks selle eest elada. Veel palusin teatud garantiisid Eesti riiklikel organitelt kas välisministeeriumilt saatkonnalt või Eesti valitsusele, et nad tagaksid Kohveri ilmumise ülekuulamisele, ütles Aksjonov. Kuid kuidas oleks advokaadi arvates üldse võimalik, et spionaažisüüdistusega kinnipeetav võõras riigis üldse koduaresti lastaks? See oleks ka kogu maailma mõttes üsna ebatavaline praktika. Aktsiooned arvates oleks riikidevaheline malemäng võinud toimuda nii. Eestis peetakse kinni kahte vene pensionäri, kes tabati piiri veel ja ka neid hoitakse aresti all. Oleks võinud katsuda toimida järgmisel viisil, luua pretsedent ja panna aga Eestis kinnipeetavat koduaresti, teha neile mingisuguseid järeleandmisi ja anda siis minu kätte Eesti kohtu vastav otsus, millega oleksin saanud astuda vene kohtu ette ja apelleerida vene kohtule järgmiste argumentidega. Kuna Eesti valitsus käitub vene kodanike suhtes humaanselt, loodame samasugust humaanset suhtumist ka Eesti kodaniku suhtes, ütles advokaat Jevgeni Aksjonov. Ohvril seisab nüüd aktsionovi sõnul ees patriline ekspertiis. Tõenäoliselt viiakse ta ka Eesti-Vene kontrolljoonele, kus ta kinni võeti, et seal kõik uuesti läbi mängida. Eeluurimisvangistust pikendati küll viienda jaanuarini, kuid et sel ajal on Venemaal pühad, siis toimub järgmine kohtuistung tõenäoliselt juba selle aasta viimastel päevadel. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud Moskva ja jätkame siit veel samal teemal aktuaalne kaamera küsis välisminister Urmas Paeti kommentaari advokaadi väljaütlemistele. No kõigepealt sisuliselt see ei vasta tõele, et ükski asi ei tegemata, mis Eston Kohveri seisundit kuidagi võiks parandada või leevendada seda esiteks. Ja teiseks kui üks advokaat, kui ma sellist juttu, siis see on ju järjekordne näide ka sellest, et noh, tegemistega nüüd ikka päris vabalt tegutseva advokaadiga, kes ainult ja ainult peaks omama kaitsealuse huve esindama, ikka ei ole küll. Meie jätkuv põhihuvi on see, et Eston Kohver saaks vabaks, et praegu tema olud oleksid ka siis võimalikult lihtsalt nii palju, kui, kui see on võimalik. Lisaks me andsime eile ka Venemaale üle veel kord kanoodi selle kohta, et me ei pea kuidagi õigustatuks temale psühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist tekstis näha, mis sellele vastatakse samuti meie juba nädalaid üleval olnud soovi, et ta saaks kohtuda eestist pärit arstiga ei ole ju ka siiani rahuldatud ja samuti ka Eesti konsul ei saanud olla kohtus juures, kui otsustati tema vahi all pikendamine, nii et noh, need on kõik ju näited ja faktid, mis räägivad, kuidas seda asja siiamaani Venemaal menetletakse. Ukraina ja Venemaa energeetikaministrid allkirjastasid öösel Brüsselis Euroopa Liidu vahendatud gaasileppe. Lepe kehtib järgmise aasta märtsini. Lepingu kohaselt asub Ukraina Venemaale gaasivõla kahes järgus. Ostab edaspidi gaasi hinnaga 302 eurot 1000 kuupmeetri kohta, mida on märksa vähem kui Moskva varem nõudnud on ja gaasi kokkulepet kommenteerib need välispoliitika asjatundja Ahto Lobjakas. Euroopa Liit on tervitanud Vene-Ukraina gaasi kokkulepet kui läbimurret, mis aitab maandada sõjalist konflikti kahe poole vahel. Euroopa Liidult oleks raske midagi muud oodata, arvestades, et ametnikud vahendasid pool aastat kestnud läbirääkimisi. Nüüd Euroopa Liidult oodata võiks, oleks lepingu jõustamine. Seda keegi tõsimeeli aga Euroopa Liidult siiski ei oota. Ja see ütleb ära peamise gaasi kokkuleppe kohta olemas ja see on hea. Aga kuidas ta ajale vastu peab, on hoopis teine teema ning lepe on siin sõltuma mitte sõltumatu muutuja rollis. Nagu nentis José Manuel Barroso, Euroopa Komisjoni ametist lahkuv esimees on ilmselge. Tarnekatkestustest ei võidaks keegi. Kogemata asetas Barroso nii sõrme kõige olulisemale Lääne-Vene suhetes. Ilmselge ja selle sünonüümid on kaotanud igasuguse mõtte. Mõttekojad ja valitsused Euroopas ja Põhja-Ameerikas arutavad kamatult, mis Vladimir Putinil mõttes võib-olla kuid tegelikult ei tea seda keegi. Ühtmoodi mõeldav on tänaseni naasmine mõistliku suhtluse juurde miinus Krimm Endas kui eskalatsioon hullumeelses proportsioonis kuni Venemaa poolse piiratud tuumalöögini mõne väiksema pealinna pihta. Nii Varssavis kui Stockholmis räägivad analüütikud sellisest võimalusest ammu otsesõnu, kuigi muidugi teoreetiliselt. Venemaa sõjajõud on samas harjutanud pommitus reide mõlema linna pihta. Faktiks jääb, et hetkel pole selge isegi küsimus, kas Venemaa plaanid piirduvad Ukrainaga või kui kaugele nad Ukrainas minna võivad, rääkimata gaasitarnetest. Jah, selge on, et gaasiturul toimuvad muutused ning Venemaa raudne haare Euroopal nõrgeneb. Tekkimas on midagi naftaturule sarnanevat hinnad vabanevad ning see peaks ühelt poolt gaasi maksumuse alla lööma kõigi ida, eurooplaste, teiste seas ka Eesti jaoks. Teiselt poolt on gaasist saadav sissetulek Moskva jaoks oluline, kuigi mitteelutähtis palju olulisem on nafta. Eesti kitsast vaatepunktist on Ukraina gaasileppest palju tähtsam peatselt tööd alustav vedelgaasi terminal Leedus mis suudaks Baltimaade vajadusest katta kolmveerandi või enam vähemalt kütte pärast. Maksujõulised gaasitarbijad Eestis muretsema ei peaks. Eesti elektrisüsteemihaldur Elering kavas Harjumaal Kiisa lasuvad avariireservelektrijaamad jätkab Janek Salme. Mango Silvio diislikütusel töötavad avariireservelektrijaamad käivitatakse, kui just elektrisüsteemist on välja langenud tootmisseade või on tekkinud välisühenduse rikke. Otsuse täisautomaatsete jaamade käivitamiseks teeb elektrisüsteemi juhtimiskeskuse dispetšer. Tallinnas. Vajaduste jaamu kasutada võib Eleringi hinnangul olla umbes 200-l tunnil aastas. Jaamad suudavad 250 megavatise täisvõimsuse saavutada vähemalt 10 minutiga, selgitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk. Tehniliselt on seal jaamas siis 27 mootorit, mis siis on võimelised töötama nii diisliga gaasiga, ehk siis, et vastavalt vajadusele, kui palju sealt võimsust parasjagu dispetšer tellib niimite mootoreid, siis käima pannakse iseenesest need mootorid on tavaliselt kolm mootorit, nagu diiselautodel on lihtsalt natuke suuremad, valitakse alati see kütus, mis on parasjagu soodsam ja mida on saada, et üldjuhul baashinna poolest märgatavalt soodsam. Aga juhul, kui gaasivarustuses peaks mingisugune probleem tekkima, siis selleks on kohapealsetes mahutites ligikaudu kolme päeva varu olemas ka diiselküttega. Kiisa elektrijaamade ehituse peatöövõtja oli Soome ettevõte värdzila esimene jaan valimisläinud aasta lõpus ning teine tänavu juulis. Kilgi sõnul on jaamu tulnud tööle panna juba mitmeid kordi, viimati käivitati need kaks nädalat tagasi. Tavapärane on see, et kas mõni Narva jaama plokkidest on välja lülitanud või siis ka paaril korral, kui meil Est lingid on olnud impordi reziimis välja lülitanud ehk siis nende mõju on olnud süsteemile samasugune, et ameeriklased puudu jäänud. Jaamad töötavad kilgi sõnul üldjuhul tund või paar, selle ajaga leiab osapool, kelle tõttu hälve tekkis tavaliselt ise asendusvõimsuse. Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on kiisajaamadel tähtis osa tarbijate varustuskindluse tagamisel. Varem osteti avariireservi teenust Läti elektritootjalt, Latvenergo, Kiisa jaamade ehitamist rahastati võrgutariifidest. Samuti sõlmis Elering Euroopa Investeerimispangaga lepingu 32 miljoni euro laenamiseks. Edasi läheme kultuuriteemadel Saaremaal Kaali järve külastanud Itaalia tuntuim reisiajakirjanik siusi plaadi esitleb rahvusvahelisel kultuuri, arheoloogia turismimessil paestumist, dokumentaalfilmi Eestist on tegemist on ühe kuulsama kultuuriturismimessiga Lõuna-Euroopas, teatab Ülle Toode. Uuriva reportaaži stiilis tehtud filmis on Tallinna vanalinna kaadrit ja Eesti toidutraditsioonide kõrval põhjalik ülevaade ka Kaali järve ajaloost. Mauricio Justi, keda pea iga taanlane tunneb reisiajakirjanik suusi plaadi nime all on viimased 10 aastat uurinud maailma mererahvaste ajalugu. Eesti vastu tekkis huvi tänu Felicia vintsi teose huumerase eposte, Läänemere päritolu edule nii Itaalias, Saksamaal, Soomes kui Skandinaaviamaades. Itaalia mütoloogia uurija vintsi usub, et Homerose eepose tegevus toimus Läänemere, mitte Vahemere ääres suusi plaadil tekkis idee sõita sel suvel koos Beliidse vintsiga Eestisse, et külastada Kaali järve ja sellest telefilm. Teha oma filmis tõstatab Itaalia reisiajakirjanik Kaali järvega seotud saladuste kohta küsimuse, kas enne Kristuse-aegne meteoriidi langemine Saaremaal võis anda aluse päikesekaariku kukkumist kirjeldava väetoni müüdi sünnile soosi plaadi, küsib ka, kas kaali minevikku võiks seostada Põhjala rahvasterändega katastroofipaigast eemale ka Vahemerealadele. Ajakirjanik bluusiplaadil. Mis on juhtunud Chlis vahetult enne mererahvaste saabumist Vahemerealadele võib selgitada, miks siinne rahvas oli sunnitud põgenema. See on paljude ajaloolaste jaoks veider hüpotees, kuid seda on vaja akadeemilisel tasandil uurida. Kindlasti kulub selleks veel palju aastaid, selgitab uusi plaadi, roomas oma Saaremaa reisist kokkuvõtteid tehes suusi. Plaadi vaatleb eestlasi mererahvana, kelle ilmavaade ja iidne kultuur võivad olla mõjutanud ka Vahemeremaid. Filmis saavad sõna mitmed ajaloolased ja mütoloogia uurijad, nende seas ka Eesti ajakirjanik ja filmilavastaja Karl Kello. Siusi. Plaadi on koos oma abiga sabatriitsi Oroversiga Itaalias aastast 1991 juhtinud kultuuriturismiteemalist telesaadet turisti Percaso juhuslikult turistid. Tänaseks on telesaatest saanud Itaalia üks tuntum turismiportaal turisti Bergaasa punkt IT ja sama nime all ilmub igakuiselt ka turismiajakiri Ülle Tuude Rooma. Ja sünoptik Kertu Vait räägib meile nüüd pikemalt ilmast. Eeloleval ööpäeval liigub kõrgrõhuhari üle Eesti kagusse ning homme õhtul jõuab Skandinaaviast Läänemerele sajune madalrõhulohk. Laupäeva öö on vahelduva pilvisusega ning Ida-Eestis võib kohati vähest vihma sadada. Muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks, saarte rannikul kuni kuus kraadi. Päeval pilvisus tiheneb, õhtupoolikul hakkab Lääne-Eesti saartel vihma sadama. Puhub nõrk muutliku suunaga tuul, pärastlõunal pöördub tuul kagusse kolm kuni üheksa, õhtul saartel kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur kolm kuni kaheksa kraadi peada, öösel levib vihmasadu saartelt üle mandri itta ning sisemaal võib sekka ka lörtsi tulla. Tugevneb kagu ja lõunatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on Ida-Eestis null kuni miinus viis, Lääne-Eestis null kuni pluss kuus kraadi. Pühapäev on pilves ja vihmane, puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb kolme kuni kaheksa, saartel kuni 11 kraadini. Joosep Susi võtab kokku tänased spordisõnumid. Eesti käsipallikoondis kohtub pühapäeval 2018. aasta Euroopa meistrivõistluste valikturniiri teises kohtumises võõrsil Gruusiaga, keda koduplatsil võideti kahe väravaga. Koondisega ei sõitnud täna kaasa avamängus probleemset õlga taas vigastanud üks liidreid, vasak sisemine Janar Mägi. Juba varem oli selge Mait Patrail ja Dener Jaanimaa eemalejäämine. Mägi asemel sõidab koondisega Gruusiasse Henri hiiend. Peatreener Rein Suvi. Sama õlg, mis tal Bagrammal kannatada ja, ja tundub, et süvendas seda, seda traumat või ta juba nagu eelnevalt seal sai, et ma arvan, et sellisel juhul ongi õige ikkagi kuulata edasise karjääri mõttes ja edasiste mängude mõttes ikkagi spetsialisti nõuannet ja antud juhul tuligi selline kindel soovitus. Ma saan mängida, et kuigi Janar siin väga tublilt mitmetes kohtadeski andis mõista, et võib-olla saaks teda kasutada kaitses ja võib-olla saaks ta aidata seal nii palju üleviimisega kui selle Kirünnakusse minekule. Aga ju me siis peame nagu veelgi rohkem rõhuma kiirele palli üleviimisele ja sellisele kiiremale mängule, et mitte jääda väga tihti positsioonirünnakust, mis võib-olla tõesti natukene võib-olla meile rohkem nendele kõrge kaitse vastu. Kuni seitsmeteistkümneaastaste jalgpallikoondis alistas Euroopa meistrivõistluste valikturniiril Gruusias Liechtensteini kaks. Null Eesti väravad lõi Mattias Käit. Eesti sai turniiril kolmanda koha, esikohamängus alistas Poola Gruusia. Gruusias toimus ka Euroopa maleliidu nõukogu, kus otsustati lähiaastate rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldusõigused. Eesti korraldab 2016. aasta Euroopa täiskasvanute kiir- ja välkmale meistrivõistlused. Esialgse plaani kohaselt toimub EM-detsembrikuu keskel Pärnus. Eesti maleliidu president Andrei Korobeinik ütles, et soov oli korraldada aastal 2016 midagi suuremat. Nimelt möödub Paul Kerese sünnist 100 aastat. Andrei Korobeinik. Ja no see oli peamine, et 2016 midagi teha ja see kindlasti ei ole ainuke üritus, mida me 2016 teeme, terve seisis, võiks midagi toimuda, pool kirjas oli siiski Eesti sajandi sportlane ja Ta tahtis, et me seda sajandat sünniaastat ka korralikult tähistama, et ma diile kongressidel rääkinud igasuguste riikide külalistega, kes on kes teavadki Eestit ainult sellepärast, et see on Paul Keres, Sinima. Ja kodustel korvpalli meistrivõistlustel võõrustab Rakvere tarvas täna õhtul kell seitse valitsevat meistrit Kalev Cramo. Aitäh ja selline sai Päevakaja. 31. oktoobril toimetas Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.