Kolmest kuueni. Kolmest kuueni. Tere taas ja kell on juba veerand kuus veerand tunni pärast spordiuudiseid, seejärel Andrus saarelt päevakommentaar, kus peamiseks mõtteaineks oli töölepinguseaduse eelnõu ning mõniteist minutit enne kuut kuulame ära Aavo Kaškovi tehtud helilõigu. Ta käis Virumaa muuseumide Rakvere muuseumis et tutvustada meilegi sellist näitus nagu sünnist saati Eesti. Igatahes muidugi Rakvererahvas Virumaarahvas läheb seda vaatama ka, miks mitte mujalt Eestiski Rakverre kokku sõita, et sedasi näiteks meie riigi üheksakümnendat sünnipäeva tähistada. Tore uudis tuli täna ka lahe tagant. Eesti ajaloo uurija 45 aastat Eesti ajalugu uurinud seppa sai oma suureks kogu teose. Viron history ja ehk siis Eesti ajalugu eest. Just täna preemia, son Lauri jändi nimeline preemia, aga noh, 15000 eurot Pole paha summa. Sellise suure mahuka teose avaldamise eest ja selle preemia seal öeldi, et see teos avab meile vennasrahva saatuse dramaatilised ajajärgud, mitmevalitseja all kannatanud ühiskonna põhimõtted ja samas ka laulva rahvarikka kultuuriida ja lääne vahel. Seppasid Berg on andnud intervjuud ka Eesti ajakirjandusele, nii et keda huvitab, saab netist kohe järgi uurida, mis mees see selline on. Aga praegu jätkame Meie hoopiski selliste teemadega, mida on veidi kade isegi kaasa mõelda. Siin taevas on selge, joogiilon jäi südameid ja südamed on kuuma. Reed on ikka kõik au, liimad ikka. Masul teevad vaid väljasaade. Paraadi ootagi tutiga müts ja villane sall kirjeldada sinna, kus on fail. Näpparaadi ei taha siin. Kes ei taha, see aparaadi tõeline paraadi. Idealism kaotab siin igavest ja villane sall jätta see sinna, kus on sall. Tõeline paraadi. Viilombopeedia või need on nappinud tallaadongi Liiseid, tants ei suuda. Ööd, Annipi meedad, soojad ja abiellun, saan neelaja lollusi. Line paraadi, mida keegi ei tea, villane taiendada, pinnakusson, sall, line paraadi. Täna siin ta siis kergesti küüslauguga. Mõnikord maanteeameti peaspetsialist Villu Vane tere õhtust. Missugune on olnud tänane talvepäev liikluses? Tere tänan juhtunut, tõsisem õnnetus ja juhtuse kell 12 17 Harjumaal Tallinn-Tartu maantee 60. kilomeetril hardus põrkasid kokku kolm autot. Volkswagen, Nissan, Navara ja Reno. Kokkupõrkes said viga seda ühte sõidukit juhtinud mees ning 12 aastane noormees. Mõlemad kannatanud toimetati haiglasse. Ühele õnnetuses osalenud inimesele anti esmaabi kohapeal. Liiklus oli aga liiklusõnnetuse sündmuskohal häiritud kuni kella kolmeni päeval. Rohkem praegu õnnetuste teateid pole, ilm on aga väga kohati sajab, lund, tuiskab, teed on märjad, kaetud ka kohati lumega, nii et paluks kõikidel sõidukijuhtidel olla äärmiselt ettevaatlik ja tähelepanelik ja kes ilmateadet on kuuludega nädalavahetuseks ka väga ilusat ilma ei lubata, nii et ikka tuleks olla autoroolis valvel pikemale sõidule minnes varuda rohkem aega ning hoida ohutut pikivahet ees. Liikujatega. Varastatud sõidukite kohtadena teateid pole. Leitud on täna aga üks varem varastatud auto. Ja olekski minu poolt kõik kena õhtu jätku ning ilusat loodetavasti aga kindlasti ohutut nädalavahetust. Aitäh. Villu Vane. Palun. Tarkvara. Noor äsja välja kuulutatud Eesti riik pagu eesti raba. Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Jaan Poska tundis läbi ja lõhki, Venemaata tundis läbi ja lõhki vene hinge. Ta tundis läbi ja lõhki diplomaatiat, niipalju kui muidugi need noored noor Eesti riigi diplomaadid üldse võisid rahvusvahelist diplomaatiat tunda. Et ma julgeks öelda, ta oli võrdne partner Nõukogude Vene delegatsioonile. Eestile delegatsiooni juhist läbirääkimistel Venemaaga Jaan Poskast räägib teise veebruari saates Küllo Arjakas. Ikka kell 13. Null viis Eesti lugu. Jätskaar vabariigi sünnipäeva teisest kuuenda veebruarini esinevad Helin-Mari Arder jäändrifaid jazzi duetidega Otepääl, Tartus, Viljandis ja Tallinnas. Vaata ka www punkt jätskaar. Poee. Mina kutsun teid aga teatrisse ja juba täna õhtul. Te peate küll ise koju jääma ja vaatama eesti televisioonist teatriõhtut Ma armastasin sakslast. Üleeile oli Anton Hansen Tammsaare vastlapäev ja sel puhul avab Eesti televisioon oma teatriõhtute sarja just tema romaanil põhineva lavastusega. Ain Prosa on selle instsineerinud ja lavastanud ja lugu on siis eestlasest korporandi ja baltisaksa paruness i armastuslugu Eestis aastatel 1933 kuni 34. Iga reede ja õhtul siis Eesti Televisioonis taas teatrietendused. See õhtu kohta küll võib öelda, et see rohkem nagu filmi moodi kenasti üles võetud teatrietendus, kuulame sealt üht laulu. Me hallike mära Metsaalas kaugel samkiviga ja nood kruus. On truu valgust. Saab tuleval elu ei muutuks. Ja me sellest ja temagi Suul õhtuminguid Kema. Seal peaks teil Tanja Ja me ei säästa. Ja meie dialoogi. Kell on saanud pool kuus ligidalt spordist stuudios Valtryk Pihl. Tallinna Selveri võrkpallimeeskond kaotas tselens kapi kaheksandikfinaali kordusmängus Belgradi Crvena Zvezda-le kolm geimi, kuid võitis otsustava nii-öelda kuldse geimi kindlalt 15 10 pääses veerandfinaali. Esimese geimi võitis Belgradi meeskond harva nähtava skooriga 40 38. Teises geimis olid vastased paremad 25 23 ja kolmandas 25 20. Eesti klubi võitis avakohtumise Tallinnas kindlalt kolm. Null ning seega tuli mängida otsustav kuldne geim, kus näitasid kindlamat mängu Selveri mängijad. Neli üks, kuus, kaks ette läinud Selver võitis lõpuks geimi 15 10 ja pääses veerandfinaali, kus vastaseks Prantsusmaa klubi poiti. Tallinnas jätkuval tennise Föderatsiooni karikasarja Euro-Aafrika tsooni teise liiga turniiril endale juba poolfinaalis koha kindlustanud Eesti naiskond alistas alagrupiturniiri viimasel päeval ka Iirimaa mängudega kolm. Null. Tänases esimeses kohtumises alistas Anett Sutting iirlane Ani millikindlalt kuus. Kaks, kuus. Üks. Teises kohtumises esindas Eestit Maret Ani. Maailma edetabelis 103. kohal paikneval anil polnud probleeme Kelly liigani alistamisega. Võit tuli numbritega kuus. Üks, kuus. Üks. Paarismängus alistasid Anett Sutting Margit Rüütel Annemmelli ja Kelly liigani kuus. Üks, kuus. Kolm ning seega ei loovutanud Eesti naiskonda alagrupiturniiril mitte sentigi. Homses poolfinaalis, kus võitja pääseb mängima aste kõrgemale, kohtub Eesti naiskond Lõuna-Aafrika Vabariigiga. Pekingis jätkuvatel niinimetatud olümpia testvõistlustel ujumises püstitas Martin Liivamägi 100 meetri rinnuliujumises isikliku rekordi ühe minuti 5,42 sekundiga ja sai 11. koha. Elina partööka ebaõnnestus enda põhialal 200 meetri vabaujumises. Aeg kaks minutit, 5,14 sekundit andis 20 võistleja seas 12. koha. Korvpalli euroliigas pääses viimase klubina alagrupist edasi Belgradi partisan, kes politsei alagrupi viimases voorus võõrsil parem Istanbuli Fenerbahce üldtervist 91 86. D-alagrupi võitnud Vilniuse Lietuvos Rytase alistas alagrupi viimases voorus Zagrebi sibuna 86 79. Hooajaeelses kontrollkohtumises jalgpallis alistas Tallinna Levadia Sportland Arenal FC Flora kolm. Null. Levadia asus Konstantin Naha väravast avapoolajal üks. Null juhtima ning teisel poolajal lisasid väravateni smaalovia Aleksandr Dmitrijev. Inglise Inglismaa Premier liigi klubi Middlesbrough tegi klubi ajaloo suurima ostu ning muretses Hollandi klubist Heerenveen brasiillasest ründeässa afonzoalvesi. Eelmisel aastal Hollandi kõrgliigas 31. mängus koguni 34 väravat löönud ja aasta parimaks mängijaks valitud Alfonso SC Heerenveen kohaliku meedia andmetel 12 miljonit naela. Spordis pikemalt kell veerand üheksa. Usalda ja. Oled sõdur ei näe. Tõsi, maa peas, valvein tuleb Saaremaalt, trükispordimehed, hommikul teevad 10 kükki. Kuule rohkem ralli. Nüüd on õige aeg tõsta käed ja kaelad. Mõõta ja treeneri ta veel ei ole ja v laada teema mõtleb. Mees selline oli Siis nii olla saavad, aga vahel tunnen. Toome ta peab, kõige jaoks ei jagu kõige äge paneelkuule püraken ralli. Nüüd on õige aeg tõsta käed ja kaelad. Veel ei ole. Laada. Moeroos. Aga seal vee allveeseal? Ja ei ole. Veel. Mees. No mitu nooremat või vanemat naist oli praegu Eestis ja õhkasin, et Annu kell on viis ja 36 minutit. Ingrid ei viis ja 36 minutit ja eetris on umbes seal. Võimelist uue ning. Kolmest kuueni. Möll käib ümber uue seaduse variandi, mis reguleerib tööandja ja töövõtja suhteid. Tuulispask veereb peamiselt selle ümber, et töötajate õigusi vähendatakse. Tööandjate esindaja sõidab aga uhke BMW kapiketile. Vaidluste võtmesõnaks antud loos on mõiste õigus. Meediakajastuse järgi tundub, et peamised valatakse verd töövõit ja õiguste pärast, et viimasel jääb neid vähemaks. Püüame olukorda vaadelda, aga ka pisut teise nurga all. Praegu räägitakse eelkõige sellest, et mis saab töövõtjast, kui ta jääb tööst ilma, millised peavad olema tema garantiid. Teine võtmesõna ongi just seesama garantii. Muud töövõtjal turul müüa ei ole kui oma tööjõudu. Aga lepinguliste suhete puhul eksisteerib ka teine pool. Tööandja tööd ei saa müüa, kui puudub tööandja. Mis saab siis, kui tööandja jääb tööst ilma, kui tema äri ei õnnestu ja ta kaotab kõik investeeringud? Mis garantiid on temal, kelle poole pöördub tema, kui ta kaotab omad rahad, mis ta kulutas selleks, et ettevõtmist üles ehitada. Kus on ametiühing, kus ettevõtjad, töötuskindlustus ja muud sarnast? Ettevõtlusest kõneldes räägitakse väga palju edusammudest. Võib-olla peabki nii tegema. Elukutselised Ta konsultandid käivad mööda maailma ja räägivad headest kogemustest suurepärastest, äriideedest, mis on toonud hiigelsuuri kasumeid. Lõputud edu. Praktiliselt ei räägi aga keegi sellest, kui palju ideed läheb vett vedama. Tegelikult on nii, et enamus ideesid leiab oma kiire lõpu. Inimeste väljamõeldised ei leia rakendust, ideed ei toetust, investeeringud ei too midagi tagasi, pigem võib kõik kaotada neid ärisid, mis järjest kaovad oma lõputu arv. Põhjaosas kaovad just väikesed ettevõtmised. See, kes võtab midagi ette, seega riskib, riskib oma varaga. Neist läbikukkumist lugudest aga paraku suurt ei räägita. Töövõtjad aga leiavad, et kui ta on müünud ent kord mingile ettevõttele sellega tema kui tööandja riskid peavadki lõppema. Edasine on aga juba õiguste ja sotsiaalsete garantiide küsimus. Tulebki välja, et tööandja riskib oma äriideega oma rahadega. Töövõtja riskid on aga praktiliselt olematud. Tal on valdavalt haigused. Eks see ole üksjagu päris õige, et tal peavad olema õigused, et seista vastu õiglusetusele. Kuid ma arvan ka, et töövõtjal peaks olema senisest olulisem vastutus. Praegune tööseadus kultiveerib nii-öelda päris orjuslike korda kus üks pool peab vastutama teise poole kogu elukäigu eest. Päris karmid vastuolud ja konfliktsituatsioonid peaks aga nüüd leidma uuel tasandil uue tasakaalu. See saab olema üpris ja väga keerukas protsess. Arvan, et Eesti on oma arengus jõudnud uuele tasandile. Taas tuleb hakata mõtlema, mõtlema ja tegutsema vabaduse kategooriates seda just töösuhetes. Vabaduse kategooria tähendab sedagi, et sul ei ole mitte ainult õigused, vaid ka kohustused, näiteks kohustus olla kõrgel tasemel töötaja. Praegune tööseadusandlus piirab väga olulised konkurentsi just nimelt tööjõu aspektist ja toetab stagnatsiooni meie majanduses. See soodustab kiiret arengut kiirete muutuste sisseviimist meie majandusse. Ettevõtjad ei saa lõpmatult täita ainuüksi sotsiaalhoolekandeasutuse rolli. See viimane jäägu ikka valdavalt riigi kanda ehk meie kõiki kanda. Olukorras, kus Eesti on lõpuks sunnitud üle minema teadmispõhisele innovaatilisele majandusele tuleb ettevõtete tööjõupoliitikas teha päris suuri muudatusi. Juba ammu on mööda saanud need ajad, mil mindi tööle ühte ettevõttesse ja sealt kanti sind surnuaiale. Lõplikult möödas ajad, mil õppisid selgeks mingi ameti ja sellega teenisid leiba elu lõpuni. Loomulikult osa selliseid ametit jääb alatiseks, kui et ka need teevad läbi väga suured muutused. Väga raske on olla vaba inimene tööjõuturul. Paljude jaoks on see harjumatu. See tähendab ju põhimõtteliselt uut vaimset taset inimese elus. Seda mitte ainult vanemate inimeste, vaid ka osa noorte inimeste jaoks. Aga meil Eestis ei ole muid võimalusi, kui muutuda vabaks Eesti vabadus. Iseseisvus tähendab seda, et me peame muutuma ka tööjõuna ja ettevõtjatena vabamaks ning vastutavamaks. Meil peaks senisest vähem, anname igasuguseid piiranguid. Vaba inimene on ka vastutav inimene. Me peame olema väga tasemel tööjõuna, sest siis ei ähvarda meid üle imbalisel tööd jõuturul praktiliselt mitte miski. Siis me saame müüa oma tööjõudu mitte selle hinnaga, mida meile pakutakse vaid mida me väärt oleme. Kuule, aga väärt tööjõud siis algabki tegelikult võitlusgarantiide pärast. Mulle näib, et tööseadusandlus on Eesti arengus praegu üks tõsisemaid väljakutseid mille ees Eesti on viimase 15 aasta jooksul seisnud. See tähendab senise mentaalsuse väga sügavat muutmist. Muutused on aga reeglina just see, mida enamus inimesi ei soovi oma ellu. Miks muidu hiinlased soovivad oma vaenlastele huvitavat elu? Huvitav elu tähendab ebakindlus, perioodi muutvaid olusid ja kohanemisi ning ohte. Sellele vaatamata soovin ma kõigile huvitavat elu mitte ainult noortele, vaid ka pensionieas olevatele inimestele. Endast tuleb leida jõudu, et muutuda. See ei ole tihtipeale sugugi kerge, pigem päris, päris raske aga huvitavam kui lihtsalt vaikne rutiinist tuksimine. Miski ei ole siin ilmas garanteeritud, ei elu, ei töökohta, Jõnn, ei tervisi, lapsed ega heaolu. Selles maailmas on kindel vaid see, et me ise oleme oma vaimuga. Kui see vaim ei ole kammitsetud teest, et keegi peab meie Eesti ilmtingimata hoolitsema, et kellelgi on kohustused, siis ei ole vaim vaba, vaid vangistatud. Püüdke hingata kas või sõõm vabaduse hõngu. Mitte selleks, et siis tagasi tõmbuda, vaid selleks, et jääda vabaks. Kuhu on jäänud need sõnad, et kartulikoored ja vabadus? Unustagem võitlus Treikoorte pärast ning saagem vabaks. Võib-olla peaks tänapäeval ütlema, et vabaduse nimel olen nõus kasvõi BMW-ga sõitma aga eluproosa ütlete teie? Jah, seeru proosa, igapäevane elu, igapäevane praktika ka. Mida sellega peale hakata? Mis vabadusest saab rääkida, kui mul on vaja üür maksta, lapsed toita ja kasida, ütleb osa inimesi. Kas nii surevadki head ideed välja? Aga ma siiski loodan inimese vaimsesse vabadusse. Kevad. Puutjad A S. Nii eluea. Rohkem kui 30 aastat on sellest ajast, kui Paul Allik seda laulu linti laulis. 12 minutit puudub kuuest ja sünnipäeva aasta sünnipäeva kuu algust tähistame meie Ago Gaškov ringkäiguga Virumaa muuseumide Rakvere muuseumimajas. Võimelist kuueni. Kolmest kuueni näitus. Sellel nädalal Virumaa muuseumite Rakvere näitusemajas viib huvilise lausa Eesti ajaloo sisse. Muuseumi saalide põrandaid katavad kaardid võib läbi mängida esimese maailmasõja lahinguid vabadussõja lahinguid, aga ka seda, mis juhtus pärast teist maailmasõda. Äkki satub ringkäigul olev inimene sinisesse loomavagunisse, millega ta Siberisse saadetakse. Ta võib saada kätte NKVD otsuse, et ta kuulub mahalaskmisele ja võib osaleda ka pioneeride paraadil ümber Lenini ausamba. Veebruar on igati sobilik aeg selle näituse külastamiseks aga tegemist ei ole tavaliselt näitusega. Tegemist on näitus etendusega, mistõttu saab seda külastada ainult kindlatel aegadel, kui grupid on koos ja inimesi saada näitejuht või giid. Samuti on võimalik näitust külastada ettetellimisel. Näituse kontseptsioon pärineb sihtasutuse Virumaa muuseumid juhatajalt Ants Leemets. Näitus sünnist saadik. Eesti on avatud Rakvere näitusemajas nüüd mõni nädal enne Eesti vabariigi üheksakümnendat aastapäeva, mis tähendab sünnist saadik-ist. Ütleme kunstnikuga koos sai selline pealkiri välja mõeldud ja me tahamegi öelda, et tõesti on nagu kogu aeg olnud ja saal erinevatel aegadel pidanud välja rabelema sellest kergikke all olemisest ja selline pealkiri Seisame siin nende meeste piltide ees, kes on Eesti vabariigi nii-öelda sünnitanud. Siin on Andres Larka, Johan Laidoner, Konstantin Päts ja August Rei. Mida need kapsa pealsin nende nimedes tähendavad? Toas me korraldame 34. aasta presidendivalimised, põhiseadus oli vastu võetud ja nüüd algasid presidendivalimised, kus suurfavoriit oli kindral Larka ja vapsid siin rahvas hääletabki valimise eel oli antud siis nii palju eelhääli, et Lorcal oli 60000 häält ja patsient seal kuskil 18000 häält. Nii et peale seda oli nagu selge, et Eesti rahvas on haige ja vajab riigi pöördnii ka koos Laidoneri tehti. Mis me praegu peaksime sellest ajast õppima, sellest arvamusest, et Eesti rahvas on haige, vajab riigi pöördkas ajalugu võib ka tänapäeval korda ta mingil moel. Ajalugu võib alati korduda, ütleme et selleks, et seda vältida peaks olema demokraatia reeglites kogu aeg nii kinni peetud, et kui keegi eksib, siis kohe keegi ütlevad nii, tohib, äärmiselt ohtlik on võimu koondada kitsa ringi kätte. Ja hiljem maksab nagu riigile endale. Näitus on üles ehitatud niimoodi, et ta peaks haarama kooliõpilasi. Ta peaks haarama eelkõige teismelisi, keda on ajaloo tunnis muidu väga raske haarata, aga tundub, et ta võib arvata ka täiskasvanud inimest. Kui tõsised need faktid on või on rohkem siin välja mängitud atraktsioonidele, kuid faktide tõepärasusele. Tahame broom fakti mitte kunagi eirata, et see on nagu 100 protsenti Alospagdisaid eirata isegi siis, kui mäng ütleb, et otsusta ise. Ega siin otsuse ajalugu, naeru, aga näitus võib nimetada ka näituseetenduseks. Etenduses osalised on külastajad ise ja nemad mängivadki. On olemas küll näitejuht, kes mängib läbi nendega vabadussõda, valimised, küüditamise ja Nõukogude demonstratsioonid ja kõik muu aga mängu suunatud selleks, et tekitada inimesele elamus. Et ta saab aru sellest mitte ainult mõistuse kaudu, vaid ka tunnetab seda. Et tegemist on etendusega, tähendab see seda, et suvalisel ajal ei ole mõtet siia vist sisse jalutada, et on kasulik tulla siis, kui see etendus algab, see ringkäik. Ja siis saab kogu raha eest seda näitust vaadata. Nojah, nats on kuues ruumis ja tõepoolest ainult giidiga, ainult grupid ja kuna ta on etendus, siis üksikkülas, ta ei suuda seda iseendale korraldada, võtame vastu kõiki tellimusi ja tellimused on peale tänast avamisürituste avatud ja seal on väga hea meel, et need, kes tulid külla, leidsid ka kohe tasub tulla. Kuidas nende tellimustega on, tähendab huvi on märgatav. No ma usun küll, et esimene huvi on käes ja, ja ma usun, et tipptuleb järve ära. See ei ole sugugi esimene kord, kui selles samas näitesammas näidatakse Eesti vabariigi ajalugu enam-vähem sama perioodi suurel määral, mis selles saalis on, ehk siis Eesti vabariigi algusaastaid. Küll aga ei olnud nii palju tähelepanu pööratud Eesti vabariigi lõpule ja sellel ajale, mis järgnes baaside lepingule jäädi MRP-le Molotov-Ribbentropi paktile. Võiks siis öelda, et see näitus haarab Eesti vabariigi ajaloo alates cabrio printsiipe saatuslikest laskudest Sarajevos ja siis lõpetades tänase päevaga lausa tänase päevaga. Kuna välja on pandud vabadussõja võidusamba maketti. No tegelikult hakkab veel natuke varem ja lõpeb tulevikuga. Et me pakume välja ka kolm tuleviku teekonda. Et ega me ei tea, mis tulevikus tuleb, külastajad peavad iseenda jaoks üht-teist avastama. Ja ma loodan, et tullakse, nähakse ja saadakse aru, et ajalugu on hästi põnev. Kolm tulevikuteekond on tõepoolest seal välja pandud, üks on siis nii-öelda Putini tee, aga siin on ka selgelt pandud punkte märk peale, siis on Eesti oma tee. Mida sümboliseerib siis vabadussõja võidusamba makett, teatavate täiendustega on siis loomulikult ka ameerika tee. No ma arvan, et eks see Eesti ühiskonnal väga skemaatiliselt võtta sellised teed ongi, et et kas nüüd olla MINA ISE rahvaliidus või siis valida mingid teised, loomulikult meie tupik märgidatki, rumal ei arva, et sinna võib minna, see ongi etteütlemine seal võib-olla ei ole ilus, aga aga ma ei tahaks, et seda juhtub. Näitus on lahti igal alal, mida tellitakse. On võimalik tellida õhtu lilla hommikul vara ja päeva ajal näituse on kunstnik, oli Toomas Arak ja siis ülejäänud kaastöötajad oli terve kollektiiv. Nii et siin ei tahagi kedagi eraldi välja tuua. Näitejuhid on, näitejuhid on ka kõik omad ja kusjuures nii naljakas, kui see on elamus, on kontoritöötajad, kes teevad muul ajal muud tööd, kuna need on registreeritud grupid ja kasvatab mina, kes siis pead kadenitava grupp, see on väga värskendav. Ja me leidsime, et Eesti vabariigi 90. aastapäeval me peame ka oma panuse andma son, patriootiline sündmus ja minu arust seda ei tohi unustada. Vaeval halliks Dadalve taeva, kui jumala keski vallatutu langes, lund langes, langes tantsis aknalval valgeid lumehelbeid ja väljas viipas mind, õhtune langes lund, langes lund, langes seal talvest ärkavast, räägin siin külmas tööga vaid puna põski ja meile tundus kuivaikeksli vaid oodaguljust võiscoski. Meie õnn on ilm, eks pildiga sinisilmne meid olles talveöös ei, et ta langes, langes lund, langes. Sadulas tärkava sne geensin Su külmastega vaiku naabeski ja meile tundus kuivaikeksli. Huldagoojus võis kuskil. Meie õnn on ilmne, eks ju, pihiga sinisilmne nüüd olles talve sei, et ta langes lund langes, langes langes. Heldur Karmo olid selle laulu juures tegevad, et see eesti kuulajale ka mõistetavaks saaks. Koopia ansambel stuudio kaheksa aasta siis oli 1963 minutit, puudub kuuest, kui täistundi on eetris juba eesti raadio. Tik uudistesaade Ingrid Roosipõld on helipuldis jätkuvalt, aga mina olen Margus Saar ja ütlen teile, ilusat õhtut ja lähen siit ära. Tõeliselt kaunist aega. Muuseas homme lippu. Otsige Lipp välja. Homme on Tartu rahu aastapäev. Kõike head.