Ja ongi käes laupäeva õhtu sedapuhku aasta, viimane. Mõnigi teist pöörab praegu hea raamatu lehekülgi. Estonia teatrisaal on hetkel pime. Läheb lendava hollandlase avamäng kohvik Tallinn on täistuledes. Nelja tunniga jõuate mõnuga lugeda, paarsada lehekülge napilt Käia ooperis. Jaga sõbratariga korra kohvikust tõsiselt istet võtta. Nõuab aega umbes neli tundi. Nelja tunniga lendab turbo reaktiivne Hill 18 Leningradist aadlerisse Läänemere äärest musta mere äärde. Reis läks ruttu. Lendasime 3000 kilomeetrit lõuna poole ja päikeselise Kubani kohal võeti meie lennuk lumetormi tõttu liinilt maha. Vaikses tooni sujus jääsu. Rostovi lennuväljal peksis jäine tuul nagu nõgestega vastu nägu. Kraadiklaas näitas 12 pügalat alla nulli. Aga vaevalt oli taas start ja rihmad kinni. Kuiva tulidki mäed ja meri, istusime, suusasaapad jalas, palmi all nosisime mandariine ja vaatasime, kuidas musta merelaevamehed summ-summ vette hüppasid, nagu poleks nende asigi. Et käes on novembri lõpp, olime päral. Kas näete päikest värvimas ürgsetel nägede graniiti ja jääd vee tolmu betoonist tammide kohal, kus mässavast kaosest sünnib jõud ja valgus? Näiti mustas burkas karjus tema uhkel ratsul hallindavaid istandusi, terviselinnade valgeid losse, sooja mere kaldal. Rikas, kaunis gruusia. Just sellelt lapikeselt kogu neile teada olnud maailmast tulid muistsed Kreeka argunaudid otsima muinasjutulist kuldlinnakut. Meie leidsime siit kuldkollase kurva. Võtke praegus Kirsipuu ja riputage ta Kubinal täis õunasuurusi, kuid apelsini kirkamate värvi vilju ongi hurma või hõlpsam. Kujutlege näärikuuske, mis kasvab metsas kõigi oma kirevate ehetega. Piparkook ladvas. Umbes sellisena ta mõjub. Muidugi nendele, kes näevad aasta lõpu Abhaasias esmakordselt. On see sügis või siiski talv? Meie võõrustaja sukestavi Juhan vana kaukaasia kotkas ehk teiste sõnadega üle küla tuntud tööpilli ja jutumees keerab selle küsimuse peale oma muhedat, vuntsikalender sai juubeliajas kapi alla pandud risust ära. Aga eks ta, kuramus ikka tall peaks olema. Ja läheb särgi väel õue. Võiks õigus, sealt paistab nagu peo peal, kuidas küla taga mäe harjadel Valendab lumi. Kõik oleht, ainult sildike puudub näidiseksemplar mitte puutuda. Kõik see köitis, hämmastas juba Eduard Vildet, kuidas sajandivahetusel auriku ja posthobustega siinsel rannikul liikus ja prohvet Malcerti materjale kogus. Hämmastas eriti üks kaukaasia kontraste võõras, metsik loodus, mägede romantika, selle keskel aga ehtne, tallinema tare ja toas eesti eitja eestitaat, eesti kombed, rõivad ja keel. Siin nad on. Juubelipidu 75 aastat Salme küla 30 aastat Stalini-nimelist kolhoosi. Kuid tänases Abhaasias ei hämmasta see enam kedagi, et üle viinamarjaväljade lendab lauruke muistsest Eesti kesva märjast. Juba esimesel õhtul tõi sukestav Johani tragi elukaaslane lauale hapukapsad ja särisevad verivorstid. Lese litse sidejaoskonnas kulub kõige suurem Scott ajalehtedele Rahva hääl. Ja keset Salme küla kolhoosi uuest saunast vähe mägede poole on kõrge küpressi küljes silt-le. See ei ole taimeriigi haruldus, vaid lihtsalt brigadir Voldemar Lepa õuevärav. Kõik see on siin endastmõistetav, sama loomulik nagu see, et kolhoosi klubisein enam kõrvuti Puškini, Rustaveli ja Koidula portree. Juba 30 aastat töötavad Stalini-nimelises kolhoosis käsikäes Salme küla põlisasukatega seitsmest rahvusest inimesed. Kõik need on lisanud Sõpruse kolhoosi Vikerkaarele omapäraseid rahvuslikke verre. Kõiki liidab ühine töö, ühised sihid ja soe naabrimehe tunne. Ütlesime kombekohase gruusia kamar joba ühele Tõmule pruunis ilmsele kaugkaaslasele. Ja saime kenad valelt silmapilkselt vastu laia lõbusate redere. Magnetlint läks üllatusest iseenesest, Käima nurgakivikakk aegadel, kus meie elame talve küla elab palju rahvusi ja isegi hiidlane on ära eksinud seegis ma olen ise edeneb. Kes oli teie isa, brasiillane? Minu isa diagrusiinlaga. Meegolhoosis eestlase grusiinlased hiinlasin, Mingrilinga loetakse teravused. Rafaaslased, armeenlased, armeenlased, venelased, ukrainlased ja isegi paar kreeklased, kreeklasi ja see on meie siin mitme rahvuse omapära, töötame ühisel põllul. Arminid meil väga osavalt räägivad eesti keelt nii menetlusarmeest, isegi vanema generatsiooni juures, Arminid räägivad päris puhtalt muidugi väikse dialekti Jaanus enda iseloomu ja see on täitsa loomulik, aga Nyyd lähemal ajal juurde tulnud isikud. Mingrillid tähendab, nendes on ka juba noorem põlv kompaga eesti keelt päris huvitavalt ja juba saavad aru meist nii et meil on ühine mõistmine ja on ka eestlased päris noort sugu põlva kis räägid puhtalt gruusia keelt, tõsi, Jäkile pooles kruuslased väga vaimukalt, kui tuleb siin seitsme, kaheksa aastane poisikene. Ja räägib puhta selgelt sula gruusia keeles. Pidu käib kaheksas kiires ja kaheksat moodi. See ongi Salmelik. Ja kõigis salme, kaheksas keeles öeldakse tervitusi Auvärk hallpea. Tere kesistuvad piduriste esimeses reas. Leena Granstreem, Rudolf Tšernjaagin, Marise vest, Holm ja külakroonikakirjutaja, pensionär Jakob Nerman. Saali seina peal on täna suured arvud 75 ja 30 aga kui kõigi teie nelja aastat kokku panna, tuleb vist üle 300 ära kõvasti, eks ole. Kes kõige noorem mees on täis ja mitu aastat turjal, 77, lase, ütleb juba ise midagi, kas praegu on meie mikrofoni ees inimesed, kes võtsid Salme külarajal, aga samal ajal noorte lastena mõneaastasena kolme nelja aastastest kedagi ellu, kuidas siin välja nägi tol ajal, kui eestlased tulid oma kompsud või härjavankritega või kuidas see asi käis? Paljas padrik, suur nede, võsastik igal pool huntidega karjade kaupa, midagi hullu räägin, oli hunt ja karu oli metsa, kui tahtsid, kirjad närides saivad tina närida, öeldakse. Siis läksid Märt toleniga, läksid üles mäkke ja asutasid sinna Sulevi ja see oli nii Woody Salme külavend ja kui siis olid seal koos ja see pole nii, Märt oli juba seal rassinud, mõni päev, siis tulid teised Kerte tuli sinna ja veel mõni ja siis hakkasin küsima, et mardi käest oli kadulitsei esimene, sa tulid, esimene sina tõid, et mis me siis nimesi küljele panid. Ta võtnud siis piibu suust ja ja siis koputanud selle tuha maha ja siis öeldi, et jah, mina olin siin esimene, minu nimi on, ole, olgu siis küla nimi Sulev, eks muidugi häda oli, mitte ainult selle tule nüüd metsiku loodusega rinnad kokku pista. Kas ilmastik, kliima, tolleaegne ei toonud kaasa ka näiteks haigusi või surid ära? Tekitas sääskede haringud. Sääsed on külmade haiguse ülekandjad oli malaaria palju, tol ajal siin küll oli. Kalleid ja malaaria. Aga kuna parunite ei olnud, siis peetika paremaks sünnimaa ja minul oli ikka niisugune kangekaelselt, öelge Belgias suremisin väljagi, ükstapuha farmide juurde enam tagasi eile. See pidi sitke vabadust armastav rahvas olema, kes 75 aastat tagasi sülgas esivanemate kodu ja võttis ette mitu kuud kestnud teekonnad tundmatule maale. Sakalast oli loetuti fliisi kooli õpetaja resoldi artiklit, et kroonu lubab sisse rändajaile tasuta maad. On see unistuste Kungla, millest jutustavad isaisade ennemuistsed. Lood. Ei Kungla maaks tulid alles muuta ja hakkaski muutuma siis, kui kolhoosikord ühendas kõigi kaheksa salme rahvuse jõu, sihi ja laul. Ka Kungla rahvale ei võinud lauad rohkem lookas olla. Kaks härg vasikat, kaks siga, 20 põrsast, 80 kana, 800 muna ja 1000 tundmatut lõunamaa vilja keldris aga 24 600 liitrise vaadi keskel kõmisev väsimatult veinimeister, kostja hordsitse vägev pass. Gruusia veini tuleb juua härjasarvest arvuline tõeliseks külluses, arveks agandlik kummivoolik ostja käes. Kui suuroja sealt täna läbi voolanud, kui palju kraanist keerata? Kraanist keerati Keenia või veini, 1000 liitrit veini ja siis 100 litter seda kibedat. Chadžed terve tonn noort magusat isa Bellat ja vana tahe tätsalid kahurit kõiki viimse piisani kolhoosnikute poolt ette kinni makstud. Seda suudavad ainult miljonärid. Päris selge ja raamatupidaja August sats keerabki kohe arvutusmasina vänta ja ütleb, kui suured aasta tulud on. Neli miljonit ja arvestades partei keskkomitee pleenumil, millega kogu Kaukaasia kaasa elab on see kõik vaid algus. Neli miljonit seda pimedas näha või just pimedas, kui mööda kõiki mäeveeri liiguvad, uute Moskvitside paaris jaaniussid. 50 kolhoosi peret sõitis juubeli õhturi isiklikel masinaid. Muiste olevat veel garaažides ootamas, millal perepoegadel 18 eluaastat täis saab ja ühega neist keelse hiljuti sündis, sõitsime Tombergi peresse televiisorit vaatama. Sotši televisioonistuudio näitas filmi Salme tänapäevast keevis mäkke all maisi ja ploomiväljad, nõlvult tubakas loorber. Siis vägev tütress nagu tunnimees pikaviinapuu väädides tunneli suus. Selle lõpusega meeldiv laiagnaline suvila, ruumikas, valge ja lõbus ja peremees Mikk Tomberg. Ei, see ei ole enam Tallinna mad are, millest kirjutas Eduard Vilde vaid selge kaukaasia kuulajad, seltsimees Tomberg ja aasta peale on küll looduse poolest väga kena kõrgel. Aga missugune ta siis oli, kui teie siia tulite või nii kaugele tagasi, kui te mäletate? Kui mina mäletan seda mäekülge, see oli siin loomade karjamaa innovarield meil ka ühte põõsast sai, kui mina mäletan, 18 aastane kui esimesed põhiliselt ainult nii, et kõik need aiad ja istandused, mis maja ümber mööda mäekülge alla ja kolhoosipõllud muidugi peale selle veel need kõige suuremad. Need on ikkagi nii 10 küünega rajatud siia täiesti kõvasti. Tõepoolest kummaline mõelda, et alles üksainus inimiga tagasi oli sind läbipääsmatu padrik. Praeguse televisiooniantenni kohal põimus, viinamarjaväed suurte leppade ümber ning 379 sorti metsikute vilja kasvas ja varises ainuüksi metssigade tarvis. Tänapäevane Kaukaasia kärssnina ruigaks sama leplikult nagu ta Läänemereäärne sugu Venudki. Ammu enam pole siin sigade jaoks tarvis püssi nagu vanasti, küll aga sööda purustajaid, aurutajaid, rippraudteid ja muud, mis ümbritseb praegu mikrofoni ja maimu maasikat. Seafarmi söötade ettevalmistamise tsehhis. Siin nad siis on uue aasta õnnetoojad, maisitõlvik nagu sigar hambus, Tänak kingi, teistsugused Eiale valge indi Yorkshire Eestiski, aga, aga ütleme, et ma nägin, et nendel olid kaelas eriliselt rangid, nagu meil on hobustel. No need mägised ja need on kohalised, tead aga miks seal trangid on? Mina ei näe aedadesse kihte. Nii mini, kui palju neid siin praegu ruigavad. 200 viiking. Seitsmes faasides. Missuguste töösaavutuste eest te seda kuldset tähte marinal kannate? Tubaka eest, kui palju siis tubakat pidi kasvatama, et sotsialistliku töö kangelaseks saada? Jääda, see on juba ammu, 48. aastal oli Bentneri pühale, siis olite täitsa tahvel. Nooremaid sotsialistliku töö kangelasi Nõukogude liidus Maimu maasikas ei jätnud juhuslikult oma senist tööd, mida ta meisterlikult tunneb. Ta tuli seafarmi kolhoosiparteiorganisatsiooni üleskutsel, et aidata likvideerida maha jäänud lüli ja mitmekordistada loomakasvatussaaduste tootmine. Ja otsustades selle järgi, kui jõudsasti tema suur pere kasvab ja sirgub ei tohiks kolhoosi viies miljon enam kaugel olla. Miljoneid hoolealuseid on aastakümnete jooksul üles kasvatanud Abhaasia loomakasvataja Helmi Tiismus. Kuulsite õigesti miljoneid siidiusse ja võib-olla on teie siidsärk või kleidki pärit Salmest, kus kasvab see ablas. Aga Pirkussike, kuidas töö käib? Algul tuuakse nad seeme näol veiksed peened, mustad seemned köömned ja, ja siis nemad Lähevad lühikesteks ussideks. See ta tuleb ennem noorte lehtedega, mida veel sai katki lõigatud peeneks. Et nad justkui saavad mahla ennem kätte. Mooruse lehed ja tiirutavad, paljunevad ja kui palju ta nüüd seemneid toote, tema võttis ennemalt üheksaga tammi ja seda oli nii palju, et meie ruumid kõik saivad täis, aga üheksa grammi, see on ju nii palju nagu ükskord peet keeta, eks ole. Vähe on neid poodsa täis, tuuakse jah, aga nii koledasti, nemad lähevad suuremaks, nii et et pärast on kõik olnud meie ruumid täis nende nendele muide kuu aega kasvatus taga, siis meie söötsime neid viis korda päevas hommikusaia jagatud juba kell neli diale. Õhta lõpetasime, kell oli ikke kellaga, kes juba enne oli ikke peenestatud lehed ja siis olid terved lehed ja siis said okstena, surun muruscule vahtralehtede suurune või vahtrasuurune. Üheksast grammist sai tuba täis, niiet ei vastanud tuppa äragi, sai veel aitagi viidamoos laenide sussi. No ja tellingutes on pandud mitmel real all need sõelad. Nii et maast seni on kõik jalgade alla tuleb panna veel veeristadet sipelgad kallale, isasipelgad nii koledasti, nendele kipuvad kallale, kui üks sipelgas hammustab, siis surevad ära. Nad ei ela veel. Kas on siin Musta mere ääres, nii nagu Eestimaal on loomakasvatajatele hunt, eks ole. Ja siis lindusiga lindusiga akent lahti tohtinud teha, sellega ongi hädavat, tahab minna see haljas brast vägise oma, siis tuleb neid puhastada ühte lugu, sõelu. Vana, ära viska ta jälle uued panna ja uued paberid vahetata. Vendadega on tulnud küll, palju on teed nendega, aga nüüd kasvatab kolhoos samuti neid ja temal on suurel hulgal, siin on 900 grammi tubakas, ärad on enne kõik kevadel täis. Aga millest seda siidisiidniiti saadaks? Uss läheb vanasse ja punub seal. Seal see kookon, eks ole, kookon Jürib enda ümber nagu ämblik võrku temagi toimelisi sunniidi, eks ole. Ühest grammist tuleb üle 10 kilo, üheksa grammi ligi 100 kilo, näpuotsaga tuled, paned nagu teekannu põhja ja pärast võid käruga minema. Pärast sai suurte korvidega ja kergedega teda, kogu on palju. Kaukaasia põllumehe, Põldi Aik. Kui meid praegu ei saadakse maimu maasikas, seal heina, Tomberg ei oskaks nendele tüükalistele mäenõlvadele sellele lasipuu moodi rahadega muruplatsile ja pikale seinte tasarale küll sellist tähendusrikast nime anda. Aga nii ta on, kui ka lumbusele mehed nägid esimest suitsetavad indiaanlast, arvasid nad, et see on nõid, kes tuld põletab sisikonda? Mitte päris märgist mööda arvatud. Aga nagu igal pahel on oma ligimeelitamise jõud, nii hakkab ka siin Salme kolhoosid tubakalaos juba kaugelt ninna midagi tuttavat. Ja peab ütlema, et õigeige ahvatlevat meel. Mesilased korjavad vääga tubakaõitest seltsimees maasikas, kui suure piibutäie täie Stalini nimeline kolhoos tubakat aastas toodab, sajad tonnid, sajad tonnid ja on muidugi on on muidugi üks raudtee rongitäis, ikka on praeguseni veel seestunud. Hollandil Neeran neelas sork, teine ja esimene need ainult keera juba akustavate surkis lugema, hakkab ladva poolt allapoole või kuidas? Esimene saart on ike ladva pool kolmandat murust pata Alt hakatakse esimene muld ja on siis kõrgemas kolmas on veel Aneljas, seal juba tuleb tubakas, kurdetakse kuidas tema valmib. Tema kasvab ju inimesekõrgune ja veel kõrgem nagu mais ja me vedasime need kõverasse kohe ei saanud lehti kätte. Kaheksa oli kuiv, nii-nii suur, ta ei olnud ise suitsumehed, olete kõik poega, Eiki tõmbab ahelaga, isa küll ei suitseta, iidega ei tarvita, aga kuidas ta siis vahet, et missugune on see õige, esimene, kõige parem sort? Tööga tööga õppisime kõik selle ära ja see on teie kolhoosi kõige tähtsam siis kõige suurem. Aga kuidas töötada, on raske tabada, raske ainult sara peal, siin on, siin on meheda Nasderaatel vanastki, kergeda, ainult istuvad Järnoviluvad ega see raske hiiule, mis imelikud aiad siin on, need aetakse välja päikse kätte seda mööda ja nende vagun käib lahti. Niimoodi vagunid, mad nimetaks raamid, raamid, praamiraamil on mitukümmend, umbes viie meetri pikkust niiti ja nii need otsas on siis tubakalehed näinud läbi ja nagu silgud suitsetamisahjus ja siis päikesega päikse kätte ja lükkad täitsa kätte ja ja siis päikse käes kujada, õhta ööseks aetakse, siis nad sellepärast ka ei tohi peale tulla, ega vihma ei tohi peale tulla, kas nad seda niiskust ei karda? Kardavad, aga ei saa, kui õlekuiv on, on ta siis sugugi ei sabakida, Hicki peab niiski olema, siis nemad niisutavad teinekord separaat väikse kaste alla, niimoodi maad mööda laiali ja siis panevad suured presidendi peale. Ja siis hoiavad seal Al tõmmet nätskiks, siis saavad pakkida, muidu ei saa maasikas, kiirus siin vahepeal nii vahva. Ja nemad on praegu hästi pehmed ja niisugused annavad murda igatepidi agu kuivanud annab päraks kohe tuhaks. Tore, et nüüd, kui Tallinnas süütame sigaretti Astra Tallinn või priima, siis teame, kust ta pärit on. Ja seal on muidugi, nüüd on täpselt kõik nähtud. Gruusia metsatööd hangesid pole ja labakindaid samuti, aga palgid on kuigi kõige ilusamasse isa laevamast, vaid spinningu rit. Eks bambusseltsimees Leesmann bambusjahist, pane võru külge ja saab suusakepp. Suusakepid neid üldse. Vaata kui on värske barbus väga head, soolatud on, vot seda veel keeltki ei teagi, tõepoolest ei teadnud, sööte, tähendab hammust vääga maitsev on palju paremini, kurk kõige esimene kevadine värske salati või kuidas ütelda, niimoodi? Olgasvud, soolatud peas nordkasvud TTT suusakeppe sisse, nagu meil tehakse kurk eestimaal? Ole suuska, ei ole midagi, pole muud ja kui ta juba vanaks lähevad, siis muidugi ära, kui vanad need bambusridvad on, mis siin on, need on ju ütleme üks meetrit, kaheksa või rohkem pikad 40 päeval vana, 40 päevaga kasvab bambus ennast täis 40 päevaga, aga kui bambus on mitte 40 päeva, vaid ütleme, neli aastat vana, kas ta siis on ta samasugune pikemaks ja ma ei ole kasvanud ainult tema palju tugevam 40 kasutama ennast täis. Siia oleks pidanud tulema kuldsel sügisel, kui päikeses kirjendasid pearätid ja neiud noorikud, korjasid korvides raskeid pärl lendavaid marjakobaraid. Stalini-nimelise kolhoosi viinamägedel on agronoom Klara Tomsoni juhtimisel käimas ettevalmistus tööd järgmiseks saagiks. Üldine maaala on 34 hektarit. Tänavu aasta on meil plaanis veel ette nähtud neli hektarit juurde teha, selles brigaadis töötab 40 kolhoosnikud, enamasti on kõiki eestlased, eestlased oskavad nii hästi nende maiste marjadega ümber käia oskavad hästi ümber käia ja kui suure osa kolhoosituludest viinamarjakasvatus annab, nii võib ütelda, et viinamarjad annavad meil juba 25 protsenti, sissetulekusse on miljon ja muidugi meil kas kasvatame tubakas rohkem nagu tarvitab? Tee käsi, tema on väga koondatud ühel ajal kõik see tee tegemine, aga viinamarjad nendega meil tuleb rahasta tegutseta kogu. Ja nüüd hakkab meil juba lõikus peale korjamisele saime lõpp, aga nüüd hakkab meil juba lõikus peale ja kaevamine. Mida siin tähendab lõikus viinamarjakasvatajate juures, mida te lõikate? Meie jätame alati järgi. Vanemad viinamari kasvatab ainult ju üheaastase kasvu peale marjad iga kord lõikusaeg, jätame ühe oksa, nõnda nimetame asetäitjaks ja teise otsa jätame Maarja jaoks. Ja see lõikus tuleb, hakkab meil nüüd juba peale. Tabamine, väetiste sisseviimine, suvel on ka nendega väga palju tööd, aga siiski meie rahvas saab sellest ele ja viinamarjaannab jõu ruttu tagasi. AT toide annab väga palju, meil on iseäranis sisse võetud niimoodi et iga tee lõpetakse alati lauluga lauluga, laevaga hävinaga, tuljaku, jäljes, künkaga, lasevad ka tuljakut ja lasevad kingad kõiki kokku, kes kuidagi oskab. Pidu jätkub nagu muistses Tuljakus, millega kolhoosi segakoor Heino Roomere juhatusel teist juubelipäev alustas. On ju ühtaegu lõikuspidu, noore veinipidu. Prantsusmaa külas olnud muiste kombeks ulatada tähtsale külalisele neli veinipeekri. Esimesel küllalt suurel, kuid neljast kõige pisemale oligeeri ahvi vein, teisel suuremal lõvivein, kolmandale õige suurel oina vein ja neljandal hirmuäratavalt systernil seavein. Peab aga ütlema, et vaatamata kosja hurtsitse külluses arvele ei näinud 500 liikmelises peo peres ainsatki, kes oleks jõudnud lõvideynini, rääkimata muust. Kuigi lauas istus mõnigi lõvi ja kotkas või vähemalt nende laskja Isamaa. Mingisuguse ohu tulivad Muniad, suured jahimehed ja onu tulivad täpselt jahimehed. See ongi meie võõrustaja sukestad Johan, kes pikka pillimehe põlve jooksul mõnegi trumminaha ribadeks löönud ja alles juubeli lõpuks sai nuia bassitorusse varjule susata ja nüüd võeti mind ka poisikesi jahi peal, kui vanapoiss 12 aaspüssist lühem. No püsse oli hulga pikem versiooni veel, vanaaegne vanaaegne pere tarka tinakuulidega. No 24 Adruunikus poissegi. Läksime. Läksime ülem nääsi, tükk maad minna, väsisin ära. Tema läks kohta otsima, kus öösse valvata, kus on kõige rohkem sead, käivad mets, metssead, mets ja meil oli palju siis siin ju inimesed olid harjade viisil nutvat ning valvamise on tulevat. Oleks kohtu otsima, et sa puhka, jättis oma kuued sinna ja kõik, mina jäin puhkama, vaatame ühel korral, üks punane tuleb ylesse. Aga temal oli ka punane või pruun, sääronul onul oli seina. Onu tuleb sealt ühelegi minu juurde üks meeter 10 viisteistkümmend, nii suur puu oli maha kukkunud, käpaksinud peol ja hakkab üles, vaatan, vaatan, mingisugune onu ei olnud, aga ma karu polnud enne näinud. Siis tulevad kõik arvult metsast kokku, hakkab kisendama toit ja, ja tulevad kallale ja mõtlen, et ma lasen pähe, aga kui ma mööda lasen, siis ta tuleb kohe mulle. Kalad. Ei, ma lasen end Lassinal Reindu, kui ta tõusis püsti, ka kasvas röökima. Need põlluus Uskolejal ja Ma kardan nüüd nüüd tulevad kõik kallale, nüüd tuleb tan puusse minna, püsse ei jaksa nii. Ja siis kukud põrati maha sinna ja mina ikka vaata laeva seal puu ääres, kuskohalt nad nüüd tulevad ja padrunid pihus, üks on sees, kuid tuuled jääle lased. Mitte üks ei tule, vaata koroonu tuleb. Ostsin vaatamisi läksime, vaata nagu ikka karumürakas maas. Ja hästi tabatud, kohe äss, lagise valmistatud ja ongi Mauli Maardu saama. See oli siis esimene pauk ja esimene karu koobee tabas. Pärast on tulnud elus karu lasta ja metssiga kõiki olen lasknud, kõikjale lasknud, aga siis täpselt, pole peale selle enam saanud. Ja nüüd meie kõige noorem ja kõige kaunim sõber Kaukaasias. Ta ise ütleb, kuidas on tema nimi. Nii toredad valged juuksed, sinised silmad, kui vana sa oled juba jää sõiva tähti oskad aski, mis tähtis, Askad ütlevad tähed. Kes? Vene keele veetka tunned juba? Sul tuleb kaht keelt hakata koolis õppima, eks ole. Mitmes kuupäev täna on, vaatasin kalendrisse, näed? 20. Kui palju on kaks ja seitse üheksa no mis sa sisi nüüd vabal ajal teed kodus, teil on siin ilus ilus mägi mäe otsas, tore ja kaks koera õues, kuidas koera nimi on? Need otsik. Kumb see on, kes meid tahtis? Kannast naksata. Otsik, kui ära läheme, ütle talle, et tutsi, keda mängivad poisid, eks ole. Kas sul siin sõpru ka on? Käin? Antonina August, Milvi aval oled kunagi teinud kui ta ja, ja siis, kui lumi maas oli ja siis ikka tegin, aga sa tead, mis asjad on uisud. Sedamaid. Kõrgete Kepressidega võidu sirgub uus paljurahvuseline põlvkond, kellele Salme on juba vanemate ja vanavanemate koduks. 74 aastat tagasi kostis esmakordselt see Salmes senikuulmatu häälitsus. See tuli Ivan seedemani sütikesest, kus nägi maailmavalgust esimene inimene, kelle koduks on Salme Gustav sõigemann. Nüüd oli sama Gustav juba hallipäine pensionär esimeseks ja kõige oodatumaks aukülaliseks Adolf talubajevi jahi Armilda keeveeriku peres, kus juubelipäevil sündis Salme noorim elanik Hillard. Kui see põlvkond, kes täna sellist häält teeb kord suureks, saab vita lõplikult täide, esisad unistuse külluslikust Kungla maast, Kungla maast, Salmegi presside all ja kogu meie ääretult maal külmast, merest, soojana. Lügade, seltsimehed raadiokuulajad, et anda lõpuks teile edasi sõpruse kolhoosi esimehe Abhaasia arenes. Gruusia NSV Salme küla Stalini-nimelise ühismajandi kolhoosnikute nimel annan edasi bolševistliku tervituse kõigile Eesti kolhoosnikutele kõigile vabariigitöötajatele ja soovin teile edu sotsialistliku põllumajanduse ja kogu rahvamajanduse arendamisel kommunismi laiahaardelise ülesehitamiseks meie maal.