Vikerraadio. Tere hea vikerraadio, kuulaja ja tere kuulama rahvateenrite saadet, mis võtab kokku lõppeva nädala, analüüsib nii Eesti poliitmaastiku, aga ka teisi sündmusi, mis on sellel nädalal aset leidnud ja täna on lõppevat nädalat siin rahvateenrite stuudios kokku võtmas. Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost. Ja tänase saate sissejuhatuseks tasub kindlasti öelda, vaadates need Kuue päeva taguseid sündmusi, kui aastast tagasi rahandusminister Jürgen Ligi ja eilse päeva sündmusi, kui erakonnavahetuse tegid IRL-i aseesimees Eerik-Niiles Kross ja Yoko Alender eestseisuse liikmena IRL iste mõlemad astusid siis Reformierakonda. Et selle nädala põhjal võib küll täiesti selgelt öelda, et valimised on tulekul ja kui ma nüüd olen vaadanud, kuidas siis on üleminekut nii Eerik-Niiles Kross Yoko Alender põhjendanud, siis Nad on mõlemad öelnud, et nende hinnangul aktiivsust on IRL-is ehk nende hinnangul liigagi palju, et mõneti võiks seda siis sõnastada ka teistmoodi, et nende hinnangul on, on mingid hoiakud IRL-ist tagurlikud, mitut Nad ei pea võimalikuks enam IRL-i kuuluda ja sellepärast võtsid ette ka selle erakonnavahetuse ja mis on minu hinnangul veel pretsedenditut, sellist kiiret üleminekut ja erakonna aseesimehe puhul sellist sellist kiiret poliitilist suunamuutust Eesti poliitika ei ole siiamaani näinud, et see on, see on ka selle, selle sellel nädalal aset leidnud sammu puhul täiesti erakordne. Jah, ma ise rääkisin ka eile Eerik-Niiles Krossiga kaks korda, et. Ega tal tundus, et ta ennast väga mugavalt ei tundnud, kui me temaga rääkisime, et et ka minule ta tõi välja selle põhjenduse, mida ta on ka avalikult toonud. Ehk siis võib-olla täpsustame seda, seda IRL-i konservatiivsust, mida sa mainisid, et et osaliselt oli selle tagasi IRL-i kui ainsa parlamendierakonda ja siis käitumine kooseluseaduse ajal, kui nad erakonnaga otsustasid, et kogu fraktsioon käitub ühtselt. Jaa, jaa, ja, ja teisalt, siis ta on natukene on tulnud ka Yoko Alendri kaudu siis IRL-i siis sellise kodakondsuspoliitika suhtes kriitikat. Et ja, ja kross on siis ka öelnud seda, et et ta ei kahtle, et ta oleks saanud järgmisesse parlamenti riigikogusse, siis sisse. Aga ta nägi, et see seltskond, kes IRL-is sinna veel sisse tuleb, et tal nendega väga keeruline ühist keelt leida ja et kui ta peaks samamoodi nagu käituma, siis kui kooseluseaduse ajal ehk hääletama fraktsiooniga ühtselt, et siis võib-olla tihti vastuollu minna oma põhimõtetega. Et see oli siis selline nagu põhjendused Yoko Alendrile, vaid ka need enam-vähem sarnased. Et osaliselt võib ju tegelikult seda mõista, et me vaatame seda sedasama kooseluseaduseaegset debatti. Teisalt, mis minule nagu imelik tundub, on see, et Eerik-Niiles Krossi sihukese tugeva reservohvitserina, kes, kes ei tohiks ju kordagi alla anda, et mulle tundus, et et kui me võtame selle, et see oli põhjus, oligi see, et ta nagu liiga lihtsalt nagu loobused. Et andis alla, et ta valis siukse mugavama lahendused, selle asemel, et mitte üritada siis IRL-i nagu muuta uut uue, seda nii-öelda seda avatud rahvusluse poliitikat, millest on Yoko Alender rääkinud. Selle asemel ta andis alla ja valis selle tee, et kus ta siis noh, maailmavaateliselt tundub sinna teise erakonda, et noh, see, see võib olla minu minu puhul nagu krossi puhul nagu üllatus, võib-olla kõige rohkem. Sulev põhimõtteliselt ju, Eerik-Niiles Krossil oli mingil hetkel võimalus ka IRL-is uim haarata selles mõttes, et ta oli selgelt kõige populaarsem poliitik. Pärast kohalikke valimisi ja siis kuni kuni sinna Europarlamendivalimisteni tõsi küll, Ta oli populaarne rohkem rahva silmis kullaparteide enda sees, eks niuke vaadata jällegi maailmavaadetega siis Reformierakond IRL nii väga väga erinev ei ole, et jah, inimesed on seal teised. Tunduvalt üllatavam oleks olnud, kui oleks Keskerakonna ridadesse läinud. Ma ma, ma tahan, räägiks võib-olla natukene oma oma oma piltidest või, või sellistest visuaalsetest piltidest, mis mul ette tuleb nüüd seoses sellega, kui me räägime IRL-ist ja sellest, et kuidas IRL välja paistab. Et augustikuus paides arvamusfestivalil oli IRL väga jõuliselt väljas, olid kohal loomulikult Eerik-Niiles Kross, Juhan Parts esines seal väga aktiivselt ja, ja, ja neid arutelusid orkestreerida Anvar Samost. Ja ma pean ütlema, et ma jälgisin ka natukene neid arutelusid, mis siis poliitikute lavadel toimusid erakondade lavadel toimusid ja IRL-i arutelud olid kõige aktiivsemad, kõige kõige laiapõhjalisem maad ja, ja oli näha, et seal oli särtsu ja seal oli ideid. Et küll arutati ühe teise, kolmanda üle ja ja nad olid saanud ka väga head esinejad suuresti tõenäoliselt on, oli selle teenega Anvar Samosti kohale, kes tõenäoliselt oma varasema Postimehe kogemuse viis IRL-i ja, ja seetõttu see, see paistis toona teiste erakondadega võrreldes pisut teistsugune välja. Siis IRL-i puhul hakkas mulle silma ka see, et nad üritasid maksudebatti sisse tulla muuseas, päris värske ettepanekuga. Kui võtame nüüd septembri alguse maksudebatti, et et siis kuni 500 euroni oleks oleks inimeste sissetulekuid tulumaksust vabastatud ja edaspidise astmeliselt väheneks kuni siis mingisuguse kindla summani ja, ja see tekitas väga lai arutelu ja võib-olla tõesti reaalse meetmena võiks, võiks arutluse alla tulla, et üks selline värske maksupoliitiline arutelu sinna juurde ja nüüd, kui kui tuleme nüüd, siis selle kooseluseaduse arutelu juurde, et siis muna Eerik-Niiles Krossi poolt ma ma neid väga teravaid seisukoha võtma, et seoses IRL-i positsiooniga kooseluseaduse osas nii palju isegi tähele pannud, et pigem Yoko Alender oli see, kes väga-väga jõuliselt elavalt reageeris kolmele teemale. Kellel, kes seda sõna võtsid, need olid siis Alender Cross, Sanust, Fross ja samas selles mõttes kaks tükki sellest kolmikust on üle. Aga teinegi küsimus, ma küsisin eile seda ka peaministrilt, aga ma küsin teilt ka, et kas, kas teile kas, kas oleme täna seisus, kus kooseluseadus ja kodakondsusküsimus ongi kogu meie nii-öelda väärtushinnangute ja, ja maailmavaate mõõta? Et et kas me oleme täna sellises seisus, kus need kaks asja otsustavad rohkem, et kui me vaatame, et millest poliitikat koosnevad julgeolekupoliitika, sotsiaalpoliitika, majanduspoliitika, hariduspoliitika, kriminaalpoliitika, välispoliitika ja nii edasi ja kui me vaatame, et Yoko Alenderi kohta meil on informatsioon selle kohta, et Yoko Alender käis ennast pakkumas sotsidele ja, ja ühel hetkel siis saatis oma IRL-i parteikaaslastele sõnumit ei, ma jään ikkagi konservatiiviks. Ja siis ühel hetkel maandus reformierakonnas, et mis maailmavaatest me saame rääkida, välja arvatud see, et inimesel on lihtsalt positsioon kooselu seadusega seoses ja ongi kõik, et kas siin on veel mingit muud maailmavaadet? Teisalt jällegi võib-olla siis krossi Alendri õigustuseks kaitseks saab öelda seda, et kindlasti nüüd Reformierakonnaga liitudes ei saa nad erakonnas sellist positsiooni, mis oleks olnud IRL-is. Kross oli IRL-i aseesimees, ta oleks olnud võib-olla kui ta Tallinnasse Reformierakonna nimekirjas, seda aga ma pigem ei usu, et oleks saanud Tallinnas siis Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe valimisringkonnas kohanumber üks. Ta oleks olnud üleriigilises nimekirjas, nagu öeldi, esitosinas. Ja, ja ma arvan, et reformierakonnas kandideerides ta nii adpositsiooni ei saa. Mis see ei kehti, muuseas Yoko Alenderi puhul, kelle puhul ei pakutud nii head kohta, et pigem oli tal, ma sain aru, Haabersti Põhja-Tallinn oli pigem. Jah, seal oli seal see Liisa Pakosta, aga see vaidlus, et kes saab seda piirkonda veergu juhtida, nii et temale ka väga head kohta ei, pakub just, aga ma ütlengi see siis see, see on nagu üks nagu argument, nagu mõnes mõttes nagu nende nagu toetuseks on ju, et ma ei taha üldse sedasama õigustada, et et aga, aga, aga see, et nad päris nagu konjunktuursetel kaalutlustel üle ei läinud. Et ma arvan, nende positsioonid uues erakonnas saavad olema nagu kehvema. Seda küll, aga ikkagi seal pakkuda ennast sotsidele ja siis sa pakkuda ennast reformile. Samamoodi tegelikult ju me teame väga paljusid poliitikuid, kes on ennast nagu pakkunud ühele, kord teisele, Jevgeni Ossinovski pakkus ennast algul ka IRL-ile või oli toona vedas. Publica teeni Ossinovski sisenes poliitikasse, aga antud juhul tegu oli ühest erakonnast üle jooksikuga, kes pakkus ennast igale poole, välja arvatud Keskerakond. Aga samamoodi. Nende erakondadele on siiski täiesti erinevad põhimõtteliselt kas sa oled IRL-i sots sotside seas, eks tegelikult noh, me näeme, kuidas Jevgeni Ossinovski lendab, praegu lendab kõrgelt. Me võiksime mõelda, et mida te IRL-is oleks teinud? Sotside seas ongi tal võimalik kõrgemad? Noh, sellised nagu võib-olla natuke nagu kaugemale minna ta võib-olla vaadata seda, et mis see nagu krossi fenomen siiamaani poliitikas on olnud. Tegelikult Eerik-Niiles Krossi ju tegelikult esimene selline tulemine poliitikasse sihuke avalik tulemine oli ju see, kui ta vabalt mehena kandideeris roheliste nimekirjas. Väidetavalt enne seda oli käinud ka koputamas mitmele erakonna, sealhulgas ka IRL-i ukse all. Et ja, ja kui ta IRLiga liitus, siis tegelikult maakohus ja tema vaadata seda tema nagu edu kohalikel valimistel siis selleni ka Eerik-Niiles Krossi nagu suur pluss ja mida tegelikult tema lahkumisega IRL nagu kaotab, on see, et Kross tõi IRL-i juurde neid valijaid, kes võib-olla pole selliseid püsi, IRL-i valijad. Ta ta tõi. Ja see oli ka põhjus, miks neil õnnestus väga selge küll jäädi alla, keskerakonnale aga tehti üllatustulemus Tallinnas, ehk seletate Reformierakond Tallinnas just tänu Krossile krossi isikule genokrossi isiku ümber tehtud sellisele üsnagi agressiivsele kampaaniale. Et et kindlasti krossi lahkumine liigkaasa ka teatud osa selliseid valijaid IRL-i ümbert, ma arvan, et IRL nagu pigem jääb või noh, muidugi nendel on väga palju võimalusi ka siin midagi veel ka muuta on ju, et tuua võib-olla mõni üllatusnimesid erakonda mis iganes, onju, aga, aga ma kardan, et IRL nagu praegusel hetkel sellest nagu lahkumisest kaotab. Ja teine teema on muidugi see, et millise siseinformatsiooni Eerik-Niiles Kross endaga kaasa viib. Ja kuivõrd palju seda siseinfot nüüd ütleme eelseisvate kohalike eilsete riigikogu valimiste kampaania kohta. Reformierakond nagu enda huvides ära kasutada, et noh, sisuliselt on võrreldav, see, see on võrreldav sellega, kui Frank Lampard Jeltsist ära läksi, Manchester Cityga liit, kes on ju, et et noh, see, see on tegelikult päris, see ei ole päris nii, et noh, nagu, et täna olen ühes restoranis kokku ma olen teises, et ta viib ikkagi väga palju strateegilist infot valimiskampaaniasse tegelikult rohkem kui see jalgpallur, sellepärast et oleks head, mis hakkab saama. Selles mõttes on krossi nagu kahekordne väärtus ess küljes, ta teab, mida teine partei teeb. Mis tähendab, et IRL võib olla sunnitud oma kampaaniat muutma. Ja teisest küljest me küll räägime, et jah, et maailmavaade, et ühe partei programm, teise partei programm on teistsugune, aga inimesed valijad valivad siiski sageli just inimest, nad ei tee valikut mitte partei järgi, vaid kandidaadi järgi, tunnistan, ka mina olen valinud inimese järgi. Selles mõttes lähen ja valin konkreetset inimest. Ja Cross, võtad need inimesed kaasa. Põhimõtteliselt me võime öelda, et jah, maailmavaadet võib-olla nüüd siis natukene nagu hülgab või need on muutunud, aga teistpidi tollal olemas ka turuväärtus, ta on selge häältemagnet Yoko Alender samamoodi. Ja tuletame meelde, et ka Nikolai Novosjolov läks sellel nädalal üle, ka tema peaks mingit. Mina ütleks, et Reformierakonna oskust poliitilisel maastikul orienteeruda või seda mängu ütleme nimetame seda poliitikamänguks, et seda poliitika mängu mängida, et see on Eestis ikkagi ületamata, on kõik. Viimane nädal on seda selgelt tõestanud ja ma pean ütlema, et et ma usun, et siin on väga suur teene ka Rain Rosimannusel, kes, kes kindlasti armastab oma oma erakonda väga, aga, aga veel rohkem armastate oma oma abikaasat, kes muuseas kandideerib ju täpselt selles samas ringkonnas, kus Eerik-Niiles Kross pidi kandideerima, eksis Eerik-Niiles Krossi käiguga. Keit Pentus, kes on erakonna esinumber selles ringkonnas vabaneb sellest, et ta ta peaks vastanduma Eerik-Niiles Krossile, et ta, ta saab väga selgelt hakata tegema kampaaniat Edgar Savisaare vastu, kes on samas Lasnamäe kesklinn Pirita ringkonnas. Ja nüüd ta saab hakata seda kampaaniat tegema, aga koos Eerik-Niiles Krossiga, mistõttu see, see annab ka tõenäoliselt Keit Pentusel Keit Pentus-Rosimannusele päris palju juurde. Nii et, et see on kindlasti üks väga-väga oluline nüanss, mida, mida siinkohal tuleks ka tähele panna. Ei vaidle vastu. Aga muidugi inimesed nagu arvavad, et selle erakonnavahetusega Eerik-Niiles Krossi enda häältesaak valimistel kahaneb. Et tegelikult seda näidanud kõik. Või valdav osa senistest üleminekutest, et mõnes mõttes jääb see nagu tempel sellele poliitikule päris pikaks ajaks külge. Et Ma ei usu, et tema tulemus saab saadud, seda saag nagu ajalooliselt oleme kontrollida, sest ta ei saa korraga kahe erakonna nimekirjas kandideerida. Aga ma arvan, et see häältesaak jääb talle väiksemaks. Noh, ega me Aivar riisalus ka jojo ta nüüd väga kõva häälesaagi IRL-i ridades. Kaks tuletan siiski meelde, et ega IRL on ka mõned nimed enda sekka saanud. Raivo aeg tuli kasvõi sellel nädalal välja. Maire Aunaste on veel olemas. Ja IRL-iga seoses juhiks siiski tähelepanu veel ühele olulisele nüansile, et IRL siiski võiks vaadata ka tõsiselt otsa oma oma oma positsioonidele ja sellele, et milline nende positsioon võiks olla ka 10 aasta pärast, milliseid valijaid nad kõnetavad. Et sellel nädalal Eesti ajakirjanduses on väga lühidalt küll käsitletud teemat, aga Saksa ajakirjanduses on see olnud olnud oluliselt rohkem esiplaanil nimelt Saksa konservatiivid, tiivide peasekretär Peeter Tau pär on käivitanud Saksa ajakirjanduses väga elava diskussiooni selle üle, et kuidas Saksa konservatiivid võiksid rohkem kõnetada Türgi päritolu Saksamaal elavaid inimesi ja saksa kodanike ja ta isegi on tõstatanud küsimuse, et kas kas Saksamaa võiks olla valmis siis türklasest kantsleriks ja, ja seda ta teeb just väga selgelt sellel kaalutlusel, et ühel hetkel, kui, kui konservatiivsete valijate osas toimub toimub ka mingi põlvkonnavahetus või muutus, et siis oleks, oleks see kandepind laiapõhjalisem, sest Saksa kristlikud demokraadid, konservatiivid tahavad väga laiapõhjalist erakonda luua, mis kõnetaks hästi palju erinevaid ühiskonna ühiskonnagruppe. Et, et võib olla ka see, on just see koht, mida, mida IRL-is Tasuks tasuks mõelda, et et ühel hetkel ei kõlaks jälle neid süüdistusi, et liiga konservatiivne kapseldunud. Lisakulu erakonna igal erakonnal on väga keeruline nagu hetk või valik, on ju, et kui pika perspektiiviga sa nagu ja need need asjad teed, et, et see, mis sul on pikas perspektiivis, tuleb kasu, võib olla kasuks suule tuleb sulle lühiajalises perspektiivis kahjuks see nii-öelda. Et IRL-il kindlasti sellise konservatiivse liini hoidmisega ei teki raskusi valimistel, noh, sellise 15 protsendise taseme saavutamine. Aga, aga IRL on alati olnud selline erakond, kes valimistel on saanud parema tulemuse, kui küsitlused näidanud. Ja seda paljuski sellest, et tulenevalt, et nad on teinud viimastel aastatel viimastel valimistel vabandust väga nagu täpse või, ja kohati ka niuksed nagu agressiivse kampaania. Ja, ja, ja kui arvestada sellega, et Eerik-Niiles Kross kohalikel valimistel tegi sellise kampaaniasse tema kampaania nagu keskne kuju ja, ja see tegelikult see tema see tugev edu Tallinnas tegelikult ju leidis juba minu hinnangul nagu nagu kaja kogu Eestis IRL-ile kohalikel valimistel, siis nüüd on huvitav, et millise kampaania pärast seda IRL teeb. Et ühtepidi on selles erakonnas olnud selline noh, nagu siiamaani väga, väga nagu tugev positsioon erinevate seoses kooselu seadusega kas need tõstavad selle nagu teemandid kilbile hakkavad seeläbi siis ütleme, selle ühe teema kaudu end endast positsioneerima ja kõigile teistele vastanduma või mitte. Ma arvan, et see oleks väga halb, kui nad seda teeks. Aga, aga selles mõttes ma usun, et ütleme, lähi lähinädalatel on sellesse üsna IRL-i sihukses ajutrustis väga-väga-väga tõsised arutelud sel teemal, et millist kampaaniat nüüd teha. Sest kui vaadata viimaseid küsitlusi, siis IRL on ikka sellise 15 17 protsendi peal. Kolm ülejäänud parlamendierakonda on ikkagi sellise tasemel 24 ja saad natukene üle, kuigi sotside viimane tuleb ja no üle pika aja ei ole ka jah, ütleme üle 20 vaid see oli vist 19 19. Et selles mõttes on kindlasti järgmist erakondade reitingud päris huvitav vaadata, et kõik need Ligile, Ossinovskit ja krosside asjaolu, et kuidas need seal nagu vastu kajavad, et 13. novembril Emor selle rahvusringhäälingule esitab, et siis oleme natukene targemad. Tähendab selgelt partii ei saa kõikidele kõikidele valijatele meeldida, ei ole sellist parteid olemas Nõukogude Liidu kommunistlik partei võib-olla tahtis seda olla, pead eristuma, täitsa selge ajad. Ma kuulsin eile ühte rääkides ka siin Isamaa ja Res Publica liidu inimestega, kes olid väga nördinud, et siis on, on, on ringlemas ka mingi mingi seisukoht, et et Eerik-Niiles Kross on IRL-i Herman Simm. Kogu kogu siseinfo on kuhugi välja viidud ja, ja kusjuures. Ja siis on veel viidatud ka sellele, et küll küll räägiti ühe või teise või kolmanda võimaliku potentsiaalse erakonnaga, liituja jaga aga, aga päeva lõpuks liitusid kõik need inimesed hoopiski Reformierakonnaga. Laiaversiooni ka mõelda, et IRL saatis ta Reformierakonda ja pärast seda ta, kui ta ära valitakse, astub ta, eks siis IRL-i fraktsiooni tagant absoluutselt lõhub luurajate Valhallas agressiooni tagasi astuda ei saad. Okei erakonda tagasi ja siis ta ühineb. Aga muidugi, mis nagu IRL-i enda inimesele eile põhiline versioon nagu oli, mida, mida nii avalikult veidi vähem, aga omavahelistes vestlustes teada anti, oli see et kas see oli nüüd niukene poliittehnoloogiline põhjendus või, või on seal tõsta taga, eks seda aeg näitab või kui neid on see nende arvates oli, muutus Eerik-Niiles Kross millegi poolest Santaseeritavaks. Et tema värvikas minema, kus peab olema midagi, mis, mis sundis teda sellise otsuse tegema. See oli ikkagi, see oli ikkagi nagu valdav IRL-i poliitikud nagu seisukoht, et noh, võib-olla see on ka selline tagantjärele kibestumus. Et ei osatud nagu. Ei saadud aru sellest põhjendusest, mida Kross ise ütles. Aga, aga see tuli enamikest nagu. Aga kui sa vaatad neid varasemaid üleminekuid, kuidas, kuidas on erakonnast lahkutud ja kuidas on teiste erakondadega liituda, et siis reeglina sellele on olnud ikkagi väga pikk eellugu ja seda on see, see, see pada või katel on pikalt keenud, et kui me meenutame, kuidas Keskerakonnast on mindud ja kuidas, kuidas inimesed on pikalt oma meelsust väljendanud ja sellele on eelnenud suur konflikte ja ühel hetkel siis on toimunud toimunud lahkumine kas lainetena või, või, või üksikult, et kogu aeg on see asi olnud õhus, et siis Eerik-Niiles Krossi puhul on erinevus selles, et see tuli tunnistada, tunnistame endale ausalt, see tuli kõigile nagu välk selgest taevast. Huvitav saab olema näha, et millise krossi positsioon Reformierakonnast saab olema, et avalikult olnud väga suures kontsentratsioonis Reformierakonna eelmise esimehe Andrus Ansipiga. Ja mäletate seda, seda Siim Kallase juhtumit, kus ta oli Eesti poliitikasse sisenemas ja kui ta ootamatult siis loobus, et siis oli ju tegelikult tollal ju Reformierakonna tipp-poliitikud ju ju noh, nii-öelda väga selgelt omavahelistes vestlustes tunnistasid, et nad arvavad, et kogu selle asja taga oli just Eerik-Niiles Kross. Isegi ütlesid, et algul pakkus Cross neid pabereid Kallase kohta Reformierakonnale kust ta saadeti siis kuu peale ja, ja siis ta viis need mõne aja pärast ajakirjandusse. No ja samal ajal oli ka üks inimene, kellega Siim Kallas ei tahtnud sugugi mitte koostööd teha, oli Rain Rosimannus. Siis, kui te Kallas oleks saanud peaministriks Neil Alhoosi on ja need väited on siin väga palju ja, aga siiski, kui me mõtleme mingi šantaaži peale, siis noh, see on selline nagu pealesurutud abielu, sellest ei tule eriti head nahka, mitte kunagi ei tule, kui sa pead Santaažiga kellelegi kellelegi ka liituma. Okei, lühiajaliselt, võib-olla jah. Et tõmbame ta siis Reformierakond ei mõelda, et tõmbame siis IRL-ist üle, võtame osa IRL-i hääle häältesaagist ära, aga see suhe kesta sellel juhul kaua. Ja pealegi Ansip oleks, kui Ansip oleks vallanud mingit sellist infot, siis tema ajal oleks ilmselt välja tulnud, kui seal Santoseeritav informatsioon, järelikult pidise tikkima kunagi hiljem siis kui Ansip oli juba lahkunud. Mis infose võis olla Eerik-Niiles Krossi mineviku kohta, mis selgus viimastel kuudel ja mille tõttu tants fantaseerida? Mulle ei tundu see nagu väga. Aga räägime Reformierakonnast ka reformierakond on sellel nädalal need tõesti ridamisi uusi liikmeid saanud ja, ja peab ütlema, et et kui nüüd vaadata seda võimalikku nimekirja riigikogu valimisteks, siis varsti läheb seal väga kitsaks. Et võib-olla ka truud parteisõdurid ei pruugigi ühel hetkel enam sisse saada, sellepärast et et uusi staare tuleb nii palju peale. Lohakas sel parteist ainuke kõige kõigepealt selline sisevalimine, et keda kandidaadiks saab esitada, kuna need on varsti tulekul, siis need ülejooksmised ongi mõttekam teha praegu Ühel hetkel lihtsalt aeg saab otsa, enam ei ole mõtet liituda, et sa võid selles mõttes liituda, sa saad valitud, valituks osutub lihtsalt võib muidugi alati parteid. Alati kui inimene oma meelsust näidata. Ja me saime sellel nädalal targemaks ka ka sellega seoses, et milline on siis Urmas Paeti tulevik ja kes läheb Andrus Ansipi asemel esindama Eestit europarlamenti ja siis lähen ja mulle tundub, et Igor Gräzin läheb. Ja Urmas Paet jätkab välisministrina ja kandideerib seal, kus ikka Nõmme ja Mustamäe. Mina vaatasin vabariigi valimiskomisjoni kirjade registrit, kas Urmas Paet on teinud mingi avalduse et ta ei lähe Brüsselisse? Siiamaani seda ei ole olnud. Ja kui ta seda ei tee, siis ta automaatselt Brüsseli nimekirjas nii kaua, kuni ei ole. Esmaspäeva õhtul. No niisama ise selles küsimuses, aga kuidas te mõtestate seda Andrus Ansipi seisukoha võtad? Oleks kindlasti Brüsselisse minema nime, nii ma mõtlengi seda, et mõelge nüüd ise, Paet teatada esmaspäeval, et ei, tema ei lähe ja siis töötab Ansipit. Ta võiks siiski tulla. Ja nii kaua, kuni see viimane tähtaega ei ole kukkunud. Nii kaua kui mina ei, ei võtaks mürki ega annaks ühtegi kehaosa. Jaheta olge olgem ausad, et Euroopa Parlamendi kõigi parlamendi roll võrreldes Euroopa Komisjoni suhetes ning taas nagu viimastel aastatel kasvanud ja ja ta on nagu muutunud olulisemaks institutsiooniks on, on siiski Euroopa parlament. Pigem selliseks kohaks, kuhu saadetakse no oma poliitilise karjääri tipphetke ületanud testi foori ületanud inimesi. Ma ei taha sugugi alavääristada Euroopa Parlamendi kui sellist, aga, aga pigem see praktika on nii olnud. Ehk Indrek Tarand, Kaja Kallas, ei, ma mõtlen, et kas ja normaalse või, või teine põhjus on see, et, et on vaja koht nagu võimalik ära saada mõnes küsimuses tülikaks muutunud poliitikat. Et ma arvan, et Urmas Paedi jaoks Euroopa parlament on natukene, ma arvan, tema enda ambitsioonide jaoks on natuke nagu liiga vähe. Et selles mõttes teda nagu sinna saata. Selle peab olema mingi nagu tavamat. Et et. Eks siin ole ka spekuleeritud, et kui Paet läheks Euroopa parlament, oleks võimalik, võib olla näiteks mõnel teisel ministril näiteks keskkonnaministril, saada endale palju rohkem positiivset tähelepanu, pälviv välisministri portfell ja nõnda edasi, aga need on puhtalt nagu spekulatsioonid, mis, mis mis nagu poliitilistes ringkondades nagu levivad, et et eks siis nagu aeg, näitab Urmas Paet selle avalduse saadad või mitte? Kuulge, aga vaid kuus päeva tagasi lahkus või teatas oma oma lahkumisest rahandusministri ametist, et ma saan aru, et ta lahkub alles esmaspäeval, sellepärast et, et siis kui on uus uus rahandusminister ametisse astunud, aga Jürgen Ligi pärast Facebook'i skandaali, millest ta siis haridusminister Jevgeni Ossinovskit nimetas sisserändaja pojaks roosast erakonnast. Muuseas. Tuletan meelde, et minu kolleeg ekspressist Andrei Hvostov ühines sotsidega pärast seda, ta nimetas ennast kohe vabatahtlikult sisserändaja pojaks, kes läheb nüüd Roosesse, Erakond sotsidele, võiksid solvub olles nüüd roosaks erakonnaks nimetada, mis need punaseks võiks nimetada, otse punaseks tunneme. Eks see ole selline nagu neegri mustanahalise küsimuse punastena tuntakse Eestis. Teised nagu Eestis on härrassotsid. Vähemalt on eesti sotside kohta öelda, et tegu on härrassotsidega, võib-olla siis see, see tähendab roosat, et kui oleksite päris, saatsid, siis oleks punased. Aga härra saatsid siis roosad elanikest, teine Punalit olnud. Nii, aga ühesõnaga Ligi lahkus ja tegu on järjekordse pretsedendiga Eesti poliitikas. Et kui me enne rääkisime siin välke üleminekutest väga kõrgel tasemel, et siis siis esimest korda astub minister tagasi oma sõnade, mitte oma tegude pärast. Aga see on vist üldse maailmas ainulaadne Facebooki kommentaari tõttu? Minister tagasi astub. Noh, ma arvan, et noh, mina seda Facebooki asja nagu, nagu selles mõttes nagu kuidagi ütleksid hoiatuse Facebook'i ristiku juba tükk aega olnud nagu sotsiaalmeediana võrdne suure meedia traditsioonilise meedia nii-öelda kanalitega, et et väga palju tegelikult poliitilisest kommunikatsioonist tänasel päeval toimubki Facebookis ja paljud poliitikud mulle tunduvadki, et rohkem kui riigikogu komisjonide tööst veedavad aega Facebookis olles, et et Nad teavad, et ajakirjanikel on seamugav viis toimetusest välja minema isegi telefonikõnet, tegemata online ajastul mõtteline kommentaari ja panna neid kokku ja peaasi, et selles mõttes ma ei ütleks, et Facebooki vesinik kuidagi kuidagi eriliselt on need nii väikese asja pärast, et ta võrreldav Facebook tänasel päeval või sotsiaalmeedia tänasel päeval täiesti võrreldav televisioon iraadiumisega. Jaa, seda küll, aga maailmas ei ole väga palju näiteid, et sotsiaalmeedia tehtu pärast üks minister tagasi astub selles mõttes e-riigile väga nagu e-riigi kuvandile läheb, see kaasatena sobib. Aga noh, ütleme nii, et ma arvan, et sind, Valdek, seda, et et Reformierakond on minu meelest juba õppinud sellest Meikari skandaalist, et kui, kui, kui ei astutud kohe neid samme, Kristen Michal jäi tükiks ajaks ametisse ja kuidas tegelikult hakkas, oledki erakonna mainet nagu räsimata ja toetus soojemata. Et Ojuland skandaalis käidud juba kohe väga kiirelt ja resoluutselt. Et oli näha, et nad on õppinud sellest ja tundus, et ka ka ligi puhul kaaluti need plussid ja miinused läbi ja, ja käitubki ka väga kiirelt ja ma arvan, et tegelikult võidab sellest võitis sellest mitte ainult reformile vaid ka Jürgen Ligi ise, et et ma arvan, et ta, ta leidis endale isegi võib-olla selliste nende inimeste hulgas toetajaid juurde, kes, kes võib-olla muidu Reformierakonda ei toetaks või, või, või üldse nagu valimistel. Ei, ei, ei osaleksid. Ma arvan, tema poliitiline kapital selles nurgas. Nii, aga ma küsin, et kas Eesti poliitika võitis, arvestades seda, et pärast seda juhtumit tõenäoliselt poliitikud nii Facebookis kui ka Facebooki väliselt oluliselt tähelepanelikumad vaatlevad, mis? Jumalad ütlevad Terje, palav, Jürgen Ligi ei saanud sellest ainult hoogu juurde, kui ma vaatan tema postitus ilusti, ma kõige viimane postitus oli istukile ühel seinal, oi, alla. Hiinaga riigikogu liige oli ka varem siis Nonii väga-väga hoogsalt, eks tal oli väga kuulus blogi, mäletate seda, et. Siin teistmoodi, et kas, kas me oleme täna hoopis selle probleemi ees, et me hakkame, hakkame kokku puutuma järjest suurema poliitkorrektsusega, mis tähendab sellist igavat ümmargust juttu, mis, kus ei ole võimalik midagi välja lugeda ja kus siis kus siis järjest rohkem kusagil kusagil mujal kabinetti. Ma arvan, et ma arvan, et sellel on hoopis vastupidine efekt. Et tegelikult Ta toob see kaasa pesu astmelise asja. Et poliitkorrektsusest loobutakse rohkem hakataksegi, rohkem siukseid praktikat diislile mängima, sest midagi pole teha. Poliitika on ka tähelepanu äratamise kunst. Ja Ma arvan, et väga paljud poliitikud panin endale siis pigem nagu kõrva taha selle, et et kui sa tahad olla poliitika jaoks, on väga oluline väärtus see, et sa oled nagu pildil on ju pildil seda tähelepanu äratama. Mina arvan, et mingit poliitkorrektsus see kaasa ei too või niukest noh, nagu mõõdetuid, nagu ümmargusi seisukohavõtt või pigem vastupidi. Ma lisaksin Urmet jutele paar mõtet veel, et valitsuse töörohu kindlasti kasvab pingeid võttis ligi maha, tagasiastmed on kindlasti maha. Ma ei ole selles nii kindel, ma arvan, et et Reformierakonnale on rusikas taskus ja esimene esimesel võimalusel ikkagi karistatakse see see konkreetne juhtum ära lihtsalt profülaktika mõttes juba karistatakse ära, see, see käib, see oli see, see käib poliitilise mängu juurde. Karistatakse või ei, aga kas inimene on seal kogu aeg nina nähtaval, siis on olukord natukene teine. Ja teiseks, rahandusministriks sai praegu äärmiselt positiivse imago minister keda on ka väga raske rünnata, sellepärast et tal puudub poliitiline taak. Oleksid sa pannud mõne mõne poliitikas, ei saa tema kallal ikka on võimalik minna. Aga maris Lauri on, me oleme näinud ainult kiitvaid kiitvaid lugusid, vast. Maris Lauri kohta on lihtsalt esitatud üks pisut kõhklev hinnang selle kohta, et ta ei ole olnud juhtival tööl, et ta on olnud alati analüütik, ta on, ta on olnud juhtivanalüütik ja ta valdab makromajanduse numbreid tõenäoliselt Eestis. Võib-olla kui mitte kõige paremini, siis ta on kindlasti üks selle valdkonna kõige paremaid eksperte ja ta näeb, ta näeb suuri numbreid väga hästi ja seda suurt Harva Ta on jäänud nüüd, kus on riigieelarve sisuliselt ju paigas on ja et et tal ei olegi tulegi langetada selliseid noh, nagu ma ei oska öelda, personaliotsuseid kasestub personali vaid noh, ma ei tea ESM-i või mingid sihuksed, laadsed, otsused, tal ei tulegi neid langetada. Et ta saab selle tööga nagu selles mõttes nagu kindlasti on nagu väga hästi hakkama, et ta ei olegi tekigi siukseid, probleemseid kohti üldse ja see on nii väike aeg. Teiseks Anne Sullingu, neid on olemas. Kes peaministri büroost läks ja tegelikult vähemalt peaministri büroost lahkunud veel üks inimene, Aare Järvan Andrus Ansipi kabinetis alustab nüüd tänavu siis ongi Ansipi kabineti tähendab siis Junckeri kabineti esimene esimene tööpäev. Et peaminister peab leidma endale mõned nõunikud ja ilmselt siis Eesti pank saadab kellegi maris Lauri Aare Järvani asemele järmanalist Eesti pangast olnud. Jevgeni Ossinovski selle skandaali teine tahta. Persoon mõte, tema on sellel nädalal tulnud meediasse mitmete teemadega ja et need teemad on, on seotud ka rahvusküsimusega kui siin. Kui siin rääkida vene keele osakaalust Eesti venekeelsetes koolides ka kakskeelsete siltide teema Ida-Virumaa omavalitsustel on, on esile kerkinud huvitaval kombel, et kas see, kas see on nüüd kellegi poolt ette söödetud, aga et Ossinovskit üritatakse nüüd seostada väga selgelt rahvusküsimusega, et kuidas teile see konkreetne teema selle nädala valguses paistab? Näib, et ta võtab seda tõesti väga valuliselt, kui ma vaatan seda, kuidas mu kolleeg Hvostov sotsidega liitudes tegi sama üle asja üle nalja, millele Ossinovski vihastas ärritus ehk aga, aga jällegi ees. Ma arvan, et et sinul ka vaadata seda, et praegu on kõik Eesti erakonnad ju valdavalt jätnud vene keel see valija Keskerakonna kätt. Ja selle tulemus on see, et nagu uuringud näitavad, üle 80 protsendi siinsetest venekeelsetest elanikest teatavad, nad toetavad, on ja Ja ma rääkisin täna hommikul taksojuhina, kellega ma tööle sõitsin, muuseas ma küsisin, et keda ta võiks, kui valimised toimuvad homme, keda ta võiks valida, ta ütles Keskerakond ja aga samas on leitud ka Eestis. Kuid et noh, nagu, et millised väärtused või millised poliitilised valikud venekeelsetele valijatele nagu meeldiks ja tuleb välja nende uuringutest venekeelsetele valijatele, Rock lähevad peale sellised vasakpoolsemad nähtused noh, välja arvatud siis võib-olla usu küsimus religioon. Et nad on oma maailmavaatelt pigem rohkem kui eestlased, võiksid toetada vasakpoolseid erakondi ja tegelikult on sotsid seda võimalust ju suhteliselt vähe siiamaani ära kasutanud. Et selles mõttes on loogiline, et sotsid, kui nad tahavad oma kandepinda laiendada, peavad nad Noh, see see võimalus on nagu venekeelsete valijate kuulnud, teine küsimus on see, et nad peavad seda tegema nii, et nad ei kaotaks oma selliseid püsivalijaid, onju sest nii huvitav kui see ka ei ole, et uuringutest väljunud sotside valijad püsivalijad eestlastest valijad, vanemaealised on väga nagu ka noh, näiteks mingites küsimustes väga konservatiivsete väärtustega, mis tuli ka tegelikult ju välja selle kooselu seadusest. Ehk sotsid kaotasid väga palju toetust oma Nende püsiva laiate seas, kes on vanusegrupis 50 pluss. Et noh, selles mõttes on see nagu loogiline ja eks ka sotside siseringis on juba räägitud, et võib-olla on Jevgeni Ossinovski järgmine erakonna esimees ja võib-olla kunagi ka esimene sisserännupojast Eesti peaminister ja mina mõtlesin ka sellele, kus sellepärast asusidki nii tuliselt tema taha saanutel lasta lihtsalt vett peale, kui me rääkisime türklastest Saksamaale. Väga võimalik, et Ossinovskist võib kunagi saada Eestiga valitsusest. Sellel nädalal kirjutas minu meelest väga hea loo Jevgeni Ossinovskist poliitiliselt portree minu kolleeg Tarmo Vahter, kus ütles, et Ossinovski on selles mõttes täiesti haruldane liik poliitikuid? Jah, ta on vaba mees, tal ei ole, tal ei ole kaelas mingit poliitilist vabandust, rahalist taaka tallele, laene kaelas, ta võib teha otsuseid, mida ta tahab, eks vabaini ja teisalt lausa sellepärast oled erakonna ees mingeid siukseid tänuvõlga erakondade pidanud, lase tänu võlgu tema isale. Noh, ja veel, mis hämmastav asi on see, et on eestlaste seas on tema imago, vaata et parem kui venelaste seas, kuigi tal on vene nimi, siis venelased teevad tema suhtes selliseid hästi õelaid, kommentaare, eestlased vaatajatele ikkagi sellest väga vinget poliitikat. Nii aga vahetame teemat, räägime pisut infrastruktuurist ja see nädal on toonud meile uudised, riik otsib või riik on leidmas või leidnud juba investori rahvuslikule lennukompaniile tegu on siis Tallinki suuromaniku, aktsiaseltsi Infortar iga ja, ja selle taga siis loomulikult suurärimehed Paint, Hanschmidti ja järvelill ja ja see on need tekitanud väga elava diskussiooni selle üle, et, et mis seisus täna ikkagi Estonian Air on, mis seisus ta üle takse infortarile mis, mis on selle tehingu sisu, mis saab ta Estonian Airi võlgadest ja ja loomulikult siis on arutletud ka selle üle, et kuhu ja, ja kui tihedalt võiks Estonian Air lendama hakata, et põnev ja Eesti majanduse jaoks ülimalt oluline teema. Noh, mis seisus Estonian Air ikka on, et kui Estonian Airi asja tarbeks minema panka küsima laenuses talle näidatakse ilusast ust, et see on seal kohal. Estonian Airis on auditeeritud kahjum 72 miljonit tal ei ole, tal ei ole mingeid varasid, tal on liisinglepingud lennukitele see maja, mis varem kuulus Estonian Airile, müüdi maha, selle, see kuulub täna vist Tallinna lennujaamale ja Tallinna lennujaam rendib siis seda Estonian Airi välja, nii et praktiliselt mitte mingisugust vara selles lennufirmas. Peale selle, et, et on siis on siis väga numbreid üleval, tema. Poolaasta poolaasta tulemustest ma vaatan, et tema siis omakapital on miinus 26 miljonit eurot ja ta toodab kahjumit. Et see ongi selline õnnetu ettevõtte ains, tema reaalne kreeditor, see, kes talle siis laen on, nad on Eesti riik, Eesti riik on talle andnud päästeabi Euroopa Komisjoni arutleb, et kas see abi on lubatud või mitte. Euroopa komisjon on seda arutanud mitmete lennufirmade puhul, näiteks SAS, kelle puhul oli küsimus, et kas üks selline finantsinstrument, millele pangad nõudsid põhjamaa riikide Põhjala riikide garantiisid, et kas seal on lubatud või mitte. Euroopa Komisjonil on lubatud, airBaltic sai positiivse vastuse, tšehhid said, Malta sai aga samal ajal näiteks ungarlased ei saanud, Ungari lennukompanii läks pankrotti. Et praegu on Eesti ametnikud, üritus on majandusministeeriumis, on täitsa ärevil, et nad mida siis Brüssel otsustab? Kui Brüssel ütleb, abi tuleb vaja tagasi maksta. Aga siis head aega Estonian Air, siis ei hakka seda ostma ka. Hanschmidt pantjärvelill. Eeltingimuseks on see, et Euroopa Komisjon ütleb, et see abi oli lubatud ja teiseks, Eesti riik unustab need võlad ära, kannab lihtsalt maha. Ja siis hakkab see lennukompanii uuesti puhtalt lehelt pihta. Seda on ju Infortari omanikud öelnud, et kui nemad ostavad, siis nad ostavadki puhtalt lehelt, onju et nende eesmärk on saada 100 protsenti osalust, mis tähendab seda, et nad peavad SAS'ile ostma. Ja ma pigem kõhutunne ütleb, et SAS'iga tehakse diil ära ennem kui, kui tuleb Euroopa Komisjoni otsusele. Ma ütleme nii, et ma mul on minu allikad ütlevad, et et Estonia, et aktsiaselts Infortari aktsiaselts Infortari on juba osalus Estonian Airis ehk siis SAS-i osalus on tänaseks ostetud. Ehk siis täna on juba Infortar Estonian Airis sees ja tõenäoliselt SAS-i osalus ei maksnud mitte midagi. See on just nimelt ja, ja ega, ega ka see, et nii-öelda Eesti riigi osalus tõenäoliselt seal mingit raha vaja liigutada, onju, et tema mis seal põhimõtteliselt, mis, mis nagu arvates, ega meil ei ole ju ka seda informatsiooni täpselt seal mingi 86 lehekülg, oli see, see, see paks paberipatakas onju. Noh, tegelikult selline olukord, kus riik jätkuvalt süstib nagu mingit päästeabi ja mingeid muid abiraha sinna sisse, noh, ma arvan, see ei ole nagu jätkusuutlik ja seda, seda teadmata, et võib-olla tuleb see raha hoopis nagu tagasi maksta. Et kindlasti selles mõttes erainvestori leidmine kolmandal katsel Nende tulek on ja et on minu meelest Minu arvates on reformierakondlaste seisukohast pisut kummalised, et võtame ikka konkureeriva pakkumise ja katsume leida, teeme ikka, ma ei tea, mille peale konkursi, millele võlgade peale tehakse konkurss. Et kui, kui me vaatame, et et kes siis on veel kosi kosjas käinud või vaadanud, ei ole, ei ole. Me räägime Air Balticust, Air Baltic on käinud siin ka vaatamas, et mida teha ja siis Air Baltic on teinud riigile sellise pakkumise. Teate, mis, eesti riik, makske meile aastas viis miljonit ja siis me veame kõiki eestlasi läbi Riia igale poole Euroopasse laiali, ehk siis Tallinnast enam otselende ei oleks, kõik hakkaks sõltuma Riiast kui transiitlennuväljast ja, ja siis see oleks airBalticu lahendus olnud kogu sellele olukorrale. See ju meid ei rahuldanud. Me tahame saada võimalikult palju otseühendusi Tallinnaga, sellepärast et sellest sõltub see, et et kui palju töökohti siia ühel hetkel ka kõrgepalgalisi töökohti siia luuakse, kas Eestist võiks saada ka mingi konverentsiturismiga seotud, on, ma arvan ja nii edasi. On see, et juba praegu on, on ju, et noh, ma ei tea, on, on Tallinna ja kõrval nagu põhiliseks nakkust, nagu saab maailma edasi lennata Helsingi või Riia on ja et, et see on ebamugav reisija seisukohalt, sa kaotad aega. Kuigi Helsingi lennujaama on väga tore, mulle väga meeldib sealt ja sealt saab väga-väga-väga lühikese ajaga saad, sa kaotad lihtsalt aega, see on ebamugav, lihtsalt. Et selles mõttes oleks loomulikult, mida rohkem otselende Tallinnast läheb, seda parem on ja et noh, küsimus on lihtsalt selles, et, Kui rentaabel see kõik olema saab, sest noh, midagi pole teha, et Eesti on ikkagi lennunduse mõttes ikkagi parasjagu perifeeria. Nüüd miks see tehing kasulik on? Selles, et erainvestori leidmisega näitab eesti riik Brüsselile. Et see rekonstrueerimisprogramm, et, et see on, see ongi päris päris programmid. Et lõpuks on leitud üks eraomanik, kes on valmis sinna investeerima, muidu sa ainult räägid Brüsselile, et hea, et me otsime ja otsime, otsime, aga kui sa oled sellise leidnud, siis Brüssel võib uskuma jääda, et jah oligi nii, et seda riigiabi läks vaja, et nüüd edasi jätkab siit eraomanik. Tallinki kasuks räägib see, et siis kui Enn Pant sinna seda firmat juhtima läks ja selle omanikuks sai, siis ta oli praktiliselt pankrotieelses seisus või sisuliselt pankrotistumise, ta on ühe suure ettevõtte üles töötanud ja teinud sellest Läänemere kõige võimsama laevakompanii. Nüüd ta paneb mängi Euroopaski väga võimsa ja Euroopa mastaabis, aga nüüd Ta paneb mängu sinna Tallink imaga osa imagost. Selles mõttes ükski suurettevõte ei taha ja minna ajalukku, et võttis ühe projekti üle ja siis kukkus täiega läbi. Ja võib-olla on teil meestel on ka siiski teataval määral igalata. Raha Rail Baltic alaliselt elab küll Taiwanis kuskil seal, ma olen kursis olev nii siin kui seal, aga noh et, et ega, ega tegelikult ju see vaatasin ka seda Stabriibingut neid materjale, mis sealt tulid, et ega päris täpselt ju ju aru ei saanud nendest vastustest, mida Ain Hanschmidt seal jagasid. Mis siis nagu on see mis siis on siis nagu Infortari või noh, ütleme Tallinki või nende ettevõtete nagu enda nagu huvi sellest, mis, mis asja nad loodavad sellest saada, et hakati rääkima sellest, et toitlustus peaks olema, doneerib pardal pare või siukest täiesti nagu 10. järguga jutt, aga, aga noh, eks siis aeg näitab, las siin on eelkõige riigil on vaja Infortari. Aga miks just, aga miks Infortari Estonian Air, mina seda täpselt aru ei saanud, eks ole, natukene raske küsimus. Jah, aga kui sa oled laevafirma üles ehitanud ja praegu ei näe võimalust, et laevafirmaga laieneda, siis miks mitte katsetada sellepärast et sa saad siin erinevaid tooteid pakkuda lennunduse, laevanduse, hotellinduse taksonduse ja ma ei tea, mis vallas Velda Infortar ja Tallink tegutsevad, et noh, selles mõttes, et nad saaksid ju väga huvitavaid pakette pakkuda ja mäletan Lennukiga toome sume, putka pressib Tallinnasse. Unistasime sellest, et saaks ikka jaapanlased koriaala siia laevaga sõitma ja lennata mida iganes ma aktiivne on, et Eesti ettevõtetel on sihukest riskijulgust sihuke suur asi, kus tegelikult on tegelikult libastumisi läbipõlemisoht väga suur ettevõte, minu arust on väga positiivne. Hästi lühidalt LNG terminalist, et see nädal on ta toonud siis ka uudis, et, et tõenäoliselt LNG terminal tuleb Soome, aga Soome ja Eesti vahele tuleb siis torujuhe Balticconnector. Ja, ja, ja see nädal on toonud ka uudise selle kohta, et leetu on LNG terminal juba kohale jõudnud ja, ja see võiks rahuldada 70 protsenti Baltikumi gaasivajadusest, aga, aga meie probleem on selles, et, et et meil ei ole Leeduga piisavalt häid ühendusi, et, et meil on vist ka Lätiga see probleem, et, et Kaintsukansi maa-aluse hoidla ka ei ole meil meil piisavalt ühendusi, et et mis sõnumi me oleme seoses energiasõltumatusega sellel nädalal saanud? No sina, Sulev oled, oled selle teemaga väga pikalt ja põhjalikult tegelenud? Natukene sellised kaotaja muljed. Et ikkagi Eesti ajas seda terminali projekti aastaid ja aastaid ja alguses me tegime selgeks lätlastele, et oleme paremad kui lätlased ja juba oli esialgu justkui võitmes ja praegu on siis Helle kaotamas terminali projekt, see, see on see isegi terminalis teine asi, gaasi juhekset. Peaminister Rõivas hästi optimistlik, loodab, et gaasijuhe tehakse valmis. Kas sellest asja saab? Soomlased on sellised, kes seal väga kahepalgelised siin mängus mänginud, et mingil hetkel nad ei tunne üldse huvi, aga siis hakkasid sekkuma. Kõik need eesti plaanid lendasid uppi seal sellepärast, et soomlastel on väga hea ja pikaajaline leping Venemaaga. Soomlastele on odav gaas tükiks ajaks kindlustatud. Jah, ja nii palju, kui mina olen aru saanud, siis et peaminister Taavi Rõivasel on selle torujuhtme osas olemas. Soome peaministri stuubi ausõna. No siis on väga hea. Aga see on, aga kas see on piisav lihtsalt peaministrilt kipuvad ka aeg-ajalt vahetama? Kuna täna on hingedepäev ja sel nädalal on toonud meile ka ühe väga traagilise uudise, siis peame rääkima ka Viljandi koolitulistamisest, sest et et see, et see juhtum sellel nädalal aset leidis, on pannud ajakirjandusega rääkima teemal, et küsimus ei olnud selles, et kas see juhtub, vaid küsimus oli selles, et millal see, see juhtub, me oleme väga palju ajakirjanduses arutlenud koolitulistamise teemal. Välja on toodud ka seda, et selle koolitulistamise puhul on väga paljugi kattunud koolitulistamise tüüpmustriga välja toodud on ka siin tulistaja Facebooki konto postitused välja võtta, et ja, ja kõik see, aga ma isegi ei keskenduks võib-olla võib-olla sellele vaid, vaid keskenduks sellele, et. Pärast Soome joogela ja kaua Joe juhtumeid, et on, on väga selgelt, et Eestis seda seda probleemi teadvustatud tõsiselt võetud ja me näeme ka seda, et meil on koolides olemas väga selge tegevuskava, et mida siis mida siis ette võtta, aga kõigest sellest ikkagi ei piisanud selleks, et seda seda tulistamisjuhtumit ära hoida. Lähme tegevuskavad on rakendatavad siis, kui tulistamine algab, ta toimub, aga kui kui seal õpilane lihtsalt avab õpetaja pihta tule, siis siis ei olegi midagi teha. Et nad need on mõeldud teistes klassides toimimiseks või sellel puhul, kui toimub mingi teistsugune rünnak. Joosta hästi kurb teema ja. Õpetaja matused ja et Et minu meelest nagu politseijuht Elmar Vaher ütles nagu väga-väga õiged kuid Aktuaalse kaamera otseintervjuud seal sündmuskohal Et et rääkige lastega rohkem et projektiga viieteistaastast sõnum et. Tihti on need asjad sellised, mis, mis lastest nagu sees ja nad ei oska nendega toime tulla ja välja tulla, kellegagi rääkida. Ja väga-väga suur roll on kodul selle suureks, et et teada saada, et mis nagu toimub. Et tahtsin öelda, et ka eks ta oli ka Eesti ajakirjandusele parasjagu õppetund see nädal, et et, et oli, oli nii halvemaid kui paremaid näiteid halvemates näidetest ma ei tahaks rääkida, aga võib-olla ma tooks nagu kaks nagu noh, nagu väga nagu tasakaal, kui näitleja näidata, et eks ole, siis. Risto Berenson Janeli Ammase kajastus Postimehes kus olnud kuulujutte, arvamusi. Ja teine oli Mikk Salu arvamuslugu, et soovitangi sul oli tugevam huule lugeda. Kiita võiksin ka prokuratuuri, erinevalt tava tavapärastest kuritegudest andis siin hästi kiiresti hästi palju infot välja selles selle pärast lihtsalt, et inimesi tuleb maha rahustada. Ja noh, siin ei olnud ka ei olnud ka küsimus selles, et kes süüdi on. Siin oli võimalik seda kohanda. Selles mõttes oli see head lahingut prokuratuur kinni hoidnud. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti tänulid rahvateenrite stuudios Sulev Vedler, Urmet Kook ja Lauri Hussar.