Ahjualune joonile. Tervist, mina olen Urmas Vadi. Kui mu mälu mind ei peta, siis ahjuolu, sest on olemas ka multifilm või kui siis võiks seal igal juhul teha. Ja nüüd ma lähengi külla mait loosile ja saan temaga kokku sellises kohas nagu töökoht. Head kuulamist. Tere, Mait loos, tere Urmas, ma tungisin ahjualusena sinu töö juurde. Kuna sa töötad nukufilmis, siis ma arvasin, et ma leian midagi mingi sellise keskkonna, nagu ma nägin sinu filmist aja meistreid selline rõõmus ja natukene kaootiline õhkkond ja, ja midagi, lavastaja, midagi, mis ei ole steriilne kaja ja see heli juba reedab, et me oleme mingisugust karbis. Jah, ütleme niimoodi, et see niine 11 maja on täis üllatusi, et et me ennegi nukufilmi stuudio, mis asub selle maja teisel korrusel, on üsna omalaadne, ma arvan, siinses selles keskkonnas, et nagu sa kirjeldasidki, et on porolooni natuke siinse seal ja siis on saepuruplaate pool, ei ole dekoratsioonid, valgustid ja ootas seal, eks see kõik on olemas, aga eks ta jääbki selliseks. Võib-olla noh, raadiokuulaja jaoks selliseks üllatus maailmaks, et mida siis kas läbi filmide vaadata või noh, oleme ausad, eks meil siin ekskursioonidel ka käidud, et et saavad inimesed siis selle vahetu kogemuse ka siis selles nendes ruumides ringi ettevaatlikult Kõnides, sest no oleme ausad, et praegugi on ettevalmistamisel uus film Morten lollide laeval, mida siis Kaspar Jancise, Riho Unt nii-öelda siis režissöörina veavad ja eks see ongi töö tähe all toimub ja seda siblima sagimist on palju ja sellist noh, vaikusehetke võimkol kus saaks rahulikult maha istuda ja rääkida, on võib-olla natuke isegi keeruline leida. Aga see ruum selles, et see on nagu tööruum, üks naljakas koht nimetatakse töökoht? Jah, et mul on alati mööda läinud HD nagu mõelnud, et huvitav, et, et mis siin küll tehakse. Ja täna tundub jah, et ongi nagu tööd, et sina teed siin oma tööd, eks ju, et ja et noh, et, et kui on töökoht, selline võimalus inimestel, kes tahavad tänava tulla, mitte kohvikus võib-olla oma arvutit lahti lüüa, need saavad lüüa selliseid privaatsemas keskkonnas ja üllatuslikul kombel. Tõesti, see on ju päris sihuke küll kajaga. Aga selline mugavad toolid ja lauad, jätkame, täiesti sobilik. Aga kas sellest võib-olla porolooni ja ütleme sellisest kunstilises maailmast eemalduda ja võib-olla noh, nagu pildiraam. Et paremini asjad väljaütlemise, võib-olla see toimetamine siin sees, aga ütled, kui sa endofilme teed, kas sul on tunne, et sa teed tööd? Ma arvan, et Watson siuke huvitav küsimus, et mäletab küll laps Laura oli väiksem ja siis et isa, et kas sa lähed tööle, no ja siis ma tõesti hakkasin ka mõtlema selle peale, et noh, nagu lapse jaoks on see nagu arusaamatu, et isa läheb tööle, mängib seal nukkudega või teeb midagi nukkudega otseselt ei mängi, aga et et kas see nagu ongi töö. Aga ma arvan, et see on samasugune töö nagu vaata kõik teisedki tööd, et igal tööl on oma mingi spetsiifika ja oma spetsiifiline energia ja ümbritsev kooslus, vaata mis aitavad sul mingeid asju ellu viia või, või mingid noh siis ka ütleme teostada midagi, et selles mõttes on, ma arvan, üks päris omamoodi töö, aga kindlasti ta on väga pingutust nõudev töö. Ütleme siis kõike siin. Nagu omalt poolt panustavad, on omamoodi siukesed erilised inimesed et igalühel mingi spetsiifika või selline oma nagu maailmatunnetus, mida siis mis siis kokku saabki üheks filmiks, et noh, et ise oled kirjanik, et noh, see on kindlasti vaja sellist kirjanduslikku, dramaturgiliselt mõtlemist. Noh, siin on vaja kindlasti ka sellist kunstnikku, visioneerimist siin on vaja kindlasti sellist kunstilist noh, ütleme juhtimise, kes hoiab seda ideed nagu elavana läbi protsessi siin produtsenti vajades seda tööd ütleme siis omakorda nagu materiaalselt toetab sina animaatorid, kes päevast päeva liigutavad nukku millimeeter millimeetri haaval hommikul kella üheksast õhtul kella kuueni ja kindlasti teisi ametit ka operaator näiteks. Et noh, pealtnäha tundub, et kõik on nagu mingi erinevate kunstivaldkondade esindajad. Aga siin, selles keskkonnas saavad kokku nukumeistrit. Nad võiksid vabalt olla, ma kujutan ette ka näiteks võib-olla kusagil õmblejatena töödata või noh, näiteks arhitekti haridusega inimesed, et et need oskused, see maailmatunnetus, mida need inimesed siin kannab, kannavad endas, on väga eriline ja see ongi võib-olla see, et et kuna nad sinna hommikust õhtuni seda teevad aastast aastasse. Et see ongi nagu nende töö, nii nagu šamaani jaoks on toimetada mingite kummaliste maailmadega, nii on ka ma arvan, see meie keskkond, et omamoodi töö, sest sa oled selle vabatahtlikud võtnud kohustusena siis nagu vastusena ka nii-öelda teiste tegijate ees vaataja ees, et et see, kuidas sa, sa ikkagi pead kuidagi selle oma maailma ära süstematiseerime, eks ju, selles nagu elualal hoidma ja ka edasi kandma kuidagi. Noh, see ongi see professioon meet, et kui sa oled selle filmiga seotud ja oled siis oled palgal. Nukufilmirežissöörid, animafilmi kuidas on õige öelda? Ütleme, animafilm on üleüldine termin nagu kõigele, noh, ütleme sellisel joonist. Joonis võib võib-olla võib-olla või arvutianimatsioone, olen animatsioon on nagu ühiskonnas päris erinevate moodidel levinud, aga ütleme nukufilmi animatsiooni sisse, kus liigutatakse nukke, mingeid objekte või esemeid, reaalseid asju, reaalseid asju maailmas ja ruumilises keskkonnas päris keskkonnas, kus päris inimesed panevad päris käega, teevad päris nukke, et selles mõttes on kõik selline jälle üsna originaalne maailmas ka, et, et ega niuksed stuudioid või, või ära nimetatud võib-olla viis Noh, eks ütleme väiksemas Madis on kindlasti olemas üksikud ette projektipõhised, aga sellisel moel, kus on oma traditsioon Igapäevase igapäevane elurütm inimeseks juba võib-olla 30 aastat, seda tööd teevad järjepidevalt, et noh, kus, kus on ka, siis noh, see peab teatud hulk inimesi, neid teisse võib olla langenud viis. Aga mis ma küsida tahtsin, oli see, et paljud režissöörid tavaliselt ainult režissöörid võidavad, teevad midagi muud ka, mõtlen kas või noh, Hardi Volmer, kes on muusik ja kunstnik ja muidu lihtsalt filmirežissöör Mati Kütt, kes kunstnik ja ja ise samamoodi, et see tegeleb hästi paljude asjadega. Et võib-olla see on ka aru saada, sellepärast et kui sa. Ma kujutan ette, et ühte filmi mitu aastat või isegi kauem, et et seal mingi selline omaette maailm siis see võib olla vajabki selle kõrvale veel midagi. Ma ei ole niimoodi selle peale mõelnud ja, ja selles mõttes on ääretult head küsimused, tõstis, et kui nüüd mõelda niimoodi, et siis no ma arvan, et tõesti noh, et nagu sa ütledki, et režissöör on võib-olla siis see idee kandja, selles meeskonnas idee kandja ja võib-olla ka ideetooja mida siis hakatakse nagu, nagu tegema, see on üks pool, ma arvan, selle režissööri puhul, et otsib ideid võib-olla elust enesest totsiku energiat, et mida siis nii-öelda filmile filmina nii-öelda vaatajani tuua. Aga kindlasti on ka, ma arvan, see, et režissöör paratamatult peab olema kursis aga erinevate valdkondadega. Et see režissööri nagu kummaline ka tegelikult ta ühest küljest nagu, kui nii mõelda, teeb kõike, aga samas nagu ideega õieti midagi noh, ma mõtlen selles mõttes, et, et ikkagi meeskonnatöö on, et ütleme, et ta osaleb küll nukkude valmistamise protsessis, ütleme, kui ta on kunstnik. Aga ta otseselt ise võib-olla ei ole see, kes õmbleb või näiteks, et ta räägib lavast või operaatoriga räägib läbi, et milline on selle kaadrikompositsioon. Aga otseselt ju ikkagi ise seda füüsiliselt valguse püstitamist läbi viia, et ongi selline nagu idee kandja ja selleks ta peabki olema võib-olla nagu seda erinevaid kogemusi võib-olla elust, et esiteks võib-olla, et aidata inimestel siis kuidagi leida selle loo jaoks oluline nagu selline vaatepunkt kaasata neid kuidagi või motiveerida neid või teistpidi osata siis lugu ka selle kõige argisemal tasandil lahti rääkida erinevatele inimestele, et see võib olla nõuabki sellist k teistpidi teistsuguseid hetki, et väga paljudes valdkondades sa pead olema nagu noh, kas just alati spetsialist, aga vähemalt sa pead olema teadlik kas pead, aga ütleme, sul on see hea võimalus sedasi nagu ideid ja energiat nagu otsida ja leida. Ja samas teistpidi, et võib-olla on palju selliseid momente, mida näiteks nukufilmis teosta ei saagi. Nukufilmitehnikas ma mõtlen oledki kasutanud täiesti eri tehnikaid, mis on nii filmiloomenukk nii edasi, nii edasi tehnikat kokku pandud. Nojah, et selles mõttes on küll lähed, et ikkagi sa otsid loole nagu sobivat väljundit, et noh, see on samamoodi, ma arvan, et nagu iga inimenegi ette, et kui ta läheb noh, ütleme, on perekondlik sündmus, on matused või pulmad või, või, või on mingid sellised noh, lapse sündimine, et ka siis võib-olla inimesed häälestavat ennast erinevalt noh, selleks sündmuseks teile häälestus on, samas on võib-olla kuidagi toimivad teisiti nagu erinevad rituaalid ja võib-olla ka riietuvad teisiti. Ja ka sõnavara olivad võib-olla teisiti, et mis on nagu kohane sellele sündmusele ja ma arvan, et siin on samamoodi, et et teatud loo puhul Mingid esemed objekti, mida, nagu hinges, seda noh, ütleme kasvõi selget noh, nagu laste jaoks, et või ei tee ka täiskasvanumängud, et on, aga erinevad mängudelt ja igal mängul nagu mingi oma energia või mõttelävel, mille saabki nagu siis seda energiat kas siis läbi elada või, või, või nagu kirjanduseskina, et. Luulega sa ühtemoodi midagi väljendada, võib-olla teinekord tera omaltselgemalt konkreetsemalt lühidalt, või siis vastupidi, hästi laialivalguvad nagu haiku samas väga väheste vahenditega väga palju, aga samas romaanis, eksju sa vajasid tohutuid sõlt tohutut sõnade hulka ja tohutut, et energiat ja aega, et esiteks valmis kirjutada ja teiseks, et lugejana see keskkond, see maailm nagu läbi liikuda. Et noh, et see ongi võib-olla ka sama meieri mee puhulgi, et kui ma mingi filmi puhul tunnen, et me oleme meeskond leidnud, et et antud filmis me saame teha näiteks ainult inimestega kasvatas inimeste inimesi nii-öelda nukkudeks, et siis see võib olla ka ühest küljest kõige efektiivsem viis seda ideed nagu edastada, sest aga oleme ausad siin need ju võimalusi nii palju. See valiku tegemine ongi see kõige raskem osa, ma arvan, see on huvitav, et sa ütled, et see on kõige raskem osa selline. Ja see teebki, selleks, see teebki tööks selle saab see ei tule alati kohe nagu naksti. Et see on nagu koolipoisil on, koolis on, eksju matemaatika üles mitme muutujaga võrrand. Sa pead ju jälgima ühest küljest, et nii imelik kui see ka tundub, et mängib nukkudega, samas peab olema järeldus ratsionaalne, sest noh, iga sekund nagu loetud ja nahainimese elu on ka loetud, et mitte liialt energiat kulutada asjadele. Meil ei ole nagu noh, võib-olla nii suur kaalu või mõtet, eksju. No see on üks mõte, võib-olla, ja teine asi ka see, et et, et sa pead nagu ka, kuidas ma ütleksin Olema nagu ärkvel kogu aeg, et noh, sest põhimõtteliselt alustame ju nagu valge paberileht või ütleme, meil on lihtsalt üks selline missioon. Et tänapäeval võib-olla see visioneerimine on ka niisugune üsna raske protsess, et mina võib-olla nii väga ei armastata, ketavate sesse visioneerimine on ka see valmistame tohutut hingepiina, sest sa ikkagi ei ole oma tava tavaolukorras. Aga sa pead nagu endast välja minema, aga mida sa mõtled seda visioneerimise on, et see ei ole arvatavasti ainult see, et ma istun ja mõtlen või on, ma arvan, et sa oled, siis on hea küsimus, et mis on Isoneerimine, et seda võib mitmeti mõista. See ongi hea, et, et võib-olla eesti keeles, mis võiks selle vastu olla nagu nägemusi nägema või, või, või, või siis noh, see kõlab nagu natuke hullu hullu hulluna jah, et see nagu meditsiiniline väljend, eks ju, et siis nagu otsitakse sõna visioon, et seal nagu leebem, niisugune noh, ei ole niisiis noh, meil nagu vaenlane ähvardas hulluks rakad visioneerimise oledki nagu hull, eks ju, et noh, sõna otseses mõttes, aga antud juhul sa oled teatud raames pigem nagu see, mul on nägemus ja noh, mul on, nägemus, on ainuke asi on see, et antud juhul ütleme siis filmi režissööri puhul on see, et see nägemus ja see ei ole enam nagu ütleme pelgalt nägemus, vaid sellega kaasneb ka teatud emotsioon, mida sa nagu vaatajas lõpuks ju miks sa seda teed, ongi jaburaks võidu nagu omanik saab teha, teha, aga küsimus ikkagi, miks sa teed ja kellele teede, kuidas sa teed, et noh, et seda on kogu aeg nagu silmas pidada ja see noh, visioneerimine ongi see, et sa peadki nagu seda ennem, kui see film üldse valmis saab. Sa pead seda nagu enda sees omama ja mitte ainult enda sees, vaid saab ju ka seda oma lähimate inimestega, kellega sa hakkad seda ellu viima. Ja vot see on veel üks niisugune noh, protsess, et inimesed on väga erinevad. Aga see on samamoodi näiteks, et kui arhitekt, eks ju, noh, hakkab tegema mingeid maja ehitama, et, et siis ta ka ei mingid skeemid ja mingi ANDid ja arutab seda ehitajaga läbi tellija läbi, et on kogu aeg sellises jagamise protsessis. Aga ta kuidagigi peab leidma selle metoodika, kuidas seda teistele nagu arusaadavaks teha. Ja meil on ka sisseprotsessis ehk tööprotsessis on omad sellised metoodikad kuidas siis teha seda nagu ka teistel aru saada, aga selleks on piltstsenaarium või või siis teine korranna mõnede inimestega, kellega pikalt juba koostööd teinud, et ega nad tunnevad sind sõna enam-vähem, ainult mis on nagu nende võimalused. Aga sa pead arvestama, et ja siis seal võib olla, teinekord ei olegi väga palju vaja rääkida, et seal toimub ja oleme ausad, isegi eks ta ongi selline kummaline ministeerium, ma arvan, et et kui, kui seal noh, leiad kellelegi nagu sarnase mõttemaailma ja hinge olemusega inimese. Teinekord see ei pruugi olla, ütleme selles mõttes täpselt samasugune kui ise võib-olla täiesti vastand, aga sa tunned, et seal tekib nagu see mingi mingi kirg või, või mingi põlemine. Ja siis ma arvan, et kui see tekib siis, siis hakkabki töö. Aga arvatavasti on vajalik visualiseerida ka nii-öelda rahastaja. Kas kaob visualiseerimine, nojah, no see on üks osa ja see on üks, üks paganama raske osa. Siis noh, see on juba siin tuleb juurde see usalduse teema vastastikuse usalduse teema, ütleme, meeskonna liikmetena. Me teame, usaldame teineteist. Aga nüüd on see nii-öelda kolmas osapool või isegi neljas osapool, et, et kuidas seda teeme, sest temal on omakorda vastutus selle ees, et noh, et maksumaksja raha või kellegi, kelle iganes rahasse on, eks ju. Et see saaks otstarbekalt kasutatud see otstarbekus, noh see on jälle nagu üks niisugune hullumeelne nagu termin, et ma kujutan ette, kui kultuurkapitalis seal kirjanikel, eks jagatakse nii-öelda siis stipendiumi, mis on need väärtused või kriteeriumid. Et selle raamatule noh, nii-öelda Veedumisele, kirjanikule kirjutamiseks, et see raha saab otstarbekalt kasutatud, et noh, mida siis nii-öelda see otstarbekus tähendab siis, selles kontekstis tähendab, kes seda ette kujutad ette, eks ju, et mida, see päris esimese noh, ütleme, et inimene tänavalt ei saa kirjaniku stippi, sest et keegi ei tea, mida ta kirjutab, talle ei anta. Võib-olla, kui ta kirjutab ja käsikirjas antakse talle muutu avaldamiseks muidu honorari stipendium, aga, aga siis see väärtus on ikkagi see, et mida ta kirjutab ja siis kas sa väärtustad seda inimeste, tema loomingut sa juba aimad ette muidugi võib kõike ette tulla. Aga millegi põhja sa seda teed? Ei, selles mõttes on jah, mitte, et noh, seal on üks huvitav moment, et ütleme, kui nüüd ma noh, kirjeldaksin sulle leiva tegemise retsept, eks ju. See tundub nagu ja palun lihtsalt ette, et ole hea. Et noh, ma peaksin ostma nüüd selle, et seda teha, eksema, majandada omale headeks ahjukütet, kes kütab ahju kuumaks, eks ju siis mul on vaja teatud komponente, et seda teha. Et siis see tundub nagu hästi lihtne ja selge, ütleme otsustamise mõttes, et täitsa saal nagu seda kõik arvasime isegi ahju alusse. Arvestama, ütleme, et see on ka selline nagu vastuoluline võib tulla, see on nagu selline nagu tõuseks machina. Aga üldjuhul sa ikkagi reaalses elus arvestada, et noh, et, et see on nagu väga väike tõenäosuses. Nüüd tuleb, astub sisse, eks sul leivategu lake nässu onju. Aga ütleme, meie valdkonnas ongi see, et, et et see on niivõrd tundlik, et noh, ma ütlengi, et et kui ma olen mõnu vahel ka, et noh, ütleme ehitada, et ehitaja väga tundlik inimene, eks ju teinekord luuletusi kirjutada, et muidugi on, on mul õnn, kokkupuude selliste inimestega või kes on nagu tohutud sellise filmi teadlikud isegi filmi teadlikuma teinekord tundubki nagu ütleme, filmikriitikud, kes võiksid olla nagu professionaalideks. Aga, aga ütleme, nende valdkonna puhul kuidagi see asi on nagu reaalsem, konkreetsem, aga meil Meelise usalduse teema on nagu väga oluline, sest oleme ausad, tegijaid on ju palju, pakkumist on nagu palju, ideid on, palju, energiat on palju noh, ütleme võrdlen nüüd seda just Eesti konteksti, mitte nüüd et seda üle määranud kallad, seda head ideed ja selle väljasõelumine on ka võime ühest küljest mõeldes on mõnusaks, istub tugitoolis. Kunstnik sulle üritab midagi selgitada, ekse sa vaatad peale ja, ja noh, täitsa mõnusana, et otsustada, aga tegelikult see otsustamise protsess on lõks tohutult valuline ja väga raske töö sõna otseses mõttes, sest noh esiteks on see, et sa pead ju mingid kriteeriumid välja töötama, mil noh, mis antud koosluse puhul, et et mis on siis, mille poolest keegi nüüd erineb ja mis lõpuks ka ühiskonna kui vajab ja vot see on üks raske teema ja siis lõpuks hakkavad sõbrad helistama, miks sa mulle raha ei olnud? Jah, ma usun, et et see on nüüd küll niisugune teema, mida ma arvan, et üldiselt ikkagi kunstnikud ja, ja ikkagi noh, niivõrd teadlikud ja pieteeditundega inimesed ja ka arusaajad, inimesed, ma arvan, et üldjuhul nad ei tee seda. Ei saa küll öelda, et teevad. No ma ei tea, ma arvan, et see on nagu ikkagi noh, see ongi see koht, et kuhu ma arvan nagu tõmbaks mingi kas delikaatse piiri või, või tegelikult ikkagi see, et me oleme nagu kõik võrdsed ja ikkagi olen seda meelt, et kõik on võrdsed ja jätta otsustajatele see ruum ja võimalus. Et ikkagi lähtuda siis ikkagi puhtast idealismist, et see oleks nagu või puhtalt ideedest isegi jätlane ette võib-olla püsikute tegijad kõrvaldada nii-öelda päris ei saa. Ma ei arva, et, et päris saab, ütleme noh, ma mõtlen, kas Veiko õun puugi peale või, või, või et siin isiksus isenesest mängib suurt rolli, tema pühendumus mängib ka rullrolli, et seda ei saa kõrvale jätta. Aga et noh, kui ta võib-olla peaks helistama ja rääkima, siis tuleks selleks puhuks tuleks luua kuidagi mingi eriformaat, et kõik saaksid võrdsel alusel nagu teha. Et ei tekiks nagu endale otsustaja niisugust nagu rumalat või niux mugavat olukorda, kus sa enam ei lähtu sellest asjast enesesse energiast, mis on selles inimeses selles loomingus selliseid ees sees, eks ju hakkad nagu mõtlema või jumal teab mille peal enam. Et see on nagu sihuke noh, ma ei tea, ebamugavust tekitav ja ma tunnen, praegu tõuseb kuidagi verile kõrvadesse ta nagu seda situatsiooni tahaks vältida. Aga ennem sa rääkisid sellest, et sa põled, erinevad riided selga, kui sa tahad erinevatele üritustele. Ja siis ma hakkasin mõtlema sinu selle filmi peale. Ootasin aiameistrit õudselt meeldis see film, kui julgen seda öelda, sest minu meelest see oli selline film võib-olla, kes ei ole näinud, et on dokumentaalfilm siis helbertugo vest Eino Porsist, kes on siis Eesti nukufilmi loojad. Ja sa oled teinud nendest dokument filmi nendest meestest, aga mulle tundub, et et selles filmis on nagu kõik olemas, et sa annad kätte konteksti, kus nad tulevad, mis mehed nad on või noh, mingi nende enda enda lood ja siis veel ka nukufilmiluu ja ühesõnaga mulle väga meeldis film ja sealt filmist meelde, et vist Heino korras ütles, et et siis tegid sügaval nõukaajal filme, siis oli riiklik tellimus. Et pidi tegema ühe kolmandiku täiskasvanutele ja kaks kolmandikku lastele siis nukufilmi. Et kui ma vaatan sinu filme, siis mingis mõttes on ju omamoodi seal selline tasakaal olemas või et kas selline sotsiaalne tellimus on olemas tänapäeval ka? Ma arvan, et see on ka riiklikul tasemel kindlasti arutatud teema noh, ütleme jah, ütleme, et kui me peame silmas, ütleme, riigi poolt rahastatavad institutsioon, et siis kindlasti seal on see teema nagu alati olnud päevakorrale, et noh, see ongi seesama see vastutuse teema Exuvete ja aru saada sellest, mida siis ühiskond nagu keegi võtab Arro. Noh, ütleme niimoodi, et keegi võtab, peab ikkagi võtma nagu mingi noh, seisukohad, et mingis ulatuses mingis mastaabis, et mida siis lõpuks tehakse, kõigile ei jõuta teha. Leem ongi selles, et meil ei ole nii palju võimalusi, ütleme ressursse, et kõigile kõiki osapooli võrdselt rahuldada. Ma arvan, et ideid nagu on, aga pigem ongi see, et selle väheste ressursside juures tuleb hakata tegema mingeid selliseid väga suuri olulisi valikuid ja, ja siis ongi see, et kas lapsed või, või siis ütleme selline noh, ütleme, et nagu kasvatada lapsi ja ütleme tulevast publikut või siis mõelda ikkagi sellistele noh nagu omapärastele autorifilmidele, mis siis nagu laiendavad seda inimteadvust või mis iganes, eks ju. Et ütleme, nukufilmis on samamoodi see teema olnud ikka ajast aega päevakorral, et et see on ikkagi, ma arvan, selle võib-olla kunstniku võib-olla see noh Ene, ütleme, sellise missiooni tunda või siis sellise vastutustunde küsimus ütleme ühest küljest, et noh, et kelle sõna rohkem, milles vähem, ütleme autorina. Ja ma arvan, et et siin nagu sellist noh, eks seda iseenesest nagu ei ole võimalik, sest oleme ausad, et kui me mõtleme kas Rao Heidmetsa või, või siin Mati Küti või Hardi Volmeri Riho Undi filmide peale, mis nüüd on ka tehtud või kasvõi siis ütleb noorema generatsiooni peale, et enne, kui täiskasvanud kõnelevad justkui täiskasvanutele aga samas ka lapsed täiesti nauditavalt kombel neid vaatavad ja noh, iseasi kas nad saavad nüüd selle seda sel moel aru nagu täiskasvanud arvavad aru saavat, aga et lapsed on väga tähelepanelikud ja nahk on, neid ei saa nagu alahinnata, et see on pigem küsimus, kas see on nagu selline meelelahutuslik roll filmil või ta on selline natuke ebamugav, aga samas ütleme isiksuse arengus võib-olla mõnel hetkel olulisena all või olulisel hetkel õigel hetkel oluline jõud või energia, mis sa sellest saad ja see võib sind edasi aidata. Nonii, nagu ükstapuha, mis kunstivormil, aga niukene noh, ainuke erinevus on filmi puhul see, et ta on nagu rahvusvaheliselt kõige, võib-olla noh, ütleme mõjusamalt noh, ütleme ütleme niimoodi, et ta nagu ei nõua suurt logistikat rahvusvaheliselt nagu edasi viia. Teisalt kuna filmikunst on, ütleme, erinevate kunstide sümbioos, et siis ta on nagu ka võib-olla mõnes mõttes kõige olulisem ideede presenteerimisel vahend, et ütleme noh, raamat oma kindlasti seda. Aga noh, see ongi see, et seal tekivad tõlkeprobleemid ja, ja kultuurikontekstile probleemid, et mida filmi puhul noh, ütleme sellisel määral võib-olla küll teisel moel võib esineda sellisel määral, nagu ei esine. Mait Laas, kuidas sul endal on see tunne, et noh, mitte et seda küsimust kuidagi väga lihtsustatud, kas sulle meeldib teha enda autorifilm rohkem või loostele filme rohkem, aga aga tundub, pigem nagu oluline just see küsimused. Et noh, lastefilmid hästi selged, et lapsed vaatavad telekast plaadi pealt ja sellel on väga selge nii-öelda sihtgrupp olemas, aga, aga siis nende autorifilmide puhul mulle tundub, et et need on kuskil nagu festivalidel. Formaat sihuke veider, sellised lühikesed toonased paarteist minutit või niimoodi. Ma ei näe tihti ja, ja siis ma mõtlengi, et kellele nad justkui on, kuigi sisuline põhjendus, mis sa ütled, et avardavad teadvust, et sellega ma olen täiesti nõus, aga, aga just tihtipeale mul on kahju, et ma jään sellest täiskasvanute sellest autori nukufilmist või animafilmist ilmalis. Näed, siin on nagu, ütleme, kunstnikuna seda võib olla raske öelda või võtta vastutus selle eest, eks ju, et kus ei, sellega ma katsun su mõttelõngast nagu kinni haarata, et et see on tõsi, mees räägib, et seda ei olegi nagu näha ja ütleme noh kunstnikuna sa loomulikult tahaksid, et oleks see võimalus, noh, ütleme meie filmi kindlasti, ütleme mis on sellised autori kestnud filmid ei ole ju noh ei ole võib-olla nii suunatud nagu massidele, ütleme, noh, ma mõtlen kasse Liisali moonegima, rokkar on selleks, et üks asi on see, et inimesed on nagu tohutud ootused, eks tuleb meelelahutus, aga tuleb natuke selline ebamugav. Selline natukene noh nagu mõtlema sundida nagu nisu päevatööst väsinud ja tahaks mõelda, tahaksid lihtsalt keegi lahutaks oma sõna otsese mõttes. Poel asutas, aga tuleb jälle niisugune noh, nagu ühest küljest noh, ebamugav teema. Aga noh, et see ongi võib-olla see koht, et et võib-olla lihtsalt siukse. Noh, eks see sõltubki ja võib-olla ka selle keskkonnateadlikkusest ühest küljest ja teisest küljest ka see, et, et noh, et mis on need tehnilised võimalused, kus seda saame näidata, näiteks oleme ausad, et kui nüüd olles ise käinud just tulnud ühest festivali teised, kus film ringleb, et siis et inimene, kes seda vajab, eks ju, või tunneb, et otsib sellist asja ja neid ei ole maailmas vähe. Noh, me võime, tundub, et Eestis, eks Uku, vaatame konteksti, et noh, need ei ole väga palju, kes oskab nautida, aga see ongi see, et, et film on rahvusvaheline tange natukene globaliseerunud moment kaasa juureseta, tegelikult kui ta käib oma festivalidel ära, siis teinekord ta korjab rohkem ütleme ka pikema aja perspektiivis, et noh, see ei ole ühe hooaja filmid eksparsi, retrospektiivi tõi komanovi retrospektiivis, pärna retrospektiivi, et noh, need iga iga asja jooksevad need retrospektiivis ka, et noh, lõpuks koguneb rohkem rahvas, kui ütleme mõne sellise Hitli noh, ütleme siis mainstream filmil või ütleme siis antud hetkel populaarsel filmil, et võib-olla noh, et on seal 70000 ekse filmi. Aga, ja ongi kõik, eksju. Jaa, aga samas jälle ütleme, et samasugune tulemus või isegi veel rohkem, võib-olla ütleme see 10 aasta lõikes, et see ongi nagu sihukene taustsüsteemi poolt vaatamine nagu luuletuski loetakse luuletusse, mõned sul on hea teada, et asuda riiulis, eks ju, aga see igapäevaselt seda nagu noh, ütleme Postimees või Päevaleht ei loe. Et sa võtad siis välja, sul on kuklasagaras, et sa tead, et see võimalus on olemas, et sa sirutad käe võtate välja saatidele samamoodi, mis on see nagu keskkond kui ise selle peremees, eks ju, et millal sa seda teed. Ja siis sa süvened sellesse maailma, sa võib-olla loen ühe luuletuse näiteks Andres Vanapalt ühe luuletuse, noh, mis seal sama jaburad noh, mõnes mõttes sama jaburad, kui meie filmid on muidugi jah, et sa loed seal ühe luuletuse, sa paned kinni ja lähed, kooritakse usel kratsib porgandid puhtaks teha või vaatad, et sul piimasuppi ei keeks või noh, et kas lapsed on, eks hambad ära pesnud või mis iganes, eks ju. Aga sa kannad seda jälle nagu edasi, aga see noh, see üks hetk ongi nagu oluline, et noh, ma arvan, et see ongi nagu kultuurifenomen, eriti selliste asjade puhul. Me jätkame oma ahju, oluse saadet, aga vahepeal on midagi hästi olulist muutunud, et et me oleme praegu stuudios. Ja eelmine kord, kui me Mait Laas sinuga intervjuud tegime, siis ühel hetkel ma avastasin, et et see, minu makk nii palju, kui ta salvestas, nii palju, kui me kuulsime, ta seda tegi. Aga siis ta jäi seisma nii-öelda maxay täis, et ma saan aru küll, et tänapäeval see kõlab nagunii tobedalt, nagu internet sai täis ja rohkem ei saanud edasi kirjutada, aga noh, tõepoolest nii juhtus. Tookord me olime jah, seal sinu, sinu töökohas, mis oli selline avatud ruum, kus me juttu ajasime. Jaa. Jaa, vaat nüüd me räägiksime edasi ja ma mäletan, et me jäime jutuga kuhugi sinna. Ma mõtlen näiteks enda lapsepõlve peale. No võib-olla see ei ole väga tabav võrdlus, aga see on päris markantne, et klaaskillu, multifilm. Ja kui see tuli õhtul telekas, siis oli põhimõtteliselt õhtu raisatud ja see tekitas isegi nagu viha, et mis mõttes mingi klaasikild läheb kuhugile. Aga kui ma seda nagu veel laiendan siis väga-väga lahe, kui, et see film ei ole ainult mingisugune publiku ootuste täitmine selles mõttes, et me lihtsalt anname neile seda sama meelelahutuse toitu, mida nad vajavad, vaid pigem just nimelt nagu sa ütlesid Maitajat. Et no võib anda veel midagi muud, mingisugust inimlikku mõõdet, mida mida kunst annabki, aga aga et siis ma ütlen, et kui sa teed ühte filmi näiteks mingist paaridest minutilist filmiaasta otsa ja see on nüüd nii-öelda selline autorifilm, ma kujutan ette, et see see tunne võib päris õõvastav olla, kui, kui ühel hetkel võid nagu teada, saadet vastad sa tegid koos enda meeskonnaga, et see kõik on täielik jama. No eks ta muidugi, eks ta võibki jama olla, kurvem kui sa ise, noh ei ole nagu võib-olla läbi tunnetanud, aga noh, ma arvan, et seda võib-olla väga harva, ütleme võib-olla filmivaldkonnas võib nagu juhtuda, et päris teadlikult, et keegi hakkab mingit jama tegema. Ei, no ma ei mõtle seda, et sina või, või keegi teine isegi ma arvan, et et kas, kas oli ma arvan, keskelt Laaskil. Palju kivi ja minu meelest oli seal veel Jaan Kaplinski, kui ma ei eksi, oli ka. Stsenaarium, tõi Tiia Toomet oli ka, kui ma ei eksi, olid kaasatud. Tahaks seda stsenaariumit lugeda, see on, nüüd hakkab üht klaasikild liikuma. Seal on üks lapergune klaasikild. No ütleme niimoodi, ma arvan, et võib-olla, mis see klaasikillud taga oli, ütleme reaalse klaasikillu taga, et võib-olla see oligi see oluline moment, et ma pean ütlema, et mind ennast ka ausalt öeldes hirmutas see film, et ma mäletan selgelt, et kui me mängisime jalkat ja tuli see kell kaheksa, et noh, et nüüd on võimalik minna siis multikaid vaatama. Tavaliselt oligi ükskaks multikat. Jah, ja siis sa läksidki tuppa jooksujalu jätsi poistega pooleli, et noh, et peale siis daame edasise jalgpalli, eksju, ja siis tuli see klaasikillumäng ja siis tuli veel võib-olla mingi selline hästi keeruline lugu ja siis sul nagu tuju vajus tõesti ära, nagu sa ütlesid ja läheb tagasi enam ei ole ausalt öeldes jalgpallimängutuju ka õieti, et noh, et nagu päev oli rikutud, aga ma teadlikult käisin vaatamas filmiarhiivis. Ja palusin, ma ei mäleta, kas oli meil mingi isegi mingi programm oli mingil hetkel kinos Sõprus, kus sai palutud see just vaadata seal suure kino ekraani peal. Ja tead, ma pean ütlema, et, et see oli nagu tohutu elamus tohutult positiivne elamus on just nimelt üks külg see võib-olla et sa saad oma mingist lapsepõlvehirmust üle. Nojah, see vaata ka enam nagu selle pilguga selle lapse pilguga, mis on nagu selline arusaamatu, kuigi ma tõesti arvan ka, et ega lapsed ei vaja ainult sellist üksühest mingit maailmakäsitlust, aga, aga noh, ilmselgelt see võis olla nagu selline, mis oli lihtsalt väga igaühele lapsele, aga ta arvates ei olnudki lapsele mõeldud. Ta oli ka, vaata, see meil olime harjunud, et sellega, et, et noh, lapsed ootasid ka ikkagi meelelahutusse, kell kaheksa hakkab meelelahutusele nagu Pavlovi koera refleksi, eks ju, et aga seekord oli üks ootamatult nagu vale asi valel ajal võib-olla, või noh, et sa ei olnud nagu ette valmistunud selleks õieti seal küpseda, et vaadata seal samamoodi, eks ju nagu sa pead ikkagi olema küps teatud asjade jaoks, et seda adekvaatselt vastu võtta ja ma arvan, et seesamamoodi, see klaasikillumäng, et see on suurepärane film, ma ütlen, et noh, minu jaoks vähemalt sellel hetkel ta Tuisk, ma nüüd uuesti üle vaatasin, et et see lugu, mis seal sees on Võizeme mõistukõne või läbi selle samal lopergusem kandilise klaasikillurännaku. Et see kõnetab mind, et ma olen nagu selle filmi autorid noh, ütleme mõtteks või selleks kogemuseks nagu valmis noh, see on samamoodi nagu, eks ju, kui ma lähen ujuma ja mulle öeldakse, et nüüd lähme ujuma, aga siis sa järsku avastad, et see on, ütleme, tohutu jää välja ääres, eksju, ja siis on üks auk, kuhu ma pean sisse hüppama, nad siis loomulikult, et mul tõuseb karv turri puhtbioloogiliselt, eks ju, esialgu. Ja noh, ma ei olegi võib-olla seda kogemuseks nagu valmis. Aga antud juhul noh, ongi see, et kuidas seda kuidas leida seda publikut, et noh, kes, kes selliseid filme nagu vajab, see on võib-olla üks teema, eksju, aga teine teema on ka see, et, et autorid ju tegelikult, et noh, annavad endast ikkagi, noh, see on teatud siukene. Noh, nagu parimaid, see ongi selline noh, luuletust ka ei loe igaüks ja oleme ausad, me oleme küll Arvo Pärdi üle kõik väga uhked, onju. Aga noh, kui nüüd ütleme kõik need raadiokuulajad näiteks mõtleksid läbi mitu Arvo Pärdi lugu või noh, ütleme siis teost isegi lugu nagu imelik öelda, aga teost on nagu kuulnud, et see on nagu omamoodi fenomen ette. Ja ma arvan, et see ongi tore, et inimesed kõik noh, hindavad väga kõrgelt Arvo Pärti, tema kunsti ja see ongi sihuke müstika, mis on, et, et seal tohutu usaldus tegelikult loojal, mis on antud, et inimese nagu pimesi jagavad tunnustust ja osadust kunstnikuga, et selles mõttes ongi kunstniku suhtes nagu kunstnik võtab endale nagu tohutu noh, seal nagu tohutu kohustuse ja vastutuse tegelikult sellega ka. Et see ei ole nagu ühepoolne ka, näiteks kui palju meist lugenud luuletusi, et me oskame hinnata, eks oma luuletajaid ja see on suurepärane. Aga nende loominguga võib-olla me ei ole nii väga tuttavad, noh näiteks sky noh, mul endal kodus on Andres küllap vaikse luulekogu, et et ma ei pea seda võib-olla iga õhtu kell üheksa lugema või kell kaheksa, eks ju. Aga ma loen seda siis, kui ma olen selleks valmis, kui ma vajan seda, no siis ma sirutan oma selle käesele raamaturiiuli poole, ma loen võib-olla selle neljarealise luuletuse läbi ja ta võib-olla jälle aastakümneteks sinna riiulisse jää jääbki, aga ma seedin seda nelja rida, võib-olla ülejäänud 10 aastat ja see ongi see muster, mida luuletaja tunnetas, kirja pani. Ja mida ma vajan noh, toimida kui inimene, täisväärtuslik inimene nagu kõigi oma nende kohustuste ja siis nende nii-öelda võimalustega ja vastutusega, noh et see on nagu minu meelest suurepärane ja mida üks kunstiteos võib nagu teha. Mait Laas, kui nüüd rääkida sinu filmidest ja just nimelt nendest mitte isegi lastele mõeldud filmidest, vaid ma arvan, et kõige õigem on öelda ikkagi autorifilm siis ma hakkasin vaatama sinu filme generatsioon ja teekond nirvaanasse. Jaa, jaa. Ja siis mul võttis natukene aega, enne kui ma suutsin nii-öelda sellele õigele lainele ennast, et keerata, et hakkasin vaatama ka nagu mingit sellist. Haatsel jutustad mulle mingisugust lugu. Kuigi tegelikult ma arvan, et, et seal on just nimelt see lugu ka olemas. Aga seal on hästi palju erinevaid tähendusi, kokku kuhjatud erinevaid sümboleid. Ja hästi oluline mäng on see noh, erinevate esteetikatega mäng. Ja siis mulle tunduski, et tegelikult ma pean ennast ümber lülitama ja mitte vaatama mingit sellist narratiivi vaid. Mulle tundus, et ühel hetkel see esteetika ise saab juba oluliseks sõnumiks, mis nagu nagu kannab seda filmi Ma arvan, et sina, praegusel teisel pool, eksju süsteemi noh, ütleme siis seda meie mikrofonile maailma. Sa oled ikkagi ju kirjanik, sa oled ikkagi samamoodi looja, sa oled ka praegu lood raadiosaadet, eks ju. Ja sinu ütleme ütleme seda raadiosaadet teinud ja sa oled väga paljude inimestega kohtunud ja sinus on olemas sisemine huvi selle inimese vastu, keda sa noh, nii-öelda kõnetad või temalt üritad nagu midagi teada saada, eks. Ja sinu sinus on sees empaatiavõime, mida sa suudad noh, nii-öelda kasutada siis ümber lülitada või mis iganes teha, häälestada ennast siis nii-öelda selle isiku või selle teose suhtes, et sa oskad nagu teda. Kuigi see võib-olla ei mõista seda mustrit, mida autor on kasutanud, aga sa siiski või keelt sa siiski üritad leida nagu mingi võimaluse seda korrastatud maailma võiksid lammutatud maailma, mis iganes, eks ju, kuidagi enda jaoks nagu süstematiseerida. Et see on selles mõttes väga haruldane ja väga positiivne ju, võime, ma mõtlen, mida iga inimene suuremal või vähemal määral, eks ju, sõltumata tema ametist tegelikult kannab. Ja noh, see ongi see huvitav fenomen, mida ma arvan, et noh, et see on nagu, kui keegi räägib sulle hiina keeles midagi, ega siis see jutt ei ole ju mõttetu jutt, eks ju, mida ta räägib? Et noh, meie asi on lihtsalt see, et kuidas me suudame nüüd kas siis tema kehakeelt lugedes või mingeid teisi vahendeid või tema noh, nii-öelda karakteristikut kasutades ikkagi aru saada, mida ta meile üritab nüüd öelda, kui me oleme juhuslikult, ütleme pekingi linnas kuskil kadunud või vastupidi, et Tallinnas on ta abitaks, üritab kuidagi midagi nagu meile selgitada. Et siis ikkagi meie nagu üritame teda mõista. Ma, ma arvan, on ka filmide puhul tihtipeale, et et noh, juhul kuigi me ei mõista võib-olla seda, seda otseselt, seda keelt, mida võib-olla autor kasutab ütleme ühe osana, sest filmi kunstiline vaata erinevate kunstide sümbioos, nagu ma ennist just rääkisime ka. Sisekasutad ka hästi palju erinevaid võtteid segad kokku enda filmides nii noh, lihtsalt kui näitlejad, kus on lamenukud, joonistused ja nii edasi. Nojah, et, et tegelikult see ongi see, et aidata nagu ka vaatajale anda nagu erinevaid võimalusi siseneda sellesse maailma, noh, selge see, et autorite jaoks on nagu üsna selge enda jaoks, ma arvan, üsna selge, mida me üritame nagu väljendada. Aga võib-olla ei pruugi iga absoluutselt iga vaatajani selle märksüsteemiga nagu jõuda samamoodi, et Kanada, vaata, noh, publik on hoopis loeb hoopis teisi asju filmist välja, kui ütleme prantslase Prantsusmaal või siis räägime kas või Ammaniseks Haanjas, et, et need inimesed on kuidagi oma sisemise kuidagi mingite teiste asjade orienteeritud, mida, mille järgi nemad nagu maailma loevad ja see on minu meelest ääretult põnev ja ja noh, see ongi see, et ega kui filmiteed, et siis ikkagi üritad ju korrastada vähemalt oma teid või, või siis ütleme, oma selle oma kultuurikontekstis tulevad mõtteid, mis võib-olla alati ei pruugi 100 protsenti haakuda selle keelega, mis meil siin parajasti räägitakse, aga samas ta sisaldab mingeid elemente, täitsa on võimalik teha nii nagu sina seda tegid, et sa keskendusid nagu puhtalt esteetikale ja, ja ka seal selle esteetika pinnal ikkagi autorid ürit tahavad jälgida mingi teatud loogikat või siseskeemi, et, et ka see maailm oleks alluks nagu selle ühtse terviku nii-öelda seadustele, et ma võib-olla lähen väga spetsiifiliseks, aga ma usun, et et noh, nii nagu sina kirjanikuna, eks ju, korrastavad sõnu teatud järjestuses, et kui sa ühes lauses sõnu sätid erinevas järjestuses, et siis see mõte muutub väga olulisel määral, aga teinekord kui sa asendad neid mingite võib-olla mingi vanemate eestikeelsete väljenditega või mingi murdes sõnadega, et siis siiski ütleme, noh, need need kohad võib-olla jäävad ähmaseks, aga üldmõte lause sisu ei kao. Sa üritad nagu aimata. Aga aga siiski ma mõtlesin, et ma lõpetuseks küsin sellist asja, et kui sa võtad näiteks selle filmi enda filmi teekond nirvaanasse, siis ja proovid seda inimesele jutustada võib-olla, kes ei ole seda näinud, kas see oleks väga meelevaldne mööda elatiivi lihtsalt algusest lõpuni ära rääkida või siis on täiesti okei? Tead, ma arvan, et su paganama hea küsimus selles mõttes, et oleme ausad, eks ütleme niimoodi, kui ma peaksin seda raadios rääkima, mul on praegu täiesti, on mikrofoni ees, eks ju. Mul on meeldiv helirežissöör, siin. Meil on kõik väga meeldivad, ei oska helirežissööriks. Ja nüüd ma mõtlengi, et ma, et kui abstraktselt seda lihtsalt sõnadega lahti rääkida seal üks tohutu piin, sest siis on siis sa pead hakkama neid sõnu kuidagi noh, ma ei kujuta ette, et üldiselt universaalseid sõnu leida, aga et see hing ei läheks kaduma, mida sa üritad nende abil nagu väljendada. Aga kui ma konkreetselt praegu helirežissööri poole pöördunud, kes siin istub mu vastas ja nüüd üritaks nagu temale konkreetset inimesele selgitada, et siis võib-olla et see film ei oma enam sellist tähendust, kuivõrd omab see viis, kuidas ma temaga saavutan kontakti. Esiteks ja siis seda sõnumit üritan talle nagu edastada ja võib-olla see kellelegi teisele inimesele, kes siin noh, ütleme, kõrvalruumis on. Ja kui me micro sisse jäetud teda ei pruugi üldse kõnetada, ta ei pruugi üldse aru saada, millest me jahume siin kahekesi, et noh, et selles mõttes see ongi selline nagu kummaline fenomen, et kuidas noh, seda sõnumit edastada niimoodi, et et ta ei oleks lihtsalt mingi tuim sõnadejada, vaid et ta kannaks ka midagi enamat, mis selle inimese jaoks omaks, tähendust ja mõtet ja mida ta ütleme pärast saaks veel endaga kaasas kanda. Noh, et oleks nagu söönud hea võileiva, noh tal on, kõht on täis ja ausalt öeldes tunneb, et mõnus, mõnus, nüüd tahaks kas kive liigutada või siis üldse mitte midagi teha, lihtsalt olla, et noh, see, ma arvan, oleks nagu ju võiks olla ju mingi eesmärk iseenesest. Tänane ahjualune käis külas ja kutsus ise külla Mait Laasi saates Arvo Pärdi muusika mida ta on teinud multifilmidele. Ja sellepärast, et see muusika kõlada sai tänavu ahjualune immo Mihkelsoni ja ma luban Himmale, et kui me järgmine kord raadiomaja kohvikus kohtume siis kingin ma talle ahi olusena midagi oma ikkagist, noh, näiteks lihapiruka. Saate panid kokku Liivika Ludwig ja Urmas Vadi kõike head.