Inemise sisu on saade sisukatest inimestest. Mo Kell käib kogu aeg, et aga surm ei tagane ja sellepärast võib olla maaelus vabanen. Ärge uskuge eales mu ridu lihtsalt hoolige must seepärast, et kogu mu elu on muste mõistusest ning Walestki vist. Mul oli selline kuri kavatsus, et ma teeksin teist saate kui sellisest üksildast kurvast, tartu poeedist, kellel on peas sellised sünged mõtted ja sünged luuletused ja kes tihti napsisena avalikel üritustel valjuhäälselt segab teisi esinejaid. Et mis te arvate, kas selline saade oleks võimalik teist teha? Noh, igasuguse saata võib teha, ma arvan ja muide, mina olen ühel seisukohal, ma ei ole iialgi ühtki oma purjuspäi sõna tagasi võtnud ja ma ei vabanda endaga, et ma purjuspäi olen midagi oma arvates valesti teinud. Ma arvan, et see jah, ma olen joodik, aga ma olen ka midagi muud. Aga mis on see, millest te kirjutate või, või mis paneb teid kirjutama, et iseenesest sellele küsimusele võib ka teie luuletustest juba vastused leida, et kas või teie luulekogust vihkamisetamise algab sellega, et et vihkamiseta ei ole ma kirjutanud ühtegi rida, et mis see on siis, mis panetteid kirjutama ja millest te kirjutate, on see selline? Äng, viha, üksildus, pettumus, mis on? No kui päris aus olla on erinevatel aegadel erinevad asjad ja ega ma nii väga üheülbaline ei ole, aga noh, eks ma süngetooniline nooled, aga no on selles elus midagi nii väga rõõmustavat ka olnud, olgu ükskõik milline riiklik kord või milline valitsus või noh, eks ikka kirjutad sellest, mis noh, mille pärast süda valutab nooruses rohkem armastuse pärast, vanaduses, võib-olla millegi muu pärast kasvõi vananemise pärast. Terve elu on kirjutamist väärt. Neid asju, millest kirjutada minu arvates ei olegi midagi, võib kirjutada loodud lüürikates või linnast kirjutada, millest sa elad, sa võid kirjutada näiteks noh oma unetusest, sa võid kirjutada üheksakorruselisest, majadest, mis su vaadet hakkavad varjama autodest, mis liialt kihutavad kõigest lihtsalt ma kirjutan elust sellisest elust, milles mina elan. Ma üldiselt olen äärmiselt enesekeskne luuletaja, tähendab ma kirjutan ainult enda elust, ma ei oska näiteks välja mõelda nagu näiteks sina, võib-olla oma näidendites peab välja mõtlema mingisuguseid noh, teisi karaktereid, teisi inimesi, see on minu jaoks absoluutselt välistatud, sellepärast ma ei suuda isegi mingit proosat kirjutada. Olen täiesti noh, ainult enesekeskne inimene ja minu luules väljenduv ainult noh, minu arusaam elust. Ma tahtsingi ise ka kuhugile sinnakanti jõuda, et te olete hästi enesekeskne või et noh, ka see valu ja armastus ja vaev ja ja ka mingid küsimused religioonist, et, et need on nagu hästi enesekesksed ja seal noh, väga otse selliseid näiteks mingeid sotsiaalseid küsimusi või vastuseid ei, ei leia. Nojah, aga samal ajal minu kohta on öeldud ka, et ma olen mingil määral isegi liialt sotsiaalne. Nojaa, aga ma ei ole niisugune noh, otse sotsiaalne. Kui päris aus olla, mis sotsiaalsus või nii-öelda riigikordade vahetus ikka inimsuhetes või inimelude muutnud mitte midagi, minu arvates inimene on jäänud ikka inimeseks ja tema lahendab oma elu probleeme ikkagi endas. Ja see sootsium, mis meie ümber on, see vaheldub sellest, see pole eriti tähtis, kui päris aus olla. Aga selles mõttes on mu luule küllaltki sotsiaalne, sest kui võrdleksime esimese kogusid praeguste kogudega riigikorrad on vaheldunud ja hoiakud riigi suhtes, minul on äärmiselt lihtne seisukoht, iga riik on kuritegu, siiski tähendab ja siin pole midagi öelda. Ja kui, kui ma olen, siis ma olen riigi vastu. Üldiselt mitte selle vormide vastu, on häid diktatuur, on häid oligarhia, on halbu oligarhia, don halbu diktatuur on täiesti ükskõik noh, lõppude lõpuks nimetada võime me neid riiklike korralduse, ükskõik kuidas, ega see ei muuda tähendust. Nojah, anarhism on tihtipeale valesti mõistetud, Trubetsky püüab sellest aru saada, aga anahhistma ei ole, tähendab mind üldse, ma ütlen, riigikorraldused mind ei huvita ja niisugune vaated mind ei ole kunagi huvitanud. Noh, aga mis ma tahan öelda? Pudelitele või jõle palju silte peale panna. Täpselt nii võib igasugusele teooriale sildid peale panna riigile pildid peale panna valitsustele sildid peale, panna parteidele sildid peale panna. Aga kui see pudel sisaldab, kust siis ta sisaldab, kust silt seda ei päästa. Te mainisite seda, et noh, ikkagi on teid erinevad asjad huvitanud läbi aegade ja et kui vaadata teie esimesi kogusid ja viimaseid, et mis on muutunud ka vormiliselt, on see, et oma esikkogudest kirjutasite ainult triimilist luulet, nüüd on see muutunud, et mis, millest selline muutus? Ma ei arva, ma kirjutan praegust Kareemilist luulet näiteks trump, trump, see ilmunud viimases, viiendas Loomingus on tsükkel, ma olin kuu aega Tamperes, seal on üks luuletus täiesti riimiline luua luuletus ja peale selle kõigis minuni vabavärsid lihtsalt luuletustes on siseriim täiesti olemas. Korralik vaba personali luuletus ei olegi mitte niiviisi, et et sa pane sõnu ritta ja hakid teistmoodi, seal peab olema hoopis sisemine rütm, sisemine riim, tugevam kui noh, riimiliselt luuletuses. Nii et ma ei näe eriti vahet. Mina kirjutan hoopis niiviisi. Teema surub mulle peale tõenäoliselt vormi, tähendab, sisu sunnib täiesti vormi peale ja mina ei ole mitte mingisugust meelsust värsi teooriat lugenud. Ma ei olegi Põldmäe raamatut lugenud. Ma kirjutan täpselt nii, nagu ma arvan, sobivat. Aga ikkagi noh, selline sündmus või mure või vaev ja häda, mis teie tekstidest vastu kajab. Et mõnes mõttes võiks ju mõelda, et kirjanik peaks nagu kirjutama Nonii ei pea, vaid võiks kirjutada midagi sellist, mis annab mingi sellise vabastava nagu elamuse või kirgastava või, aga noh, teil on selline vaev. No seda vabastavati rõõmsat asja olen ma oma lapsepõlvest küllalt lugenud, sest et siis kui ehitati üles sotsialismi ja siis ei saanudki teisiti kirjutada, tuli ainult elujaatavalt kirjutada. No mina üldiselt hakkasin avaldama ennast 85. aastal ja siis on juba asi hakkas kiskuma sinnapoole, et seda õitsvat suhteliselt elujaatavat ja marsil õunapuud õitsema ei saa, seda enam nagu ei olnud. Ja kui päris aus olla, kui ta üles oled kasvanud, niisugune pealesunnitud elu jaatusega noorpõlv jääb sulle ikkagi vanadudeski kõige tähtsamaks asjaks. Sa hakkad seda veidi analüüsime ja muidugi seda kõike saab ümber muuta, kuidagi ümber töötada ja minu arvates on kogudes mul mingisugune muutus ikkagi näha. Ja aga üldiselt ma olen siiski veendunud, et üldiselt luuletuse kirjutatakse ikka siis, kui sul on halb on, tähendab loomulikult kui sa oled kaheksateistaastane 20 aastaseks, kirjutad ikka armastusest, et see on su elu põhiteema isegi, aga mida vanemaks saad, siis kirjutad riigist ja rahvast või kirjutad, tähendab varsti kirjutad ainult surmast. Ära risu, elektrit ja riisu elektrit minu juhukarvade päält. Sinuga oli ma selles õhtus pääsuks kõrgepingetraate teda ära risu, elektrit, elektri arhis ning prudoon niigi on ära riisu mult minu elektrit oleme elektron. Ma natukene sobrasin internetis ja sattusin ühele Veidral koduleheküljele, et kas midagi muud ei olnudki, kui oli ühe inimese kaur, riismaa pilt ja siis mingid andmed ja mõned laused, mis ta luulest ja elust mõtles. Ja ta oli öelnud, et Hannes Varblane ütles talle, et tee, mis sa tahad, aga ära mingil juhul kirjutama hakka, joo ennast täis või puu üles, aga kirjutama rahaka. Jah, tähendab, kui sul on võimalik midagi muud teha, see on tõesti minu lause, kui on võimalik midagi muud teha, kui sul on võimalik naistesse minna, ennast täis juua, kui on võimalik noh riiki muuta, nagu sa ütled, aga kui sul tõesti enam teist võimalust ei ole, siis, siis oled sa valmis neid luuletusi kirjutad, mis on olemas, on enim või on selle kohta veel lihtsamalt öelnud, tema andis nagu noortele kirja nikuks hakkajatele nõu ütles, et see pole üldse keeruline, tähendab võta tükk köiejupp, mine puu juurde ja poo ennast üles, kui oks murdub, hakka kirjanikuks ja siis on sul kogemus juba, millest kirjutada. Kui oks murdub, siis on sul vedanud. Aga teile ei murdunud oks? Nojah, ma kukkusin kuueaastaselt üpris kõrge puu otsast alla, võib-olla köit mul ei olnud, ma kukkusin niiviisi, et mul kadus nagu mõistus ära viieks minutiks või veidi. Võib-olla see oligi minu kirjanikuks hakkamise esimene samm. Ellu jäi see enesekesksus ja mõnes mõttes sünguse valu ja, ja see, et, et kui ikka midagi muud ei saa, siis alles kirjuta. Selle taga on ka siirus, kuivõrd oluline on see siiruse teema teile? Ja ma arvan, et see on äärmiselt tähtis, kui päris aus olla. Need, kes siin räägivad armastusest, tavaliselt on nende armastuse taga on mingi meeletu vihkamine. Rahunemist ütles mulle kunagi varblased, sinu sinu vihkamise taga on võib-olla rohkem armastust kui mind üldiselt ma ei salli seda, kui kõik räägivad, ainult armastan ainult armastada, tähendab igaüks, tähendab, kes vähegi saab. Räägi inimarmastusest ja kõikidest niisugused asjad, et näete küll, mis see armastus on. Sõjad igal pooltornil lendavad õhku, tähendab kõikjalt tapetakse, kõikjal on vägivald ja kogu aeg räägitakse armastusest, täpselt samuti jumalanna armatus. William kool ning mul on väga hea ütelus selle kohtades vabas langemises. Jumal, nad, õpetaja annab poisile vastu kõrvu, on, näed, armastus, näed nii, noh, sellepärast ta mulle ka noh, religiooniga jumalaga omad suhted, et noh kõik need sõjad, mis on peetud, noh, erinevate erinevate usundite nimel ja usulahku tegi nimel ja kus on see armastus, mida jutustatakse, ma tahaksin näha. Aga samas näib mulle, et Hannes Varblane, te ise justkui teete sedasama asja, et räägite nii nii sellest mingist hävingust või vihkamisest ja armastusest ka näiteks teie luulekogu mina enam ei armasta sind, mis on 97. aastal ilmunud, et selle tiitellehe taga on pühendus Elvile armastuse ja vihkamisega ja mulle tundub, et see kogu on üldse kõige teie sellisem vihasem kogu. Et, et minu meelest need kaks asja teil ongi väga koos. No aga ühtki armastust pole vihkamisetes oleks ju noh, ja vihkamist ilma armastuseta, Need on boonused, mis on nagu vinge yang, see on paratamatu see, kes räägime ainult armastusest, vihkab tegelikult noh, ma tean väga paljude niisuguseid inimesi, kes on teatud ideoloogiate juhid, kes räägivad ainult armastusest, kelle tegelik niipea kui sa hakkad tema ideoloogiale vastu töötama, ainult vihkamine, tähendab, tuleb sellest välja, tähendab tema vihkamine on veel nii suur, tähendab tegelikult enese armastada mingi ideoloogia, armastatud või mingisugune udutunnistus, armastus on niivõrd suur, et sinna midagi muud ei mahu. Ja ta tegelikult ei saa teistest aru, ennem oleks vaja nagu mingit empaatiat ja võimetati ikkagi arusaamisvõimet rääkida armastusest ja vihkamisest on nisugune vastandamise võime, mis on tegelikult segatud. Ja no selles see raamat on tõesti võib-olla, sest parajasti olin ma oma elukaaslasest lahku läinud ja, või täpsemalt, tema oli minu maha jätnud ja ilmselt on sellest seda vihkamist rohkem tööd, aga, aga mingisugust armastus on seal ka kindlasti välja lugeda. No lase pahupool või selline natukene luuseri või, või pätiolek on kõigis tekstides nagu mitte kõigis, aga väga paljudes tuntav, et kas selline blatnoi luule on teile südamelähedane? No mul siin kõrvaltoas on 15 Võssotski plaati, tähendab peale selle noh, omal ajal oli selles mingisugune niisugune vastuhaku Momilt, aga ma võin sulle sügavalt öeldes, on lihtsalt kirjanduslik võte paljuski, sest ma olen ka vaata krimka luule või ütleme, blatnoi luule on tore asi küll, tähendab kui sa seda kuulad oma kodus nelja seina vahel. Aga kui sa pead selle kontingendiga läbi hakkama käima, see on hoopis midagi muud, seda ei soovi ükski niisugune noh, isegi selline poolharitlane nagu mina tähendab sest siin ei ole ka keeleküsimust, siin on lihtsalt küsimus, et minu arvates kriminaalsed elemendid ei ole rahvuskuuluvust ja noh, selle pärast, kas või need viimased sündmused, mis olid seal aprilli lõpus, seal noh ikkagi ei ole jah, kriminaalsel elemendil krimkal ei ole rahvuskuuluvus, siin ei ole mitte mingisugust küsimust ja kunstiliselt on igasugused asjast võib teha luulet ja noh, mis see luule on, eks ta mingi võimendatud elemendid ole. Aga see on ka mingi vastuseisu värk, sest ma olen üles kasvanud ikkagi niisuguses kergelt isegi raskelt tissidentliku Kunnas. Ja loomulikult siis tuli vastandada sellele noh, riiklikule või noh, nomenklatuur selle asjale, midagi, mis oli sellele vastandatud ja paratamatult oli selline hoiak vastandatud praegustki oleme mingil määral vastandatud. Sest hoiak on mul selline ja kui päris aus olla, siis tegelikult mingil mingil määral haritlane peabki selline olema. Kes ikka, seda noh, riik nii väga peab kiitma ja tahtma. Mina küll ei taha. Miks te ennast pool Harritlaseks nimetate? Vaatan neid, kes kogu aeg kirjutada oma nime või noh, toodangu alla, professor, see ja see, ja peale selle noh neil on praegu 52 ülikooli ja noh, minu arvates ei tee hariduses küll see asi, mis kraad sul on. Ja mina, mulle ei ole kraadi ja ma olen väga raske ennast nimetada haritlaseks tähendab intelligentsiks selles mõttes või intelliga õndsaks selles mõttes nagu paljud ennast peavad, et kui on mingisuguse kraadi kätte saanud ma ei taha iialgi mingit magistrit kaitsta või mingit asja, ülikooli ma lõpetasin küll, aga no meil on varsti nagu meil on umbes 700-l 1000-l inimesel on auto, siis on meil varsti tähendab pool pool nagu elanikkonnast haritlased või vähemalt noh, ja sellepärast ma nimetan, ma tahan kuuluda teise poolde. Kui päris aus olla, siis mingi vastusõidu küsimus võib-olla edevuse. Aga selline vastuseis tõepoolest kuna mina olen ka väga paljudel nendel tort kirjandus- või kunstiüritustel käinud, kus teiegi olete olnud ja tõepoolest olete te siis noh, arvatavasti ka mingisuguse alkoholi mõju all ka tõesti seganud ja vahele hõiganud ja nii edasi ja nii edasi. Et see selline opositsioon või vastase eest tuleb ka nagu nendelt üritustelt välja, et kuidas seda kommenteerite? Noh, asi on selles, et muidugi ma ei ole enam see, kes ma olin, ma olen tugeva tugevalt taltunud, aga tavaliselt ma olen ise ka teinud mingi esitlused ja niisuguseid asju ma tavaliselt olen mingil määral püüdnud teha neid asju liikuvamaks. Ja ma tavaliselt ikkagi noh, lähen nagu vahele hüüdma, siis kui asi läheb igavaks, ma püüan nagu seda, vaadake, igasugune niisugune kirjandusüritus olgu ta esitatud, olgu ta mingisugune teine asi, see peab olema lavastus ja kui see asi hakkab ikka muutuma, tähendab tüütuks ja mis ei anna kuule mitte midagi, siis peab nagu sekkuma muidu peale selle, teine suur sekkuja siin Tartus oli. Jüri Eelvest. Tema armastas ka vahele hüüda. Aga talle ei meeldinud talle vahele kelladele. Meeldib tähendab ja ka mulle siiski mind eriti ei häiri muidugi tähendab, kui on, noh kui see asi hakkab võtma juba kogu ürituse kondiga vari rikkuma ja no seda ma praegust küll tunnetan ära, eriti kui ma nüüd viimasel ajal on üpris palju neid esitlusi ja asju läbi viinud. Kui päris aus olla, siis kuna mul nüüd eeter antud, siis ma vabandan nende ees, kes on tundnud ennast solvatuna niisuguste minu vahelehüüete pärast. Ma ei ole halvast südamest küll võtnud ja ma ei ole kunagi tahtnud seda üritust nii-öelda põhja lasknud. Ma olen püüdnud oma arvates seda üritust parandada. Teie luulekogu mina enam ei armasta, sind peal on sellised graafikuid ja numbreid, mis noh, põhimõtteliselt on haigusleht. Mida see peaks tähendama, et ühelt poolt võib jällegi mõelda, et see on see teie siirus. Aga ma olen kuulnud ka ühte sellist ütlust, aga ma ei suutnud leida enam seda algallikat, et kas ongi üldse selline lihtsalt ütlus olnud või, või see on ka kuskil kirja pandud. Aga et ma mäletan, et kunagi te ütlesite, et luuletaja peabki olema alati haige kõigepealt, et mis, mis need kaaned tähendavad ja kas see ütlus ka kehtib tänapäeval? Eino luuletaja peab olema nihestuses kindlasti, sest et noh, ta on mingi mingil määral, kui oleks täiesti normaalne inimene normaalses ühiskonnas siis ta tõenäoliselt luuletaks on muidugi niisuguseid ka, kes teavad täpselt, aga on täpne luule, aga minu kontseptsioon on selline. Aga see on väga lihtne, ma olin innustama tüdrukust lahku läinud, tüdrukule maha jätnud, see on üks asi, aga teine asi, ma olin ka raskelt haige ja näiteks kui Ülo Matjus naine ja kes on ise arst nägi seda kogu. Ta teadis, et see on minu, see noh, vereanalüüsid ja kõik analüüsid peas on analüüsida, noh see, mis tuleb välja sellest üld, üldanalooglülide värgist ütles, et kuule, et mis, mis jama, kuidas see saab olla sinu omandad, sa oleksid pidanud ära surema, sest et siin on hemoglobiini näit on surmalähedane peaaegu no seal midagi vist 41 või 39 20 kaheksakannad otsad ära. Aga see on täiesti reaalne, näit, ma olin nii haige. Mul oli, noh, mul on aneemia. See on lihtsalt üks haigus. Inimene ei saa rauda toiduainetest enam teda sisse võtma, aga siis ma ei teadnud seda. Oli lihtsalt mineku peale, aga jah, üks arst ja tema ütles, et kohe, et mis see pole võimalik, tähendab, aga noh, see on kahjuks võimalik. Aga noh, pole viga, olen ellu jäänud. Mu tüdruk läheb väljamaa vallasele. Mulle kutsub vaid politsei, sest pole mul autot, ei raha, räägitakse vaid võlga mul on. Ja ilmavaadet ma muuta ei taha, selliseks sisse tooks raha isegi raha eest. Seepärast viibki politsei ära mina anunat väljamaale mu tüdruku ukse taha end või meil on arusaam teine ning Kaieneris külma duši all. Lõpuks ma rahunen maha. Aga kuivõrd paljude üldse noh, enda sellist füüsilist või luuletaja kuju ja enda tekste koos tahate näha või kui palju te selleks, noh, ma ei tea, kas teete otseselt, kas need asjad on teie jaoks? Sa küsid nõelt imidži avamine või no kui päris aus olla, siis enesemüüti me eriti ei loo, ma olen loomult selline inimene, kes teavad mind sinna. Ei usu, et, et mu luule väga palju erineks, et ma peaksin vaeva nägema enda imidži loomusega. Ma kahjuks või õnneks olen selline. Ma mõtlesin ka seda, aga mõtlesin ka seda, et kas teie luuletaja kuju peab seal nende tekstide juures olema või, või need tekstid saavad niisama ka olla. Aga kuidas teie jaoks oluline on? No siin on ju alati on kaks teooriat, on üks on see, et tekstis ei tohi olla mitte midagi muud peale tekstide, tähendab teine teooria on tekst ja luuletaja isiksus peavad olema lahutamatu seos. Praegust valitseb muidugi see seisukoht, et tekst on iseseisev. Mina olen kahjuks selle teise avaldaja tekst ja see inimene, kes kirjutab teksti, on täiesti sundseoses. Nii nüüd ma tahaks lugeda ühe luuletuse, mis ei ole teie luuletus, aga on Olavi Ruitlane luuletus ja see kõlab niimoodi. Lenda, Juri Gagarin, lenda rinnus aatomiajastu kell eile nägin su varblasest venda peas kolmanda astme pohmell. Lenda, Hannes, varblane, lenda, laulsin temale, ta oli loid. Ma ei tea, kuidas puutub su venda, Kaarini hüpperpoloid. Lenda, Hannes, mida sa tuiad, ütle endale sisimas tõtt. Kured lähevad, ilmad on kurjad ja varblased, maailma lõpp. Lenda, Hannes Varblane kaares. Sinu nimi ei õigusta sind. Sinu nimi on sitavares suur lennuvõimetu lind. Enne kui ma küsin selle küsimuse või läheks selle teema juurde, mis ma tegelikult selle luuletusega tahan küsida või kuhu minna, et, et kas te tahate äkki seda kommenteerida, seda luulet? Sest hea luuletus, äärmusel dialuuletuse mina ei ole üldiselt solvunud, tähendab, selle peale ma ei ole üldse ei kriitika peale ka enda isiku peale minu noh, minu nimega on nii palju nalja saanud, tähendab, ja mul on hüüdnimesid olnud, mis on sellega seotud. Aga noh, see on minu nimi, mul, ma leian, et see on päris hea, kui inimesed saavad selle üle ja minu isegi minu iseloomu ja minu noh, niisugust hea, et ma annan mingisugust materjali roitledele, tähendab ja see on ju korralik luuletus. Teie see isik või kuju on hästi paljudele kirjanikele luuletajatele ka ainest andnud Olavi Ruitlane see luuletus. Siis on kirjutanud Mart Kivastik terve romaani varblane teist, kus te olete ka selline natukene õnnetu ja natuke kurb ja selline karikatuurne kuju. Ja siis on kirjutanud ka Priidu peier teile luuletuse hilisõhtune kauboi, mille on vennaskond ka lauluks teinud, kus siis lõpuread vist kõlasid niimoodi, et te lähete koju kahe õllepudeli juurde külmutuskapis. Kuidas te ise suhtute sellesse, et teist teie kujust on saanud selline allikas, millest siis mingeid tekste või lugusid jutustatakse? Kuidas saab linnalegendiks, kuidas saadakse sind huvitav ja ma ei ole eriline linnalegend, ma ise ei ole selles küll mitte midagi teinud. Ma olen elanud täpselt nii, nagu ma olen tahtnud. Võib-olla selles ongi küsimus. Kunagi ütles, kui ma ülikoolis õppisin, ütles Gerda Laugaste mulle niiviisi, et sina, vaenlane, tahad ainult seda teha, mis sulle meeldib, aga tegelikult tuleb elada niiviisi, et sa 80 protsenti pead tegema seda, mis sulle ei meeldi, siis saad 20 protsenti teha seda, mis sulle meeldib. Aga tegelikult mina olen tõesti vastupidi elanud, olen ainult 20 protsenti teinud seda, mis mulle ei meeldi ja 80 protsenti olen teinud seda, mis mulle meeldib. Jah, mulle meeldib juua, jah, mulle meeldib igasuguseid asju teha, raamatuid lugeda, muusikat kuulata, naisi taga ajada, no kõik on õige. Aga kuna ma olen seda teinud ja tõenäoliselt väga vähe teinud seda ainult noh, ellujäämise jaoks ainult seda. Ja see on tõesti moodustada ainult 20 protsenti minu elust, võib-olla sellest vahekorrast on tekkinud need võib-olla inimesed kadestavad mõnes mõttes mind võib-olla sellepärast ilguvadki üle, sest nendel on mingisugune kadedus sellest, et varbadel raiski hull. 2002. aastal valiti varblane aasta linnuks. Selle varblase kohta on ka ju noh, varblase kui linnu kohta on ju hästi palju selliseid mingeid ütlusi nagu turuvarblane säutsub ja ja selline väikene lind ja et lihtsalt säutsud. Aga kas Teie ise ka tunnet, et teis on midagi linnuliku? No tsau-tsau jah, on muhu keeles, muidu ma arvan, aga neid on igasugused võib ju Saareste lahti võtta ja vaadata kui palju varblasi. Aga minus on tõesti võib-olla mingid hüplevad linnulikuste võib olla, inimese nimes on kodeeritud mingil määral tema iseloom ja saatuse kes seda teab. Kui lugeda näiteks ulmet, siis on seal tihtipeale on teemaks on see, kuidas inimese ja no isegi ütleme seal mingi metoloogiates. Jaa, jaa. Šamanismis on niisugused asjades on et inimese nimi on väga raskelt temaga seotud, kui sa võtad selle ära, siis ta kaotab enda ja oma identiteedi ja milleks siis on olnud need toote mid ja tootemloomad ja kõik see et ühel suguharul on mingisugune nimi? Mina isiklikult olen oma nimega väga rahul. Ja ma arvan, et seal ma olen tõesti ka midagi andnud, teades, et mulle see nimi on siin võib-olla isegi sunnitult käitun vastavalt sellele nimele, kust ma tean Jätkaks veel selle selle Varblase nimega, et Tartus oli ja mingil määral on ka praegu olemas selline klubi või kõrts nagu ille kard, kus siis ma ei tea, kas praegu veel, aga mingil ajal müüdi seal kokteili nimega varblane, mis selle kokteili sisu on ja kuidas sellise nime sai. Jakse veel ja isegi vähemalt aasta tagasi müüdi, need on kaks erinevat marki või täpsemalt no üks on suur varblane ennem väike varblane, suur varblane, kaheksa milliliitrit puhast viina, kaks jääkuubikut ja sidrunilõik. Ja väike varblane vastavalt neli milliliitrit või neli noh, kus, kuidas seal 44 kaheksa nagu praegu, see on, ma ei mäleta, asi oli selles, et Illegaardi oleme meie tegelikult loonud teatud ringkond ja, ja siis, kui seda pidasid veel Ginter pidas seda tõsisemalt, aga see on vist. Selle päris asutaja Ave ajast, siis ma lihtsalt raha ei olnud, seda oli kõige lihtsam juua. Ja neli detsiliitrit teed DC või noh, kuidas see on neli seda ja kaks jääkuubikut, see lahjendus veidi lihtsalt siis sidrunilõik, see oli kõige odavam sealt ta tuli. Kunagi aastaid tagasi oli see Klubi ille kord väga keskne koht Tartu kultuurielus kus käisid väga paljud inimesed koos ja see oligi nagu kuidagi oluline koht, kus toimusid igasugused üritused ja kontserdid. Aga nüüd kuskil kaks aastat tagasi, kui ma käisin seal, siis ma nägin ühte väga veidrat vaatepilti, et kõik need kunagised inimesed, Mülleri Sassid ja, ja Volkonski, kes kõik seal käisid, olid kadunud ja nende asemel olid, et noh, keskkooli õpilased, kes jõid õlut ja ühes nurgalauas istus üks pikkade hallide juustega hipi kes jõi ühte õlut, oli sellise ehmunud ja imestunud näoga, justkui oleks ta nagu noh, sattunud sinnasamma, Illegaardi kõrtsu. Aga noh, maailm tema jaoks on korraga nagu kadunud, et oli justkui nagu täiesti vales kohas. Hannes Varblane, teie saate 18. juunil 58 aastaseks. Kas teile ei, ei ole sellist, et hirmu, et ka justkui istute sellises nurgalauas ja korraga kõik on muutunud, et enam ei ole rock n rolli või noh, sellise Se rock n roll'i meeste saatus ju tihtipeale on selline, et elu ongi rock n roll, aga aga mingil ajal saab nagu otsa, aga, aga ise jääd nagu kuidagi väga vanaks, et selline sünnipäeva küsimus. Noh, kui päris aus olla siis Illegaardi lõime meie illegaadist. Kui me tüdinesin või tüdines illegaalne teatud meie seltskonnas, siis me lõime sinimandri ja see oli väga lühikest aega, see pandi kinni ja siis me lõime viinahaua ja viinahaua pandi kinni, siis me lõime või praegust loome täpsemalt vaikset nurgakest. Lutsu kohvik, Lutsu raamatukogu kohvik tähendab, ja sellepärast ma erilist hirmutunne, mul on küllalt suur sõprusringkond ja palju odavaid ja kui miski asi nagu meiega nõus ei ole või meie sellega nõus ei ole, nüüd ma räägin, meie siis on, mulle on elu suhtes ka niisugune seisukoht. Et igal ajal, no see on kergelt banaalne, aga igal ajal on oma võlu, tähendab ja mina küll ei tunne erilist niisugust nostalgiat nende aegade järgi. No näed näiteks, võtame sinu ja minu vanusevahe. Sinul on mõnes mõttes, sa oled minust ees selles mõttes, et sa oled noor veel. Aga samal ajal mina olen jällegi sinust ees, sest mul on kõik need aastad, mida sinule ei ole, on andnud mulle teatud elukogemuse. Jah, ma olen pidanud paljudest asjadest loobuma vanuse pärast, aga samal ajal on meil väga palju asju juurde saanud selle vanuse pärast. Ja muide, ma ei arva isegi seda, et ma tunneksin ennast nii väga nurgaseisvana. Loomulikult ma ei saa enam olla noh, taga ajada niisuguseid lõikasid nagu no see on loomulik, tähendab, aga on tekkinud teised huvid, teised maailmad. Minu, noh, maailm on mõnes mõttes avardunud, ma oskan võtta midagi sealt, kus ma näiteks sinu vanuses ei oleks osanud võt ja ei, mina ei tunne küll mingisugust niisugust nurkajäämise hirmu minus küll ei ole. Mul on ees veel nii palju aastaid, kui ma olen antud ja jumal tänatud, maailm on nii lai, et tõenäoliselt arenev teele tuleb uut muusikat. Noh, loomulikult on minu. Ma olen rokipõlvkonna mees. Ma olen Roland Chef rad all ja, ja Zeppelin ja biitlid ja ikka Henriks ja see aeg, see meeldib mulle kõige rohkem, aga ma leian ka praegust mõnda mõndagi huvitavat. Muidugi üks häda on selles, et et kõik need rockidinosaurused näed täna, kui me lindistame, minu suur Kumiir. Dylan saab 66 aastaseks. Nad ei ole ära kadunud ja nad teevad kogu aeg edasi, näiteks. Dylan tuuritab vist minu arvates sel aastal oli midagi 100 100 päeva kontserte ja nõukogude tegemist, nii et nii et ma ei näe seda hirmama, küll mingit ei näe. Noortel on oma elu, meil on oma elu koos oma noorusega, mälestusi meil on, on, mida mäletada kindlasti, ja, ja mina ei tunne küll mingit niisugust nurgas olemise tunne. Lesbid on, neil on oma elu, neil on elu küll sina silmituse, minu valu ning ütled parvul, üks küll on ära rikkunud mu vere ning muutnud mind mõistmatuks tüdruk, sinu pärast ma suren ning surres veel palun isegi pärast taastulemist sinu tulemust. Te olete enda luuletusi? Üsna sagedasti ka pühendanud konkreetsetele inimestele ja ka mingitele organisatsioonidele, mis teile tegelikult üldse ei meeldi, organisatsioon kui selline, ma olen aru saanud et näiteks IRA-le olete te pühendanud luuletuse riigikogule, Mülleri Sossile ja nii edasi ja nii edasi ja üsna paljudele naistele ka. Et kuivõrd oluline on see subjekt või see, kellele te kirjutate luuletust. No äärmiselt oluline kui kõik need kõrtsuses kirjutatud luuletused, mis ma olen lauas istuvale tüdrukule ära kinkinud, tähendab viimasel ajal ma noh siis ma tahaks mitu kogu juurde koguda, materjalist muul puudus ei ole, ma pärast näitan sulle, kus mul lademetes seal on ükslade, seal teine kolmas lade tööle mul neil, nii et küsimus ei ole selles. Sa saad ju kirjutada iseendast mingis suhtes üksteisega, nii et selles mõttes olgu kasvõi institutsiooniga. Nii et selles mõttes loomulikult ma kirjutan nii enda jaoks kui ka teiste jaoks, kui sa kuulad, kunagi oli uudi kaatri kirjutas sellise asja nagu teiseks Ameerika sülg peetakse seal on tal ka niisugune noh, suhte küsimus, aga tavaliselt kuidas sa ütled, tiks länud meid Foomi and you. Aga temal, ta ei kirjutanud ta kirjutabki slängis meid vōi UM-i. Ja lõppude lõpuks. Ma kirjutan ka selle teise inimese jaoks maha ja hakanud rääkima seda, et ma kirjutan nii meeletult lugeja jaoks, aga ma kirjutan ikkagi teise inimese jaoks, sest üksinda kui mõnel valmis kirjutanud, siis on ta noh, minu jaoks valmis kirjutatud ja selles mõttes on mul publikut vaja. Ta on ikkagi pühendatud kellelegi teisele, see on paratamatu seos, ei olegi. Sel juhul kirjuta ainult täpselt kirjutamine, see ei ole küsimus, tähendab küsimus on ikkagi noh, trükis ja ära on, see, tähendab kui ma annan selle luuletuse tüdrukule kõrtsis, viimasel ajal ma ütlen lihtsalt, et ma teen sulle lihtsalt luuletuse kohe kohapeal. Ma olen võimeline seda tegema, tähendab see ei ole mingisugune noh, raskus ja mis on, mis on luuletud, mis ei ole mitte mitte. Ma ei tea luuletuse igale poole ja igas kohas ma ei ole niiviisi, istun üheksast viieni kuskil laua taga, ma ei saagi seda teha. Ma töötan kunstimuuseumi näituse tegema. Ja ma ei jah rasva, Eestil on aega vaja ja aga muidugi esseid, kui ma kirjutan, siis ma. Pean mul aega, oleme või noh, niisugused, ütleb raamatuarvustusi, mingit nisu tähendab sellist asja, mis nõuab uurimistööd, see on hoopis midagi. Luuletamine, see on niisugune, sa kogud, sa kogud ütleme, kaks kolm kuud nagu materjali iseendasse ja siis kahe päevaga paiskad need välja ja ongi kogu lugu. Hannes Varblane, töötate Tartu kunstimuuseumis ja vaatasin kunstimuuseumi lehekülje pealt internetist, et teie ametinimi oli näitusetehnik. No mis, mida see nimi nimetus tähendab? No see tähendab seda, et selle aja jooksul olen ma seotud olnud noh, nii näituste ülespanemisel mahavõtmise tegemisega erinevatel tasemetel või tähendab no seal on erinevad asjad teed ühte, kvartett tooteid, teist, aga ma arvan, et minul hakkab lähenema see Arv, milliste näitustega ma olen seotud olnud 1000-le. See on selle aja jooksul, mis ma seal on töötanud, aga tööd on olemas East 80, viiendast aastast saati. Ja, aga noh, see tähendab seda, et sa oled kogu aeg mingil määral kunsti keskel ja no ega meil see töö, ega see töö mulle ainult nende ehitustega ei ole, mul on seal teisi asju ei olnud ja ma olen noh, erinevatel töökohtadel ka olnud seal. Aga mis hetkest teile, see visuaalne kunst tuli teie juurde. Keskkooli päevilt, ma arvan, meil oli mingisugune me meil fakultatiivselt kunstiajalugu, kui ma näos õppisin nõu keskkooli, seal me käisime siin näitusi vaatamas 64.-st kuni kuuenda 10. aastani. Et siin ma olen küll tänulik väga paljudele inimestele, näiteks see, et ma tunnen mingil määral rokkmuusikat, ma olen tõesti väga tänulik, Toomas Rauno, millega sind sinna viis, hiljem hiljem tulevad kõik teised asjad, see, see on Johus, võib olla juhus, et ma sattusin näo, keskkool. Ma ei oskagi öelda, mis ajast väga. Ja kui sa ühte asja nagu hakkad alustama ja hakkad, siis kõik ju laieneb, sa haarad kaasa mingisuguseid asju ja selles mõttes oli ennem oli nagu lihtsam. Praegust on neid asju väga palju. Ennem oli niiviisi, et raske oli midagi saadagi, praegust on raske orienteeruda, sa pead leidma endale niši, milles elada, kõiges elada enam ei saa. No kolme õllemargi vahel, mis oli nõukogude ajal, oli lihtne valikut teha, aga praegust selle 300 vahel, mis Eestis on, sa pead endale ikka mingisuguse lemmiku leidma, midagi pead eelistama. Aga noh, neid küsimusi tol ajal ei olnud. Hannes Varblane, mida ja kelle käest te tahaksite saatekülalisena küsida? Mina küsiks sinu käest minu käest. Kõigepealt ütle, kuidas selle saate nimi oli mulle Inemise sisu. Oled sa sellest sisust kõigi nende saadete jooksul suutnud mingi üldist järeldust teha? Võib-olla ainult seda, et kõik on nagu olnud sisukad, inimesed, kõik on inimesed olnud. Ma usun, et see ongi kõige tähtsam, et, et kõik nad on inimesed, aga muide, ka need on inimesed, kelleks saadet ei tee. Te kuulsite saadet luuletaja Hannes varblasest. Saate pani kokku helirežissöör maris Tomba ja toimetaja Urmas Vadi. Suured tänud Andrus Põltsile. Kuulake Inemise sisusaateid ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kohtumiseni. Need üksildased tütarlapsed prantslaselt inimest lähedalt üle, õlalõikega seelik seljas, uitamas hämaral südalinnatänavail. Inemise sisu on saade sisukatest inimestest.